3-22-1925/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1925

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2022 otsuse

nr 12204070135-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja UP

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.01.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 03.02.2023, 18.04.2023, 19.04.2023 ja

25.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile avaldustele lisatud tõendid ning X

14.03.2023 ja 24.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile avaldustele lisatud

tõendid.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 04.01.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1925 muutmata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-22-1925

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) lahkus 26.02.2022 Ukrainast ning jõudis

Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Saksamaa kaudu 04.04.2022 Eestisse. Kaebaja esitas

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 07.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas

Ukrainas toimuva sõja, pikaajalise Ukrainas elamise ning Venemaal osaks langeva

tagakiusamisega oma sõjavastaste vaadete ja tegevuse tõttu.

2. PPA luges 11.08.2022 otsusega nr 12204070135-1 taotluse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi,

tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel

ettekirjutuse lahkuda Eestist Venemaale vabatahtliku täitmise tähtajaga 30 päeva ning kohaldas

VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel sissesõidukeelu kuueks kuuks.

Kaebajat ei saa tunnustada pagulasena. Kaebaja on vene rahvusest Venemaa kodanik, kuid elab

alates 1998. a-st koos emaga Ukrainas. Kaebaja esitas 2019. a-l taotluse Ukraina kodakondsuse

saamiseks. Kaebaja selgitas, et tal on sõjavastased vaated. Kaebaja seletused on usutavad, kuid

nende põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja profiiliga isikut hakatakse Venemaal taga kiusama.

Kaebaja ei ole Venemaa võimudele teada kui opositsioonimeelne aktivist või sotsiaalmeedias

tuntust koguv sõjavastane aktivist. Taotleja on elanud pikka aega Ukrainas ja käinud Venemaa

saatkonnas passi taotlemas. Kaebaja Instagrami kontol ei ole Venemaa võimude suhtes otseselt

kriitilisi postitusi. Piisav pole see, kui kaebaja on kunagi oma sotsiaalmeedia uudisvoos jaganud

Ukraina sõjaga seotud videoid vms materjale. Ukraina ja vene rahvad olid enne 24.02.2022

alanud täiemahulist sõda tihedalt seotud, sh elasid Ukraina kodanikud edasi Venemaal pärast

Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti algust 2014. a-l. Seda enam on võimalik Venemaal

tagakiusu kartmata elada vene rahvusest Venemaa kodanikul, kes on varem elanud Ukrainas ja

kelle profiil ei pakuks Venemaa võimudele huvi. Piisav pole annetuste tegemine Ukraina

toetuseks, sest see on privaatne südametunnistuse järgi tehtud toiming ega ole avalik. Piisav pole

kaebaja soov praktiseerida piiranguteta oma sõnavabadust teemadel, millest rääkimine on

Venemaal süütegu. Tagakiusamise künnise ületamiseks peaks kaebaja olema oma poliitilist

meelsust avalikult levitanud ja ühiskondlikult aktiivne ning selle kaudu riigivõimudele teada.

Kaebaja kohta ei ole sellist infot.

Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. Piisav pole see, et kaebaja mõistab Venemaa tegevuse hukka.

Kaebaja on 31-aastane, tal puuduvad tõsisemad terviseprobleemid, ta ei ole Venemaal

kriminaalkorras karistatud või tagaotsitav, teda ei ähvarda Venemaal alusetu kriminaalkaristus.

Passi väljastamise kaudu on Venemaa näidanud, et kaebaja on selle riigi diplomaatilise kaitse all.

Kaebaja on käinud korduvalt Venemaal. Päritoluriigis ei toimu sellist relvakonflikti, mille tõttu

võiks kaebaja elu seal ohtu sattuda. Puudub alus arvata, et kaebajat ähvardab Venemaal

surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemine. Ukrainasse sissetungimise tõttu on

Venemaale kehtestatud majanduslikud sanktsioonid, mis pikemas perspektiivis mõjutavad

negatiivselt Venemaa elanike igapäevaelu, kuid see ei kujuta tõsist ohtu kaebaja elule ja tervisele.

Kaebaja sugulased, kes väidetavalt on samuti sõja vastu, elavad Venemaal. Seega on kaebajal n-

ö tugivõrgustik, kelle juurde ta saab tagasi pöörduda.

3-22-1925

3(13)

Lahkumisettekirjutus tuleb teha vabatahtliku lahkumistähtajaga, määrates sihtriigiks Venemaa.

Kaebaja on teinud menetluse käigus PPA-ga koostööd, kuid tal pole Eestis majanduslikke ega

sotsiaalseid sidemeid ning ta on terve. Kaebaja on elanud pikka aega Ukrainas, aga tal on ka

Venemaal sugulasi. Tema väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-ga 171. Asjaolusid arvestades

tuleb kaebajale kohaldada sissesõidukeeld kuueks kuuks. Pole alust jätta sissesõidukeeldu

humaansetel põhjustel kohaldamata. Kaebaja otsis pärast Ukrainast lahkumist teadlikult temale

parimaid võimalikke tingimusi pakkuvat riiki ega taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses

turvalises riigis. Ka Eestis ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 11.08.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

PPA ei vaadanud taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. Asjakohast

päritoluriigi teavet ei ole üldse hinnatud. Arvestatud pole pärast 24.02.2022 muutunud asjaolusid.

PPA ei võtnud vastu kaebaja esitatud tõendeid. Kaebaja tagakiusukartuse aluseks on asjaolu, et

ta asus lapsena Ukrainasse elama ja peab end ukrainlaseks; kaebaja on Ukraina kodakondsuse

taotleja ja tal on Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba; kaebaja toetab rahaliselt Ukraina

sõjaväge ja abiorganisatsioone, mis on Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi (VFKrK)

kohaselt riigireetmine ja mille eest võib karistada kuni 20-aastase vangistusega; kaebaja

Instagrami kontol on üle 1000 jälgija ja kaebaja teeb seal tihti Venemaa võimuorganeid

kritiseerivaid avaldusi, mis on Venemaa seaduste kohaselt armee diskrediteerimine ja mille

toimepanemise eest on 25.06.2022 seisuga kinni peetud juba 16 351 inimest. PPA ei hinnanud

neid asjaolusid kumulatiivselt. Pärast 24.02.2022 on kohatu tugineda sellele, et vene ja ukraina

rahvad on omavahel tihedalt seotud. Päritoluriigi teabe järgi on mõned Venemaa kodanikud, kes

pöörduvad Venemaale tagasi pärast pikka välismaal viibimist, riigivõimude huviorbiidis ja neid

küsitletakse. Kui kaebajat hakatakse piiriületusel küsitlema, siis tuleks tema võimukriitilised

vaated kohe välja. Venemaal ei ole sõnavabadust ja see mõjuks halvasti kaebaja vaimsele

tervisele. Kaebaja jälestab Venemaad ja seal toimuvat. Kaebajat ei saa sundida oma meelsust

muutma või seda varjama. Kaebaja Instagrami konto vaatlus ei olnud nõuetekohane.

Kaebaja kvalifitseeruks vähemalt täiendava kaitse saajaks, sest elab temaga toimunut tugevalt

läbi ega näe võimalust elada sellise riigi võimu all, kes hävitas tema elu. Elu Venemaal oleks

kaebaja jaoks nii väljakannatamatu, et rikuks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art-t 3.

Sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendamatu. Kaebaja ema elab praegu Hispaanias, sest talle

anti seal ajutine kaitse, ning kaebaja kasuisa ja vend elavad Ukrainas. Sissesõidukeelu

kohaldamise korral puuduks kaebajal võimalus neid külastada või naasta Ukrainasse. Kaebajal

kui Ukraina pikaajalisel elanikul oleks võimalik saada Hispaanias ajutine kaitse. Kaebaja esitas

PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse eeskätt põhjusel, et PPA ei võtnud tema ajutise kaitse

taotlust vastu. Kaebajal tuleks lubada lahkuda Hispaaniasse oma ema juurde.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde.

PPA vaatas taotluse läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2. Kaebaja täiendavad tõendid ei anna alust

asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja tagakiusukartust ei tulnud hinnata sotsiaalsesse gruppi

kuulumise alusel, sest Venemaal ei tajuta Ukrainas elanud Venemaa kodanikke erinevana ning

päritoluriigi teabes puuduvad andmed nende tagakiusamise kohta. Kaebaja viidatud kontrollid ja

küsitlemine piiril puudutab kolmandate riikide kodanikke. Pealegi pole küsitlemine tagakius.

Risk, et Venemaa ametivõimud soovivad uurida kaebaja nutiseadmete sisu, on hüpoteetiline.

Sõnavabaduse praktiseerimine teemadel, mis on Venemaal karistatav, või kaebaja soovimatus

naasta Venemaale ei anna alust saada rahvusvahelist kaitset. PPA vaatles kaebaja Instagrami

kontot 18.07.2022 ja 19.10.2022 ega leidnud Venemaa riigivõimu vastast sisu. Tagakiusamine

poliitilise veendumuse alusel eeldab, et isiku vaated on saanud või saavad riigivõimule teatavaks.

3-22-1925

4(13)

Venemaa uus nn välisagentide seadus võeti vastu 14.07.2022 ja hakkas kehtima 01.12.2022, kuid

pole usutav, et seda kohaldataks kaebaja suhtes tema Instagrami postituste tõttu. Kaebaja

annetusi ei saa seostada tagakiusuohuga, sest annetused ei ole avalikud ning info kaebaja

pangakontost ei jõua tõenäoliselt Venemaa ametiasutusteni. Ajavahemikul 24.02.–02.10.2022 on

Ukrainast tagasi Venemaale läinud 358 164 Venemaa kodanikku ning puudub info, et

piiriületusel oleks kontrollitud pangakonto sisu.

Kaebaja hingelised kannatused ei anna alust saada täiendavat kaitset.

Sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne, sest kaebaja väitel pole tal oma perega

tihedaid sidemeid. Kui kaebaja soovib tegelikult naasta Ukrainasse, jääb arusaamatuks, miks ta

taotleb rahvusvahelist kaitset. Kaebajal puudub ajutise kaitse vajadus.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.01.2023 otsusega kaebuse, tühistas PPA 11.08.2022

otsuse ning kohustas PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama

(resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus jättis menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

PPA rikkus VRKS § 18 lg-t 2, sest jättis asjaolud välja selgitamata, sh ei kogunud asjakohast

päritoluriigi teavet.

Kaebaja kardab Venemaal tagakiusu poliitilise meelsuse ja sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.

Kaebaja elab alates 1998. a-st Ukrainas, peab end rahvuselt ukrainlaseks ja esitas 2019. a-l

taotluse Ukraina kodakondsuse saamiseks. Võimalikeks tagakiusajateks peab kaebaja Venemaa

ametivõime. PPA on tagakiusamise alusena välja toonud üksnes poliitilised veendumused.

Kaebaja ütlustest kogumis saab aga järeldada, et ta peab end teatavasse sotsiaalsesse rühma

kuuluvaks: pikka aega Ukrainas elanud Venemaa kodanik, kes, rahastades Ukraina

abiorganisatsioone, on Ukraina sõjas Venemaa vastane, ja on alustanud menetlust Venemaa

kodakondsusest loobumiseks ja Ukraina kodakondsuse saamiseks.

PPA arvates ei viita kaebaja välja toodud asjaolud sellele, et Venemaal oleksid ametivõimud

temast huvitatud, sest kaebaja on taotlenud passi Venemaa saatkonnas Ukrainas, enne sõda olid

ukraina ja vene rahvad tihedalt seotud ning ukrainlastel ja Ukraina kodanikel on võimalik

Venemaal edasi elada. Nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et ametivõimud ei võiks olla

huvitatud kaebajast, kes on pikka aega Ukrainas elanud, töötab Ukraina äriühingu heaks ja toetab

organisatsioone Ukrainas. Ilma täiendavat päritoluriigi infot kogumata ei saa kaebaja profiiliga

isikut samastada vabatahtlikult Venemaal pikalt elanud ukrainlaste või Ukraina kodanikega.

Ajal, kui kaebaja elas Ukrainas ja sealt lahkus, ei saanudki Venemaa ametivõimud olla temast

huvitatud ega kaebajal tekkida Venemaa ametivõimudega konflikte, sest kaebaja ei ole 24 aastat

Venemaal elanud ega seal pärast 24.02.2022 viibinud. PPA otsuses ei ole võetud arvesse, et alates

24.02.2022, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas, muutus Venemaa ühiskondlik korraldus ja

Ukrainas elavate Venemaa kodanike suhtumine oma kodakondsuse järgsesse riiki. Venemaal

muudeti õigusakte ja kriminaliseeriti tegevusi, mis varem ei olnud kriminaalkorras karistatavad.

Ukrainas elavad või elanud Venemaa kodanikud muutusid poliitiliselt aktiivsemaks ja hakkasid

kajastama Venemaa sõjategevust sotsiaalmeedias või rahaliselt toetama Ukraina organisatsioone,

kuid Venemaa õigusaktide kohaselt on see Venemaa kodanike puhul kriminaalkuritegu. Sel

põhjusel ei ole asjakohased PPA väited, et kaebaja on käinud Ukrainas Venemaa saatkonnas

passi taotlemas. Kaebaja viimane Venemaa pass väljastati 2018. a-l, mistõttu ei pidanudki

kaebaja sel ajal oma meelsuse tõttu olema Venemaa võimuesindajate huviorbiidis. PPA väide, et

kaebaja on Venemaa diplomaatilise kaitse all, sest ta taotles 2018. a-l passi, on demagoogia.

PPA analüüsis põgusalt kaebaja tegevust sotsiaalmeedias, aga jättis täielikult tähelepanuta

kaebaja väited, mis puudutavad Ukraina abiorganisatsioonide toetamist. Otsuses on üksnes

järgmine väide: „PPA ei pea annetuste tegemist Ukrainale selliseks asjaoluks, mis tooks

tagakiusamise Venemaal. Eelkõige on annetuste tegemine inimese südametunnistuse järgi tehtud

3-22-1925

5(13)

privaatne toiming ning see ei ole avalikult kättesaadava informatsioon, mistõttu PPA ei pea seda

tagakiusu asjaoluks“. Samas oli selline tegevus juba PPA otsuse tegemise ajal VFKrK kohaselt

riigireetmine, mille eest on ette nähtud kuni 20 aastat vanglakaristust. Seda ei ole otsuses

hinnatud. PPA ei ole hinnanud ka asjaolu, et kaebaja töötab Ukraina äriühingus, mille tõttu

võidakse kaebajat pidada nn välisagendiks. Venemaa võttis 14.07.2022 vastu seaduse välismõju

all olevate isikute tegevuse kontrollimise kohta (välisagendi seaduse), mille kohaselt võidakse

välisagendina käsitada kõiki, kes saavad välismaalt ükskõik millist toetust või on välismõju all.

Kaebaja osutab teenust Ukraina ettevõttele ja saab sealt töötasu, mistõttu ei ole välistatud, et

kaebajat võidakse pidada välisagendiks. Valuutakontrolli seaduse kohaselt peavad Venemaa

kodanikud teavitama oma välismaal olevatest pangakontodest ja deklareerima välismaal teenitud

tulu. Seega on päritoluriigi infoga vastuolus PPA väide, et annetuste tegemine on isiklik ja

ametivõimud ei saa sellest teada.

Kaebaja selgitas, et Venemaale naastes ei saaks ta Ukrainas juhtunut maha vaikida, kuid PPA

küsitleja ei võtnud kaebaja probleemi tõsiselt (nt küsimus 41) ning surus peale enda arvamust

sellest, kuidas kaebaja peaks Venemaale naastes käituma. Ei saa eeldada, et Venemaale naastes

peaks kaebaja varjama Ukrainas kogetut ja oma vaateid sõjale ning loobuma Ukraina

organisatsioonide abistamisest, et vältida tagakiusu oma päritoluriigis (Euroopa Kohtu lahendid

asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; vt ka haldusasjad nr 3-19-2090, nr 3-18-

388 ja nr 3-18-248). Seetõttu ei tule analüüsida seda, kuidas kaebaja peaks käituma või võiks

käituda päritoluriiki naastes, et vältida tagakiusu, vaid hinnata tuleb tema eeldatavat (eelkõige

sisemisest veendumusest ajendatud) käitumist ja sellega kaasnevat tagakiusuohtu. Sõjavastased

ja sõjaväge diskrediteerivad avaldused ning Ukraina organisatsioonide rahaline abistamine on

Venemaal keelatud ja karistatavad. PPA ei ole seda otsuse tegemisel üldse arvesse võtnud.

Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba

taga kiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid see, kui saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt

tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). ÜRO pagulasameti varjupaigamenetluse käsiraamatu

p-i 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olemas olla ka siis, kui isik pole oma

meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta

varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti. Lisaks on

käsiraamatu p-s 83 selgitatud, et taotleja, kes väidab end kartvat tagakiusu poliitilise meelsuse

pärast, ei pea tõestama, et tema päritoluriigi ametiisikud olid tema meelsusest teadlikud enne, kui

ta riigist lahkus. Ta võib olla oma poliitilist meelsust varjanud ja seega välistanud

diskrimineerimise ja tagakiusamise. Sellegipoolest võib ainuüksi asjaolu, et taotleja keeldub oma

valitsuse kaitsest või oma riiki tagasi pöördumast, paljastada tema tegeliku meelsuse ja anda

põhjust tagakiusukartuseks. Sellisel juhul tuleb selgitada kartuse põhjendatus, arvestades

tagajärgi, millega kindla poliitilise meelsusega taotleja võib tagasi pöördudes silmitsi seista.

Seega ei eelda tagakiusuohu tuvastamine, et isik peaks olema olnud eelnevalt Venemaa

võimudele teada kui opositsioonimeelne aktivist või sotsiaalmeedias tuntust koguv sõjavastane

aktivist. Sel põhjusel on vale ka PPA otsuses toodud eeldus, et kaebaja pidi olema juba varem

poliitiliselt aktiivne.

Tagakiusamine võib seisneda ka ebaproportsionaalses süüdimõistmises või karistamises, kui

kaebaja vaated ja teod (sõjavastasus ja Ukraina organisatsioonide rahaline toetamine) saavad

Venemaa ametivõimudele teatavaks. PPA leiab, et kaebaja ei ole selline isik, kes võiks Venemaa

ametivõimude huviorbiiti sattuda, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud, sh analüüsinud

sellega seotud päritoluriigi teavet. Pole hinnatud, kas kaebajale oleks tagatud efektiivne

õiguskaitse, kui ta peaks oma tegevuse tõttu sattuma Venemaa ametivõimude huviorbiiti. Ei saa

eeldada, et Venemaa ametivõimud või kohtunikud astuksid vastu Putini poliitikale ja riigis

kehtivatele seadustele. Euroopa Liidu Varjupaigaagentuuri (EUAA) 2022. a juuni raporti

kohaselt on keelatud meeleavaldustel vahistatud osalejatele juurdepääs esindajale. Ei saa

3-22-1925

6(13)

välistada, et selline suhtumine laieneb kõigile isikutele, kes satuvad võimuvastase tegevusega

ametivõimude huviorbiiti.

Kokkuvõttes on PPA jätnud välja selgitamata asjakohase päritoluriigi info ning rikkunud seeläbi

olulisel määral uurimis- ja põhjendamiskohustust, mistõttu tuleb PPA otsus tervikuna tühistada.

PPA-l tuleb koguda asjakohast päritoluriigi informatsiooni kaebajaga sarnase profiiliga isikute

kohta ning teha otsus lähtuvalt sellest. Täiendavalt tuleb märkida, et PPA leidis sissesõidukeeldu

kohaldades põhjendamatult, et kaebajal puudusid ema ja teiste sugulastega lähedased suhted.

Kaebajaga toimunud intervjuudest ei nähtu selliseid väiteid. Asjaolust, et isik ei soovi 30-

aastaselt elada koos emaga, ei saa teha järeldust lähedaste suhete puudumise kohta.

Sissesõidukeelu osas jääb arusaamatuks PPA väide, et kaebaja otsis riiki, kus oleks taotluse

esitamiseks parimad majanduslikud jms võimalused. Kaebaja selgitas kohtuistungil oma

teekonna tagamaid ja enda teadmist, et ta ei tee midagi valesti. Kaebaja eeldas, et talle kohaldub

ajutine kaitse, kuid alles Eestis selgus, et tal ei ole võimalik saada Eestis ajutist kaitset ja tuleb

esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Euroopas on riike, kes võimaldavad ajutise kaitse ka neile

kolmanda riigi kodanikele, kes elasid sõja alguses Ukrainas nt pikaajalise elaniku või alalise

elaniku elamisloa alusel. Seega on meelevaldne väide, et kaebaja otsis rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamiseks endale sobilikku riiki.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata.

PPA ei jätnud tähelepanuta kaebaja väiteid sotsiaalsesse gruppi kuulumise kohta. PPA-l puudus

vaidlustatud haldusakti andmise ajal info, et Venemaale tagasi pöördunud Venemaa kodanikke

võiks ähvardada tagakiusamine või tõsine oht põhjusel, et nad on elanud Ukrainas. Ukrainlased

on Venemaal jätkuvalt suurim vähemusrahvus. 20.09.2022 seisuga oli Ukrainast Venemaale

liikunud ligikaudu 2,7 miljonit inimest. Pole usutav, et nende hulgas pole inimesi, kes on sõja

vastu ja mõistavad Venemaa agressiooni hukka. Samas pole konkreetset päritoluriigi teavet,

mis kirjeldaks Ukrainas elanud ja Venemaale tagasi pöördunud Venemaa kodanike kohtlemist.

Kaebaja ei ole poliitiliselt aktiivne opositsionäär, kelle poliitilised vaated oleksid Venemaa

ametiasutustele teada, ega ole avaldanud soovi olla selline isik. Seega pole alust kahtlustada

riigivõimu sihilikku tegevust kaebaja suhtes. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ei ole kaitsta isikut

iga väikese või hüpoteetilise ohu eest juhul, kui kaebaja peaks Venemaal juhuslikult oma

arvamust avaldama. EUAA 2022. a raporti kohaselt jälgitakse kõige kuulsamaid poliitikas

tegevaid isikud, kuid süstemaatiliselt ei jälgita nt vähem tuntud ajakirjanikke, blogijaid ja

aktiviste. Kui keegi kritiseerib võime avalikult ja regulaarselt, võidakse tema peale kaevata ja

sellest piisab süüdistuse esitamiseks, kuid riigivõimu edasised sammud sõltuvad juhtumi

olulisusest ja ametnike töögraafiku tihedusest. Venemaale on tagasi pöördunud ka nn kõrge

profiiliga isikud, nt opositsionäär Ksenia Sobtšak, kes sai nädala pärast Venemaalt uuesti

lahkuda. Päritoluriigi teabes puuduvad viited sellele, et kaebaja tehtud annetused viiks tema

pangakontode detailse analüüsimiseni. Kaebaja sotsiaalmeedia kontot on PPA analüüsinud.

Puuduvad andmed, et Venemaa ametivõimud oleks kaebajaga mingil viisil kontakteerunud.

Riigivõimust erineva arvamusega inimesi on Venemaal teisigi ja nende arv suureneb pidevalt.

Kuigi avalikult arvamuse avaldamine ei pruugi jääda karistamata, ei tähenda selline riigivõimu

tähelepanu veel tagakiusamist. Pole eluliselt usutav, et kõiki arvamuse avaldajaid karistatakse

vangistusega. Seaduse, mis näeb ette karistuse relvajõudude diskrediteerimise eest,

rakendamisel on kohtunikud tihti süüdistatavate poolel, inimesi on mõistetud ka õigeks või on

asi saadetud politseile tagasi täiendavaks uurimiseks.

PPA on küsitlenud kaebajat kõigi oluliste asjaolude kohta ja hinnanud tema väiteid erapooletult

ja individuaalselt. PPA ei pidanud arvestama kaebaja töötamisega Ukraina ettevõttes, sest

3-22-1925

7(13)

tegemist pole isiku veendumusega ega tunnusega, mida isik ise ei saa muuta. Kuna kaebaja elas

Ukrainas, siis ei ole kahtlane, et ta on saanud tasu Ukraina ettevõttelt. Nn välisagentide

nimekirja kantud inimesed on tavaliselt väga kõrge profiiliga ja pole alust arvata, et kaebaja

arvatakse nende hulka.

PPA ei eksinud ka lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel.

7. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

PPA ei ole arvestanud pärast 24.02.2022 muutunud olukorraga ega kogunud piisavalt

asjakohast päritoluriigi teavet. Apellatsioonimenetluse ajal on ilmunud uut päritoluriigi teavet,

mis kinnitab kaebaja seisukohti. Vastustaja menetlusdokumendis välja toodud statistika jm

teave Ukrainas elanud venelaste kohtlemisest Venemaal on liiga üldine ja osaliselt ka

asjassepuutumatu ning sellest ei saa teha mingeid järeldusi kaebaja tagakiusamise kohta. PPA

ei ole hinnanud kaebaja profiili kogumina. Venemaal võidakse poliitilise meelsuse avaldamise

eest kriminaalkorras karistada igaüht, mitte ainult kõrge profiiliga isikuid. Seadusi on võimalik

tõlgendada meelevaldselt ning on naiivne loota, et kohus läheks oma lahendites vastuollu

valitsuse seisukohtadega. Näiteks hiljuti joonistas 12-aastane tüdruk tunnis sõjavastaseid pilte,

mille eest tema isa pandi vangi ja laps ise lastekodusse. PPA väide, et muud päritoluriigi teavet

polegi, ei ole asjakohane olukorras, kus kõik kaebaja väljatoodud allikad on sisuliselt

analüüsimata. PPA teeb päritoluriigi teabest vastuolulisi ja meelevaldseid järeldusi.

Kaebaja on teinud sotsiaalmeedias sõjavastaseid postitusi ja teeb seda jätkuvalt. Venemaal

määrati hiljuti ühele 20-aastasele naisele sellise tegevuse eest karistus. Seega pole alust väitel,

et kaebajal puudub oht sattuda Venemaa võimude huviorbiiti. Kaebaja ei pea tõendama kahju

tekkimist 100% kindlusega. Ukraina ettevõttes töötamine moodustab olulise osa kaebaja

identiteedist ja sellega tulnuks samuti arvestada. Kaebaja ei soovi töötada Venemaal ja maksta

seal makse, sest sellega toetaks ta Venemaa sõjategevust Ukrainas. Kaebaja on elanud peaaegu

terve elu Ukrainas, peab end ukrainlaseks, on esitanud taotluse Ukraina kodakondsuse

saamiseks ning teeb püsivalt makseid Ukraina sõjaväe ja abiorganisatsioonide toetamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 158 lg 31 esimene lause sätestab, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise

otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See norm, mis on

kohaldatav ka apellatsioonimenetluses, tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja

tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus

nr 3-20-1115, p-d 24 ja 25 ning seal viidatud lahendid). Seepärast võtab ringkonnakohus asja

juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid (PPA 03.02.2023, 18.04.2023, 19.04.2023

ja 25.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile menetlusdokumentidele lisatud tõendid

ning kaebaja 14.03.2023 ja 24.04.2023 menetlusdokumentides viidatud ja neile

menetlusdokumentidele lisatud tõendid). Suurem osa uusi tõendeid puudutab olukorda

Venemaal ning ringkonnakohus peab arvestama uute arengutega päritoluriigis, mis võivad

mõjutada kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamist. Lisaks on vastustaja 17.04.2023

veelkord vaadelnud kaebaja Instagrami kontot ja koostanud selle kohta vaatlusprotokolli. PPA

soovib sellega tõendada, et kaebaja ei ole avaldanud sotsiaalmeedias Venemaad kritiseerivaid

avaldusi. Seega on apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid asjakohased ja vajalikud asja

õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

9. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

31.12.2011 direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline

3-22-1925

8(13)

veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu

puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma

pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod)

võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu

diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või

karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud

loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või

kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist,

või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut

samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).

Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse

keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati

vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid

eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste

raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13).

11. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel kohalduvaid tõendite kogumise ja

hindamise reegleid ning taotleja kaasaaitamiskohustust selgitas Riigikohus 05.11.2020 otsuses

nr 3-19-990 (p-d 16–21; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18 lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art

4). Riigikohus märkis mh, et asjas tähtsust omavate asjaolude ringi kindlaks määramise

ülesanne on haldusorganil ning taotlejal on menetluses üksnes kaasaaitamiskohustus.

12. Kaebaja selgituste järgi on tema subjektiivse tagakiusukartuse aluseks asjaolu, et ta on

Venemaa kodanik, kes asus 1998. a-l Ukrainasse elama ja peab end rahvuselt ukrainlaseks; tal

on Ukrainas pikaajalise elaniku elamisluba, mis nähtub ka tema passist; ta taotles juba 2019. a-

l Ukraina kodakondsust, kuid menetlus on veel pooleli; ta on pärast Venemaa alustatud sõda,

s.o alates 24.02.2022 toetanud rahaliselt Ukraina sõjaväge ja abiorganisatsioone ning avaldanud

oma Instagrami kontol, millel on üle 1000 jälgija, lugusid, mis kritiseerivad Venemaa

võimuorganite

tegevust,

eeskätt

sõjalist

tegevust

Ukrainas;

Ukraina

armee

ja

abiorganisatsioonide

rahastamine

ning

Venemaa

võimuorganite

sõjalise

tegevuse

kritiseerimine on aga VFKrK järgi kriminaalkorras karistatavad. Nende asjaolude põhjal tuleb

kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse aluseks pidada eeskätt poliitilist veendumust, mida tuleb

sisustada laialt ja millest lähtuva tagakiusuohu hindamisel tuleb võtta arvesse ka kaebaja

isiklikke asjaolusid, sh tema Ukraina tausta.1 Samade asjaolude pinnalt võib pärast 24.02.2022

alanud sõda kaebaja subjektiivse tagakiusukartuse alusena käsitada ka kuulumist sotsiaalsesse

gruppi, s.o Venemaa kodanik, kes on elanud pikka aega Ukrainas, peab end ukrainlaseks ja on

taotlenud Ukraina kodakondsust ning toetab sõjas Ukrainat, sh rahaliselt. Nimetatud alused on

kaebaja puhul siiski tihedalt läbipõimunud ja põhinevad üldjoontes samadel asjaoludel, mistõttu

praeguse kohtuasja lahendamisel saab neid hinnata ühiselt.

13. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ei lahkunud 1998. a-l Venemaalt

kaebaja enda või tema perekonna tagakiusamise tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja ema abiellus

Ukraina kodanikuga ning pere asus elama Ukrainasse. Rahvusvahelise kaitse vajadus võib aga

tekkida ka pärast taotleja päritoluriigist lahkumist – näiteks kui oluliselt muutub olukord

päritoluriigis või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist (nn

pagulane sur place, vt VRKS § 19 lg 4 ja direktiivi 2011/95/EL art 5). Sel juhul tuleb PPA-l

hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale päritoluriiki tagasipöördumise

korral, arvestades pärast päritoluriigist lahkumist muutunud olukorda ja asjaolusid.

1 Vt ka Practical Guide on Political Opinion, EUAA, 16.12.2022, leitav:

https://euaa.europa.eu/publications/practical-guide-political-opinion

3-22-1925

9(13)

14. Kuna kaebaja lahkus Venemaalt 7-aastasena, ei saa eeldada, et tal olid juba päritoluriigis

välja kujunenud mingid poliitilised vaated. Kaebaja selgitas 15.07.2022 vestlusel PPA-le, et

tema poliitilised vaated, sh vastumeelsus Venemaa võimuorganite tegevuse suhtes, hakkasid

kujunema 2014. a-l, kui Venemaa okupeeris osa Ukraina territooriumist. Kaebaja 15.07.2022

ja 10.08.2022 seletustest ega muudest tõenditest ei nähtu siiski asjaolusid, mis annaks aluse

järeldada, et kaebaja poliitiline või ühiskondlik tegevus, mis leidis aset enne 24.02.2022, võiks

seada kaebaja Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamise ohtu, kui kaebaja tegevus

saaks Venemaa ametivõimudele teatavaks.

15. Asjaolud on aga muutunud pärast 24.02.2022, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.

Kaebaja elas ja töötas Kiievis, kuid oli sunnitud sõjategevuse tõttu Ukrainast lahkuma. Kaebaja

on pärast sõja algust toetanud rahaliselt Ukraina armeed ja abiorganisatsioone ning avaldanud

sotsiaalmeedias Ukrainat toetavaid seisukohti. PPA ei ole väitnud ja ka ringkonnakohtul

puudub alus arvata, et kaebaja asus pärast 24.02.2022 oma poliitilist meelsust aktiivsemalt

väljendama üksnes selleks, et saada Eestis rahvusvahelist kaitset. Ka kaebaja ukraina

identiteedis ei ole kahtlust. PPA on pidanud kaebaja seletusi usutavaks. Kuigi sõda toimub

Ukraina territooriumil, on muutunud ka olukord Venemaal, sh on kehtestatud õigusakte, mille

alusel on võimalik inimesi kriminaalkorras karistada Venemaa riigivõimu kritiseerimise ja

Ukraina toetamise eest. Seega selgitas halduskohus õigesti, et PPA oleks pidanud 11.08.2022

otsuses põhjalikumalt hindama kaebaja väiteid, mis puudutavad pärast 24.02.2022 muutunud

asjaolusid, sh kõrvutama kaebaja seletusi asjakohase päritoluriigi teabega, ning hindama seeläbi

kaebaja tõenäosust sattuda Venemaale tagasipöördumise korral tagakiusamise ohvriks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt on selles osas oluliste

puudustega, ega korda halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

16. HKMS § 158 lg 31 teise lause kohaselt võib vastustaja rahvusvahelise kaitse asjades enda

kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada.

Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas vastustaja kohtumenetluses esitatud täiendavad

seisukohad ja tõendid on piisavad ja asjakohased, et lugeda vaidlustatud haldusakti puudused

kõrvaldatuks.

17. Kaebaja väidab, et on pärast sõja algust jaganud oma Instagrami kontol lugusid, milles

mh mõistetakse hukka Venemaa sõjategevus Ukrainas ja tehakse üleskutseid koguda raha

Ukraina toetuseks (vt kaebuse lisad 5 ja 5a, dtl 34 jj). PPA on teinud kolmel korral kaebaja

Instagrami konto vaatluse ega ole tuvastanud, et kaebaja tõendites kajastatud postitused oleksid

avalikud. Vaatluse ajal avalikult kättesaadavatel postitustel ei olnud Venemaa riigivõimude

suhtes kriitilist sisu (vt 18.07.2022 protokoll, dtl 249; 19.10.2022 protokoll, dtl 279; 17.04.2023

protokoll, dtl 541). PPA on selgitanud (nt 18.04.2023 seisukoha p 2.14, dtl 452), et kaebaja

esitatud tõendid puudutavad ajutisi postitusi (story), mis kustuvad 24 tunni möödudes pärast

nende Instagrami kontol avaldamist. Need postitused oleks kauem avalikud vaid siis, kui

kaebaja oleks ise nii otsustanud (määratlenud need kui highlight)2. Kui arvestada lisaks, et

kaebaja ei viibinud postituste tegemise ajal Venemaal, tal puuduvad juba aastaid kokkupuuted

Venemaa ametiasutustega (v.a passi taotlemisega seotud asjaolud), tegemist ei ole tuntud

poliitilise aktivistiga ja väljaspool Venemaad on sotsiaalmeedias sõjavastase sisuga postituste

jagajaid väga palju, ei ole tõenäoline, et Venemaa ametivõimud on jälginud kaebaja Instagrami

kontot ning saanud teada kaebaja seni tehtud Ukrainat toetavatest ja Venemaad kritiseerivatest

postitustest. Kaebaja on esitanud tõendid ka selle kohta, et ta on teinud pärast sõja algust rahalisi

ülekandeid Ukraina armee ja abiorganisatsioonide toetamiseks (kaebuse lisa 4, dtl 16 jj;

19.09.2022 seisukoha lisa 4a, dtl 105 jj; 16.11.2022 seisukoha lisa 1). Kaebaja on viibinud

annetuste tegemise ajal väljaspool Venemaad ja teinud ülekanded oma Ukraina pangas asuvalt

kontolt. Kuna puudub alus arvata, et kaebaja on oma senise tegevusega äratanud Venemaa

2 Vt ka https://help.instagram.com/1729008150678239

3-22-1925

10(13)

riigivõimu tähelepanu, ei ole tõenäoline, et Venemaa riigivõim on seni saanud annetustest

teada. Eelneva põhjal puudub alus arvata, et kaebaja poliitilised vaated ja tegevus pärast

24.02.2022 kuni praeguseni on juba saanud Venemaa riigivõimudele teatavaks.

18. Kaebaja väitel saaksid Venemaa ametivõimud tema poliitilisest meelsusest ja tegevusest

siiski teada, kui ta saadetakse tagasi Venemaale. Kaebaja kardab, tuginedes päritoluriigi

teabele, et tema vastu võidakse huvi tunda juba Venemaa piiri ületamise ajal, sh võidakse

piiriületuse käigus läbi vaadata tema telefon, mille rakendustest on leitavad ka avalikkuse eest

varjatud sotsiaalmeedia postitused. Kaebaja hinnangul võib piiri ületamisel kõrgendatud huvi

tekitada asjaolu, et ta on elanud lapsest saadik Ukrainas ja räägib vene keelt ukraina aktsendiga

ning tema passis olevast templist saab järeldada, et tal on Ukrainas pikaajalise elaniku

elamisluba. Piiriületusel Venemaa riigivõimu esindajate küsimustele vastates ja hiljem

Venemaal elades ei saaks kaebaja enda sõnul varjata oma poliitilisi vaateid ja ta soovib jätkata

ka Ukraina rahalist toetamist, kuid päritoluriigi teabe järgi on see tegevus kriminaalkorras

karistatav.

19. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajalt ei saa Venemaale tagasipöördumise korral

eeldada oma poliitiliste vaadete varjamist või muutmist. Seega tuli PPA-l hinnata, millised

tagajärjed kaasneksid kaebajale sellega, kui ta jätkaks Venemaal samasuguse tegevusega kui

seni, sh avaldaks sotsiaalmeedias Ukrainat toetavaid ja Venemaad kritiseerivaid seisukohti ning

abistaks ka edaspidi rahaliselt Ukraina armeed ja abiorganisatsioone.

20. Päritoluriigi teabe kohaselt on Ukraina armee rahaline toetamine alates 14.07.2022

käsitatav riigireetmisena VFKrK § 275 alusel ning selle toimepanemise eest võib karistada kuni

20 aasta pikkuse vangistusega (kaebuse p 2.4.7 ja viide 22 ning 03.10.2022 seisukoha lisad, dtl

118 jj; PPA 18.04.2023 seisukoha lisad 2 ja 3, dtl 536 jj). Kaebaja on teinud annetused oma

Ukrainas asuvalt pangakontolt, kuid Venemaal elavatele Venemaa kodanikele kehtib seadusest

tulenev kohustus avaldada maksuhaldurile teave konto avamisest välispangas ja esitada

aruanded välispanga kontol olevate rahaliste vahendite liikumise kohta (saldo aasta alguses ja

lõpus, krediteeritud ja debiteeritud raha aasta kohta; vt PPA 18.04.2023 seisukoha lisa 1, dtl

455 jj). Sanktsioonid Venemaa maksuhaldurile sellise teabe esitamata jätmise eest on rahalised

ega ole iseenesest käsitatavad tagakiusamisena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Samas ei saa

kaebajalt Venemaale tagasi pöördumise korral eeldada teadlikku seaduste rikkumist (Ukraina

pangas asuva konto varjamist). Kui kaebaja avaldab Venemaa maksuhaldurile oma Ukrainas

asuva pangakonto üldised andmed, võib see tekitada kõrgendatud huvi kaebaja pangakontol

nähtuvate kannete vastu. Erilist tähelepanu võib põhjalikuma uurimise korral äratada asjaolu,

et kaebaja on rahaliselt toetanud mh Ukraina armeed.

21. Päritoluriigi teabest selgub ka, et mh sotsiaalmeedias Ukraina sõda toetavate avalduste

tegemist käsitatakse Venemaa armee autoriteedi õõnestamisena (armee diskrediteerimisena)

ning selle eest on ette nähtud haldus- ja kriminaalkaristused, mille eest võib kõige raskemal

juhul karistada kuni 7-aastase vangistusega. 2022. a juuli seisuga oli teada 16 351 vahistamise

juhtumit seoses arvamuse avaldamisega, mis ei vasta Venemaa ametlikele seisukohtadele.

Poliitiliste aktivistide, poliitikute jms kõrgema profiiliga isikute kõrval on nimetatud sätetele

viidates vahistatud ja karistatud ka neid, kes lihtsalt on nimetanud Ukraina sõda „sõjaks“, mitte

„erioperatsiooniks“. Seaduse üldsõnalisuse tõttu ei ole selge, milliseid arvamusi saab käsitada

karistatava tegevusena (vt kaebaja 03.10.2022 seisukoha lisa, dtl 122 jj).

22. Lisaks kehtib Venemaal alates 01.12.2022 seadus, mille järgi võidakse pidada

välisagendiks igaüht, kes on nn välismõju all või saab välisriigist rahalist toetust. Päritoluriigi

teabe järgi hõlmab see loetelu ka nt blogijaid, kes ei loo ise originaalset sisu (PPA 19.10.2022

seisukoha p 3.20 ja viide 3).

3-22-1925

11(13)

23. PPA leidis 19.10.2022 vastuses, et kaebajal on Venemaale tagasi pöördumise korral

endiselt võimalik näidata ja rääkida, mis Venemaal toimub, kuid PPA lähtus oma hinnangus

eeldusest, et kaebaja piirdub neil teemadel vestlemisel oma lähemate pereliikmetega;

sotsiaalmeedia postituse puhul on PPA leidnud, et kaebaja ei peagi saama sõnavabadust

praktiseerida teemadel, mille kohta arvamuse avaldamine on päritoluriigis karistatav (vt p-d

3.20 ja 3.21). Need PPA seisukohad ei ole kooskõlas arusaamaga, et kaebajalt kui Ukrainas

kasvanud ja end ukrainlaseks pidavalt inimeselt ei saa eeldada Venemaal oma Ukraina sõjaga

seotud poliitilise meelsuse ja sellega kaasneva tegevuse varjamist. Kaebaja sotsiaalmeedia

postitusi on PPA pidanud „vastuseisu avaldamiseks sõjategevusele Ukrainas“ (p 3.31), kuid ei

ole neid hinnanud pärast sõja algust muudetud seaduste ja nende rakendamise praktika

valguses, arvestades mh kaebaja isiklikke asjaolusid. Ukraina armee ja abiorganisatsioonidele

tehtud annetuste puhul ei ole PPA arvestanud päritoluriigi teabega, mille järgi on Venemaa

kodanikel kohustus avaldada teave oma välisriigis asuva pangakonto kohta, vaid jäänud

19.10.2022 vastuses seisukohale, et tegemist on privaatse toiminguga, milles Venemaa võimud

ei saa teada (p-d 3.33–3.37). Seega ei kõrvaldanud PPA halduskohtule esitatud vastuses

vaidlustatud haldusakti puudusi.

24. Apellatsioonimenetluses on PPA esitanud mitmes menetlusdokumendis täiendavaid

põhjendusi, jäädes seisukohale, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmine

on õiguspärane.

25. PPA viitab apellatsioonkaebuses EUAA 15.12.2022 raportile „The Russian Federation –

Political Opposition“, mille kohaselt FSB jälgib kõige kuulsamaid poliitikuid, kuid

süstemaatiliselt ei jälgita mitte nii tuntud ajakirjanikke, blogijaid ja aktiviste. Kui riigivõimu

kritiseeritakse avalikult ja regulaarselt, sh sotsiaalmeedias, siis võidakse kritiseerija peale siiski

kaevata ja sellest piisab inimese karistamiseks. Võimude edasised sammud sõltuvad

prokuratuuri töögraafiku tihedusest ja juhtumi olulisusest statistika jaoks (p 3.10 ja viide 3).

Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kõnealusest raportist ei saa järeldada, et kaebaja profiiliga

inimesi ähvardaks Venemaale tagasi pöördumise korral tagakiusamine. Samas puudutabki see

raport eeskätt avalikkuses tuntud dissidentide, riigivõimu suhtes kriitiliste ajakirjanike ja

inimõigusaktivistide kohtlemist. Kaebaja ei kuulu raportis kirjeldatud gruppide hulka isegi

juhul, kui ta jätkab oma Instagrami kontol aeg-ajalt postituste jagamist selliselt, nagu on näha

kohtule esitatud tõenditest (nn story-d, mis kustuvad 24 tunni jooksul). Raportis ei ole eraldi

välja toodud gruppe, kellel on n-ö Ukraina taust. Ka sotsiaalmeedias arvamuse avaldamise tõttu

esitatud kaebusi ja nende uurimist, sõltuvalt prokuratuuri töökoormusest, on kõnealuses raportis

käsitletud eeskätt poliitiliste opositsionääride kontekstis. Seepärast ei saa sellest raportist

järeldada kaebaja tagakiusamise ohu puudumist.

26. PPA selgitab apellatsioonkaebuses, et päritoluriigi teabe kohaselt on 2022. a märtsis

vastu võetud seadusemuudatus relvajõudude diskrediteerimise kohta populaarne vahend sõja

vastu protestijate vastu võitlemisel ning seda kasutatakse ulatuslikult üle kogu Venemaa, kuid

kaebaja tagakiusamise oht on väike, sest kohtunikud on sageli süüdistatavate poolel ega nõustu

alati politsei esitatud süüdistustega (p 2.4 ja viide 6). Viidatud artiklis on mainitud, et armee

diskrediteerimisena on käsitatud näiteks juhtumeid, kui sotsiaalmeedia postituses on kasutatud

väljendit „erioperatsioon“ jutumärkides. Kriminaalkaristuse (sh vangistuse) võib kaasa tuua

sisuliselt iga avaldus, sh vähese jälgijate arvuga sotsiaalmeedias, mis läheb Venemaa riigivõimu

ametliku seisukohaga Ukraina sõja suhtes. Artiklis on tõepoolest viidatud, et kohtud on saatnud

materjale uurijatele tagasi menetluslike ja tõenduslike puuduste tõttu (nt pole uurijad asjale

lisanud tõenditena fotosid, videoid või tunnistajate ütlusi). Mõnel juhul ei ole kohus ka sisuliselt

nõustunud, et tegemist oleks armee diskrediteerimisega. Samas märgitakse artiklis, et

ametikoha säilitamiseks tuleb kohtunikel siiski arvestada kehtivate seaduste ja nende täitmiseks

antud juhistega, mis järgivad Venemaa riigivõimu seisukohti. Suurem tõenäosus asja

3-22-1925

12(13)

õiglasemale lahendamisele on väiksemates kohtades, kuid suuremates linnades on kohtud

suurema surve all. PPA ei ole analüüsinud, kuhu oleks kaebajal võimalik Venemaale tagasi

pöördudes elama asuda. On ka äärmiselt kaheldav, et PPA viidatud artiklist saab teha üldistuse,

et Venemaa kohtusüsteem on poliitilisi teemasid puudutavates kohtuasjades sõltumatu või

süüdistatavate poolel. Nt eespool viidatud EUAA 2022. a raportis märgitakse, et õiglasemat

kohtlemist on Venemaa kohtutest pigem loota tsiviilasjades. Kaebaja on 14.03.2023 vastuses

välja toonud statistika, mille kohaselt oli 2022. a-l kriminaalasjades õigeksmõistmisi ainult 1%,

sh 3% nende puhul, kes püüavad kohtumenetluses tõendada oma süütust (p 2.11 ja sealsed

viited).

27. PPA ei ole apellatsioonkaebuses täiendavalt analüüsinud päritoluriigi teavet, mis

puudutab Ukraina armee ja abiorganisatsioonide rahalist toetamist. Kaebaja 14.03.2023

menetlusdokumendis viidatud allikate järgi (vt p 2.4) on Venemaal vahistatud inimesi mh

Ukraina armee rahalise toetamise eest, kahtlustatuna riigireetmises VFKrK § 275 järgi. Kaebaja

viidatud artiklitest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud n-ö kõrge poliitilise profiiliga

inimestega. Seega ei saa olla küsimus selles, et kõnealuse küsimuse kohta puudub päritoluriigi

teave.

28. PPA ei ole apellatsioonkaebuses hinnanud ka päritoluriigi teavet, mis puudutab n-ö

pealekaebamise kultuuri suuremat levikut pärast Ukraina sõja algust ja sellega seotud ohte

pärast sõja algust Venemaale tagasi pöördunud inimestele, kes toetavad sõjas avalikult

Ukrainat. Kaebaja viitas 14.03.2023 vastuses artiklile, mille kohaselt vahistati 20-aastane

tudeng süüdistatuna terrorismi õigustamises ja armee diskrediteerimises põhjusel, et ta postitas

Instagrami story-na lugusid Ukraina sõjast ja jagas sõbra sarnaseid lugusid (p 2.11, viide 6).

Kuigi on mõistlik eeldada, et Venemaa võimuorganid ei suuda tõepoolest jälgida kõiki

sotsiaalmeedia kontosid ja nende sisu, tuleneb viidatud artiklist, et süüdistus sai alguse

kaastudengite kaebusest (teise sarnase juhtumi kohta vt kaebaja 14.03.2023 vastuse p 2.7 ja

viide 3).

29. Ringkonnakohus leiab eeltoodu põhjal, et PPA ei ole ka apellatsioonkaebuses esitatud

täiendavate selgituste ja tõenditega kõrvaldanud vaidlustatud haldusakti puudusi, sest

apellatsioonkaebuses ei sisaldu objektiivset ja asjakohast päritoluriigi teabe analüüsi, mis oleks

seostatud kaebaja isikliku olukorraga.

30. PPA esitas 18.04.2023 apellatsioonkaebuse täienduse, milles tõi välja mh täiendava

päritoluriigi teabe.

31. PPA viitab Kaitsepolitseiameti 2022/2023. aastaraamatule (p 2.4 viide 2), milles on

märgitud, et „sõjapõgenikega peetud vestlustest joonistus selgelt välja FSB jõuline tegevus

ukrainlaste vastu Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel. Alates filtreerimislaagritest

kuni ülekuulamisteni piiripunktides on ukrainlased kõrgendatud tähelepanu all ning nende seast

otsitakse Venemaale vaenulikke ja ohtlikke inimesi. Neid küsitletakse, otsitakse läbi nende

vara, vaadatakse läbi nende sidevahendeid, vahel ähvardatakse ja kasutatakse ka vägivalda.“

(lk 17). Ringkonnakohtule jääb selle valguses arusaamatuks PPA üldsõnaline järeldus, et

kõnealuses aastaraamatus märgitut arvestades on kaebaja kahtlused alusetud. Kaebaja Ukraina

tausta arvestades on kaebajal piiriületusel pigem suurem tõenäosus sattuda Venemaa

ametivõimude kõrgendatud tähelepanu alla (vt ka kaebaja 24.04.2023 vastuse p 2.4 viide 1,

mille kohaselt prognoosib Kaitsepolitsei lähiajal selliste tegevuste intensiivistumist).

32. PPA on analüüsinud täiendavalt ka VFKrK § 275 kohaldamist ja välisriigis asuva

pangakonto andmete avaldamist (18.04.2023 seisukoha p 2.7–2.10, viited 4–8). PPA järeldab

kokkuvõtlikult, et Ukraina rahalise toetamise eest võidakse võtta Venemaal vastutusele, kuid

päritoluriigi teabe järgi ei ole see kujunenud süstemaatiliseks praktikaks, mida rakendatakse

kõigi mingil viisil Ukrainat toetanud inimeste suhtes. Samuti leiab PPA, et Venemaale naastes

3-22-1925

13(13)

saaks kaebaja jätkata Ukraina toetamist oma Ukraina pangas asuva konto vahendusel, mille

sisule ei pääse Venemaa ametivõimud ligi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PPA

mõttekäik sellise järelduseni jõudmisel ei ole arusaadav, arvestades muud kohtumenetluse

käigus esitatud päritoluriigi teavet ja kaebaja isiklikke asjaolusid, mida ringkonnakohus selgitas

eespool. Tõenäosus, et päritoluriiki tagasi pöördumisel saab kaebajale osaks tagakiusamine, ei

pea olema 100%.

33. Kuigi PPA on esitanud apellatsioonkaebuse täiendustes veel põhjendusi ja tõendeid, ei

pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjalikumalt analüüsida. Nagu eespool märgitud, ei

vaadanud PPA kaebaja taotlust läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-s 2 ettenähtud nõuetega. HKMS

§ 158 lg 31 mõte ei ole see, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamine ning asjakohase päritoluriigi teabe kogumine ja hindamine kandub

suures mahus üle apellatsioonimenetlusse. PPA kohtumenetluses esitatud täiendavad

põhjendused on fragmentaarsed ja kujutavad endast eeskätt üksikuid vastuväited kaebaja

seisukohtadele ja tõenditele, mitte kaebaja taotluse kohta tehtud haldusakti puuduste

kõrvaldamist. Seejuures ei saa PPA kohtumenetluses haldusakti põhjendusi täiendades piirduda

kaebaja viidatud allikate kritiseerimisega, vaid piisava, asjakohase ja usaldusväärse päritoluriigi

teabe leidmise ja hindamise kohustus on eeskätt PPA-l. Halduskohus leidis seega õigesti, et

PPA-l tuleb kaebaja taotlust haldusmenetluses uuesti hinnata.

34. Eelneva põhjal jääb PPA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

35. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, kuid kaebaja

ei ole esitanud taotlust vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte

apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

36. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas

kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)