1-11-1749/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-1749

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. veebruar 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1749 (10250102485) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Merje Raudla

Tatjana Truuväärt -Grubeljas Kriminaalasi L.V süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav

L.V , ik.XXX, kriminaalja väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada L.V kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KarS §-de 74, 75 alusel jätta L.V-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui L.V

18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. Määrata L.V

katseajaks Tallinna Vangla

Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku

Kriminaalasi nr 1-11-1749

järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 14. veebruarist 2011. a.

2.3. Kui L.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. KarS § 50 lg1 alusel võtta L.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

4. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel L.V’ i suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

5. Välja maksta riigi arvelt vandeadvokaadile Andres Tamm (OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813 ) tammebyroo@gmail.com tema poolt süüdistatavale L.V-le osutatud riigi õigusabi eest tasu kokku 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 15.98 EUR-i).

6.Välja mõista L.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-1749 ning nõude liik – menetluskulu/:

- sundraha 300 (kolmsada) EUR-i;

7. Vabastada L.V menetluskulu – osaliselt sundraha, arvestatud kaitsjatasu ja joobe tuvastamisega seotud ekspertiisitasude tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Sundraha tuleb tasuda riigituludesse kuue (6) kuu jooksul 50 EUR- iste igakuiste maksetena, igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30 –ks kuupäevaks. Esimese makse tähtaeg hiljemalt 30.03.2011.a. Kui sundraha ei ole otsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kriminaalasi nr 1-11-1749

Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse

Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus L.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.12.2010.a kell 00.00 ajal Kuressaare linnas Juhan Smuuli tn 5 juures mootorsõidukit Audi A4 reg. märgiga XXXXXX, põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse (rikkudes sellega Liiklusseadus § 74’17 lg 1 nõudeid) alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes grammis veres 2,77mg/g laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,71 mg/g.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus L.V-le nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS §

75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) kuuks.

Süüdistatav

L.V andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse, sh. lisakaristuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Süüdistatava palub võimalusel korral vabastada teda menetluskulude tasumisest või kasvõi osaliseltki vabastada. Põhjendusena märgib süüdistatav, et ta töövõimetu, raha kulub ravimite ostmiseks ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Ta on sõlminud kindlustusega kokkuleppe avariiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav palub arvestada asjaoluga, et ta on oma süüst arusaanud ja kahetseb toimepandut.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja palub jätta arvestatava kaitsjatasu riigi kanda vabastades tema kaitsealuse kaitsjatasu tasumisest riigituludesse.

Kriminaalasi nr 1-11-1749

Kaitsja toetab ka süüdistatava taotlust muude menetluskulude tasumisest osalist vabastamist. Prokurör ei esitanud menetluskulude tasumisest osalisele vabastamisele vastuväiteid.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab L.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Asitõendid puudub. puuduvad. Tõkend – L.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 11/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg3 annab alust osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 alusel kuuluks L.V-lt kohtuotsusega välja mõistmisele riigituludesse sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5 * 278,02).

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis

KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt . Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks kohtulikus menetluses osalemise eest:

kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutluskaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 5 pooltundi ehk 5x15.98 eurot=79.90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 15.98 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 95.88 eurot.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav L.V on töövõimetuspensioni saaja (suurus 250 EUR-i), temal kulub rahalisi vahendeid ravimite muretsemisele, ülalpidamisel on üks alaealine laps. Süüdistataval lasub ka teisi rahalisi kohustusi. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. L.V-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. L.V ei oma kriminaalega väärteokaristatust, ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu ning seoses joobe määramisega teostatud ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik