2-23-3671/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3671

Kohtuasi

G.K hagi Inkassoteenused OÜ, R.B vastu vara arestist

vabastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise muul

põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (täiteasjad nr

023/2021/2339 ja 023/2021/2242)

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.K (isikukood XXX); lepinguline esindaja

jurist Kuldar Kirt

Kostja I: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899),

lepinguline esindaja jurist Juliga Vaganova

Kostja II: R.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Vabastada täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 aresti alt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud korteriomand

asukohaga XXX.

3. Kohustada Inkassoteenused OÜ-d (regitrikood 14997899) andma nõusolek Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ

Inkassoteenused OÜ kasuks sisse kantud keelumärke kustutamiseks. Asendada

Inkassoteenused OÜ nõusolek keelumärke kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.

4. Jätta jõusse Harju Maakohtu 09.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määrata, et rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-23-3671

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. G.K (hageja) esitas 07.03.2023 (täpsustatud 09.03.2023) kohtule hagi Inkassoteenused OÜ

(kostja I) ja R.B (kostja II) vastu vara arestist vabastamiseks ja alternatiivselt sundtäitmise

muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja II suhtes kohtutäitur Priit Petteri poolt algtatud

täitemenetlused 023/2021/2339 ja 023/2021/2242. Hageja ja kostja II ühisvarasse kuulub

korteriomand registriosa numbriga QQQ, asukohaga XXX. Kohtutäitur on ühisvaras olevale

korteriomandile seadnud käsutamise keelumärke kostja I kasuks.

3. Hageja selgitab, et tema ei ole andnud TMS § 14 lg-s 1 nimetatud nõusolekut ühisvarale

sissenõude pööramiseks, samuti puudub mõlemale abikaasale kohustuse täitmiseks kohustav

täitedokument. Vastavalt eeltoodule ning samuti tuginedes TMS § 14 lg-le 11, mis sätestab, et

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku eeldus ei kehti mh kinnisasjade suhtes, on hageja

hinnangul sissenõude pööramine ühisvaras olevale korteriomandile asukohaga XXX

lubamatu. Hageja leiab, et kohtutäitur soovib ilma hageja nõusolekuta ja heakskiiduta

realiseerida nõuet vara arvelt, mis on kostja II ja hageja ühisvaraks, kahjustades sellega hageja

huve ja õigusi.

4. Hageja tegi kohtutäiturile 08.12.2022 taotluse ühisvaralt keelumärke kustutamiseks.

Kohtutäitur jättis taotluse rahuldamata. Kohtutäitur avaldas 24.01.2023 Ametlikes

Teadaannetes kinnisasja enampakkumise teate, millega kuulutas välja enampakkumise

ühisvarale, mis algab 09.03.2023 ja lõpeb 16.03.2023.

5. Hageja esitas tuginedes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-le 11 ja TMS § 222 lg-le 1

hagi ühisvara aresti alt vabastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks

tunnistamiseks.

Hagi tagamine

6. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus peatada

täitemenetlused täiteasjades nr 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 või alternatiivselt peatada

kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr QQQ) enampakkumine kuni käesolevas tsiviilasjas

tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

7. Kohus tagas 09.03.2023 määrusega hagi ja määras peatada kinnistu asukohaga XXX

(registriosa nr QQQ) enampakkumine Tallinna kohtutäitur Priit Petteri poolt alustatud

täiteasjades nr 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

2-23-3671

Kostja II vastus

8. Kostja II võttis 03.04.2023 vastuses hagi õigeks ja palus hagi rahuldada (dtl 53).

Kostja I vastus

9. Kostja I esitas 04.04.2023 vastuse hagile, mille kohaselt kostja I hagiavaldust osaliselt ei

tunnista.

10. Kostja I avaldab, et peale hagiavaldusega tutvumist ei ole kostjal I põhimõtteliselt

vastuväiteid, et tegemist on hageja ja kostja II ühisomandiga (dtl 60).

11. Kostja I esitas 04.04.2023 vastusega samas dokumendis vastuhagi ühisvara jagamise

nõudes.

12. Kohus ei võtnud 05.04.2023 määrusega vastuhagina menetlusse Inkassoteenused OÜ hagi

G.K ja R.B vastu ühisvara jagamise nõudes ning edastas hagi Harju Maakohtu kantseleisse

eraldi tsiviilasjana registreerimiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Kuivõrd kostjad on TMS § 222 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3

kohaselt vältimatud kaaskostjad ja kohus saab õigussuhte tuvastada ühiselt kõikide kostjate

suhtes, ei ole kohus seotud kostja II õigeksvõtuga vastavalt TsMS § 440 lg-le 4.

15. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

15.1. pooled ei vaidle, et kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud korteriomand

asukohaga XXX on hageja ja kostja II ühisomand (dtl 3, 53, 60);

15.2. kohtutäitur Priit Petter on algatanud kostja II suhtes täitemenetlused (023/2021/2339 ja

023/2021/2242) ning seadnud hageja ja kostja II ühisvaras olevale korteriomandile asukohaga

XXX (registriosa nr QQQ) käsutamise keelumärke kostja I kasuks (dtl 13);

15.3. täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 on võlgnikuks üksnes kostja II, s.o üks

korteriomandi ühisomanikest, hageja ei ole võlgnik ja puudub hagejat kohustav täitedokument

(dtl 74, 79);

15.4. kostja I ei ole tõendanud, et hageja oleks andnud nõusoleku ühisvarale sissenõude

pööramiseks.

16. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi TMS § 222 alusel, mille lg 1 kohaselt võib kolmas

isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus

või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3

kohaselt esitatakse selline hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.

17. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat

kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama sätte lõike 11 kohaselt, kui sissenõue

pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses,

eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara

võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva

abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat

2-23-3671

abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite

esitamise võimalust.

18. Kuivõrd kohus tuvastas, et korteriomand (registriosa nr QQQ) kuulub hageja ja kostja II

ühisomandisse, kuid TMS § 14 lg 1 eeldused sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale

ei ole täidetud, esinevad alused TMS § 222 lg 1 alusel kõnealuse ühisvara aresti alt

vabastamiseks.

19. Seega asub kohus seisukohale, et korteriomand tuleb täiteasjades 023/2021/2339 ja

023/2021/2242 arestist vabastada, sest need kuuluvad G.K ja R.B ühisvarasse. TMS § 222 lg

4 kohaselt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse

registrile keelumärke kustutamiseks.

20. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ütleb, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et

puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

21. Hageja on taotlenud keelumärke kustutamist. Kuna kohus on tuvastanud, et

täitemenetluse raames kinnisasjale kostja I kasuks kantud keelumärge kuulub seoses vara

arestist vabastamisega kustutamisele, siis on selleks vajalik ka puudutatud isiku ehk kostja I

nõusolek. Kohus kohustab kostjat I vastavat nõusolekut andma ning asendab selle TsÜS § 68

lg 5 alusel kohtuotsusega.

22. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning määrab vabastada täiteasjades

023/2021/2339 ja 023/2021/2242 aresti alt Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud korteriomand asukohaga XXX. Lisaks kohustab

kohus Inkassoteenused OÜ-d (regitrikood 14997899) andma nõusolek Tartu Maakohtu

Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ Inkassoteenused OÜ kasuks sisse

kantud keelumärke kustutamiseks. Asendada Inkassoteenused OÜ nõusolek keelumärke

kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega

Hagi tagamise abinõu kehtivus

23. TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused.

24. Kohus tagas 09.03.2023 määrusega hagi ja määras peatada kinnistu asukohaga XXX

(registriosa nr QQQ) enampakkumine Tallinna kohtutäitur Priit Petteri poolt alustatud

täiteasjades nr 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima käesoleva

kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4

kohaselt 4 võib kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

2-23-3671

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

26. Kuigi kohus rahuldab hagi, oleks kulude väljamõistmine kostjatelt nende suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Kohus arvestab, et kinnistusraamatust (dtl 12) ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu

on hageja ja kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele registriandmetele, milliste

õigsust asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse, võimalus teada, et kõnealune

korteriomand ei kuulu üksnes võlgnikule, s.o kostjale II. Kohus arvestab ka sellega, et kostja I

käitus menetluses mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid pärast

seda, kui kostjale I sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga.

27. Arvestades seda, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks ning

kostja II on vältimatu kaaskostja TMS § 222 alusel, on käesolevas vaidluses põhjendatud ja

õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

28. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2025. a otsusega nr 2-23-

3671.