2-22-133544/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-133544

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-133544

Tsiviilasi

R. O. hagi K. B. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: R. O. (rk XXX), lepinguline esindaja: I. V.

(XXX)

kostja: K. B. (ik XXX; elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks R. O. hagi K. B. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R. O. (hageja) esitas 30.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K. B. (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 07.10.2022

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte

toimetada.

2.

07.11.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse.

3.

18.11.2022 digiallkirjastatud määrusega jättis Harju Maakohus hagi menetlusse

võtmata ja edastas selle Tartu Maakohtule.

4.

21.12.2022 määrusega jättis Tartu Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja

järgmiseks: märkida kostja tegelik aadress ja sidevahendite andmed või mida on kostja

andmete teadasaamiseks tehtud (mh esitada väljavõte XXX rahvastikuregistrist kostja

elukoha ja sidevahendite andmete kohta või XXX rahvastikuregistri kinnitus, et hagejale ei

väljastata kostja andmeid); esitada seisukoht ja põhjendus (mh rahvusvahelise)

kohtualluvuse kohta; täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid.

5.

03.02.2023 täpsustas hageja asjaolusid, esitas seisukoha kohtualluvuse kohta ning

teatas, et tegi 04.01.2023 päringu XXX Kodakondsus- ja Migratsiooniasjade direktoraadile

ja sai vastuse, et märgitud isikul (ehk K. B.) puudub XXX isikukood ja seega ei ole

võimalik nimetatud isikut tuvastada. Hageja leidis, et vaidlus allub Eesti kohtule, sest:

hagejale viimane teadaolev kostja elukoht on Eestis aadressil XXX; Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 (edaspidi ümbersõnastatud Brüsseli I

määrus) art 7 lg 1 p a alusel isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada

hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita

asjaomane kohustus; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg 1 kohaselt võib

lepingust tuleneva või lepingu tühisuse tuvastamise hagi esitada ka vaidlusaluse

lepingukohustuse täitmise koha järgi; vastavalt tarbijalepingu põhitingimuste p-le 5

kohaldatakse krediidilepingule Eesti Vabariigi õigusakte ja vaidlused lahendatakse

õigusaktides sätestatud korras.

6.

13.03.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja järgmiste

puuduste kõrvaldamiseks: teha kostja andmete teadasaamiseks täiendavad toimingud;

täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kohus märkis mh, et hageja päringust XXX rahvastikuregistrile ei nähtu, et selles olnuks

toodud kostja kohta muid andmeid kui nimi (kusjuures eesnimi oli märgitud kujul K., kuigi

teadaolevalt on kostja eesnimi K.) ning Eesti isikukood. Mõistlik ei ole arvata, et XXX

ametiasutus on võimeline tuvastama isiku Eesti isikukoodi alusel. Esitatust ei nähtu, et

hageja oleks eraldi välja toonud kostja sünniaja. Kohus leidis, et hagejal tuleks teha XXX

ametiasutusele korrektne ja võimalikult selgelt isiku tuvastamist võimaldavate andmetega

päring ning esitada saadud vastus kohtule.

7. Hageja 19.04.2023 vastuse järgi ei ole XXX rahvastikuregistrist vastust veel tulnud.

Samas võttis hageja kostjaga Facebooki kaudu ühendust ning kostja teatas oma

elukohaks XXX; hageja ei ole kindel, kas aadress vastab tõele. Eesti elukohta kostja

täpselt ei mäletanud. Väitis, et tuleb Eestisse 6. kuupäeval ja saab alles siis teada, kus

elama hakkab; kostja ei vastanud küsimusele, millisel kuul ta Eestisse tuleb. Hageja küsis

ka, milline Eesti elukoht on õige – kas XXX (lepingus), XXX (rahvastikuregistris) või XXX,

(kostja taotluses). Kostja vastuse kohaselt vastavad kõik aadressid tõele ja ta elab samal

ajal kõikidel aadressidel.

KOHTU SEISUKOHT

8. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus,

kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti ümbersõnastatud Brüsseli I

määruses.

Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu,

kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende

kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on

liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos

sätestatud korras.

Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse II peatüki 4. jaos asuv art 17 lg 1 sätestab, et

asjades,

mis

puudutavad

lepinguid,

mille

isik

on

tarbijana

sõlminud

oma

majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus

kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist,

kui tegemist on: a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava

laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks,

või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise

elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes

vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud

liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse.

Arvestades ümbersõnastatud Brüssel I määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17

üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis

(vt U. Magnus, P. Mankowski (ed). European Commentaries on Private International Law

ECPIL. Vol I. Brussels Ibis Regulation. 2016, lk 457 – 458, 514).

Hageja nõuded tulenevad T. B. A. (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 25.02.2022 sõlmitud

krediidikontolepingust ja 30.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust ning kostja on tarbija.

Kostja elukoht on liikmesriigis, ilmselt XXX. Seega tuleb ümbersõnastatud Brüsseli I

määruse art 17 lg 1 alusel määrata käesolevas asjas kohtualluvus kindlaks II peatüki 4.

jao alusel.

Kohus leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule.

8.1. Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse II peatüki 4. jaos asuva art 18 lg 2 järgi võib

teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus

on tarbija alaline elukoht.

Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole

alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab

see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 alusel

on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.

Hageja märkis kostja viimaseks elukohaks XXX,. 25.02.2022 lepingus on kostja aadress

XXX ja 30.03.2022 lepingus XXX. Käesolevas tsiviilasjas ega ka tsiviilasjades nr 2-22-

117811, 2-22-129408 ja 2-22-144917 ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada. Kostja kanti rahvastikuregistrisse alles 07.02.2022, andmed vanemate ja lisa-

aadresside kohta puuduvad. Kostja sündis XXX, ta on XXX kodanik ja tema emakeel on

XXX keel. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadress XXX alates 13.06.2022

kehtetu ning kehtiv elukoha aadress puudub; alates 13.12.2022 on märgitud kostjat

puudutava kirje olekuks „arhiivis“. Töötamise registri andmetel ei ole kostja Eestis

töötanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostjale Eestis väljamakseid kunagi tehtud.

Kostjale ei kuulu Eestis kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ega liiklusregistri andmetel

sõidukeid. Politsei- ja Piirivalveamet teatas kohtule 21.10 2022 tsiviilasjas nr 2-22-15248,

et neil puuduvad andmed kostja asukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit.

Tartu Maakohus jättis juba 09.11.2022 määrusega 2-22-15248 hageja hagi kosta vastu

menetlusse võtmata, sest kostja elukoht ei ole Eestis ja hagi ei allu Eesti kohtule.

Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud uusi andmeid selle kohta, et kostja elukoht oleks

Eestis. Hageja 19.04.2023 vastusest nähtuvalt teatas kostja hagejale 2023. a oma

elukohaks hoopis XXX. Kostja väited Eesti elukoha kohta olid vastuolulised ja

ebamäärased ega anna muid esitatud ja kogutud andmeid arvestades alust asuda

seisukohale, et kostja elab Eestis.

Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev

vaidlus ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule.

8.2. Ümbersõnastatud Brüsseli I määruse art 19 järgi võib II peatüki 4. jao sätetest

kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket,

2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki 4. jaos nimetamata kohtutes, või

3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht

oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja

lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei

ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks ümbersõnastatud Brüsseli I määruse

art 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda II peatüki 4. jao sätetest.

Mh ei ilmne, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Krediidikonto

üldtingimuste p 10.3 näeb ette, et kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse

vaidlus Eesti Vabariigi kohtutes, esimese astme kohus on Harju Maakohus, kui

imperatiivsest kohtualluvuse regulatsioonist ei tulene teisiti. Järelmaksu üldtingimuste

p 10.3 näeb ette, et kokkuleppe mittesaavutamise korral lahendatakse vaidlus Eesti

Vabariigi

kohtutes,

esmalt

Harju

Maakohtus,

kui

imperatiivsest

kohtualluvuse

regulatsioonist ei tulene teisiti. Nimetatud kohtualluvuse kokkulepped on TsMS § 106 lg 1

p 1 ja § 104 lg 1 alusel tühised, sest käesolev vaidlus ei ole seotud kostja majandus- või

kutsetegevusega ja kostja ei ole ka riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik. Samuti ei esine TsMS § 104 lg-s 3 nimetatud juhtumeid, kui

kohtualluvuse kokkulepe kehtib TsMS § 104 lg-s 1 sätestatust sõltumata. Mh ei tulene

üldtingimuste p 10.3 sõnastusest, et kohtualluvus oleks kokku lepitud konkreetselt juhuks,

kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma

tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal

teada (TsMS § 104 lg 3 p 2).

9. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu

sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule,

saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab,

et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb see jätta menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372

lg 4 II lause alusel tagastatuks.

10. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

11. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda täiendavalt tasutud

riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata tagastav summa ja

riigilõivu tagastamise koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja registrikood).

12. TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik