3-23-595/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-595

Haldusasi

Mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse ja

Häädemeeste valla kaebus Keskkonnaameti 28.02.2023

korraldusega

nr

DM-115151-126

väljastatud

keskkonnaloa nr KL-516304 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse

Kaebaja II – Häädemeeste vald, ühine esindaja v.adv

Tarmo Pilv

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad SL ja EJ

Kolmas isik – X, esindajad v.adv Sandra Sillaots ja

v.adv Rauno Ligi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

2. Jätta Mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste valla

taotlus määruskaebuse tagastamiseks rahuldamata.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse

resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-595 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet väljastas 28.02.2023 korraldusega nr DM-115151-126 X-le

keskkonnaloa nr KL-516304, mille järgi on Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas

Tahkuranna külas Johan-Raisi maaüksuse (katastritunnus 84801:004:0459, Võiste II

liivakarjäär) eraldistel nr 1‒3 lubatud maavara (liiv) kaevandamine kuni 28.02.2038.

3-23-595

2(10)

2. Keskkonnaloa väljastamisega samal päeval registreeriti metsateatised nr 50000618037,

50000618039 ja 50000618041, mille järgi on Johan-Raisi maaüksusel lubatud raadamine

keskkonnaloa nr KL-516304 alusel. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald

esitasid 06.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse metsateatiste tühistamiseks (haldusasi nr

3-23-522). Tallinna Halduskohus peatas 31.03.2023 määrusega kuni haldusasjas nr 3-23-522

lõpliku lahendi jõustumiseni viidatud metsateatiste realiseerimise, lubades kolmandal isikul

Johan-Raisi maaüksuselt juba langetatud metsamaterjali väljavedamise.

3. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald esitasid 16.03.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse

Keskkonnaameti

28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304

tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud keskkonnaloa kehtivuse ja

täitmise peatamiseks.

Vastustaja ei ole välja selgitanud, milline on keskkonnaloa andmise mõju piirkonna

looduskeskkonnale ja kohalikule majandusele. Kavandatav liivakarjäär asub Uulu-Võiste

maastikukaitseala kõrval. Keskkonnaluba on vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiga, kuna karjääri rajamisega hävitatakse suur osa metsast, kus elavad, pesitsevad ja

toituvad maastikukaitseala kaitsealused linnud. Kaebaja II on Keskkonnaametile Võiste II

keskkonnaloa menetluses korduvalt selgitanud, et ei nõustu keskkonnaloa väljastamisega.

Metsateatiste võrdlemisi lühike kehtivusaeg (raadamistöid võib teha 12 kuu jooksul pärast

metsateatise

registreerimist

metsaregistris)

võib

muuta

kaebajate

õiguste

kaitse

problemaatiliseks. Vaidlustatav keskkonnaluba on metsateatiste registreerimise aluseks. Võttes

arvesse, et vaidlustatud keskkonnaloa alusel on raie- ja raadamistöid juba alustatud, mille

tulemusel kahaneb piirkondlik mets märgatavalt iga päevaga, ning arvestades metsateatiste

kehtivuse lühikest tähtaega kui ka kohtumenetluste kestvust, on alust arvata, et kaebajate

õiguste kaitse võib kohtuotsusega muutuda oluliselt raskendatuks kui mitte võimatuks, sest

kohtuotsuse jõustumise ajaks on tõenäoliselt raie- ja raadamistööd, mida kaebajad soovivad

kaebuse kaudu takistada, juba lõpuni viidud.

4. Keskkonnaamet ei vaielnud esialgse õiguskaitse taotlusele vastu, kuid pidas kaebust

perspektiivituks. Vastustaja leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb lubada saetud

metsamaterjal metsast välja vedada, vältimaks olukorda, kus juba langetatud metsamaterjali

seisma jäämisest tingitult hakkavad kahjurid paljunema ja levima lähedalasuvatele tervetele

puudele. Võiste II liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa on pindalaga 7,33 ha.

Tegemist pole olukorraga, kus kehtiks kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH)

kohustus, vaid piirduda võib KMH eelhinnangu andmisega. KMH eelhinnang on koostatud.

Liiva kaevandamine on üldjuhul väikese keskkonnamõjuga. KMH eelhinnangus on põhjalikult

käsitletud lähipiirkonnas asuvaid kaitstavaid loodusobjekte (KMH eelhinnang p 2.3) ja antud

hinnang keskkonnamõju olulisusele (p 2.4). KMH eelhinnangus viidi läbi ka Natura

eelhindamine (p 2.5) ja jõuti järeldusele, et karjääris kavandatud tegevus ei mõjuta Natura 2000

alasid. Kokkuvõttes jõudis Keskkonnaamet järeldusele (p 2.6), et kavandatud tegevusel ei ole

eeldatavalt olulist keskkonnamõju ja otsustas jätta KMH algatamata. Praeguse vaidlusega ei ole

hõlmatud vaidlusaluse mäeeraldise ja selle teenindusmaast väljapoole jääva avalikus kasutuses

oleva Linnu tee kasutamine ja võimalik kahjustamine. MaaPS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on

kaevandamisloa omajal loa alusel õigus korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise

teenindusmaa piires. Seega ei ole Keskkonnaameti pädevuses keskkonnaloaga reguleerida

kaevise vedu väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise teenindusmaa piire.

5. X palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu

ja kaebajad ei ole osutanud saabuvatele kahjulikele tagajärgedele esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel. Kaebajad ei ole esitanud seisukohti, asjaolusid või tõendeid, mis annaks

3-23-595

3(10)

põhjust kahelda seni tehtud eksperthinnangute ja vastustaja järelduste õiguspärasuses

keskkonnaloa väljastamisel.

Johan-Raisi kinnistu ei kuulu Uulu-Võiste maastikukaitsealasse, sh ei ulatu kinnistule ka

maastikukaitseala sihtkaitsevöönd ega piiranguvöönd. Kolmandale isikule kuuluv kinnistu on

eraomandis, mille sihtotstarbeks on määratud 100% maatulundusmaa. Kaitsealade

kehtestamisel on juba silmas peetud seda, et kaitstavate elustike ümber jääks vajalik puhverala.

KMH eelhinnangu viis läbi litsentseeritud ekspert, kes järeldas, et negatiivseid

keskkonnamõjusid, mis annaks vajaduse KMH hindamise menetluse läbiviimiseks või

keskkonnaloa väljastamisest keeldumiseks, ei esine, sh ei kahjustata Uulu-Võiste

maastikukaitseala kaitse-eesmärke. Mh on KMH eelhinnangus märgitud, et karjäärist varu

väljamisel tekib ca 3 m astang, mis toimib müra summutava vallina.

Jõulumäe Tervisespordikeskust opereerib Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus, kes ei ole

keskkonnaluba vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei seondu kaebuses esitatud etteheited

võimalikest negatiivsetest mõjudest Jõulumäe Tervisespordikeskuse atraktiivsusele kummagi

kaebaja

kaebeõigusega.

KMH

eelhinnangus

on

hinnatud

ka

mõju

viidatud

tervisespordiradadele ja asutud järeldusele, et negatiivset mõju, mis välistaks keskkonnaloa

andmise, ei esine.

Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus seondub üksnes vajadusega peatada kinnistul toimuvad

raadamistööd, mis on praeguseks Tallinna Halduskohtu 08.03.2023 määrusega haldusasjas nr

3-23-522 peatatud. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, milliseid kahjulikke

tagajärgi võiks kaasa tuua keskkonnaloa kehtima jäämine.

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise poolt kõneleb kaalukas avalik huvi. Liiva- ja

kruusavaru Pärnumaal on kriitiline, arvestades mh Rail Balticu taristu rajamiseks vajalike

ehitusmaterjalide vajaduse analüüse. Keskkonnaloa kehtivuse peatamine kahjustaks oluliselt

avalikke huvisid, sest liivavarude seis Pärnumaal on kriitiline. See tähendaks omakorda

vajadust kas lükata suuri infrastruktuuriprojekte edasi, mis omaks märkimisväärset

sotsiaalmajanduslikku mõju või tooks kaasa vajaduse transportida liiva muudest piirkondadest,

millel on suurem keskkonnamõju kui Liiva kaevandamisel kohalikust karjäärist.

Keskkonnaloa kehtivuse peatamine on ebaproportsionaalne riive kolmanda isiku õigustele.

Kolmas isik on väljastatud keskkonnaloa alusel asunud tegema ettevalmistusi kaevandamisega

alustamiseks, sealjuures on kolmas isik sõlminud 03.03.2023 rendilepingu Võiste II

liivakarjääri kasutamiseks andmiseks ja ehitusliiva kaevandamiseks. Keskkonnaloa kehtivuse

peatamine tooks kolmandale isikule kaasa nii saamata jäänud tulu kui ka võimalikud

kahjunõuded rentniku poolt.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304

täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt on kolmandal isikul

õigus Johan-Raisi maaüksuselt välja vedada juba langetatud metsamaterjali.

Kaebaja I on keskkonnaorganisatsioon, kellel on keskkonnaloa vaidlustamise õigus tulenevalt

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg-st 2. Kuna kaebaja I eesmärgiks on loodusliku

keskkonna säilitamine Johan-Raisi maaüksusel olemasoleval kujul, on esialgse õiguskaitse

kohaldamine kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sama kehtib kaebaja II kohta, kelle

kaebeõigust ei saa välistada. HKMS § 44 lg 4 ja lg 5 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse

kaebeõigus piiratud. Jaatada tuleb seda vähemasti aspektis, kas vastustaja jättis õiguspäraselt

kaebaja II hilinenult esitatud seisukoha kaevandamisloale arvesse võtmata. Selles osas

puudutab vaidlustatud keskkonnaluba Häädemeeste valla õigusi HKMS § 44 lg 4 mõttes.

3-23-595

4(10)

MaaPS regulatsioonist tulenevalt ei ole üldjuhul kohalikul omavalitsusel vaja kaevandamisluba

vaidlustada, sest kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumine on automaatne kaevandamisloa

väljastamisest keeldumise alus (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohalikul omavalitsusel on õigus

vaidlustada ka Vabariigi Valitsuse nõusolekut, mis „murrab“ kohaliku omavalitsuse

keeldumise (vt MaaPS § 55 lg 4), samuti Vabariigi Valitsuse nõusolekul antavat lõplikku

kaevandamisluba (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.05.2020 otsus nr

5-20-2, p 37). Olukorras, kus kohalik omavalitsus leiab, et Keskkonnaamet on õigusvastaselt

jätnud arvestamata tema nõusolekust andmise keeldumise, peab olema kohalikul omavalitsusel

võimalik väljastatud kaevandusluba vaidlustada, sest tegemist oleks olulise menetlusliku

minetusega, mis mõjutab keskkonnaloa õiguspärasust.

Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna keskkonnaloa realiseerimine muudab oluliselt

looduskeskkonda, mille säilitamisele on kaebused suunatud.

Võiste II karjäär ei ületa suuruse mõttes künnist (25 ha), mille puhul on oluline keskkonnamõju

eelduslikult olemas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

kohaselt oli vastustajal õigus piirduda eelhinnangu andmisega. Kuna seadusest KMH

läbiviimise kohustust ei tulene, puudub kaebajatel õigus nõuda mõjude hindamist just KMH

menetluses. Mõjusid võib hinnata KMH eelhinnangu käigus. Kaebajad saavad tugineda sellele,

et KMH eelhinnangu käigus on mõjud välja selgitatud puudulikult. KMH eelhinnangus on

leitud, et kaevandamine mäeeraldisel ei takista terviseradade kasutamist. Jõulumäe

Tervisespordikeskuse SA terviserada kulgeb kavandatava Võiste II liivakarjääri idaküljel, kus

piirneb mäeeraldise põhjaosas kavandatava liivakarjääriga ja lõunapool jääb ca 20 m kaugusele

Uulu-Võiste maastikukaitsealast (KMH eelhinnangu p 2.2.1). KMH eelhinnangus on hinnatud

karjääri mõju Uulu-Võiste maastikukaitsealale, Luitemaa looduskaitsealale, vääriselupaigale

VEP nr L02103, II kaitsekategooria liigi kivisisaliku leiukohale, III kaitsekategooria liigi

nõmmelõoke (Lullula arborea; KLO9107789) leiukohale, III kaitsekategooria liigi musträhn

(Dryocopus martius; KLO9107782) leiukohale, hoburästa (Turdus viscivorus; KLO9107813)

ja vaenukäo (Upupa epops; KLO9107786) leiukohtadele, samuti ka III kaitsekategooria liigi

hariliku rästiku (KLO9122258) ja vaskussi (KLO9122263) leiukohale (KMH eelhinnangu p

2.4). KMH eelhinnangus on leitud, et kaevandamine ei mõjuta oluliselt negatiivselt kivisisaliku

elupaika.

Pigem

kujuneb

Võiste

II

liivakarjääri

mäeeraldisel

karjääri

idapiirile

maastikukaitseala vahetusse naabrusse küllaltki ulatuslik lahtise luiteliivaga ala, kus

kivisisaliku elutingimused on oluliselt paremad seni seal asuvast tiheda lehtmetsaga alast. KMH

eelhinnangu kohaselt puudub III kaitsekategooria linnuliikidele – hoburästas, nõmmelõoke,

vaenukägu, musträhn – oluline mõju, mida on hinnatud ka Alkranel 2022. a töös ja eelhinnangu

p-s 2.5.3. Võiste II liivakarjäärist lõuna suunda jäävatel hariliku rästiku ja vaskussi leiukohtades

ei muutu KMH eelhinnangu kohaselt elutingimused, sest nende elupaigaks on Võiste karjääri

liivane nõlv. Tuuakse välja, et visuaalselt on maastikupilt tegevuse kestel häiritud. Hiljem, kui

maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring.

Võiste II liivakarjäär piirneb idast Natura 2000 võrgustikku kuuluva Uulu-Võiste loodusalaga.

KMH eelhinnangus leitakse, et kavandatav tegevus ei mõjuta Uulu-Võiste loodusala kaitse-

eesmärke. Samuti puudub KMH eelhinnangu kohaselt mõju Luitemaa loodus- ja linnuala

kaitse-eesmärkidele.

KMH eelhinnangus on analüüsitud ka menetlusse kaasatud isikute seisukohti (piirkonna

elanikud, kaebaja II). Kaebaja II ettepanekul KMH eelhinnangut täiendati.

Kaebuse pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Keskkonnaamet oleks mõnes olulises aspektis

jätnud keskkonnamõjud välja selgitamata. KMH eelhinnangu menetlus on olnud küllaltki

põhjalik, selle käigus on ära kuulatud puudutatud isikud ja vastavalt KMH eelhinnangut ka

3-23-595

5(10)

täiendatud. KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud ekspertide hinnangutele. Kaebajad ei

ole esitanud tõendeid, mis viitaksid ilmsetele kaalumisvigadele seonduvalt keskkonnamõjude

hindamisega. Selles osas ei saa kohtu arvates kaebuse perspektiivi pidada suureks ja esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamine ei oleks kohtu arvates piisavalt põhjendatud.

Väljaveotee (Linnu tee) kasutamise küsimused ei mõjuta vaidlustatud keskkonnaloa

õiguspärasust. MaaPS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus

korraldada kaevise vedu mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires. Keskkonnaametil

puudub pädevus reguleerida kaevise vedu avalikult kasutataval teel. See on tee omaniku

pädevuses. Vaidlustatud kaevandamisluba ei anna kaebajale õigust Linnu teed lõhkuda ega

rikkuda tee kasutamisele seatud piiranguid (nt tonnaaži osas). Tegemist on eraldiseisva

õigusliku vaidlusega. Ka Linnu tee kasutamisega seonduvalt ei pea kohus seega kaebuse

eduväljavaadet suureks ja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole sellest aspektist

põhjendatud.

Kaebuse eduväljavaadet tuleb aga pidada suureks seoses menetlusliku rikkumisega

keskkonnaloa menetluses. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja

kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule

omavalitsusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus

ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaameti 28.02.2023 korralduse nr DM-

115151-126 „Võiste II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-516304 andmine“ kohaselt saatis

Keskkonnaamet 26.05.2021 kirjaga nr DM-115151-7 keskkonnaloa taotluse kirjaliku arvamuse

saamiseks mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele, st kaebajale II. Keskkonnaamet

juhtis 26.05.2021 kirjas nr DM-115151-7 tähelepanu asjaolule, et arvestab loa andmisel

kohaliku omavalitsuse seisukohaga, mis on esitatud MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaja

jooksul. Lisaks teavitas Keskkonnaamet, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud,

lahendatakse taotlus tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg-st 2 kohaliku

omavalitsuse arvamuseta. Häädemeeste Vallavalitsus palus 29.06.2021 kirjaga nr 5-1/734-1

pikendada arvamuse andmise tähtaega kuni 09.08.2021, kuna juulikuusse ei ole planeeritud

Häädemeeste Vallavalitsuse ega Häädemeeste Vallavolikogu istungeid. Keskkonnaamet vastas

Häädemeeste Vallavalitsuse arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlusele 19.07.2021

kirjaga DM-115151-12, kus juhtis tähelepanu asjaolule, MaaPS ei sätesta tähtaja pikendamise

võimalust. Häädemeeste Vallavalitsus ei nõustunud 10.08.2021 korraldusega nr 429 (korraldus

nr 429) Xle keskkonnaloa andmisega Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel liiva kaevandamiseks.

Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et kuna kaebaja II esitas arvamuse hiljem kui MaaPS

§ 49 lg-s 6 sätestatud kaks kuud, ei saa kohaliku omavalitsuse otsus olla MaaPS § 55 lg 2 p-s

11 toodud põhjustel loa andmisest keeldumise aluseks. Keskkonnaamet siiski vastas kaebaja II

argumentidele, pidamata neid siiski piisavalt kaalukateks, et keskkonnaloa väljastamisest

keelduda.

Haldusasjas nr 3-21-586 oli mh vaidluse all MaaPS § 49 lg 6 tõlgendamine. Nimetatud

haldusasjas oli vaidluse osapooleks olnud Lüganuse vald esitanud enda seisukoha 6 kuud pärast

MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis selles asjas tehtud otsuses,

et MaaPS § 49 lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ja pärast

kahe kuu möödumist kaotaks kohaliku omavalitsuse üksus õiguse oma arvamust esitada (p

22.2). Ringkonnakohus leidis lisaks, et viide HMS § 16 lg-le 2 kohaldub olukorras, kus

haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamust, kuid viimane on jätnud oma arvamuse

esitamata. Olukorras, kus vastustajal oli kavandamisloa andmise hetkel olemas Lüganuse valla

otsus, millega ei antud nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks, tulnuks ringkonnakohtu

hinnangul vastustajal keelduda kaevandamisloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel (p 22.4).

Viidatud ringkonnakohtu otsus jõustus 07.03.2023, mil Riigikohus ei võtnud kolme

3-23-595

6(10)

menetlusosalise esitatud kassatsioonkaebusi menetlusse. Eelnevast järeldub, et vastustajal

tulnuks ka MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaega ületades esitatud kaebaja II seisukoht arvesse

võtta ja seda tulnuks käsitada keskkonnaloa väljastamisest keeldumise alusena MaaPS § 55 lg

2 p 11 mõttes.

Ülaltoodu õigustab ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Olukorras, kus kohus on

tuvastanud õigusliku minetuse, mis tõenäoliselt viib kaebuse rahuldamiseni, ei oleks

põhjendatud lubada jätkata keskkonnaloa realiseerimist. Sellisel juhul ei saa esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamist üles kaaluda kolmanda isiku väidetud suur avalik huvi maavara

järele või temale tekkivad suured kulud. Kaevandamisluba ei ole ka kaalutud riikliku huvi

kontekstis, mistõttu puudub avaliku võimu poolne kinnitus kolmanda isiku väite kohta. Ka

asjaolu, et kolmas isik on sõlminud rendilepingu ja teinud kulutusi kaevandamistegevusega

alustamiseks, ei saa üles kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, sest tegemist on

kolmanda isiku äririskiga. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohus peab siiski

lubatavaks vedada maaüksuselt välja juba langetatud metsamaterjal.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 17.04.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse

resolutsiooni p 1 ja jätta uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus seondub metsa raadamise peatamise vajadusega, mille üle on

vaidlus haldusasjas nr 3-23-522. Kaebajad ei ole osutanud võimalikele tagajärgedele, mille

tooks kaasa keskkonnaloa kehtima jäämine. Kinnistu, millele kaevandamisluba väljastati, on

eraomandis ja sellele ei laiene ükski looduskaitseline piirang. Kinnistul asub võsastunud

metsanoorendik, seda ei läbi ükski matkarada ja kinnistu kasutamiseks pole sõlmitud

kokkuleppeid selle kasutamiseks matkamiseks või sportimiseks. KMH eelhinnangus on

järeldatud, et kaevandamise mõju väljaspool kinnistu piire on sisuliselt olematu, seda mh

seetõttu, et kaevandamisel rajatakse kolmemeetrine astang, mis toimib müra summutava

vallina.

Halduskohus on ebaõigesti ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-21-586 tuginedes

leidnud, et kaebus on perspektiivikas küsimuses, kas vastustaja pidanuks keskkonnaloa

andmisest keelduma MaaPS § 55 lg 1 p 11 alusel vaatamata kaebaja II hilinenult esitatud

keelduvale arvamusele. Kaebajad ei ole sellele tuginenud. Halduskohtu määrus on selles osas

üllatav.

Kuna korraldus nr 429 on õigusvastane, ei ole kaebus keskkonnaloa tühistamiseks

perspektiivikas. Korraldus nr 429 on kooskõlastus HMS § 16 lg 2 esimese lause mõttes.

Haldusasjas nr 3-21-586 toodud järeldused ei ole kooskõlas seadusandja mõtte ega varasema

kohtupraktikaga, mis puudutab haldusorganite poolt antava kooskõlastuse olemust. Kohalikul

omavalitsusel on kohustus anda arvamus just nimetatud tähtaja jooksul (Riigikohtu 30.09.2022

otsus nr 3-20-1247, p 25). Ringkonnakohtu järeldused haldusasjas nr 3-21-586 muudavad

MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaja mõttetuks. Ringkonnakohus leidis selles asjas ka, et

esinesid sisulised asjaolud ja põhjused loa tühistamiseks. Praegusel juhul sisulised asjaolud ja

põhjused puuduvad.

Halduskohus on ebaõigesti jätnud arvestamata avaliku huvi ja kolmanda isiku õigused

kaevandamiseks, sh selle, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib muuta kaevandamisloa

sisutuks. Riiklik huvi ja avalik huvi ehitusliiva kaevandamiseks ei ole samad, mistõttu ei saa

riigi kinnituse puudumist kaevandamise vajalikkuse kohta pidada avalikku huvi välistavaks

asjaoluks.

3-23-595

7(10)

8. Keskkonnaamet ei vaidle 25.04.2023 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu.

Keskkonnaametil ei olnud võimalik vaidlusaluse keskkonnaloa menetluses halduskohtu

viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusega haldusasjas nr 3-21-586 arvestada, sest

korraldus nr 429 anti 11.08.2021 ja keskkonnaluba väljastati 28.02.2023, kuid ringkonnakohtu

otsus jõustus 07.03.2023. Keskkonnaameti senine tõlgendus MaaPS § 49 lg 6 osas ei ole liialt

kitsendav, kuna ka Riigikohus on 30.09.2022 otsuses nr 3-20-1247 leidnud, et kohaliku

omavalitsuse üksusel tuleb arvamus keskkonnaloa taotlusele anda MaaPS § 49 lg-s 6 toodud

tähtaja jooksul. Ringkonnakohtu käsitusega kaotab MaaPS § 49 lg 6 igasuguse mõtte. Kui

kohus asub seisukohale, et ka hilinenult esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse alusel

oleks tulnud keskkonnaloa väljastamisest keelduda ja seetõttu on kaebus perspektiivikas, oleks

kohus pidanud kaebuse perspektiivikuse hindamisel hindama ka seda, kas korraldus nr 429 saab

ka sisuliselt olla kaebuse rahuldamise põhjus. Kuna tegemist on eraomandisse kuuluval

kinnistul asuva liivakarjääriga, ei käsitleta keskkonnaloa menetluses varustuskindlust ega riigi

huvi. Seega on eriti oluline, et kohaliku omavalistuse üksuse arvamus oleks piisavalt

põhjendatud ja tehtud kaalutlusreegleid järgides. Riiklik huvi ja avalik huvi ehitusliiva

kaevandamiseks ei ole samad. Ka eramaal asuva karjääri kaevandamisel saab olla piisav avalik

huvi, kui kaevandatav materjal on sellise kvaliteediga, et seda ei ole vaja enne kasutamist

täiendavalt väärindada (sõeluda, purustada) nagu käesoleval juhul. Kaugemalt materjali

transpordiga kaasneb täiendav kulu piirkonna teedeehitusele.

9. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald paluvad 28.04.2023 vastuses

jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna

keskkonnaloa realiseerimine muudab oluliselt looduskeskkonda, mille säilitamisele on

kaebused suunatud. Johan-Raisi maaüksus asub kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi

rohekoridoris.

Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 3-21-586 ja olukorras, kus

vastutajal oli kaevandamisloa andmise hetkel olemas valla otsus, millega ei antud nõusolekut

kaevandamisloa väljastamiseks, tulnuks kaevandamisloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel

keelduda.

Haldusasja algatamise katalüsaatoriks on kolmandale isikule kuuluval kinnistul kolmanda isiku

poolt soovitud tegevused seoses ümbritseva looduskeskkonnaga (mõju kaitsealadele, sh

kaitsealustele liikidele ja taimestikule). Kaebajad ei ole olnud kategooriliselt loa väljastamise

vastu. Kaevandamisluba (ja ka metsateatised, mis on kõne all haldusasjas nr 3-23-522) on

väljastatud kiirustades ja reaalseid asjaolusid (sh lindude pesitsemisperioodi, maa-ala

iseärasusi, ohustatud liike ja mõju rohetaristule, ümberkaudsetele peredele ja loodusturistidele)

ning tagajärgi hindamata. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva

kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid

meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks

rohevõrgustiku sidusus. Metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul soovitatav.

Kaitstavate liikide elupaikades on raadamine keelatud. Rohekoridoris tuleb metsade raiumisel

lähtuda valik- või hooldusraie printsiibist. Maavarade kaevandamisel on ümbruskonda

mõjutavaid tegureid erinevaid, sh müra, tolm, vibratsioon, veetaseme ja -kvaliteedi muutus,

maastikupildi visuaalne muutus ja kõigist eelnimetatud muutustest mõju loomastikule,

taimestikule kui ka ümberkaudsetele elanikele. Maavarade kaevandamine maastikukaitseala

kõrval mõjutab paratamatult negatiivselt sellel alal elavate loomade ja lindude ning ka taimede

elukeskkonda. Seega on keskkonnaluba vastuolus Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiga. Ka eraomandisse kuuluval kinnistul planeeritav tegevus omab olulist mõju

ümbritsevale keskkonnale. Ükski ärihuvi, sh eraomandiga toimetamisel, ei saa kaaluda üles

looduskeskkonnale saabuvaid negatiivseid tagajärgi selliselt, et need tagajärjed oleks enne

keskkonnaloa realiseerima hakkamist põhjalikult läbi räägitud ja kaalutud.

3-23-595

8(10)

Määruskaebus ei ole realistlik ja oleks tulnud kolmandale isikule tagastada. Hakata

rohekoridoris maavarasid kaevandama lindude pesitsemisperioodil oleks äärmiselt lühinägelik

ja looduskeskkonnale tervikuna kahju toov tegevus. Häiringud metsalindudele ja loomadele ei

teki mitte ainult metsaraiest, vaid ka muust olulisest mürast ja saastusrikkast inimtegevusest.

Keskkonnaameti andmetel on pesitsusperiood aprill‒august. Keskkonnaameti pesitsusrahu

juhendi kohaselt on oluline piirata inimeste sekkumist looduses kõige tundlikumal ajal ning

keskenduda pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimisele

esmajärjekorras seal, kus sellel on linnustikule kõige suurem mõju. Keskkonnaloa kehtivuse

periood on antud igasuguste erisusteta (ilmastik, pesitsusperiood). Keskkonnaametil olnuks

võimalus sisukamalt kaaluda ja kehtestada loas ajalisi perioode kaevandamise piiramiseks.

Keskkonnaloas kõrvaltingimustena (p-d 3 ja 4) seatud tingimused maavara kaevandajale

arvestavad ainult inimtegevusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. X on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse lahendamiseks

kohtuistung. Taotlus jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 esimese lause kohaselt lahendatakse

määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

Kohtuistungi korraldamine on õigustatud, kui asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on

ebaselged ning menetlusosaliste kirjalikud seisukohad ei võimalda neis selgust saada. Praegusel

juhul on määruskaebus võimalik lahendada toimiku materjalide põhjal, menetlusosaliste

seisukohad on arusaadavad ning asjaolud selged. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esialgse õiguskaitse taotluse arutamiseks peetud kohtuistung halduskohtus.

12. Kaebajad on vastuses määruskaebusele esitanud seisukoha, et see tuleks tagastada.

Ringkonnakohus käsitab seda taotlusena määruskaebuse tagastamiseks. Ka see taotlus jääb

rahuldamata, kuna küsimus sellest, kas kolmanda isiku määruskaebus on õiguslikult ja

faktiliselt põhjendatud, tuleb lahendada määruskaebuse sisulise läbivaatamise käigus ega ole

määruskaebuse tagastamise aluseks HKMS § 187 lg-te 3, 31 ega § 207 lg-te 2 ja 3 alusel.

Kolmanda isiku võimalusi oma õiguste kaitseks ei saa pidada ilmselgelt vähesteks.

13. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele

isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-

605, p 11).

14. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlust ei saa olla selles, et

kaevandamisloa realiseerimine (s.o kaevandamine) muudab oluliselt looduskeskkonda ja

kaebus on suunatud olemasoleva loodusliku keskkonna säilitamisele Johan-Raisi maaüksusel.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ja kaebuse hilisemal rahuldamisel ei pruugi

kaevandamisega kaasnevate ilmselgete negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine olla võimalik.

Asjaolu, et halduskohus on teises kohtuasjas kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud

metsateatiste realiseerimise, ei tähenda, et kaebajatel puuduks esialgse õiguskaitse vajadus

praeguses asjas. Ehkki metsa raadamine on kaevandamisloa realiseerimisel esimene toiming ja

3-23-595

9(10)

selleta pole võimalik asuda reaalselt ka kaevandama, ei ole siiski välistatud teises kohtuasjas

esialgse õiguskaitse muutmine või tühistamine. Sellisel juhul oleks kolmandal isikul võimalik

esialgset õiguskaitset kohaldamata asuda kaevandamisluba realiseerima.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seda, et kaebusel peaksid tingimata olema väga

head eduväljavaated, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes

kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus

nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Kui esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on pigem head eduväljavaated (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 3-21-2412, p 7).

16. Halduskohus ei ole kaebuse perspektiivi hinnates eksinud. Halduskohus ei pidanud heaks

kaebuse eduväljavaadet argumendi osas, et vastustaja on jätnud keskkonnamõju ja

kaevandamise kahjulikud tagajärjed hindamata. Samuti leidis halduskohus, et väljaveotee

(Linnu tee) kasutamise küsimused ei mõjuta vaidlustatud keskkonnaloa õiguspärasust.

Halduskohus on asjakohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsusele haldusasjas nr 3-

21-586 viidates leidnud, et kaebuse eduväljavaadet tuleb pidada heaks seoses menetlusliku

rikkumisega Häädemeeste valla kooskõlastusest keeldumise arvestamata jätmisel (määruse p-

d 13 ja 14). Viidatud lahendis asus ringkonnakohus seisukohale, et MaaPS § 49 lg 6 sõnastusest

ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ning et pärast kahe kuu möödumist

kaotaks kohaliku omavalitsuse üksus õiguse oma arvamust esitada. Kuigi normi üheks

eesmärgiks on tagada kaevandamisloa menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, on selle

eesmärgiks ka tagada kohalikule omavalitsusele piisav ajavaru, esitamaks oma arvamus

võimaliku kaevandamisloa kohta. Samuti leidis ringkonnakohus, et HMS § 16 lg 2 kohaldub

üksnes olukorras, kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamust, kuid viimane on

jätnud oma arvamuse esitamata. Olukorras, kus Keskkonnaametil oli kaevandamisloa andmise

hetkel olemas kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, millega keelduti nõusoleku andmisest, oleks

tulnud vastustajal kaevandamisloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel keelduda (otsuse p-

d 22.2‒22.4). Ka praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlustatud keskkonnaloa

andmise hetkel oleks puudunud kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht kaevandamise

küsimuses. Häädemeeste Vallavalitsus keeldus nõusoleku andmisest 10.08.2021 korraldusega

nr 429, mis edastati Keskkonnaametile 11.08.2021. Vaidlustatud korraldus anti alles

28.02.2023. Seetõttu tulnuks vastustajal MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaega ületades esitatud

Häädemeeste valla seisukohta arvesse võtta ning keelduda kaevandamisloa andmisest MaaPS

§ 55 lg 2 p 11 alusel. Säte ei anna vastustajale kaalutlusõigust ega õigust hinnata, kas valla

keeldumine oli õiguspärane või õigusvastane. Korraldus nr 429 kui siduv keeldumine on

halduskohtus eraldi vaidlustatav. Loataotluse rahuldamine oleks võimalik vaid juhul, kui

Vabariigi Valitsus annaks nõusoleku väljastada luba riigi ülekaaluka huvi tõttu (MaaPS § 55 lg

4). Ringkonnakohtu seisukohad ei lähe vastuollu ka Riigikohtu 30.09.2022 otsuses nr 3-20-

1247 avaldatud seisukohtadega. Nende vaidluste asjaolud ei ole sarnased ja Riigikohus ei ole

viidatud asjas esitanud seisukohta, mille kohaselt ei peaks Keskkonnaamet loamenetluses

võtma arvesse kohaliku omavalitsuse keeldumist, mis on esitatud küll hiljem, kui MaaPS § 49

lg 6 ette näeb, kuid enne loa andmise otsustamist. Eelneva tõttu saab kaebuse eduväljavaateid

pidada pigem heaks.

17. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022

otsusele viidanud esialgse õiguskaitse arutamiseks 28.03.2023 peetud kohtuistungil ja sellel on

peatunud 29.03.2023 seisukohas ka Häädemeeste vald. Seega ei saanud lahendile tuginemine

olla üllatuslik.

3-23-595

10(10)

18. Kolmas isik on välja toonud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks oluliselt

avalikke huvisid, sest liiva- ja kruusavaru Pärnumaal on kriitiline, arvestades mh Rail Balticu

taristu rajamiseks vajalike ehitusmaterjalide vajaduse analüüsi ja Teede Tehnokeskuse 2017. a

lõpparuannet. Samuti märgib kolmas isik, et ta on asunud tegema ettevalmistusi

kaevandamistegevusega alustamiseks, sh sõlminud 03.03.2023 rendilepingu Võiste II

liivakarjääri kasutamiseks ning ehitusliiva kaevandamiseks, mistõttu tooks esialgse õiguskaitse

kohaldamine kolmandale isikule kaasa saamata jäänud tulu ja võimalikud kahjunõuded.

19. Ringkonnakohus nõustub, et ehitusliiva varustuskindluse tagamist võib pidada avalikuks

huviks, kuid see ei saa praegusel juhul vältimatult õigustada kaevandustegevusega kohest

alustamist. Kolmanda isiku kaevandamistegevust ettevalmistav tegevus, sh kulutused

kaevandamistegevusega alustamiseks, on tema äririsk. Samuti puudub kolmandal isikul

kaitstav usaldus, et kaevandamisluba jääb kehtima. Kaevandamistegevust planeerides tuleb

paratamatult arvestada kaevandamisloa vaidlustamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise

võimalusega. Võttes kogumis arvesse kaebuse head eduväljavaadet ja vastanduvaid huve, on

halduskohus õigesti järeldanud, et vaidlustatud keskkonnaloa realiseerimise jätkamise

lubamine ei ole kohtumenetluse ajal põhjendatud. Seega rahuldas halduskohus õigesti kaebajate

esialgse õiguskaitse taotluse, lubades seejuures kolmandal isikul Johan-Raisi maaüksuselt välja

vedada juba langetatud metsamaterjali.

20. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)