2-20-14812/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14812

Tsiviilasi

Kasperwiki Laevaomanikud OÜ hagi LOGOS RN

OY

vastu

alusetu

rikastumise

ja

viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

385 824,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (registrikood

11950302), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karli

Kütt

Kostja Logos RN OY (Soome Vabariigi registrikood

2457964-3), lepinguline esindaja I. P.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kasperwiki Laevaomanikud OÜ hagi LOGOS RN OY vastu alusetu

rikastumise 350 000 euro nõudes ja viivisenõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Kasperwiki Laevaomanikud OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kasperwiki Laevaomanikud OÜ (hageja), LOGOS RN

OY (kostja) ja A. L. 01.07.2019 lepingu, mille alusel kohustusid kostja ja A. L. välja töötama

ja tootma väävlisisaldust vähendava seadme prototüübi ja tööstusliku seadme, mis vastab

Eestis ja EL-is kohalduvatele nõuetele. Enne müügilepingu sõlmimist viidi 31.01.2019,

20.02.2019 ja 04.03.2019 Moskvas Gubkini nimelises Venemaa Riikliku Nafta ja Gaasi

Ülikoolis läbi edukad laborikatsed ja katseseadmete demonstratsioonid. Demonstreeritud

2(6)

tehnoloogilisel lahendusel põhineva seadme prototüübi kohustusid müüjad valmis ehitama

hiljemalt 30.08.2019 ning tarnima selle Kiviõlisse pärast prototüübi edukat demonstratsiooni

Moskvas. Tööstusliku seadme kohustusid müüjad ehitama ning Kiviõlisse tarnima hageja

tellimisel, kui seadme prototüüp on Kiviõlis vähemalt kaks kuud edukalt töötanud. Müüjad

kinnitasid ja andsid lepingus garantii, et nad suudavad oma kohustused kokkulepitud

tähtaegadeks täita. Lepingu järgi pidi hageja tasuma prototüübi eest ettemaksu 500 000,00

eurot.

2. Prototüübi ehitamisega sai alustada alles novembris, mistõttu lepiti uueks valmimise

tähtajaks kokku detsembri algus 2019. 15.12.2019 tehtud demonstratsioonil esitletud

prototüüp ei vastanud lepingust tulenevatele nõuetele, kuna ei põhinenud kokkulepitud

tehnoloogial, oli ehitatud kolmandate isikute komponentidest ega vastanud EL-is kehtivatele

nõuetele. A. L. nõudis 20.12.2019 seadme prototüübi välja ehitamiseks täiendavat raha 1

700 000 eurot ja täiendavat aega. Hageja keeldus täiendava tasu maksmisest ning andis

täiendava tähtaja kuni 31.01.2020. Kostja ei täitnud lepingut ka täiendava tähtaja jooksul.

Hageja leidis, et kostja pole lepingus nimetatud seadet plaaninudki ehitada, kostja lõi ebaõige

ettekujutuse tehingu tegelikest asjaoludest ja jättis hageja teavitamata, et kallutada teda

sõlmima lepingut ja tegema ettemaksu. Hageja tühistas lepingu 12.06.2020 avaldusega, sest

leping oli sõlmitud pettuse mõjul, ning taotleb hagiga tehingu alusel üleantu (ettemaksu

summas 350 000,00 euro) tagastamist koos sellelt arvestatud viivisega.

3. Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja 350 000 eurot ning viivis järgmiselt: 1)

sissenõutavaks muutunud viivis 09.10.2020 seisuga 7824,66 eurot; 2) alates 09.10.2020 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 350 000 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning 3) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni 350 000 euro tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda

ning määrata kostja poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt hageja esitatavale

menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud kostjalt välja.

4. Hageja täpsustas 16.05.2022 menetlusdokumendis pettuse aluseks olnud asjaolusid. Kostja

viis hageja eksimusse jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita, so välja

arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel selleks,

et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema. Tegelikkuses

kostja müügilepingut täita ei kavatsenud, millele viitab nii lepingu täitmisele suunatud kostja

soorituste puudumine kui ka müügilepingu alusel saadud ettemaksete kasutamine muuks

otstarbeks kui seadme ehitamiseks. Kostja mitte üksnes ei jätnud vastavat kohustust

täiendavate tähtaegade jooksul täitmata, vaid ei alustanud hagejale teadaolevalt isegi

testseadme ehitamist. Kostja demonstreeris hagejale 18.12.2019 seadet, mille omadused

välistasid selle selgelt müügilepingu objektina – seade ei vastanud kokkulepitud

parameetritele, seda ei olnud võimalik Euroopa Liidus kasutada ja see koosnes kolmandatele

isikutele kuuluvatest osadest.

5. Müügilepingus kokkulepitud testseadme hind oli 650 000 eurot, millest 350 000 eurot

tasus hageja kostjale ettemaksuna 15.09.2019. Hageja ei ole vastutasuks näinud ühtegi

tulemust, mis oleks kostja poolt müügilepingu täitmise seisukohast relevantne, st isegi mitte

väljatöötamisjärgus testseadet. Perioodil 01.08.2018 – 31.01.2020 laekus kostjale kokku 350

326,73 eurot, millest 350 000 eurot moodustas hageja tasutud ettemakse testseadme eest.

Muude laekumiste puudumine näitab, et kostjal ei olnud regulaarseid sissetulekuid ega oma

vahendeid äritegevuse finantseerimiseks. Kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro

väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks. Algselt

kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada).

Seeläbi pettis kostja hagejalt välja vähemalt 350 000 eurot ettemaksu, lubades vastutasuks

toimetada hagejale müügilepingu objekt ilma, et kostja seda tegelikult teha kavatseks.

3(6)

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning vaidleb sellele täies

ulatuses vastu, hagi on kostja osas alusetu ja tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks nõude

kujunemine. Kostja märgib, et asjaolust, et kostja ei ole toonud välja mingit konkreetset

hageja väidet või seisukohta või faktilist asjaolu, sh ei ole eraldi märkinud, et ta seda

vaidlustab, ei saa eeldada kostja omaksvõtu vastavat asjaolu. Kostja poolt ei ole toime pandud

pettust ning kostja ei ole mitte kunagi hagejat viinud eksitusse. Kostja on enda lepingulisi

kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole enda 16.05.2022

menetlusdokumendis toonud välja vastupidiseid asjaolusid.

7. Hageja enda menetlusdokumendi lisas 7 on foto, millest on näha testseadme olemasolu.

Samuti nähtub nimetatud lisast, et kostja on testseadme valmistanud ning seda esitlenud

hagejale. Kostja hinnangul oli esitletud testseade põlevkiviõli tootmist silmas pidades

kasumlik, arvestades muuhulgas käitlemisel esineva kao ja testseadme kasutamisest tingitud

kulutusi. Vastupidiselt hageja ei ole enda lepingulisi kohustusi täitnud ning tasunud

osamakset summas 350 000 eurot lepingu punktis 5.1.1. tingimustel 5 päeva jooksul lepingu

allkirjastamisest. Poolte vahel sõlmiti leping 01.07.2019, kuid hageja poolt tasuti osamakse

summa 06.09.2019 s.o enam kui kahe kuu möödudes.

8. Kostja alustas koheselt lepingu allkirjastamisest lepingus sätestatud seadmete

väljatöötamist ja katsetuste läbiviimist, samuti testseadme väljatöötamisega. Vastav teave oli

ka hagejal olemas, mistõttu jäävad hageja etteheited pettusele või eksitusse viimiseks täiesti

arusaamatuks ja hageja poolt paljasõnaliseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata.

10. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt lepingu alusel tasutud ettemaksu 350 000 euro

tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel ja viivise väljamõistmist. Hageja leiab, et kostja on

hagejat petnud, viies hageja tahtlikult eksimusse, et soovib seadme prototüübi kokkulepitud

tingimustel ja tasu eest valmis ehitada ning samuti selles, et kasutab ettemaksu lepingu

täitmise otstarbel.

11. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Riigikohus on

selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus

kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud

(vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14). Käesoleva nõude rahuldamise eeldusena tuleb

kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus

on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma

sissenõudmiseks puudus õiguslik alus. Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused

on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste

puudumist.

12. Kohus täitis 29.04.2022 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 94-95). Kohus selgitas, et hageja peab

tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid 1) raha kostjale üleandmise kohustust; 2) raha

üleandmist; 3) kohustuse ära langemist ehk tehingu tühistamise formaalseid ja materiaalseid

eelduseid. Kohus tegi hagejale ettepaneku põhistada täiendavalt pettuse aluseks olevaid

asjaolusid, sh missugustes asjaoludes lõi kostja hagejale ebaõige ettekujutuse ja missugustest

asjaoludest jättis kostja hageja teavitamata, ja esitada tõendid nende asjaolude kohta.

13. Kohus tuvastab, et hageja, kostja ja A. L. sõlmisid 01.07.2019 lepingu, mille alusel

kohustusid kostja ja A. L. välja töötama ja tootma väävlisisaldust vähendava seadme

4(6)

prototüübi ja tööstusliku seadme, mis vastab Eestis ja EL-is kohalduvatele nõuetele (tl 11-

13). Lepingu kohaselt tuli laborikatsed läbi viia hiljemalt 05.07.2019 ning kostja ja A. L.

kohustusid prototüübi valmis ehitama ja esitlema kostja juures hiljemalt 30.08.2019 (lepingu

punktid 2.1.1 ja 2.1.2). Hageja kohustus tasuma osamakse summas 350 000 eurot 5 päeva

jooksul lepingu allkirjastamisest (lepingu p 5.1.1). Lepingu p 5.1.4 kohaselt kohustusid

müüjad (kostja ja A. L.) kasutama hageja poolt tasutud ostuhinda vaid lepingus ettenähtud

otstarbeks. Hagejalt saadud raha kasutamine lepingu poolt mittehõlmatud otstarbeks on

oluline lepingurikkumine, mis annab hagejale õiguse lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda

kõikide maksete tagastamist (lepingu p 5.1.4). Seega tulenes raha (350 000 euro) kostjale

üleandmise

kohustus

01.07.2019

sõlmitud

lepingu

alusel.

Kohtule

esitatud

maksekorraldusega on tõendatud, et hageja tasus kostjale esitatud arve alusel 15.09.2019

350 000 eurot (tl 14-16). Seega on tõendatud raha kostjale üleandmise kohustus ja raha

üleandmine.

14. Kohus analüüsib kas kohustus on ära langenud, ehk teisisõnu kohus analüüsib tehingu

tühistamise formaalseid ja materiaalseid eelduseid. Tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul,

võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras

tühistatud, on see algusest peale kehtetu (TsÜS § 90 lg 1). Tühistatud tehingu järgi saadu

tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti

(TsÜS § 90 lg 2). Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS §

98 lg 1). Tühistamise avaldus tuleb esitada 6 kuu jooksul arvates pettusest teada saamisest

(TsÜS § 99 lg 1 p 2). Tehingu kehtivalt tühistamiseks, st tühistamisega silmaspeetavate

õiguslike tagajärgede saavutamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise materiaalsed kui

formaalsed eeldused. Tühistamise formaalseks eelduseks on õigeaegse tühistamisavalduse

tegemine. Juhul kui tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis ei muutu

tehing kehtetuks. Hageja väitel sai ta pettusest teada hiljemalt 31.01.2020, sest kostja ei

suutnud seadet valmis ehitada ega Kiviõlisse transportida, vaid nõudis lisaaega ja raha.

Tühistamisavalduse esitas hageja kostjale 12.06.2020 e-posti teel ning ka kulleriga (tl 21-22).

Kostja tühistamisavalduse saamist vaidlustanud ei ole. Vastavalt tuleb tühistamisavaldus

lugeda kättetoimetatuks hiljemalt järgmisel tööpäeval, so 15.06.2020. Seega vastab

tühistamisavaldus formaalsetele tingimustele.

15. Kohus võtab seisukoha tehingu tühisuse materiaalsete eelduste olemasolu kohta.

Tühistamise materiaalseks eelduseks on seadusest tulenevate eelduste täitmine, so

tühistamise aluse esinemine. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut

tegema (TsÜS § 94 lg 1). Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest

asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada,

samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud

ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks (TsÜS § 94 lg 2). Pettuseks on teisele isikule tahtlikult

tegelike asjaolude mitteteatamine, nendest ebaõige ettekujutuse loomine või teise isiku tahtlik

eksimuses hoidmine eesmärgiga kallutada teist isikut lepingut sõlmima (RKTKo nr 3-2-1-

135-97). Pettus eeldab alati tahtlust teist isikut eksitada ning tahtlus võib seisneda ka isiku

teadmises, et ta avaldab valet või vaikib tõest eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut

tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-34-01 ja RKTKo nr 3-2-1-5-99). TsÜS § 94 lg 3 annab õiguse

tehingu tühistada siis, kui leping sõlmiti nende asjaolude mõjul.

16. Seega on tehingu pettuse tõttu tühistamise materiaalsed eeldused järgmised: 1) üks isik

(antud juhul kostja) on avaldanud teisele isikule ebaõigeid asjaolusid või jätnud teatamata

nendest asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, või avaldanud

tõesena selliseid asjaolusid, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem

osutuvad ebaõigeks; 2) kostja on p-s 1 nimetatud asjaolude avaldamisega või neist teatamata

jätmisega tahtlikult tekitanud teisele isikule (hagejale) ebaõige ettekujutuse tegelikest

5(6)

asjaoludest (s.o viinud ta eksimusse) või teda eksimuses hoidnud; 3) kostja eesmärk oli

kallutada teine isik tehingut tegema.

17. Kohus on seisukohal, et ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohus leiab,

et hageja esiletoodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest

pettuse mõjul. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole vaadeldavad eesmärgina kallutada

hagejat 01.07.2019 lepingut sõlmima ning seadmete eest ettemaksu tegema. Kohus ei ole

tuvastanud, et kostja tegutsemise ja vaidlusaluse lepingu sõlmimise vahel on põhjuslik seos

(et tehing tehti pettuse mõjul). Hageja on tuginenud kostja pettusele tühistades pooltevahelise

01.07.2019 müügilepingu ning sisustanud pettust 12.06.2020 tühistamisavalduses. Hageja

tugines tühistamisavalduses sellele, et kostja ja A. L. ei ole plaaninud kokkulepitud

tingimustele vastavaid seadmeid ehitada ning pettus seisneb esmalt selles, et müüjad viisid

hageja tahtlikult eksimusse tehingu kohta valeandmete avaldamisega. Hageja hinnangul viis

kostja mh hageja eksimusse jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita,

so välja arendada ja võõrandada hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel

selleks, et kallutada hagejat müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema.

18. Vaidlus puudub, et müüjad olid enne müügilepingu sõlmimist kolmel korral

demonstreerinud tehnoloogilist lahendust, millel pidi lepingu järgi põhinema ka seadme

prototüüp ja ka hiljem tööstuslik seade. Hageja on esile toonud, et 15.12.2019 tehtud

demonstratsioonil esitleti prototüüpi. Hageja hinnangul välistasid testseadme omadused selle

selgelt müügilepingu objektina kasutamise, kuna seade ei vastanud kokkulepitud

parameetritele, seda ei olnud võimalik Euroopa Liidus kasutada ja see koosnes kolmandatele

isikutele kuuluvatest osadest. Hageja ja kostja vestlusest nähtuvalt on prototüübi lahendust

muudetud ja see ei ole paigaldamiseks valmis (tl 107). Asjaolu, et hagejale esitletud prototüüp

ei vastanud lepingutingimustele, ei ole käsitletav pettusena. Hageja ei ole tõendanud, et

müüjad (kostja ja A. L.) ei ole plaaninud kokkulepitud tingimustele vastavaid seadmeid

ehitada ning samuti on tõendamata, et müüjad viisid hageja tahtlikult eksimusse tehingu

kohta valeandmete avaldamisega.

19. Teisalt seisneb hageja hinnangul pettus selles, et müüjad ei avaldanud lepingu sõlmimisel

seadmete tegelikku hinda ja väljatöötamiseks kuluvat aega. Tähtaegade ületamine ei

võimalda asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud pettusega. Kostjal ei olnudki võimalik

prototüüpi lepingus kokku lepitud tähtajaks 30.08.2019 valmis ehitada ja tarnida, kuna hageja

tasus ettemakse alles 06.09.2019. Hageja väitel ei saanud ta seda tähtaegselt teha, kuna kostjal

ei olnud pangakontot kuhu raha kanda.

20. Müügilepingus kokkulepitud testseadme hind oli 650 000 eurot, millest 350 000 eurot

tasus hageja kostjale ettemaksuna 15.09.2019. Perioodil 01.08.2018 – 31.01.2020 laekus

kostjale kokku 350 326,73 eurot, millest 350 000 eurot moodustas hageja tasutud ettemaks

testseadme eest. Muude laekumiste puudumine näitab, et kostjal ei olnud regulaarseid

sissetulekuid ega vahendeid äritegevuse finantseerimiseks. Kostja oli müügilepingu

täitmiseks kohustatud kasutama hageja poolt testseadme eest tasutud ettemaksu

sihtotstarbeliselt, st testseadme välja arendamiseks. Kostja ostis hageja kantud raha eest 198

500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks.

Kostja selline käitumine ei anna aga alust arvata, et algselt kokkulepitud tasu eest ei

kavatsenud kostja müügilepingut täita (testseadet ette valmistada). Tõendamata on hageja

väide, et lepingus kokkulepitud hind ei ole kooskõlas seadme väljatöötamise tegeliku

hinnaga. Asjaolu, et kostja küsis hagejalt raha juurde, nimetatut ei tõenda.

21. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et pettus pannakse üldjuhul toime tehingu

ettevalmistamise faasis ehk eelkõige lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Hageja ei ole

toonud kohtu ette lepingu ettevalmistamise faasis hagejale tahtlikult avaldatud ebaõigeid

asjaolusid, mis kallutasid hagejat vaidlusalust lepingut sõlmima. Seega ei ole kõike eelnevat

arvestades alust järeldada, et kostja oleks hageja tahtlikult eksimusse viinud eesmärgiga

6(6)

kallutada hageja tehingut tegema. Seega on tõendamata see, et kostjal oli petmistahe.

Vastavalt ei saa teha järeldust vaidlusaluse tehingu tegemisest pettuse mõjul.

22. Pärast kohtu selgituskohustust märkis hageja 16.05.2022 menetlusdokumendis lisaks, et

kostja kasutas hagejalt saadud ettemaksu kõrvalistes huvides. Kostja viis hageja eksimusse,

jättes mulje, et kostjal oli tahe ja valmidus müügilepingut täita – välja arendada ja võõrandada

hagejale seadmed müügilepingus kokkulepitud tingimustel – et kallutada hagejat

müügilepingut sõlmima ning kostjale makseid tegema. Riigikohus on seisukohal, et tehingu

tühistamisel pettuse tõttu saab pettuse aluseid hiljem täiendada (nt pärast tühistamisavaldust

esitatud hagiavalduses). Küll tuleb silmas pidada, et TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi on võimalik

tehingut tühistada vaid kuue kuu jooksul arvates nendest täiendavatest pettuse alustest

teadasaamisest, millele tuginetakse (RKTKo 3-2-1-108-09, p 9). Hageja on tõendanud, et

kostja ostis hageja kantud raha eest 198 500 euro väärtuses kulda ja kasutas kostja ettemaksu

kõrvaliste isikute võlgade maksmiseks (tl 196-96-98 ja 104). Nimetatu ei anna aga alust asuda

seisukohale, et algselt kokkulepitud tasu eest ei kavatsenud kostja müügilepingut täita

(testseadet ette valmistada). Kohus leiab, et hageja sai täiendavatest asjaoludest teada juba

enne hagi esitamist ja seega on pettuse aluste täiendamise tähtaeg ületatud.

23. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist pettusega TsÜS § 94 lg 1 kohaselt ning tehingu

tühisuse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Vastavalt ei ole täidetud alusetu rikastumise

nõude eeldused ning kostja ei ole hageja arvel 350 000 euro võrra rikastunud. Tulenevalt

põhinõude rahuldamata jätmisest ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

24. Kohus märgib lisaks, et ei ole välistatud, et hagejal võib olla kostja vastu müügilepingust

tulenevaid nõudeid. Käesolevas menetluses ei ole hageja tuginenud müügilepingule ega selle

rikkumisele ning ei ole esitanud sel alusel oma nõudeid. Seetõttu ei saa ka kohus neid nõudeid

lahendada. Hageja on kogu menetluse vältel nõudnud pettuse tõttu lepingulise suhte

puudumise korral alusetult saadud 350 000 euro tagastamist.

MENETLUSKULUD

25. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

26. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174

lg 4).

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik