2-22-2960/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-2960

Tsiviilasi

A.B.i hagi Z.P. vastu kingitud asja tagastamise ja

kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.B. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepingulised esindajad: Danil Lipatov ja Jelena

Karžetskaja

(Progressor

Õigusbüroo

OÜ,

e-post:

menetlus@progressor.ee)

Kostja: Z.P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Istungi toimumise aeg

12.04.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-22-2960

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. A.B. (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi Z.P. (edaspidi kostja) vastu kingitud

asja tagastamise ja kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõudes (tl 5-8). Hageja palub

kohustada kostjat andma üle kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx valdus (edaspidi Xxxxxxxxxxx

kinnistu) ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks

selliselt, et kehtiv kanne, mille kohaselt Xxxxxxxxxxx kinnistu ainuomanik on kostja,

kustutatakse ära ning tehakse uus omanikukanne, mille kohaselt kantakse kinnistu

ainuomanikuks hageja. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalselt tõestatud kinkeleping, mille

esemeks on Xxxxxxxxxxx kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vastavalt

kinkelepingu punktile 4.1. on Xxxxxxxxxxx kinnistu koormatud tähtajatu ja tasuta isikliku

kasutusõigusega elamule hageja kasuks. 08.07.2021 teavitas kostja hagejat e-kirja teel, et

Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes on sõlmitud üürileping ning, et hageja asjad on eluruumidest

välja tõstetud. 10.07.2021 teatas kostja, et 16. kuupäevast kolib majja perekond sisse. Kostja

on hagejale kuuluvad isiklikud asjad elamust välja tõstnud elamu keldrisse ning ka läbi

kolmanda isiku osa hagejale kuuluvatest asjadest toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse.

19.01.2021 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Avaldus

oli kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel. Kostja ignoreeris hageja avaldust

kinkelepingust taganemiseks ega ei kontakteerunud hagejaga. Kostja on oma käitumisega

näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles et kostja on sõlminud

Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes üürilepingu ning tõstnud hageja isiklikud asjad eluruumidest

maja keldrisse ning osa asju toimetanud hageja ettevõtte laohoonesse. Samuti teavitas kostja

hagejat sellest, et see ei ole hea mõte, kui hageja elamus käib. Kostja sellist käitumist saab

lugeda jämedaks tänamatuseks kinkija (hageja) suhtes. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja

jätab õigustamatult täitmata kinkelepingus sätestatud kinkega seotud koormise. Hageja kasuks

on seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Xxxxxxxxxxx kinnistule. Hageja hinnangul

jätab kostja õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise. Hageja sai teada oma

kinkelepingust taganemise õigusest 08.07.2021, s.o päeval, mil kostja teatas maja välja

üürimisest ja hageja isiklike asjade väljaviimisest. 19.10.2021 esitas hageja notariaalselt

tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud, seega

on taganemisavaldus kehtiv. Hageja leiab, et kostjal tuleb leping tagasi täita: anda üle nii

kinnistu valdus kui ka nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks omaniku

vahetuse kohta.

2. Kostja ei täitnud kinkelepingust tulenevat kohustust, anda hagejale võimalust oma isikliku

kasutusõiguse realiseerimiseks. Hageja ei eita asjaolu, et pidas kostjaga läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks, millega muuhulgas isiklik kasutusõigus kustutataks, kuid

läbirääkimiste pidamine ei tähenda kokkuleppe sõlmimist. Isiklik kasutusõigus on kehtiv ning

kehtivad ka sellest tulenevad hageja õigused. Hagejal on õigustatud huvi Xxxxxxxxxxx

kinnistu suhtes. Hageja kasutas seda iga kord, kui ta Eesisse ametireisile sõidab. Hagejale

kuuluv tehas asub naaberkülas ning tehase töötamise juhtimiseks peab hageja olema selle

käeulatuses. Kuna kostja on tõstnud hageja asjad elamust välja ning ei andnud võimalust

kinnistut kasutada, pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi elukoha broneerimiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja palub hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja ei ole kunagi sõlminud Xxxxxxxxxxx

kinnistu suhtes üürilepingut ega andnud kinnistut kolmanda isiku kasutusse. Enne 08.07.2021

ja 10.04.2021 e-kirjade saatmist oli poolte vahel läbirääkimised ühisvara jagamise ja elatise

2-22-2960

maksmise kokkuleppe sõlmimiseks, mille käigus pakkus hageja kostjale sõlmida kokkulepe ja

terviklikult lahendada ühisvara jagamise, elatise tasumise ja Xxxxxxxxxxx kinnistu suhtes

isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamise küsimused. Kuna hageja oli

läbirääkimiste käigus nõus kustutama isiklik kasutusõigus, siis kostja planeeris peale vastava

kokkuleppe sõlmimist ja isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust anda

Xxxxxxxxxxx kinnistu üürile, kuid kuivõrd pooled ei ole nimetatud kokkulepet sõlminud, siis

kostja oli sunnitud kinnistu mitte üürile andma. Kostja ei ole kunagi sõlminud Xxxxxxxxxxx

kinnistu suhtes üürilepingut ega andnud kinnistut kolmanda(te) isiku(te) kasutusse. Hageja on

korduvalt väljendanud kostjale suuliselt nõusolekut elamu üürile andmiseks, teatades kostjale,

et kostja võib teha elamuga kõike, mida ta soovib. Väär ja tõendamata on hageja väide, et osa

hagejale kuuluvatest asjadest on kostja läbi kolmanda isiku toimetanud hageja ettevõtte

laohoonesse. Alates kinkelepingu sõlmimisest 2017 aastal kuni tänaseni hageja praktiliselt ei

kasuta elamut (hageja kasutab elamut keskmiselt vaid mitu päeva 1-2 korda aastas). Peamine

osa hageja isiklikest asjadest asub elamu eluruumis, osa hageja mittekasutatavatest asjadest, kui

ka osa kostja ja poolte ühiste laste asjadest asuvad elamu keldris. Kostja käitumise näol ei ole

tegemist jämeda tänamatuse ülesnäitamisega hageja vastu. Kostja poolt hagejale 2021 juuli

edastatud e-kirjade näol on tegemist käitumisega, mis ei ole käsitletav jämeda tänamatusena.

Kostja saatis e-kirjad emotsionaalsest seisundist, mis oli tingitud sellega, et pooled alates 2018

kuni tänaseni pidasid läbirääkimisi, kuid hageja pidevalt hoidis kõrvale kokkuleppe

sõlmimisest, esitades kostjale aegajalt uusi ettepanekuid. Hageja on alates Xxxxxxxxxxx

kinnistu kostjale kinkimisest 2018 kuni tänaseni mitmeid kordi kasutanud elamu asemel hotelli,

kuna see oli hageja sõnul tema jaoks mugavam. Kostja ei ole kordagi takistanud Xxxxxxxxxxx

kinnistu kasutamist hageja poolt.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu saab kohus need lugeda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

- Hageja ja kostja vahel on 13.09.2017 sõlmitud notariaalne kinnistu kinkeleping, isikliku

kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 9-16);

- Kinkelepingu punkti 3.1 kohaselt kingib hageja kostjale ning kostja võtab kinkena vastu

Xxxxxxxxxxx kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega;

- Kinkelepingu punkti 3.2. kohaselt hageja ja kostja avaldavad, et lepingu eseme otsest valdust

hageja poolt kostjale lepingu alusel üle ei anta ning lepingu ese jääb edaspidi hageja ja kostja

kaasvaldusesse;

- Kinkelepingu punkti 4.1 kohaselt on hageja ja kostja otsustanud koormata lepingu eseme

tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks;

- Kinkelepingu

punkti

4.2

kohaselt

lepingu

esemega

seotud

kulud

(tarbitud

kommunaalteenused, halduskulud, igapäevane hooldus jms) tasub kostja;

- 08.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „Maja üüritakse välja. Meelis viis osa su

asjadest ära. Ülejäänud hoitakse majas.“(tl 19, tõlge tl 21);

- 10.07.2021 e-kirjaga teatas kostja hagejale, et „16. kuupäevast kolib sinna perekond sisse.“ (tl

18, tõlge tl 20);

2-22-2960

- 19.10.2021 tegi hageja notariaalse kinkelepingust taganemisavalduse (tl 25-28), mis on

kostjale kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 29.11.2021 (tl 22-24).

6. Käesoleva asja õigeks lahendamiseks peab kohus andma hinnangu poolte vaidlusele selle

üle, kas hageja on kehtivalt taganenud hageja ja kostja vahel 13.09.2017 sõlmitud

kinkelepingust, mille alusel hageja kinkis kostjale Xxxxxxxxxxx kinnistu. Sama lepinguga

koormas kostja kinnistu hageja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega.

7. Lepingust taganemise kui kujundusõiguse efektiivse kasutamise eelduseks on, et täidetud

oleksid materiaalsed eeldused selle õiguskaitsevahendi rakendamiseks ning järgitud oleksid ka

taganemise formaalsed nõuded. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa sellega taotletud

tagajärge. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus ja sisulise (materiaalse) eeldusena peab lepingust

taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 mõttes. VÕS § 118 lg 1 on sätestatud, et taganemiseks

õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest

teada saama.

8. Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas. VÕS § 268 lg 1 on sätestatud, et kui

kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise

sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja

tugineb käesolevas menetluses VÕS § 267 p-le 1. VÕS § 267 p 1 kohaselt on kinkijal õigus

lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase

inimese vastu üles jämedat tänamatust.

9. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast

lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on

VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide

täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi

vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu

kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust

taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid

hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria

peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt

nt Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on

varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka

eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist

ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui

ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-

06, p 12).

10. Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud

hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et kostja palus viia

hageja asjad elamust ära, osa hageja asju viis keldrisse ning teatas, et sõlmis kinnistu suhtes

üürilepingu.

11. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta

jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja

kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid pooled vaidlevad kas kinkelepingust

taganemine on lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel

viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.

2-22-2960

12. Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus

seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda

jämeda tänamatusena. Käesolevas menetluses on küll 12.04.2023 toimunud kohtuistungil üle

kuulatud tunnistaja M.S.i ütlustega tõendatud, et kostja palus majast ära viia osad hagejale

kuulunud asjad, s.o kontoritarbed, auguraua, arvuti klaviatuurid 2 tk, monitori ja printeri (tl 153

pöördel), kuid poolte selgituste kohaselt on ülejäänud kostja asjad jätkuvalt majas. Kostja

selgituste kohaselt palus ta nimetatud hageja asjad majast ära viia põhjusel, et teha toast

magamistuba, kus on olemas voodi ja kirjutuslaud. Kõik ülejäänud hageja asjad on jätkuvalt

majas alles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on erinevatel ajahetkedel käinud

läbirääkimised kokkulepete sõlmimiseks, s.h isikliku kasutusõiguse kustutamiseks (tl 82-85).

Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita soovi kinnistu suhtes tulevikus üürileping sõlmida,

kuivõrd kostja on kohtule avaldanud, et tal on raske kinnistuga seotud igapäevaseid kulusid

kanda ning poolte vahel olid käimas läbirääkimised isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.

Kohtu hinnangul on usutav kostja väide, et peale läbirääkimiste nurjumisest teada saamist ta

loobus üürilepingu sõlmimisest ning ta ei ole üürilepingut sõlminud. Vastupidist pole ka hageja

käesolevas menetluses tõendanud. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses

viidatud teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt

taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.

14. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 13.09.2017 sõlmitud kinkelepingust

taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu

tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.

15. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses

ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks

õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel

tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus

jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 05.05.2023 otsus jätta muutmata.

2. A.B.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulude

puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata.