2-23-3457/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2023, Võru

Tsiviilasja number

2-23-3457

Tsiviilasi

R. L. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx),

eestkostja K. L.

Usaldusisik:

K.

M. ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx,

telefon

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku R. L. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R. L. pankrot 9. mail 2023 kell 12.00 ning algatada R. L.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada R. L. pankrotihalduriks K. M. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxxx,

telefon

xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. mai 2023 kell 11.30

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 9. maiks

(esimene aruanne esitada 9. maiks 2024).

9. Jätta menetluskulud R. L. kanda.

10. Anda R. L. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata usaldusisiku

xxxxxxxxxxx tasuks 693 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot 60 senti, mis

hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxx nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS

Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja xxxxxxxxxxx. Saata määrus täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. R. L. (avaldaja, võlgnik) esitas 2. märtsil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 490–540 eurot ja väljaminekud 415 eurot.

Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees 20 458 eurot 25 senti. Võlgnikul tekkisid

makseraskused, kuna elas üle oma võimete. Samuti on võlgnikul psüühikahäire. Lisaks tegeles

ta hasartmängudega. Võlgnik on puuduva töövõimega, mistõttu on uue töö otsimine

raskendatud, kuid tegeleb aktiivselt töö otsimisega (käib proovipäevadel).

2. Maakohus määras võlgnikule 3. aprilli 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-252

eestkostja ning eestkostjaks K. L. (eestkostja).

3. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 12. aprilli 2023. a määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks xxxxxxxxxxx.

4. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt on võlgniku tulud olnud ajavahemikul 2018.–2023. a keskmiselt 592–956

eurot. Praegu saab võlgnik igakuiselt töövõimetoetust 558 eurot ja puudetoetust 34 eurot 1 sent.

Muu vara võlgnikul puudub. Tervislikel põhjustel ei ole võlgnik viimasel ajal töötanud, kuid

otsib enda võimetele ja tervislikule seisundile sobivat tööd Eesti Töötukassa kaudu. Võlgnikul

on kohustusi 20 420 eurot 30 senti. Eelnevat arvestades on võlgnik püsivalt maksejõuetu

hiljemalt 2022. a teises pooles.

Võlgnik on võtnud laene igapäevakulude kandmiseks ja varasemate laenude tasumiseks. Oma

psüühikahäire tõttu ei suutnud ta hinnanud reaalset elu. Haiguse ägenemise tõttu kaotas ta töö,

ei leidnud uut sobivat tööd, mistõttu tekkisid laenude tagasimaksetega raskused. Laenu saamine

oli võlgniku väitel väga lihtne, märkides mõne laenu võtmisel avaldusse valeandmeid. Suureks

probleemiks sai 2022. a-l hasartmängusõltuvus, mille tõttu kaotas võlausaldajatelt laenuks

võetud raha. Praegu on võlgnikul hasartmängu keeld ning ta otsib aktiivselt tervislikule

seisundile sobivat tööd, tehes endast kõikoleneva, et sissetulekud ei väheneks ja võlausaldajate

nõudeid maksimaalses ulatuses tasuda.

Laenuks võetud raha kulutamist hasartmängude mängimisele saab käsitleda võlausaldajate

huvide kahjustamisena (vara raiskamisena). FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud

maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule.

FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti

väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

7. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(20 412 eurot 9 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine.

8. Ka tuleb algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kuigi võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist tegelenud hasartmängudega, leiab kohus, et

ainuüksi see asjaolu ei anna alust jätta kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 3 p 4

alusel algatamata. Kohtu arvates tuleb arvesse võtta, et võlgnikul on psüühikahäire, mille tõttu

ei suutnud ta hinnata ega aru saada oma tegudest (mh laenude võtmist ja hasartmängudega

tegelemist) ja nende tagajärgedest, et rahalistes küsimustes vastutustundlikult tegutseda.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 13), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (võlgniku

krediidivõimekuse ülehindamine psüühikahäire tõttu ning piisava vara ja sissetuleku

puudumine võetud laenukohustuste katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu

või rasket juhtimisviga.

9. Kohus

nimetab

pankrotihalduriks

xxxxxxxxxxx,

kes

on

andnud

nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

10. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. mai 2023

kell 11.30 (PankrS § 78 lg 1). Võlgnikul ja usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda

virtuaalselt.

11. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada

määrust kinnistusosakonnale.

12. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 693 eurot, millele lisandub

käibemaks 138 eurot 60 senti.

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi 30 minutit

(tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse

läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi,

kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi 30 minutit tundi on vajalik ja

põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 693 eurot.

10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxxx). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1),

s.o 138 eurot 60 senti.

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt piisav vara ja sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab

kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.

13. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist.

Samuti

tuleb

võlgnikul

teatada

viivitamatult

kohtule

ja

usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud

tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või

selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik