2-20-16368/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16368

Kohtuasi

X hagi Y vastu raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. augusti 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8890 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. augusti 2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

4. Y-le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-16368

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 7. novembril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi (täiendatud 2.

märtsil 2021), milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 8890 eurot.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja ja kostja 5. detsembril 2013 surnud C

seadusjärgsed pärijad. Hageja oli pärandaja abikaasa, kostja on pärandaja poeg eelmisest

abielust. Pärijad jagasid nende ühisomandis oleva vara notariaalselt 12. mail 2017 ühisomandi

lõpetamise kokkuleppega. Pärandvara hulgas olid aktisaseltsi Q 118 aktsiat, millest 113 aktsiat

olid pärandaja nimel avatud väärtpaberikontol ja viis aktsiat olid hageja nimel avatud

väärtpaberikontol. Pärijate ühisomandis oleva vara jagamise kokkuleppe p-de 4.3 ja 4.4

kohaselt kinkis üks pärija, hageja, oma osa teisele pärijale, kostjale. Sellega tekkis kostjal

notariaalakti vormistamise päeval, 12. mail 2017, vastavalt kokkuleppe p-le 5.8 ja 5.9

ainuomandiõigus kõigile 118 väärtpaberile. Selleks ajaks oli aktsiaseltsi Q aktsionäride

üldkoosolekutel 27. märtsil 2014, 26. märtsil 2015, 31. märtsil 2016 ja 30. märtsil 2017 vastu

võetud otsused maksta aktsionäridele C-le ja hagejale aastate 2013–2016 eest dividende kokku

18 880 eurot, millest 113 aktsia eest dividende summas 18 080 eurot on välja maksmata.

12. mail 2017 toimunud pärandvara jagamisel lähtuti vara nimekirjast, milline oli koostatud

vahetult pärast pärandaja surma 15. detsembril 2013. Dividendid kui pärandvara, on jäänud

pärandvarana arvele võtmata ja jagamata. Pärandvara jagamise lepingus ei ole jagatud

aktsiatega seonduvaid tagasiulatuvaid õigusi. Kostja ei ole nõustunud hagejaga dividendide

jagamiseks. Aktsiaselts Q on kostjale tema nõudel dividendid välja maksnud täies ulatusess.

Hagejal on jäänud saamata osa pärandvarast, mille väärtuse 8890 euro ulatuses on hagejal

tekkinud kahju põhjusel, et kostja kui teine kaaspärija rikkus oma kohustust jagada täiendav

pärandvara.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja vastuväidete kohaselt jääb kostjale ebaselgeks kahju tekitamine hagejale. 12. mai

2017 notariaalse lepinguga jagati poolte vahel 5. detsembril 2013 surnud C kogu pärandvara.

Hageja omandas pärandajale kuulunud kinnisvara (korteriomandid Tallinnas PPP ja CCC ning

Pärnus RRR), pärandaja pangakontol olnud raha ja sõiduauto Mercedes Benz. Kostja sai enda

omandisse 113 aktsiaseltsi Q aktsiat, lisaks omandas kostja sama lepinguga ka hagejale

kuulunud viis aktsiaseltsi Q aktsiat. Kostja eesmärgiks oli omandada aktsiaseltsi Q aktsiad vaid

tingimusel, et talle antakse üle ka X-le kuuluvad viis aktsiat. Arvestades pooltele jäänud

pärandvara osade väärtust ei oleks kostja nõustunud pärandvara jagamise lepingut sõlmima

juhul, kui hageja oleks nõudnud lisaks kinnisvarale ka veel dividendidena välja makstavat raha.

Hageja ei ole tegutsenud lepingut sõlmides heas usus. Kumbki pool ei taotlenud kuni 12. mai

2017 lepingu sõlmimiseni pärijate kandmist aktsiate ühisomanikena aktsiaraamatusse ja neil

puudus õigus nõuda dividendide väljamaksmist. Loovutades 12. mai 2017 lepinguga kostjale

nii poolte varaühisusse kuulunud 113 aktsiaseltsi Q aktsiat kui ka hagejale endale kuulunud viis

aktsiaseltsi Q aktsiat, ning tehes Swedbank AS-is tahteavalduse aktsiate üleandmiseks, andis

hageja kostjale kõik väärtpaberitest tulenevad õigused ja kohustused, sh õiguse välja maksmata

dividendidele. Pooled kinnitasid 12. mail 2017 sõlmitud lepingu p-s 2.1.2, et nad ei ole

käsutanud neile kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest ja p-s 4.5, et nad loevad oma osa

ühisomandis olnud varast kätte saaduks, kompensatsiooni üksteisele ei maksa ning neil ei ole

üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone nende ühisomandisse kuulunud vara suhtes.

2-20-16368

5. Kostja omandas aktsiaseltsi Q aktsiad 12. mai 2017 sõlmitud lepingu alusel, millise lepingu

alusel kanti kostja aktsiaraamatusse ning talle läksid üle kõik väärtpaberite omandiõigusega

seotud õigused ja kohustused. Pärast 12. mai 2017 lepingut ning kande tegemist

aktsiaraamatusse sai aktsiaselts Q dividende välja maksta vaid kostjale, kes oma nõudeõiguse

ka realiseeris.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 22. augusti 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

7. Maakohus tuvastas ja maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjaolude üle:

- hageja ja kostja on 5. detsembril 2013 surnud C pärijad võrdsetes osades;

- C pärandvara hulka kuulus 118 aktsiaseltsi Q aktsiat;

- aktsiaseltsi Q 27. märtsi 2014 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia

kohta 30 eurot, 26. märtsi 2015 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia

kohta 30 eurot, 31. märtsi 2016 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia

kohta 50 eurot, 30. märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolek nägi ette dividendi suuruseks aktsia

kohta 50 eurot;

- pooled sõlmisid 12. mail 2017 lepingu, millega jagasid 5. detsembril 2013 surnud C

pärandvara;

- pärandvara jagamise lepingu alusel läks C pärandvara hulka kuulunud aktsiaseltsi Q 118 aktsia

omandiõigus üle kostjale 12. mail 2017;

- aktsiaselts Q on dividendid välja maksnud kostjale pärast 12. maid 2017.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulusid pärimisseaduse (PärS) §-st 147 tulenevalt C

surma päevast 5. detsembrist 2013 alates kuni pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseni

12. mail 2017 aktsiaseltsi Q 118 aktsiat, mis olid C pärandvara hulgas, hagejale ja kostjale

ühiselt, st olid nende ühisomandis.

9. Äriseadustiku (ÄS) § 279 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega

ettenähtud dividendi väljamaksmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1

sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised

(kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 3 sätestab, et õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab

õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62

lg 4 sätestab, et kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad

temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle

ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule

tema õigustuse ajale vastav osa viljast. PärS § 156 lg 2 sätestab, et kasu jaotatakse alles

pärandvara jagamisel. Kui jagamine on välistatud kauemaks ajaks kui üks aasta, võib kaaspärija

nõuda iga aasta lõpul puhastulu jaotamist.

10. Maakohus leidis, et tulenevalt ÄS § 279 lg-st 1 ja PärS §-st 147 kuulus hagejale ja kostjale

ühiselt õigus nõuda aktsiaseltsilt Q 27. märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja

30. märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmist. Maakohtu

hinnangul on väljamakstud dividendid TsÜS § 62 lg 3 mõistes kasuks, mis PärS § 156 lg 2 järgi

jaotatakse kaaspärijate vahel. Kuivõrd eelnimetatud otsustega määratud dividende enne

pärandvara jagamist välja ei makstud, ei ole dividendid PärS § 156 lg 2 mõistes kasuks, mis

oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada. Aktsionäri õiguse aluseks nõuda dividendi

väljamaksmist on aktsionäride üldkoosoleku otsus ning selle aluseks ei ole ajavahemiku

2-20-16368

möödumine TsÜS § 62 lg 4 mõttes. Seetõttu ei ole dividendide väljamaksmise nõudeõigus

PärS § 156 lg 2 mõttes kasuks, mis oleks tulnud pärandvara jagamisel jagada.

11. ÄS § 279 lg 1 järgi on õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi

väljamaksmist aktsionäril. ÄS § 228 lg 2 sätestab, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused

kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Maakohtu hinnangul on

ÄS § 228 lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 tulenevalt dividendi väljamaksmise nõudeõigus seotud

aktsiaga ning seda ei ole võimalik aktsiast eraldi teostada. Seega läheb koos aktsia

üleandmisega, millest dividendi väljamaksmise nõudeõigus tuleneb, üle ka õigus nõuda

dividendi väljamaksmist. Kui pooled lepivad kokku aktsia omandi üleandmises, ei ole ÄS § 228

lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 tulenevalt vajalik sõlmida eraldi käsutustehingut TsÜS § 6 lg 3 mõttes

selleks, et anda üle dividendi väljamaksmise nõudeõigus, sest õigus läheb üle koos aktsiaga.

Maakohus leidis, et aktsiaseltsi Q 27. märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja

30. märtsi 2017 aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise

nõudeõigus ei kuulunud iseseisvalt C pärandvara hulka, vaid oli lahutamatult seotud pärandvara

hulka kuuluvate aktsiatega. Seega ei saanud ega pidanud dividendide väljamaksmise

nõudeõigust C pärandvara jagamisel eraldi jagama. Kui kaaspärijad leppisid kokku aktsiaseltsi

Q aktsiate üleandmises kostjale, kaasnes sellega tulenevat ÄS § 228 lg-st 2 ja § 279 lg-st 1 ka

27. märtsi 2014, 26. märtsi 2015, 31. märtsi 2016 ja 30. märtsi 2017 aktsionäride

üldkoosolekuga ettenähtud dividendide väljamaksmise nõudeõiguse üleminek kostjale.

Kuivõrd dividendide väljamaksmise nõudeõigus läks üle kostjale, ei vajanud kostja

nõudeõiguse teostamiseks hageja nõusolekut.

12. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu pärandvara täiendava jagamise nõue või

jagamata pärandvara hageja nõusolekuta kasutamisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22. augusti 2022 otsuse

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 8890 eurot.

14. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et dividendide saamise õigus ei kuulu kaaspärijate

pärandvara hulka.

15. Pärandvara jagamisel 12. mai 2017 jäid dividendid jagamata. Kostja on täiendava

pärandvara jagamisest keeldunud. Äriseadustiku sätteid kohaldades peab arvestama sellega, et

kostja omandas pärimise teel aktsiad, kuid ei omandanud aktsiatega kaasnevaid õigusi. Kostja

ei omandanud õigust saada dividende, mis olid juba arvestatud nende samade aktsiate pealt,

millised ta pärimise teel omandas. ÄS § 231 kohaselt aktsionäri surma korral läheb aktsia üle

tema pärijale. Mõistetav on, et koos aktsia üleminekuga lähevad pärijale, käesolevas asjas

kahele pärijale, üle ka aktsiast tulenevad õigused. Seega läksid pärandaja aktsiad koos 2013–

2016 aastate eest arvestatud dividendidega üle kaaspärijatele hagejale ja kostjale.

16. Kostja suhtes ei ole olemas äriühingu aktsionäride üldkoosoleku otsust talle dividendide

arvestamise ja väljamaksmise kohta ÄS § 279 lg 1 kohaselt. Pärandaja suri 5. detsembril 2013.

Kantuna aktsiaraamatusse võttis aktsiaselts Q tema suhtes vastu otsused arvestada talle

dividende 2013–2016 aastate eest, mis deponeeriti tema nimele. Kostja ei olnud 2013–2016

aastatel aktsionär ega kantud aktsiaraamatusse, mil aktsiaseltsi Q aktsionäride üldkoosolek

võttis vastu otsused maksta aktsionäridele dividende. Pärimisasjas ei saa vaadata aktisiad

lahutamatutena dividendidest.

2-20-16368

Vastustaja seisukoht

17. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

19. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja

arvatud osas, milles ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

20. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Asjaolu, et hageja ei

nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused menetlusõiguse

norme oluliselt rikkudes. Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud

hageja ja kostja väidetele ning tõenditele eraldiseisvalt, millega on rikkunud TsMS § 442 lg-st 8

tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige

lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja

põhjendada otsust alljärgnevalt. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

21. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et 12. mail 2017 sõlmitud C

pärandvara jagamise lepingus ei jagatud aktsiaseltsi Q aktsiatest tulenevaid õigusi aktsionäride

üldkoosoleku otsustega ettenähtud dividendi väljamaksmise nõudmiseks. Pooled vaidlevad

eelkõige selle üle, kas aktsiaseltsi Q aktsiatest tulenev dividendi väljamaksmise nõudeõigus on

pärandvara hulka kuulunud aktsiatest tulenevast õigusest saadud kasu, mis on jäänud

pärandvara jagamisel jaotamata (PärS § 161).

PärS § 156 lg 1 alusel kuulub pärandvara hulka ka vara, mille kaaspärijad on omandanud

pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel ning PärS § 156 lg 2 kohaselt jaotatakse kasu

pärandvara jagamisel kaaspärijate vahel vastavalt nende osadele asjaõigusseaduse (AÕS) § 71

lg 2 alusel koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6. TsÜS § 62 lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud

isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.

TsÜS § 62 lg 4 eeldab, et konkreetsel isikul on õigus asja või õiguse viljale. Seejuures ei ole

oluline, millisest konkreetsest õiguslikust alusest tulenevalt on isikul vilja saamise õigus (vt

TsÜS komm/Paal (2023), § 62, p 3.4).

ÄS § 228 lg 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on kantud

aktsionärina aktsiaraamatusse. Samas ÄS § 231 alusel läheb aktsionäri surma korral aktsia üle

tema pärijale. ÄS § 226 järgi annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride

üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud

2-20-16368

seaduses sätestatud ja põhikirjas ettenähtud õigused. Hageja ja kostja olid kooskõlas

ÄS §-ga 231 ja PärS § 3 lg-ga 1 ning § 4 lg-ga 1 aktsiaseltsi Q aktsionärideks alates C surma

hetkest. Aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel, mis võeti vastu peale C surma, olid seega

hageja ja kostja ühiselt kui aktsiaseltsi Q aktsionärid ÄS § 279 lg 1 järgi õigustatud nõudma

dividendide väljamaksmist. Vaidlust ei ole selle üle, et pärijad ei teostanud aktsiatest tulenevat

õigust nõuda aktsiaseltsilt Q aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel dividendi väljamaksmist.

22. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et 12. mai 2017 C pärandvara jagamise lepingus ei ole

võimalik aktsiate jagamise kokkulepet tõlgendada selliselt, et poolte ühine tahe oli suunatud

mh aktsiatega seotud õiguste jagamiseks.

23. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade

üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks

lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu

sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust

selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus

poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud

asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist

(VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud

asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist (vt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5143, p 13.2).

24. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui 12. mail 2017 sõlmitud C pärandvara jagamise

lepingus leppisid hageja ja kostja kokku aktsiaseltsi Q aktsiate üleandmises kostjale, siis

kaasnes sellega ka kokkulepe aktsionäride üldkoosolekuga ettenähtud dividendide

väljamaksmise nõudeõiguse üleminekuks kostjale. Pooltele kuulus ühiselt õigus teostada

aktsiatest tulenevaid aktsionäri õigusi, et nõuda aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel

dividendi väljamaksmist, s.o õigus saada pärandvara arvelt kasu. Pooled sellist õigust kuni

pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimiseni ei teostanud. Seetõttu ei ole käesoleval juhul

põhjust arvata, et aktsiate üleminekuga kostjale poleks saanud koos aktsiatega üle minna õigus

teostada aktsionäri õigusi aktsiaseltsi suhtes. Seega ei ole iseenesest põhjendatud järeldada, et

aktsiate üleandmisega ei kaasnenud aktsiatest tulenevat dividendi väljamaksmise nõudeõiguse

üleandmist põhjusel, et aktsiate üleandmise hetkel polekski kostjale saanud üle minna õigus

nõuda dividendi väljamaksmist. Vaidlust ei ole selle üle, et pärandvara jagamise lepingust ei

tulene, et hagejale ja kostjale kui kaaspärijatele oleks pärast aktsiate üleandmist kostjale

säilinud pärandvara ühisuses dividendi väljamaksmise nõue. Pooled ei vaidle, et hageja

omandas pärandvara jagamise lepinguga kogu C pärandvarasse kuulunud kinnisvara ja kostja

omandas aktsiaseltsi Q aktsiad. Pärandvara jagamise lepingu p-s 4.5 antud poolte kinnitusest

nähtub, et pooled loevad oma osa pärandvara ühisomandis olnud varast kätte saaduks,

kompensatsiooni üksteisele ei maksta ning pooltel üksteisele mingeid nõudmisi ega

pretensioone nende ühisomandisse kuulunud vara suhtes ei ole. Seega on põhjendatud

järeldada, et pooled soovisid jagada pärandvara koos pärandvarasse kuuluvate õiguste ja

kohustusega. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda, et kostja mõistis pärandvara jagamise

kokkulepet selliselt, et kui tema omandisse jagatakse aktsiaseltsi Q 118 aktsiat, siis omandab ta

aktsiad koos 113 aktsiast tuleva õigusega nõuda selleks ajaks tehtud aktsionäride

üldkoosolekute otsuste alusel dividendi (viielt aktsialt oli aktsiaselts dividendi juba välja

maksnud hagejale). Mõistlik on järeldada, et kui nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad

isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse (ÄS § 228 lg 2) ning pooled leppisid

kokku, et C pärandvarasse kuuluvad aktsiad jagatakse kostja ainuomandisse ja kostja kantakse

2-20-16368

aktsionärina aktsiaraamatusse C asemele, siis andis hageja aktsiad üle koos aktsiatest tulenevate

õigustega, s.o õigusega nõuda C pärandvarasse kuuluvatelt aktsiatelt üldkoosoleku otsuste

alusel dividendi ulatuses, milles see seni aktsiatest tuleneva õiguse alusel nõudmata ja välja

maksmata oli. Kuna pooled ei olnud esitanud dividendi väljamõistmiseks nõuet ajal, mil nad

olid ühiselt aktsiate omanikud, siis pärast aktsiate üle andmist kostjale ja kostja kandmist

aktsiaraamatusse läksid kõik aktsiatest tulenevad õigused aktsiaseltsi suhtes üle kostjale.

25. Hageja väidete kohaselt ei oleks tohtinud aktsiaselts Q üleüldse tasuda kostjale dividendi

aktsionäride üldkoosoleku otsuste alusel. ÄS § 280 lg 1 sätestab, et kui aktsionärile on tehtud

väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, siis peab ta alusetult saadu tagastama. Isegi kui

aktsiaselts Q poleks tohtinud kostjale dividendi tasuda, ei tuleneks sellest hageja õigust nõuda

kostjale tasutud dividendi endale.

26. Kuna hageja ei olnud esitanud kostja vastu nõuet 12. mail 2017 sõlmitud C pärandvara

jagamise lepingust tulenevalt, vaid hageja esitas nõude seoses pärandvara täiendava jagamisega

seoses PärS § 161 alusel, siis ei saanud olla hageja nõue pärandvara jagamise lepingust

tulenevalt aegunud TsÜS § 146 alusel, sest sellist nõuet hageja esitanud ei olnud. Pooled ei

vaielnud selle üle, et pärandvara jagamisest tulenev nõue ei olnud TsÜS § 155 kohaselt

aegunud.

27. Asjaolu, et hageja on nõude esitanud 15. juuni 2017 „Maalehes“ ilmunud Priidu Pärna

artiklile tuginedes, kus Priidu Pärna vastas hageja väidete kohaselt hageja küsimustele, ei oma

asja lahendamisel tähtsust ja maakohus ei pidanud hageja nõude lahendamisel hindama Priidu

Pärna artiklit.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

29. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole palunud hüvitada

temale ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulusid, siis ei tule hagejal kostjale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)