3-22-946/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-946

Haldusasi

V.S kaebus Tallinna Vangla keelamiseks rakendada

kaebaja suhtes üksikvangistust

Menetlusosalised

Kaebaja: V.S

Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tõendite asja materjalide juurde võtmiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.S esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Tallinna Vanglal

tema suhtes üksikvangistuse rakendamine. Kaebuse kohaselt rakendatakse üksikvangistust juba

34 päeva ning vangla keelamine on vajalik kaebaja elu ja tervise kindlustamiseks.

Kaebaja esitas 13.06.2022 ja 14.06.2022 kaebuse täiendused, millest nähtub, et kaebaja nõuab

enda suhtes üksikvangistuse rakendamise keelamist ning ajavahemikul 25.03.2022 kuni

25.05.2022 üksikvangistuses hoidmise ja 4. üksuse juhi toimingu (vanglasisene paigutamine),

mis tõi kaasa kaebaja üksikvangistuses viibimise, õigusvastasuse tuvastamist.

2. Kohus tagastas 10.02.2023 kaebuse tuvastamisnõudes ja võttis kaebuse menetlusse

keelamisnõudes, kuivõrd kaebaja viibib uuesti kinnipidamiskohas ning tema suhtes ei ole

välistatud üksikvangistuse kohaldamine. Kohus selgitas, et keelamisnõude põhjendatuse

lahendab ta asja läbivaatamise järgselt.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. Kaebaja keelamisnõude aluseks on põhjendus, et üksikvangistuse kohaldamine kahjustab

tema vaimset tervist.

4. Kaebaja taotles 25.04.2023, et kohus võtaks asja materjalide juurde prokuratuuri kinnituse, et

ta on kriminaalasjas üksinda kahtlustatav ning Õiguskantsleri 05.10.2016 seisukoha

üksikvangistuse mõju kohta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema üksinda kambrisse paigutamine on

tervise seisukohalt välistatud (HKMS § 59 lg 1). Vanglal puuduvad andmed selle kohta, et

kaebaja tervisliku seisundi tõttu oleks tema üksinda kambris paiknemine välistatud. Kaebaja

tervisekaardis ei nähtu mingeid kandeid selle kohta, et üksinda kambris paiknemine avaldaks

kaebaja tervisele negatiivset mõju.

6. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1

alusel. Kaebaja paigutati 04.05.2023 edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Kuivõrd

kaebaja ei paikne enam Tallinna Vanglas, ei saa vastustaja otsustada kaebaja vanglasisest

paigutamist ning seega kaebaja õigusi mõjutada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Keelamiskaebuse saab rahuldada siis, kui on täidetud riigivastutuse seaduse § 5 lg-s 1

sätestatud eeldused, s.o kui tulevikus antav haldusakt rikuks kaebaja õigusi ning tooks

tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti hilisemal

vaidlustamisel (Riigikohtu 19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 25). Keelamiskaebus tuleb kohtul

lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause, Tallinna

Ringkonnakohtu 10.03.2023 otsus asjas nr 3-21-2476, p 37).

2(3)

9. Olemuselt sarnaneb keelamiskaebus kohustamiskaebusega, mida tuleb samuti lahendada

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude

eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda

vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (nt

Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-1994, p 18; 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42).

Analoogselt, juhul kui faktiliste asjaolude muutumise tõttu ei saa vastustaja otsustada kaebaja

vanglasisest paigutamist, tuleb keelamisnõue mitte rakendada kaebaja suhtes üksikvangistust

jätta rahuldamata.

Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta kaebus läbi vaatamata.

10. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tõendite asja juurde võtmiseks, sest need ei oma

tähtsust asja lahendamisel.

11. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

3(3)