1-23-1133/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-23-1133

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2023, Pärnu, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-23-1133 (19267000872)

Kohtunik

Indrek Nummert

Prokurör

Kaitsjad

ringkonnaprokurör Triin Tumala

vandeadvokaadid F.F Reinsalu ja M.P,

lepingulised

Kriminaalasi

Menetlustoiming

I.M süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi üldmenetluse

korras

prokuratuuri

taotlus

kriminaalmenetluse

lõpetamiseks

Süüdistatav

I.M (ik XXX)

Kannatanu

J.L

Kannatanu esindaja

vandeadvokaat Indrek Sirk, lepinguline

Tsiviilkostja

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, volitatud

esindaja Y.F

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §145, § 202, § 206, § 2962

kohus

m ä ä r a b :

1. Rahuldada kannatanu J.L hagi tagasi võtmise taotlus eelmenetluses ning jätta läbi

vaatamata kannatanu J.L tsiviilhagi solidaarselt süüdistatav I.M-i ja tsiviilkostja AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu alljärgmistes nõuetes:

1) mittevaralise kahju hüvitise nõudes summas 20 000 eurot või alternatiivselt kohtu

õiglasel äranägemisel;

2) varalise kahju hüvitise nõudes summas 732,62 eurot ning

3) seadusest tuleneva viivise nõudes alates hagi kohtumenetlusse võtmisest.

1-23-1133

2. KrMS § 202 lg 1 alustel lõpetada täies ulatuses kohtuasjas nr 1-23-1133

(19267000872) menetlus süüdistatav I.M-i suhtes.

3. Kohustada I.M-i kriminaalmenetluse lõpetamisest:

3.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma osaliselt kriminaalmenetluse kulud

(kannatanu esindaja kulud) summas 1335 eurot. Kannatanu taotlusel kuulub see

summa tasumisele Advokaadibüroo Sirk ja Saarveäli OÜ arveldusarvele nr

EE582200221010506726;

3.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma määratud kaitsja vandeadvokaadi abi H.E

tasu summas 97,20 eurot.

4. Kohususte täitmise lõpptähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates käesoleva

kohtumääruse tegemise kuupäevast.

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri

taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud.

5. Jätta Eesti Vabariigi kanda kannatanu J.L tsiviilhagiga seotud kulud kogusummas

1042,50 eurot. Kannatanu taotlusel kuulub see summa tasumisele Advokaadibüroo Sirk ja

Saarveäli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726.

6. Jätta Eesti Vabariigi kanda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 541 eurot, s.o

KrMS § 175 lg 1 p-s 3 nimetatud ekspertiisitasu (liiklustehniline ekspertiis summas

457 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot).

7. Tühistada määratud kohtuistungid 08.05.2023, 12.05.2023, 15.05.2023, 26.05.2023 ja

06.06.2023.

8. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat

salvestisega, millel on tunnistaja U.R ülekuulamise juurde antud 18.04.2019. a

toimunud avarii salvestis ja CD-plaat, millel on 14.07.2021. a ekspertiisimäärus ja -akt

(liiklusekspertiis, liiklustehniline) koos lisadega.

9. Määruse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ja Rahandusministeeriumile Eesti

Vabariigi kanda jäänud menetluskulu osas.

Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur KrMS § 202 lg 6 järgi.

10. KrMS § 206 lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

avalikustamisel KrMS § 4081 korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga.

1-23-1133

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole kaevatav (KrMS § 385 p 10), v.a tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise

osas 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või

pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I.M on Pärnu Maakohtu 29.03.2023. a määrusega antud kohtu alla süüdistuses KarS § 423 lg

1 järgi üldmenetluse korras. Süüdistusakti järgi süüdistatakse I.M-i selles, et tema juhtis

18.04.2019.a kella 11:58 ajal Pärnumaal Pärnu-Lihula maanteel 25. kilomeetril täishaagisega

metsaveokit Volvo FH540, registreerimismärgiga xxx, suunaga Lihula poolt Pärnu suunas,

kus temast eespool liikusid kaks veokit: Scania P340, registreerimismärgiga xxx ja selle järel

Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx. Liikluses tekkinud takistuse tõttu mootorsõiduk

Scania P340, registreerimismärgiga xxx aeglustas ja tema järel liikunud mootorsõiduk Volvo

FL616, registreerimismärgiga xxx vähendas samuti kiirust. I.M aga ei hoidnud enda juhitud

veoauto Volvo FH540, registreerimismärgiga xxx ja tema ees sõitva veoauto Volvo FL616,

registreerimismärgiga xxx, vahel sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida otsasõitu ees

ootamatult pidurdanud sõidukile, mille tulemusel sõitis I.M esmalt tagant otsa eespool

liikuvale mootorsõidukile Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx, mille tagajärjel

mootorsõiduk Volvo FL616, registreerimismärgiga xxx paiskus saadud löögist omakorda

tagant otsa tema ees liikuvale mootorsõidukile Scania P340, registreerimismärgiga xxx.

I.M rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja

peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning

tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti rikkus I.M LS §

46 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees

ootamatult

pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Liiklusõnnetuses sai tervisekahjustusi mootorsõidukit Volvo FL616, registreerimismärgiga

xxx juhtinud J.L, kellel tuvastati eluohtlikud vigastused: peensoole perforatsioon

ja soolekinnisti rebend verejooksuga, verikõht, samuti kõhuõõne põrutus, parema sääreluu

alaotsa liigesesisene murd ja pindluu ülaotsa murd.

Seega I.M pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest,

millega tekitati J.L-ile raskeid tervisekahjustusi, see on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

29.03.2023. a määrusega võttis maakohus menetlusse ka kannatanu J.L tsiviilhagi

solidaarselt süüdistatav I.M-i ja tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal vastu

1) mittevaralise kahju hüvitise nõude summas 20 000 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel

äranägemisel;

2) varalise kahju hüvitise nõude summas 232,60 eurot;

3) seadusest tulenev viivisenõudes alates hagi kohtumenetlusse võtmisest.

1-23-1133

10.04.2023. a esitas kannatanu esindaja kohtule tsiviilhagi täienduse varalise kahju hüvitise

suuruse osas, millega taotleb mõista kostjatelt solidaarselt kannatanu kasuks välja varalise

kahju hüvitis summas 723,62 eurot.

04.05.2023. a esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks

oportuniteediga KrMS § 202 alusel, mille olid lisaks prokurörile allkirjastanud süüdistatav,

tema üks lepingulistest kaitsjatest, vandeadvokaat M.P, ning kannatanu J.L lepinguline

esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk.

Taotluse kohaselt kannatanu, süüdistatava, nende esindajate ja prokuratuuri läbirääkimiste

käigus jõuti ühisele kompromissile, millega süüdistatav I.M on valmis kannatanu J.L-ile

hüvitama otseselt kriminaalmenetlusega seotud kulud, s.o summas 1335 eurot, samuti

tasuma enda kahe esindaja M.P ja F.F-i kaitsjatasud, kuid otseselt tsiviilhagiga seotud kulud,

s.o summas 1042,50 eurot paluvad pooled jätta kohtul riigi kanda.

Prokuratuur nõustub teiste menetlusosalistega, et tegemist on vana (alustatud 18.04.2019.a)

ja

kannatanust ning süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel veninud menetlusega, mille tõttu

ei olnud ka tsiviilkostjal võimalik kannatanule kahju hüvitamise otsust varem teha ning

poolte

esindajate menetluskulud kriminaalasja kulgemisega on seetõttu ka pidevalt ajas erinevate

päringute, konsultatsioonide ja taotlustega suurenenud. Prokuratuur leiab, et just mõistlikku

menetlusaja peatset lähenemist arvesse võttes on põhjendatud menetluskulude osaliselt riigi

kanda jätmine.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib

prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse

lõpetaks.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab

kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta

on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

I.M-i süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb karistusena

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Antud kuriteo eest on ette

nähtud ka rahaline karistus, mis tähendab, et seadusandja arvates on tegemist kuriteoga,

mille

puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka

väiksemale süüle.

Süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku

1-23-1133

panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Prokuratuur on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule

etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi,

riive

heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka

muude

vahenditega kui avaliku karistamisega. Süüdistatav ei ole varasemalt kriminaal- ega

väärteokorras karistatud, samuti ei ole tema suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise

järgset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik veel saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.

Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik süüdistatava suhtes kohaldada mõnd

karistust või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Süüdistatav on andnud

nõusoleku

määratud kohustuse täitmiseks. Samuti puuduvad I.M-i käitumises vastutust raskendavad

asjaolud ja kergendavaks asjaoluks võib lugeda abi andmise kannatanule vahetult pärast

süüteo toimepanemist KarS § 57 lg 1 p 1 tähenduses.

Kuivõrd I.M-i süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, siis on prokuratuur seisukohal, et isiku suhtes on võimalik kriminaalmenetlus

KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, ringkonnaprokurör taotleb:

1. Pärnu Maakohtu kohtunikul lõpetada kriminaalasjas nr 19267000872 kriminaalmenetlus

I.M-i (I.M) suhtes.

2. Kohustada I.M-i tasuma osaliselt kriminaalmenetluse kulud (kannatanu esindaja kulud)

summas 1335 eurot. Kohustuse täitmiseks määrata 6 kuud kohtumääruse tegemisest.

Kannatanu taotlusel kuulub see summa tasumisele Advokaadibüroo Sirk ja Saarveäli OÜ

arveldusarvele nr EE582200221010506726.

3. Kohustada I.M-i tasuma määratud kaitsja vandeadvokaadi abi H.E tasu 97,20 eurot

(toimikuga tutvumine). Kohustuse täitmiseks määrata 6 kuud kohtumääruse tegemisest.

4. Kriminaalmenetluse kulud summas 1042,50 eurot (kannatanu hagiga seonduvad) palume

kohtul jätta riigi kanda. Kannatanu taotlusel kuulub see summa tasumisele Advokaadibüroo

Sirk ja Saarveäli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726.

5. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 541 eurot (liiklustehnika ekspertiisi tasu summas

457 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot) palume kohtul jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

1. Tsiviilhagi

Kuivõrd kohus on menetlusse võtnud kannatanu tsiviilhagi solidaarselt süüdistatava ja

1-23-1133

tsiviilkostja vastu ning kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, tuleb juhindudes KrMS §

2962 lg 1 p 2 ja 4 ja TsMS § 424-425 jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

Kannatanu lepinguline esindaja esitas kohtule 19.04.2023. a taotluse tsiviilkostja menetlusest

kõrvaldamiseks, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks ning tegi ettepaneku kannatanul

tekkinud menetluskulude (nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilhagiga seonduvate

menetluskulude) hüvitamiseks. Viidatud taotluse asjaolude kohaselt on kannatanu ja

tsiviilkostja sõlminud kompromisslepingu kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ka

varalise kahju osas on tsiviilkostja teinud otsuse hüvitada varaline kahju põhjendatud

ulatuses.

Maakohtu jaoks jäi viidatud taotlusega seonduvalt üles küsimus kannatanu menetluskulu

hüvitamisest ning palus selles osas kannatanu esindajal kõrvaldada taotluses esinevad

puudused. 04.05.2023. a kohtule esitatud oportuniteedi taotluses, millises on mh märgitud

kannatanu menetluskulude jaotus, on sisuliselt maakohtu poolt kannatanu esindajale viidatud

puudused kõrvaldatud ning kohtul on nendel tingimustel võimalik jätta tsiviilhagi kogu

ulatuses läbi vaatamata.

Kohus selgitab kannatanule, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi

esitamist tsiviilmenetluse korras.

2. Kriminaalmenetluse lõpetamine

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü

suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist.

KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi

täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse

need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on

reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest

lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.

Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on

olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle

väljendamiseks ning süüdistatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik.

KarS § 423 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistuse, st et juba seadusandja on pidanud koosseisu selliseks,

mille puhul võib isiku süüd pidada väikeseks, millele viitavad otseselt ka väiksemad

sanktsioonimäärad, sh rahalise karistuse mõistmise võimalus.

Lisaks seadusandja poolt sätestatud karistuse määrale ja suurusele võetakse teo toimepanija

süü suuruse hindamisel aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku

panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja

suurust ning isiku vanust ja arusaamisvõimet. I.M-ile süüdistuses ette heidetud kuriteo

objektiivne koosseis ise viitab juba ettevaatamatusest rikutud liiklusnõuetele. Samuti esineb

1-23-1133

vastavalt prokuröri poolt viidatule I.M-i puhul karistust kergendav asjaolu, s.o kannatanule

kohapeal abi andmine KarS § 57 lg 1 p 1 tähenduses. Eelviidatud asjaolud kogumis

võimaldavad pidada I.M-i süüd väikeseks.

Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe

aasta

jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul

enne

uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud

isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad

peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt

puuduvad süüdistataval nii kehtivad kriminaal- kui ka väärteokaristused, samuti ei ole tema

suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas. Seega maakohus nõustub prokuröriga, et

käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna süüdistatavale etteheidetava

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega.

Samuti on I.M võtnud endale kohustuse hüvitada kriminaalmenetluse kulud – täpsemalt talle

riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ning kannatanu kriminaalmenetlusega seotud

kulud (kannatanu lepingulise esindaja tasu).

Mis puutub kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskuludesse, mille osas on pooled

avaldanud soovi nende riigi kanda jätmiseks, maakohus nõustub, et kuivõrd kuriteosündmus

toimus praeguseks juba enam kui neli aastat tagasi (18.04.2019. a) ning vastavalt riikliku

süüdistaja seisukohale, on maakohus nõus, et need kulud on põhjendatud jätta riigi kanda.

Prokurör viitab seejuures asjakohaselt peatsele võimalikule mõistliku menetlusaja

ületamisega seotud küsimusele, mis tooks endaga niikuinii ühel või teisel viisil kaasa

riigipoolse vastutuse kas mõistetava karistuse kergendamise kaudu vms.

Eelpool toodud põhjendustel on põhjendatud ka ekspertiisitasude riigi kanda jätmine.

Seega on maakohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb kriminaalasja

menetlus I.M-i suhtes oportuniteediga lõpetada. I.M-ile määratud kohustuste täitmise tähtaeg

on 6 kuud käesoleva määruse tegemisest arvates. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

Kriminaalasja menetlemise käigus kogutud asitõendid CD- ja DVD-plaatidel tuleb jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Eesti Vabariigi kanda tuleb jätta kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskulu ning

ekspertiisitasud.

Poolte vahel eelistungil kokku lepitud kohtuistungite ajad tuleb tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

1-23-1133

Kohtunik