Legislator Case Law & Legislation
2-21-126726/9 AI generated

2-21-126726/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-21-126726/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja põhivõlgnevus 1909,74 eurot Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis põhinõudelt (1909,74

Legislator headnote

AI generated

2-21-126726/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja põhivõlgnevus 1909,74 eurot Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis põhinõudelt (1909,74

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avaldamise aeg ja koht

03.05.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-126726

Tsiviilasi

AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal hagi A. S. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2135,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood:

12831829)

Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post:

arvi.luhakooder@gmail.com)

Kostja: A. S. (isikukood: xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Severinas Jakubauskas

(e-post: menetlus @emerald.legal)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja põhivõlgnevus 1909,74 eurot

ning 03.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 303,23 eurot.

3. Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis põhinõudelt (1909,74

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.05.2023 kuni põhinõue

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud A. S.i kanda.

5. Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulud 878 eurot.

6. Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (878 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse

täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. S.i (edaspidi kostja )

vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks:

− kahju summas 1909,74 eurot (põhinõue);

− viivis põhinõudelt seisuga 08.12.2021 summas 73,19 eurot;

− viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.12.2021 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni;

− hageja menetluskulu;

− viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 29.03.2021 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus

sõiduk RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx), mida juhtis kostja, riivas ümberreastumisel temast

paremal, oma sõidurajal pärisuunaliselt liikuvat sõidukit TOYOTA COROLLA. Liiklusõnnetuse

tulemusena sai sõiduk TOYOTA COROLLA kahjustada. Kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse

toimumisest politseid ning lahkus liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt. TOYOTA

COROLLA kahjustused parandas Elke Mustamäe AS ning esitas hagejale TOYOTA remondiarve

summas 1909,74 eurot.

3. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx) liikluskindlustus oli

sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Hageja

hüvitas kahju, TOYOTA COROLLA parandamise kulu summas 1909,74 eurot.

4. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui

sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja

süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus

pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja

tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale

tagasinõue.

5. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 02.06.2021 kostjale

tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.06.2021. 21.06.2021 andis kostja hagejale

teada, et vaidleb kahjunõudele vastu. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt

16.06.2021. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning

hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 17.06.2021.

Kostja seisukoht

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Kostja vastuväidete kohaselt LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Vaidlus puudub

selles osas, kes liiklusõnnetuse põhjustas, seega on kõne all kostja lahkumise võimalik

õigusvastasus ja süü.

8. LS § 169 lg 1 järgi peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, tegema

kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu, ja esitama liiklusõnnetuses osalenud

teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Vaidluse all on see, kas kostja täitis eelnimetatud

nõuded või mitte - sündmuskohalt lahkumise tõttu võib olla küsitav, kas kostja täitis LS § 169 lg-s 1

sätestatud kohustusi ja kas lahkumine oli õigusvastane.

9. KarS § 30 järgi ei ole aga tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, õigusvastane, kui isik

peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik

endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.

10. Õnnetuse hetkel oli kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates valudes, ja kellega oldi teel

haiglasse. Piltlikult öeldes olid õnnetuse järel kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese elu ja tervis

(kuna valude põhjus ei olnud talle kui meditsiinialaseid teadmisi mitteomavale inimesele teada), ja

teisel pool õnnetusjuhtumi kohene vormistamine, mille puhul ei olnud kaalul (vähemalt esmapilgul)

kellegi elu ega tervis (kõigest n-ö plekimõlkimine). On selge, et kindlustusjuhtumi vormistamine ei

ole sellises olukorras esmatähtis ega kaal üles ohtu lähedase elule või tervisele. Muuhulgas täitis

kostja sellega ka enda PKS § 15 lg 1 tulenevalt kohustust abikaasat toetada.

11. Arvestades liiklusõnnetuse toimumise täpset asukohta, oli kostjal võimatu peatuda samas kohas

teisi liiklejaid ohustamata. Kostja peatus eemal, kuid arvestades kannatanu peatumise ja kostja

peatumise koha vahelist kaugust ning kahes reas umbes 70-80 km / h sõitvaid autosid, ei olnud

kostjal võimalik kannatanuga kontakti saada. Kostja lahkus, kui kannatanu kostja käeviibetele ei

reageerinud. Kostjal oli võimatu tagurdada kohta, kus kannatanu sõiduk oli. Kui kostja oleks

peatunud kannatanuga samas kohas, oleks suure tõenäosusega keegi neile tagant u 50 – 70 km / h

kiirusega sisse sõitnud. Samuti oleks see seisanud kogu liikluse Järvevana teel Lasnamäelt

Mustamäe suunal ning ummik oleks ulatunud mitme kilomeetri pikkuseks.

12. Kokkuvõtvalt ei olnud kostja õnnetuspaigast lahkumine õigusvastane, kuna kostjal tekkis

õnnetuse tagajärjel kohustuste kollisioon ning KarS § 30 tulenevalt ei olnud LS § 169 lg 1 sätestatu

kohustuste täitmata jätmine õigusvastane. Samuti ei reageerinud kannatanu kostja käeviibetele,

millega kostja soovis kannatanuga kontakti saada. Seega ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2

sätestatud tagasinõude eeldused ja kostjalt ei saa nõuda õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju

hüvitamist.

13. Kostja on xxxx. Kostja ainus sissetulek on xxxx keskmiselt summas 526,10 eurot. Kostjal

puuduvad muud sissetulekud. Kostjal puudub kinnisvara ja muu vara, mille arvelt oleks võimalik

nõuet tasuda. Kostja ainuke sissetulek on väiksem miinimumpalgast. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1

sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat

osa nädala või päeva sissetulekust. Vastavalt TMS § 131 lg 1 p-le 10 ei saa riikliku xxxxi seaduses

sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata.

14. Võttes aluseks eeltoodud asjaolusid, et ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud

tagasinõude eeldused ja kostja varalise seisundit arvestades on ilmselge, et regressinõue kostja vastu

on perspektiivitu.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele

16. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka

teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu

06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

17. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

−

29.03.2021 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk RENAULT MEGANE

SCENIC (xxxx), mida juhtis kostja, riivas ümberreastumisel temast paremal, oma sõidurajal

pärisuunaliselt liikuvat sõidukit TOYOTA COROLLA (xxxx) (dtl 38-39);

−

Kostjat on karistatud väärteokorras LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 teo toimepanemises (dtl 39);

−

Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk TOYOTA COROLLA kahjustada (dtl 38-39, 42-73);

−

Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx) valdaja

tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt (dlk 41).

−

TOYOTA COROLLA kahjustused parandas Elke Mustamäe AS ning esitas hagejale

TOYOTA remondiarve summas 1909,74 eurot (dtl 40).

−

Hageja hüvitas kahju, TOYOTA COROLLA parandamise kulu summas 1909,74 eurot (dtl

30)).

18. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 1909,74 eurot,

põhinõudelt seisuga 08.12.2021 summas 73,19 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 09.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

19. Hageja tugineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt

kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka tugineb hageja liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, LS § 169 lg 4-

6. 20. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjat on väärteosmenetluse korras karistatud

liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel

21. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt kostja oleks peale õnnetuse toimumist täitnud LS

§ 169 sätestatud nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral. Selle sätte lg 1 järgi kui on

juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht p 1 järgi võimalikult kiiresti seisma

jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või

kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele

panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 lõikele 9, lg 4 järgi liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile

teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud

või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses

osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju

tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on

loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju

tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on

punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, lg 5 järgi

lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole

sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb

liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS §

169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse

kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite

liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja

esemete asend ning jäljed.

22. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks õnnetusest teavitanud politseid. Kostjal oli

vastav kohustus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5

tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju

saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta oleks teinud omalt poolt kõik, et tema

isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kostja ei ole tõendanud,

et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolud, mis välistanuks tema kohustuse politseid

liiklusõnnetusest teavitada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata

jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53

lg 1 p 2 mõttes.

23. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi

toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema

toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS

§-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab

põgenemine LS mõttes süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-

06, p 11). Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja sai aru, et on toimunud

liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes

politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline. Puuduvad andmed

selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid

asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.

24. Kostja vastuväidete kohaselt õnnetuse hetkel oli kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates

valudes, ja kellega oldi teel haiglasse. Õnnetuse järel oli kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese

elu ja tervis (kuna valude põhjus ei olnud talle kui meditsiinialaseid teadmisi mitteomavale

inimesele teada), ja teisel pool õnnetusjuhtumi kohene vormistamine, mille puhul ei olnud kaalul

(vähemalt esmapilgul) kellegi elu ega tervis (kõigest n-ö plekimõlkimine). Kindlustusjuhtumi

vormistamine ei ole sellises olukorras esmatähtis ega kaalu üles ohtu lähedase elule või tervisele.

Muuhulgas täitis kostja sellega ka enda PKS § 15 lg 1 tulenevalt kohustust abikaasat toetada.

25. Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjat on menetluse vältel

esindanud 2 advokaati, kellele on väga hästi teada, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kõiki oma

väiteid tõendada. Kui kostja autos oleks tõepoolest olnud valudes abikaasa, keda kostja

liiklusõnnetuse põhjustamise ajal transportis haiglasse, siis oleks kostjal olnud võimalik esitada

kohtule tervishoiuasutuse poolt väljastatud kinnitus liiklusõnnetuse toimumise päeval kostja

abikaasa pool tervishoiuasutusse pöördumise kohta. Sellist tõendit kostja kohtule esitanud ei ole,

mistõttu ei pea kohus kostja selgitusi usutavaks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et õnnetuse hetkel oli

kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates valudes, siis ei ole tõendatud ka tema järgmine väide, et

„õnnetuse järel oli kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese elu ja tervis“.

26. Kohtule jäävad arusamatuks, kuidas puudutavad kindlustusjuhtumi võimalikud vormistamise

nõuded antud vaidluse lahendamist. Hageja etteheide kostjale on, et viimane põhjustas

kindlustusjuhtumi

ning

lahkus

pärast

kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt

ja

süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja etteheide ei seisne kindlustusjuhtumi vormistamise

nõuete rikkumises.

27. Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suurust ega koosseisu.

28. Kostja väidete kohaselt on ta xxxx, tema ainuke sissetulek on xxxx ning vastavalt TMS § 131 lg

1 p-le 10 ei saa riikliku xxxxi seaduses sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt

on kostja arvates nõue tema vastu perspektiivitu.

29. Kohus jätab kostja vastuväited tähelepanuta. Kas ja kui suures summas õnnestub hageja nõude

sissenõudmine selgub täitemenetluse raames. Käesoleva hagimenetluse raames ei lahenda kohus

küsimust kui suures summas on seadusest tulenevalt lubatud hageja nõude täitmine TMS alusel.

30. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 1909,74 euro

saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude.

31. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt alates 17.06.2021 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

32. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest

tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

33. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning

TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras.

34. Viivist on põhjendatud arvestada alates 17.06.2021 (s.o alates nõudekirjas määratud tähtpäeva

möödumisest - VÕS § 113 lg 2). Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 303,23

eurot (võlg 303,23 eurot, periood 17.06.2021 – 03.05.2023, määr VÕS § 113 lg 1, vt

viivisekalkulaator.ee). Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses määras

välja mõista kuni kohustuse täitmiseni

35. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 1909,74 eurot ning 03.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 303,23 eurot ning

viivise põhivõlgnevuselt (1909,74 eurot) alates 04.05.2023. a VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

36. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2

kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

37. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

summas 250 eurot ja esindajakulud summas 628 eurot (töömaht 5,14h; tunnihind 120 eurot,

käibemaksuta). Hageja soovib ka viivise väljamõistmist.

38. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot.

39. Kohus,

kontrollinud

hageja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi

osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

40. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab kooskõlas

kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks.

41. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 878 eurot (628+

250). Lähtuvalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 878 eurot.

42. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista.

43. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

edasi

kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud

või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik