2-21-19877/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

5. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19877

Tsiviilasi

Seve Ehituse Aktsiaseltsi hagi Realpro OY vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. detsembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Seve Ehituse Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2702,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Seve Ehituse Aktsiaselts (registrikood

10398417), lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike

Namm

Kostja (vastustaja): Realpro OY (Soome Vabariigi

registrikood 2404763-9), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin-Johannes Raude

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Rahuldada osaliselt hageja 10. aprilli 2023 taotlus ja võtta tsiviilasja

toimikusse Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 5. aprilli 2023

tunnistus ja selle tõlge, aga jätta vastu võtmata tunnistuse lisad (sama faili

lk 8–62).

I.2. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 2702,22 eurot.

I.3. Rahuldada hageja 17. aprilli 2023 taotlus ja tagastada hagejale enamtasutud

riigilõiv 60 eurot (sh 25 eurot maakohtus ja 35 eurot ringkonnakohtus

tasutust), mis kanda samale saajale ja pangakontole nagu lõiv tasuti.

I.4. Harju Maakohtu 21. detsembri 2022 otsus tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata ja kostja menetluskulud maakohtus jäid hageja kanda, samuti

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega hagi rahuldada vastavalt kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses märgitule ja jätta menetluskulud maakohtus poolte endi

kanda. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

I.7. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

2 (8)

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Tunnistada lubamatuks Realpro OY täitmisavalduse alusel alustatud

sundtäitmine kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas täiteasjas

nr 022/2021/7747.

II.3. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2021 määrusega kohaldatud hagi

tagamine, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/7747

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

II.5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni punktid I.1–I.3) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioon-

kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Seve Ehituse Aktsiaselts (hageja) esitas 20. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi

Realpro OY (kostja) vastu täiteasjas nr 022/2021/7747 (edaspidi: täiteasi) kostja täitmis-

avalduse alusel hageja suhtes toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrus, mille

kohaselt peab hageja tasuma kostjale menetluskulud summas 2668 eurot, millele

lisandub viivis alates 1. novembrist 2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

Helsingi ringkonnakohus (Helsingin hovioikeus) tegi 30. novembril 2021 otsuse

(edaspidi: Soome kohtuotsus), millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetlus-

kulu 49 073,08 eurot. Otsus on vastavalt Soome seadustele koheselt täidetav;

-

hagi esitamisel tasaarvestas hageja täitemenetluses esitatud nõude 2702,22 eurot enda

nõudega kostja vastu, mis on tekkinud Soome kohtuotsuse alusel. Seega on kostja nõue

hageja vastu tasaarvestusega lõppenud ja VÕS § 197 lg 2 järgi lõppes seni tasumata

viivisenõue samaaegselt põhinõudega;

-

hageja ei pea pärast Soome kohtuotsuse jõustumist tegema uut tasaarvestust;

-

kuigi Soome õigus näeb ette jõustumata kohtuotsuse täitmisel teatava tagatise, siis ei

takista see sama nõude kasutamist tasaarvestuseks, vaid vastavad normid käsitlevad

üksnes väljamakse tegemist. Tasaarvestusolukord tekkis alates 30. novembrist 2021;

3 (8)

-

kui asuda seisukohale, et hagejal ei olnud hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud

nõuet kostja vastu, on hagis esitatud tasaarvestuse avaldus käsitletav tingimusliku

menetlusliku tasaarvestusena;

-

Soome kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine kostja poolt ei oma tähtsust, sest

kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestusega juba varem lõppenud.

2. Hageja taotles hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist, maakohus rahuldas selle

taotluse 21. detsembri 2021 määrusega.

3. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja sai tasaarvestusest teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st hagi oli

esitamise ja menetlusse võtmise ajal õiguslikult perspektiivitu;

-

Soome õiguse järgi on võimalik jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet täita üksnes

tagatise vastu. Võlausaldaja tagatis kaitseb võlgniku õigusi juhuks, kui täitmise aluseks

olevat jõustumata otsust muudetakse. Hageja tagatist ei tasunud, mistõttu pole tal

õigust Soome kohtuotsuse alusel väljamakset saada. Kostja saab esitada hageja nõudele

vastuväite VÕS § 200 lg 4 tähenduses;

-

kuigi Soome kohtuotsus on praeguseks jõustunud, polnud hagejal alust hagi esitada,

sest täitmisavalduse esitamise ajaks polnud Soome kohtuotsust veel isegi tehtud. Pärast

Soome kohtuotsuse jõustumist ei ole hageja kehtivat tasaarvestusavaldust esitanud.

Hageja ei saakski enam uut ja kehtivat tasaarvestusavaldust teha, sest hageja nõue on

täidetud – kostja tasus 1. aprillil 2022 hagejale Soome kohtuotsusega välja mõistetud

summa.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 21. detsembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata ja

tühistas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel hagi tagamise.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks

rahaliselt.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 2668 eurot, millele lisandub viivis alates 1. novembrist 2021 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

-

kostja esitas 24. novembril 2021 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse

täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur koostas 25. novembril 2021 hagejale

täitmisteate;

-

Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 30. novembri 2021 otsusega mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 49 073,08 eurot, see otsus jõustus

31. märtsil 2022 ja hageja täitis otsusest tuleneva kohustuse 1. aprillil 2022.

4.2. Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab,

et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kuivõrd

Soome kohtuotsus on jõustunud, siis pole kahtlust, et hagejal tekkis kostja vastu 49 073,08 euro

nõue. Vaidlus on küsimuses, kas hageja võis tugineda hagiavalduses sisalduvale tasaarvestuse

avaldusele, mis tehti enne Soome kohtuotsuse jõustumist.

4.3. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma

muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on

4 (8)

tühine. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid. VÕS § 197 lg 2 täpsustab tasaarvestuse tegemise õiguslikku mõju, st

asjaolu, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses

alates ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega on tasaarvestuse õiguse teostamiseks ja

tasaarvestuse kehtivuse kontrollimisel oluline selgeks teha, kas nõue, mida tasaarvestuse

avalduses soovitakse tasaarvestada, on tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel kehtiv. Ainult

juhul, kui tasaarvestada soovitakse kehtivat nõuet, millele ei saa esitada vastuväiteid, on

võimalik lugeda tasaarvestus toimunuks.

4.4. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Maakohus

leidis, et tasaarvestuse avalduse võib esitada hagiavalduses ja selle saab käesoleval juhul lugeda

kostjale esindaja kaudu kättetoimetatuks koos hagiavaldusega ehk 18. jaanuaril 2022.

4.5. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle, et Soome kohtuotsus polnud edasikaebamise

tähenduses lõplik ega hagiavalduses tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks veel jõustunud.

Soome

täitemenetluse

seadustiku

(Ulosottokaari,

edaspidi:

UK,

kättesaadav

nt

https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2007/20070705)

[ptk 2]

§ 10

lg 1 kohaselt saab

jõustumata otsuse alusel rahalist nõuet rahuldada üksnes tagatise vastu. Tagatis kaitseb poolt,

kes soovib otsust edasi kaevata. Seega oli hagejal õigus nõuda jõustumata otsusest tuleneva

nõude täitmist üksnes juhul, kui ta annab kostjale tagatise. Maakohus ei nõustunud hageja

arusaamaga, et viidatud säte käsitleb üksnes raha väljamaksmist ega laiene tasaarvestuse

võimalusele. Tasaarvestada saab sissenõutavaks muutunud nõuet, mille täitmist on

võlausaldajal õigus nõuda, arvestades täitmisele seatud tingimusi. Kuna hageja pole väitnud, et

ta oleks andnud seaduses nõutud tagatise, puudus tal õigus nõuda Soome kohtuotsusega

kinnitatud nõude täitmist ning ühtlasi ka õigus tasaarvestada nimetatud nõuet kostja nõudega

tema vastu. Seetõttu pole täitemenetluses sissenõutav nõue tasaarvestusega lõppenud.

4.6. Hageja pole pärast Soome kohtuotsuse jõustumist teinud uut tasaarvestust. Nüüd ei saa

seda enam ka teha, sest kostja täitis oma kohustuse 1. aprillil 2022.

4.7. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse osas.

Esiteks pole hageja oma tasaarvestuse avaldust tingimuslikuna sõnastanud. Teiseks ei saa

hageja rollis olev pool teha menetluslikku tasaarvestust, vaid see on kostja õigus.

4.8. Neil põhjendustel leidis maakohus, et hageja tasaarvestus ei toonud kaasa täitemenetluses

täidetava nõude lõppemist, mistõttu puudub kohtul alus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Seetõttu jäi hagi rahuldamata.

4.9. Maakohus rahuldas osaliselt kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse.

Kostja taotles õigusabikulu 3627 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Maakohtu hinnangul

olid kostja kulunimekirjas loetletud toimingud 9,4 t ulatuses vajalikud ja põhjendatud, kuid

kohane esindustasu tunnihind on kostja märgitud 390 euro asemel 200 eurot. Neil põhjendustel

mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1880 eurot (= 9,4 ×

200), millelt kohustas hagejat tasuma kostja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokku-

võtvalt järgmised.

5.1. Esiteks eksis maakohus VÕS § 197 lg 1 ja UK ptk 2 § 10 lg 1 kohaldamisel. Maakohus

poleks tohtinud Soome õigust ise tõlgendada, vaid pidi kasutama eksperdi abi. Kohtu tõlgendus

ei ole õige, sest tasaarvestuse tegemine veel lõplikult jõustumata lahendist tuleneva nõudega ei

eelda Soome õiguse järgi tagatise andmist.

5 (8)

5.2. Teiseks ei vasta kostja võimalik vastuväide Soome kohtuotsusest tulenevale hageja

nõudele VÕS § 200 lg 4 tunnustele. Tasaarvestust välistavad vastuväited selles tähenduses on

üksnes need, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste alla kuuluvad

vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt (kohustus on

täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu) või teatava ajavahemiku

jooksul keelduda (Riigikohtu 15. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657, p 12).

5.3. Kolmandaks saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kui tulevikku suunatud

kujundushagi lahendamisel põhimõtteliselt arvestada ka kohtumenetluse kestel toimunud

muudatusi, mis hagi lahendamist mõjutavad (Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-11, p 21). Alates Soome kohtuotsuse jõustumisest ei olnud kostjal alust väita, et

hageja ei saa nõudeid tasaarvestada. Hageja ei pidanud samasisulist avaldust esitama korduvalt.

5.4. Pärast ringkonnakohtu selgitusi 10. märtsi 2023 määruses esitas hageja koos

10. aprilli 2023 seisukohaga Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin hovioikeus) 5. aprilli 2023

tunnistuse sama kohtu 30. novembri 2021 otsuse täidetavuse kohta.

6. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse asja sisulise lahendamise ja kostja menetlus-

kulude hageja kanda jätmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja

jätab kostja kulud maakohtus tema enda anda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi muudab

ringkonnakohus tsiviilasja hinda (TsMS § 137 lg 1¹). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt

ja pooled kannavad kumbki ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Hageja esitas koos 10. aprilli 2023 seisukohaga Helsingi ringkonnakohtu (Helsingin

hovioikeus) 5. aprilli 2023 tunnistuse sama kohtu 30. novembri 2021 otsuse täidetavuse kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud,

edaspidi Brüssel I bis määrus) I lisa vormil. Tunnistusele olid omakorda lisatud ingliskeelne

volikiri, Soome kohtuotsuse ärakiri, sellele eelnenud Helsingi esimese astme kohtu (Helsingin

käräjäoikeus) 19. juuni 2018 otsuse ärakiri ja väljavõtted Soome seadustest (sama faili lk 8–

62). Ühtlasi esitas hageja tunnistuse tõlke eesti keelde. Ringkonnakohus rahuldab hageja uute

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotluse osaliselt. Põhjendatud on võtta toimikusse

Soome kohtuotsuse täidetavuse kohta välja antud tunnistus, sest see jäi maakohtus esitamata

mh kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (TsMS § 652 lg 3 p 2). Samuti on TsMS § 33

lg 1 järgi asjakohane lisada toimikusse tunnistuse tõlge. Tunnistuse lisad ei ole kas asjakohased

või on juba toimikus, mistõttu jäävad need TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.

9. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt

loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks.

Sellise hagi hinnaks eeldatakse TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot. TsMS § 132 lg 2 võimaldab

kohtul nimetatud eeldusest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja

tähtsust. TsMS § 132 lg 5 teise lause kohaselt ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnis-

tamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb arvesse võtta hageja rahaliselt

hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis

taotletakse (Riigikohtu 27. oktoobri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689, p 14 kolmas lõik ja

seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul märkis hageja, et hagi esitamise aja seisuga

on sundtäitmisel 2702,22 euro nõue. Eeltoodud kaalutlustel on see kohane määrata TsMS

§ 123, § 132 lg-te 1 ja 2, § 136 lg-te 1 ja 4 ning § 137 lg-te 1 ja 1¹ alusel hagi hinnaks mõlemas

kohtuastmes.

6 (8)

10. Hageja esitas 17. aprilli 2023 riigilõivu osaliselt tagastamise taotluse, mille kohus saab

rahuldada. Tulenevalt tsiviilasja hinna muutmisest, väheneb tasuda tulnud riigilõivu summa

maakohtus 25 euro (= 300 – 275) ja ringkonnakohtus 35 euro (= 420 – 385) võrra. Kokku tuleb

hagejale TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada 60 eurot (= 25 + 35).

11. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest täitedokumendi, Soome kohtuotsuse, selle jõustumise

ja täitmise kohta (vaidlustatud otsuse p-d 16 ja 23). Maakohus kvalifitseeris hageja nõude

õigesti TMS § 221 lg 1 järgi ja määratles asjakohaselt vaidluse põhiküsimuse: kas hageja sai

hagi esitamise ajal teha kehtiva tasaarvestuse, mis annaks aluse tunnistada tema suhtes toimuv

sundtäitmine lubamatuks (vaidlustatud otsuse p-d 17–18). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus

maakohtuga selles, et tasaarvestuse avaldus võib sisalduda hagiavalduses ja hageja avaldust ei

saa käsitleda menetlusliku tasaarvestusena (vaidlustatud otsuse p-d 21 ja 24).

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lõppjäreldusega hageja nõude lahendamisel, vaid

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Põhjendused on järgmised.

12.1. Asja lahendamisel kohaldub lisaks vaidlustatud otsuses viidatud normidele ka

Brüssel I bis määrus. Eesti ja Soome on mõlemad EL-i liikmesriigid, mistõttu on viidatud

määruse kohaldamisala avatud. See õigusakt on mõlema liikmesriigi õiguse suhtes esimuslik.

12.2. Soome kohtuotsuse Eestis täidetavus oleneb Brüsseli I bis määruse art 39 järgi sellest, kas

see on Soomes täidetav, ja ainult niisugusel juhul saab otsuse alusel võtta kaitsemeetmeid art 40

alusel (vrd nt Euroopa Kohtu 7. aprilli 2022 ostus C-568/20, p 32). Kuigi tasaarvestus ei kuulu

otseselt kaitsemeetmete hulka (vrd Brüsseli I bis määruse art 2 punkt a), siis saab samaväärse

tähenduse omistada muudele õiguskaitse viisidele, mis on ette nähtud Brüsseli I bis määruse

art-s 40 viidatud õigusega, st Eesti õigusega. Nende hulka kuulub ka tasaarvestuse tegemine,

mille näeb ette VÕS § 197 jj ning millele saab tugineda TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis.

Niisiis tuleb hageja tasaarvestuse kehtivuseks eelkõige hinnata, kas Soome kohtuotsus oli

tasaarvestuse avalduse tegemise (hagi esitamise) ajal Soomes täidetav.

12.3. Brüssel I bis määruse art 36 lg 1 kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtu-

otsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluseta. Brüssel I bis määruse art 37 lg 1 näeb ette,

millised dokumendid peab esitama pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis

tehtud kohtuotsusele. Viidatud sätte punkti b järgi tuli esitada Brüssel I bis määruse art 53 (ja

sama määruse I lisa) kohane tunnistus. Hageja esitas tunnistuse (tl 162–165, tõlge 166–167),

mille ringkonnakohus võttis vastu ja mida saab järelikult tõendina hinnata asja lahendamisel.

Tunnistuse p-st 4.4.1 nähtub, et Soome kohtuotsus on Soomes tingimusteta täitmisele pööratav

alates 30. novembrist 2021.

12.4. Tunnistus ei kajasta piiranguid, millest saaks järeldada, et hageja tasaarvestuseks

kastutatud nõue (nn aktiivnõue) polnud 20. detsembri 2021 tasaarvestuse tegemise ajal sisse-

nõutav. Kostja viitas 17. aprilli 2023 seisukohas tunnistuse p 4.6.1.1 teisele lõigule, mis

sisaldab tekstiosa „ühe kuu möödumisel ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast“. Kostja leiab

sisuliselt, et viidatud lõigu järgi muutus hageja aktiivnõue sissenõutavaks alles ühe kuu

möödumisel Soome kohtuotsuse tegemisest ja hageja ei saanud hagi esitamise ajal veel teha

kehtivat tasaarvestust. See seisukoht pole põhjendatud. Nagu nähtub Soome kohtuotsuse lk 18

eelviimase lõigu teisest lausest, määrab ühe kuu pikkune tähtaeg viivise arvutamise alguse aja.

See on kooskõlas Soome kohtumenetluse seadustiku (Oikeudenkäymiskaari, edaspidi: OK,

kättesaadav nt https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1734/ 17340004000) 21. ptk § 8 teise

lõiguga. Hageja ei väida, et ta kasutas aktiivnõudena viivise nõuet. Järelikult ei olnud Soome

kohtuotsuse ega tunnisuse järgi takistust Soome kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud põhivõla (menetluskulude hüvitis, mille summa ületas kostja rahalist nõuet) sisse-

nõutavuseks hagi esitamise ajal.

7 (8)

12.5. Brüssel I bis määruse art 39 kohaselt on liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles

liikmesriigis täidetav, täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks

tunnistamine. Sama määruse art 41 lg 1 sätestab, et täitemenetlusele kohaldatakse üldjuhul

taotluse saanud liikmesriigi õigust, kusjuures ka teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on

taotluse saanud liikmesriigis täidetav, täidetakse seal samadel tingimustel kui taotluse saanud

liikmesriigis tehtud kohtuotsus. Nende normide alusel leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus

hageja tugineb Eestis toimuvas täitemenetluses tasaarvestusele oma nõudega, mis tuleneb

Soome kohtuotsusest, kohaldub Eesti täitemenetlusõigus, aga selles reguleerimata osas

võlaõigus. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008 määruse (EÜ)

nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) artikliga 17,

mille järgi on muu kokkuleppe puudumise korral tasaarvestus reguleeritud õigusega, mida

kohaldatakse nõudele, mille suhtes tasaarvestust nõutakse (nn passiivnõue). Käesoleval juhul

on passiivnõue kostja rahaline nõue hageja vastu, mille sisu on Eesti kohtulahendiga välja

mõistetud menetluskulude hüvitis. Sellele nõudele kohaldub Eesti õigus. Kokkuvõtvalt tuleb

hinnata hageja tasaarvestust TMS § 221 tähenduses ja selle kehtivust VÕS § 197 jj järgi.

12.6. TMS § 221 ei sisalda sisulisi ega vormilisi eritingimusi, millele peab vastama tasa-

arvestus, millele tuginedes taotleb võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Käesoleval

juhul pole kahtlust, et tasaarvestuseks kasutatud aktiivnõudele ei saanud hageja tugineda enne

täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemist. Nimelt tehti täitedokumendiks olev ja

passiivnõuet kajastav Eesti kohtu lahend 25. jaanuaril 2021, aga aktiivnõudena kasutatud

menetluskulude hüvitise mõistis Soome kohus välja 30. novembri 2021 otsusega. Seega on

täidetud tingimus, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis saab arvesse võtta vaid neid faktilisi

(elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemist (vt nt

Riigikohtu 15. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem

praktika).

12.7. Vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hagejal oli tasaarvestuse tegemise ajal õigus

nõuda kostjalt Soome kohtuotsuse täitmist (VÕS § 197 lg 1) ja kas kostja võis esitada hageja

nõudele vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4). Eespool p-s 12.3 märgitud kaalutlustel leiab

ringkonnakohus, et hagejal oli hagi esitamise ajal õigus nõuda kostjalt Soome kohtuotsuse

täitmist, st tegemist oli juba sel ajal tasaarvestusolukorraga VÕS § 197 lg 1 tähenduses. Kostja

tugineb VÕS § 200 lg 4 järgi vastuväitele, et UK ptk 2 § 10 esimese lõigu teises lauses

sisalduva piirangu tõttu saanuks Soome kohtuotsusega välja mõistetud raha hagejale välja

maksta üksnes tagatise vastu. Sarnase sisuga säte sisaldub OK ptk 30 §-s 22. Ringkonnakohus

nõustub hagejaga, et need normid näevad ette teatava tagatise Soomes toimuvas täite-

menetluses, aga eespool p-s 12.5 märgitud kaalutlustel ei mõjuta need Eesti õiguse järgi

hinnatavat tasaarvestusõigust. Seega pole kostja esitanud piisavat vastuväidet VÕS § 200 lg 4

tähenduses, mis takistaks hageja tasaarvestuse kehtivust.

12.8. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. Eelneva põhjal võis hageja teha tasaarvestuse alates 30. novembrist 2021. Menetluses

tugineb hageja sundtäidetava nõude lõppemisele hiljemalt hagiavalduse kostjale kätte-

toimetamise ajal, see on kooskõlas viidatud sätte, VÕS § 198 esimese lause ja tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lausega. Hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnista-

mise hagi lahendamiseks on piisav tuvastada, et täitmisavalduses (tl 105) ja täitmisteates (tl 17–

20) kirjeldatud nõue on tasaarvestusega lõppenud.

12.9. Poolte muid väiteid ei ole tasaarvestuse kehtivuse hindamisel enam vaja uurida. Eelkõige

ei tule käsitleda küsimust, kas hageja pidanuks tegema uue tasaarvestuse avalduse pärast Soome

kohtuotsuse jõustumist. Samuti pole vaja ulatuslikumalt analüüsida Soome õigust kui märgitud

eespool p-des 12.4 ja 12.7, sest see ei mõjuta asja lahendust.

8 (8)

13. Eelnevast tuleneb, et sundtäitmine täiteasjas tuleb tunnistada lubamatuks. Seetõttu tühistab

ringkonnakohus vaidlustatud otsuse asja sisulise lahendamise osas ja teeb ise uue otsuse,

millega rahuldab hagi.

14. Maakohus tagas hagi 21. detsembri 2021 määrusega ja määras täiteasjas täitemenetlus

peatada. Vaidlustatud otsusega maakohus tühistas hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause

alusel, sest hagi jäi rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus teeb poolte vaidluses teistsuguse

sisulise lahendi, siis tuleb hagi tagamine ikkagi tühistada. Nimelt saaks TsMS § 445 lg 2 järgi

jätta hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi

täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud. TMS § 48

lg 1 p 4 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui sundtäitmine on tunnistatud

lubamatuks. Seega saabub koos ringkonnakohut otsuse jõustumisega olukord, kus kohtutäitur

peab täitemenetluse niigi lõpetama ja selle jätkuv peatamine pole enam vajalik. Neil kaalutlustel

jääb vaidlustatud otsuse resolutsioon hagi tagamise tühistamise osas muutmata.

15. Mõlema kohtuastme menetluskulud jaotab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel.

Täitedokumendiks olev kohtumäärus jõustus 1. novembril 2021 ja kostja esitas selle täitmisele

24. novembril 2021. Hagejal oli võimalik määrus pärast jõustumist kohe täita ja kostja ei

kiirustanud selle täitmisele pööramisega ebamõistlikult. Kostja suhtes oleks äärmiselt

ebaõiglane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse kulude hüvitamine hagejale, kes

jättis jõustunud kohtulahendi kohaselt täitmata ja põhjustas nii ise täitemenetluse algatamise.

Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks TsMS § 171 lg 2 kohaldamist, sest hageja esitas Soome

kohtuotsuse täidetavuse tunnistuse hilinemisega maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

(vt eespool p 8). Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et hageja on küll tasunud mõlemas

kohtuastmes riigilõivu, aga samas jäävad täitemenetluse kulud TMS § 221 lg 4 tõttu kostja

kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Kuivõrd

hageja ei saavuta apellatsioonkaebusega mh soovitud tulemust, et kõik menetluskulud jääks

kostja kanda, siis rahuldatakse kaebus osaliselt.

16. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Tervikresolutsioonis pole vaja korrata

ringkonnakohtu menetluslikke otsustus tõendite, tsiviilasja hinna ja riigilõivu tagastamise

kohta. Nimetatud otsustused ei ole ka kassatsiooni korras vaidlustatavad.

(allkirjastatud digitaalselt)