2-18-9677/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. mai 2023

Tsiviilasja number

2-18-9677

Tsiviilasi

Eret Naaritsa kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eret Naaritsa määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(võlgnik):

Eret

Naarits

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (võlausaldajad):

1. Renovum OÜ (registrikood 14042462)

2. AS Inbank (registrikood 12001988)

3. Cellbes OÜ (registrikood 10962214)

4. OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

5. Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

6. Credit.ee OÜ (registrikood 11898079)

7. Swedbank AS (registrikood 10060701)

8. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

9. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

10. AS Finora Group (registrikood 12324050)

11. Jaan Kiik (isikukood XXXXXXXXXXXX)

12. Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood 10625474)

13. Bondora AS (registrikood 11483929)

14. IPF Digital AS (registrikood 11034137)

15. Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eret Naaritsa määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2023. a

määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule Eret

Naaritsa kohustustest vabastamise otsustamiseks.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 29. augusti 2018. a määrusega kuulutati välja Eret Naaritsa (võlgnik) pankrot

ja pankrotihalduriks nimetati Margo Normann. Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrusega

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik

esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. märtsil ja 1. septembril ning tegema võlausaldajate

väljamakseid iga aasta 15. veebruaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 10 224 eurot 52 senti, millest teise järgu nõuded moodustasid

9408 eurot 80 senti ja kolmanda järgu nõuded 815 eurot 72 senti.

Võlgnik esitas 12. veebruaril 2023 avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks

ja võlgniku pankrotimenetluse käigus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 alusel. Avalduse kohaselt on võlgnik kolm aastat

nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas

ulatuses. Kolme aasta jooksul on võlausaldajatele tasutud kokku 4318 eurot 47 senti, mis on

ligi pool 28. jaanuari 2020. a seisuga rahuldamata jäänud nõuete summast.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis 17. veebruari 2023. a määrusega võlgniku 12. veebruari 2023 taotluse

rahuldamata, keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

ning jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

Võlgnik tugineb FiMS § 49 lg-le 1, mille kohaselt otsustab kohus kohustustest vabastamisest

menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kolme aasta möödumisel menetluse

algatamisest. FiMS § 68 lg 2 kohaselt enne 1. juulit 2022. a esitatud kohustustest vabastamise

avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni,

mis kehtis 2022. aasta 30. juunini, seega võlgniku suhtes ei kehti FiMS.

PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit

algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku menetluse lõpuni on 1. juuli 2022 seisuga

jäänud vähem kui kolm aastat, seega PankrS § 1933 lg 1 ei kohaldu ning tuleb lähtuda vaid

PankrS § 175 lg-st 11.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib

kohus arvestades asjaolusid oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud kolm aastat, kuid vähem kui viis

aastat, kohaldub PankrS § 175 lg 11. Kohustustest vabastamine enne viie aasta möödumist ei

toimu formaalse tingimuse saabumisel (kolm aastat möödunud), vaid sisulise kaalumise

tulemusena eeskätt võlgniku enda käitumist ja kohustuste täitmist arvestades. Ennetähtaegse

vabastamise üheks tingimuseks on võlgniku poolt nõuete täitmine arvestatavas ulatuses. Kui

nõude täitmine arvestatavas ulatuses kui PankrS § 175 lg 11 rakendamise kohustuslik eeldus

puudub, ei ole võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise seisukohast tähtsust

sellel, kas võlgnik on täitnud oma kohustusi menetluse jooksul nõuetekohaselt (Riigikohtu

4. mai 2016. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 13).

Maakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses. Tartu Maakohtu 23. detsembri 2019. a määrusest, millega

lõpetati pankrotimenetlus ja algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus, nähtuvalt on võlausaldaja tunnustatud nõude suurus, mille ulatuses raha ei ole saadud,

10 224 eurot 52 senti, millest 9408 eurot 80 senti on teise järgu nõuded ja 815 eurot 72 senti

kolmanda järgu nõuded. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlausaldajatele tehtud kolm

väljamakset: 879 eurot 73 senti 10. veebruaril 2021, 2302 eurot 67 senti 14. veebruaril 2022 ja

1136 eurot 6 senti 12. veebruaril 2023, kokku 4318 eurot 46 senti, mis moodustab 42,24%

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest. Kohtu hinnangul ei ole 42,24% ulatuses

võlausaldajate nõude rahuldamise puhul tegemist arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamisega.

Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest.

Ennetähtaegse vabastamise kohustuslik eeldus ei ole täidetud.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Kohus otsustab võlgniku kohustustest

vabastamise viie aasta möödumisel võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha uus määrus, millega vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud PankrS § 1933 lg-t 1. PankrS § 1933

lg-st 1 ei tulene, et samas lõikes nimetatud kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud

kolmeaastast tähtaega tuleb arvestada alates 1. juulist 2022, nagu maakohus on praegusel juhul

arvestanud. FiMS-i seletuskirja kohaselt on PankrS § 1933 lg 1 vajalik tagamaks isikute võrdne

kohtlemine võrreldes nende isikutega, kelle suhtes algatatakse menetlus uue seaduse

redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem kohustustest vabastamise periood.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega lühendati seni PankrS § 175 lg-s 11 kehtinud

viieaastast formaalset tähtaega kolmele aastale (FiMS § 49 lg 1). Isikute võrdse kohtlemise

tagamiseks kehtestati üleminekusätted (PankrS § 1933 lg-d 1 ja 2) varasema seaduse alusel

alustatud menetluste kohta nii, et kõigile isikutele kehtiks sama kolmeaastane tähtaeg menetluse

algatamisest. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et võlgniku puhul kolmeaastane

tähtaeg ei kehti ning tuleb rakendada viieaastast tähtaega.

PankrS § 1933 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui kohustustest vabastamise otsustamiseni on

PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat alates võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani. Seega on kohustustest vabastamise formaalne tingimus saabunud

(kolm aastat möödunud) ja kohus peab PankrS § 175 lg 1 alusel võlgniku taotlusel otsustama

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Seejuures ei ole PankrS

§ 175 lg 11 kohaselt kohtul sisulise kaalumise võimalust, vaid lähtuda tuleb formaalse

tingimuse, kolmeaastase tähtaja, saabumisest.

Maakohus ei ole tuvastanud muid asjaolusid, mis võiksid olla kohustusest vabastamisest

keeldumise aluseks. Võlgnik on kolmeaastase perioodi kestel oma kohustusi korrektselt täitnud,

esitanud tähtaegselt aruandeid ja tasunud võlgu seadusega ettenähtud ulatuses.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

4. Võlausaldaja Credit.ee OÜ kinnitas, et on nõus jätma määruskaebuse lahendamise kohtu

otsustada.

5. Võlausaldajad OK Incure OÜ ja Cellbes OÜ leidsid, et PankrS § 175 lg 11 eesmärk ei ole

vabastada võlgnik kohustustest üksnes seetõttu, et kohustustest vabastamise menetlus on

kestnud kolm aastat. Võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist on erandlik ja võimalik

juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud ideaalselt, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Võlausaldajate

hinnangul tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning võlgadest vabastamise otsustamine

lükata edasi kuni viie aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest.

6. Võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts leidis, et määruskaebus on

põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud enda kohustusi arvestatavas

ulatuses, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võiks lõpetada ja võlgniku täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

7. Võlausaldaja Swedbank AS-i hinnangul alus määruskaebuse rahuldamiseks puudub.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud enne FiMS-i jõustumist ehk

käesolevale menetlusele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 30. juunini 2022.

Pankr § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit

algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on

PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. PankrS § 1933 lg 1 eesmärk ei ole vähendada

kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, vaid sätestatud juhtudel vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on

algatatud 28. jaanuaril 2020, seega oli FiMS-i jõustumisel võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud vähem kui kolm aastat. Seega ei olnud seaduse jõustumisel võlgniku

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega võimalik ega vajalik vähendada kolme

aastani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 28. jaanuaril 2020, seega

kohaldub kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 ning kohtul tuleb otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine pärast viie aasta möödumist ning PankrS § 1933 lg 1 alusel võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse perioodi ei vähendata.

PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku

asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Peamine eeldus kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks enne viie aasta möödumist on võlausaldajate nõuete

rahuldamine arvestatavas ulatuses. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-19-16 määruse p-s 14

märkinud, et võlausaldajate nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamine on PankrS § 175 lg 11

kohaldamise obligatoorne eeldus. Juhul kui võlgnik seda eeldust täitnud ei ole, puudub vajadus

tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Senises kohtupraktikas

on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60%

nõuetest. Käesoleval juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 42,24%, mistõttu on

täitmata ennetähtaegse kohustustest vabastamise peamine eeldus.

8. Võlausaldaja Renovum OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Võlausaldajad AS Inbank, Aktsiaselts PlusPlus Capital, Aktiva Finance Group OÜ, Holm

Bank AS, AS Finora Group, Jaan Kiik, Bondora AS, IPF Digital AS, Telia Eesti AS ei ole

määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

lõpplahendiga.

11. Alates 1. juulist 2022 kehtiva FiMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist

esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30. juunini 2022. Võlgniku avaldus

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud

22. juunil 2018, mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30. juunini 2022 kehtinud

PankrS.

Võlgniku tõlgendus PankrS § 1933 lg-st 1 on ekslik, selle normi alusel vähendatakse juhul, kui

füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel

jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme

aastani. Nimetatu ei tähenda, et võlgnikku tuleb alates kohustuste vabastamise menetluse

algatamisest kolme aasta möödumisel kohustustest vabastada. Samuti ei tulene seadusest, et

kõikide enne 1. juuli 2022. a algatatud menetluste suhtes tuleb automaatselt kohaldada

kolmeaastast menetlusaega. Õige on võlausaldaja Swedbank AS-i seisukoht, et sätte eesmärk

ei ole vähendada kohustustest vabastamise menetlust kolme aastani, vaid lühendada üksnes

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega kohaldub säte olukorras, kus

pärast FiMS-i jõustumist 1. juulil 2022 oleks kohustustest vabastamise menetlus PankrS järgi

kestnud kauem, kui kolm aastat. PankrS § 1933 lg 1 alusel lühendatakse kolme aastani

menetlust, mis PankrS järgi peaks pärast 1. juulit 2022 kestma veel kauem kui kolm aastat.

Selliselt aitab rakendussäte tagada isikute võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kelle suhtes

algatatakse menetlus uue seaduse redaktsiooni alusel ning kellele kohaldub seega lühem

kohustustest vabastamise periood. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd võlgniku menetluse

lõpuni oli 1. juuli 2022 seisuga jäänud vähem kui kolm aastat, PankrS § 1933 lg 1 ei kohaldu.

12. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kuivõrd praegusel juhul ei ole

viieaastast tähtaega möödunud, lähtus maakohus põhjendatult PankrS § 175 lg-st 11, mis

asjaolusid arvestades annab võimaluse oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikku

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist

menetluse algatamisest. Siiski on ka see võimalus piiratud selliselt, et võlgnikku ei saa

vabastada kohustustest enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest ning võlgniku saab

vabastada eelkõige juhul, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud

ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 järgi kaalutlusõigus. Kohus peab hindama, kas võlgnik täitis

menetluse ajal oma kohustusi nõuetekohaselt ja rahuldas võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses. Võlgniku PankrS § 175 lg 11 alusel kohustustest vabastamata jätmiseks piisab siiski

sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud (Riigikohtu

4. mai 2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p-d 11–13). Kuna PankrS § 175 lg-s 11

kohaldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, siis saab kõrgema astme kohus

sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

ületanud PankrS § 175 lg-ga 11 ettenähtud diskretsioonipiire.

13. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist

sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest

ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama

kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks

isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik

isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega

seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (Riigikohtu 20. juuni

2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui

ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi

avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks koos võlgniku aruandega 12. veebruaril 2023 (tl 146–148). Maakohus lahendas

taotluse 17. veebruari 2023. a määrusega. Maakohus ei ole taotlust võlausaldajatele edastanud

ega küsinud nendelt seisukohti. Samuti ei ole maakohus võlgnikult nõudnud täiendavaid

selgitusi ega kohustanud teda andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest (PankrS § 175

lg 4).

Kuigi osad võlausaldajad esitasid vastuseid määruskaebusele, ei saa alles määruskaebusele

vastuse esitamist pidada PankrS § 175 lg-s 3 sätestatud ärakuulamisena. Võlausaldajaid tulnuks

avalduse esitamisest teavitada ning andma neile võimaluse sellele vastata. Samuti ei ole

maakohus hinnanud võlgniku pingutusi nõuete rahuldamisel ega ka seda, kas võlgnik on teinud

endast kõik võimaliku oma võlgnevuste täitmiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda

hinnang, kas praegusel juhul võlgniku kohustustest vabastamine kahjustaks võlausaldajate

huve.

14. Maakohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast eelkõige põhjusel, et võlgnik ei ole

kooskõlas PankrS § 175 lg-ga 11 rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Maakohus leidis, et võlgniku poolt kolme aastaga tasutud 42,24% nõuetest ei ole nõuete

rahuldamine arvestatavas ulatuses PankrS § 175 lg 11 mõistes.

Kuigi PankrS § 175 lg 11 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks piisab ka ainuüksi

sellest, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldanud, tuleb kohtul

arvestatava ulatuse määramisel oma seisukohta põhjendada. Käesoleval juhul piirdus maakohus

ainuüksi tõdemusega, et kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise

ulatuseks ca 60% nõuetest. Seejuures ei ole maakohus vastavale kohtupraktikale viidanud.

Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 175 lg 11 mõistes on peetud ka väiksemas, kui 60%

ulatuses nõuete rahuldamist arvestatavaks, nt on kohtud pidanud võlgniku poolt võlausaldajate

nõuete rahuldamist 30% ja 41% ulatuses PankrS § 175 lg 11 tähenduses arvestatavas ulatuses

nõude täitmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr

2-11-59550, p 31; 7. septembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-39281, p 20).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul jätta võlgnikku kohustustest vabastamata

ainuüksi põhjusel, et tema on kolme aastaga rahuldanud võlausaldajate nõudeid vaid 42,24%

ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et sellist rahuldamisulatust ei saa

lugeda arvestatavaks PankrS § 175 lg 11 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa arvestatava ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda pelgalt ja

ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda

olenevalt nõuete suurusest. Ilmselgelt saab suuremate nõuete puhul nõuete rahuldamise ulatus

olla väiksem. Nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asja kogumist.

Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte, võib ringkonnakohtu

hinnangul muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest nõuete

rahuldamisele panustanud.

15. PankrS § 175 lg 11 kohaldamisel tuleb hinnata ka muid võlgniku kohustustest vabastamise

eeldusi, sest ka ainuüksi arvestatavas ulatuses nõuete rahuldamine ei anna PankrS § 175 lg 1¹

kohaldamiseks alust.

Selleks, et võlgnikku saaks PankrS § 175 lg 11 alusel enne viie aasta möödumist kohustustest

vabastada, tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt

või mitte. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 on sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 järgi

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud

tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.

Käesolevas asjas ei nähtu, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg

2 p 1) või et võlgnik oleks keeldunud andmas kohtu määratud tähtajaks vande all teavet

kohustuste täitmise kohta (PankrS § 175 lg 4).

16. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eespool nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

Maakohus ei ole võlgniku kohustuste täitmise nõuetekohasust hinnanud.

17. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Vutt

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke