3-22-2191/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2191

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsuse tühisuse

tuvastamise ja tühistamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-22-2191

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud alates 13.09.2019.

2. Eesti Töötukassa 19.09.2022 otsusega keelduti X. X suunamisest joogaõpetaja

koolitusele. Otsust põhjendatakse järgmiselt.

Tööturuteenustele, kaasa arvatud koolitusele suunamist reguleerib tööturuteenuste ja -toetuste

seadus (TTTS). Teenuse vajaduse väljaselgitamisel lähtume kliendi eelnevast töökogemusest,

omandatud haridusest, tööotsimisvaldkonnast, töö otsimise aktiivsusest ja tööturu olukorrast

piirkonnas ning olemasolevatele oskustele vastavatest tööpakkumistest (vt TTTS § 9 lg-d 3 ja

4). Töötukassa võimaldab oma klientidele koolitust, kui olemasolevate teadmiste ja oskustega

ei ole võimalik kliendil leida tööd ning vajalik on oskusi täiendada. Koolitusele suunamisel

lähtume põhimõttest, et koolitus peab toetama kliendi tööle saamist ja peab olema

põhjendatud eelnevate tööotsingute tulemustega ja vabade töökohtade olemasoluga, kuhu

klient saab kandideerida pärast vajaliku koolituse läbimist ja kvalifikatsiooni saamist. Otsuse

tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. Tööturukoolitusel saab isik osaleda

siis, kui ta ei ole vaatamata aktiivsetele otsingutele tööd leidnud ja tööotsingute käigus on

selgunud, et isiku tööle saamise peamiseks takistuseks on konkreetsete teadmiste ja oskuste

puudumine või nõutust madalam tase.

Kaebaja on töötuna arvele registreeritud alates 13.09.2019. Antud perioodil on kaebaja

osalenud karjäärinõustamisel ja kahel tööturukoolitusel (personalitöö baasoskused ja inglise

keel). Vaatamata läbitud tööturuteenustele, ei ole kaebaja veel seni tööle asunud. Kaebaja

omab pikaajalist töökogemust valvurina. Lisaks on kaebaja töösoovidena välja toodud

personalitöötaja, personalispetsialist ja personalijuht. Käesoleva seisuga ei ole töötukassal

piisvalt alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine abistaks kaebajal siseneda

ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja koolituse läbimist.

Nimelt puuduvad 16.09.2022 seisuga tööturult joogaõpetaja töökuulutused ning lisaks ei too

vastava tööjõu vajadust välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele tuginedes töötukassa

kliente tööturukoolitusele suunab. Lisaks on joogaõpetaja koolituse osas tegemist koolitusega,

mis kvalifitseerub töötukassa mõistes isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma,

mistõttu toetatakse taolistel koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varasemalt omandatud

teaduspõhine haridus antud valdkonnas. Kaebajal selline haridus puudub. Nimetatud koolituse

mitte läbimine ei ole takistuseks tööle asumisel, eriti kui kaebaja pikaajalise töötuna

arveloleku tõttu rakendub TTTS § 12 lg 4 järgi kirjeldatud sobiva töö mõiste.

3. X. X esitas 14.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.09.2022

keeldumise tühisuse tuvastamise ja tühistamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalune otsus on tühine ja õigusvastane.

4.1. Vaidlusalune haldusakt rikub kaebaja õigusi. TTTS § 12 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal

õigus vabalt tööd valida.

4.2. Vaidlusalune otsus saadeti kaebajale e-kirjana, milles ei sisaldu manust vormikohase

dokumendiga-otsusega. Vaidlusaluses otsuses ei ole märgitud, kelle volitusel on haldusakt

tehtud. Samuti puudub haldusaktis asja menetlemise number ja digitaalne allkiri.

4.3. Vaidlusalune otsus on ebaproportsionaalne, kaalutlusvigadega ning teadlikult on rikutud

vormistusnõudeid (vt avaliku teabe seadus (AvTS) § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 12

lg 3, § 17 lg 1 p 1; haldusmenetluse seadus (HMS) § 25 lg 1, § 27 lg 1). See tingib haldusakti

tühisuse. E-posti aadress on üksnes vahend dokumentide esitamiseks ja vastu võtmiseks ning

2(9)

3-22-2191

e-kirja kirjutamise keskkond ise ei ole kohaks, kus vastustaja võiks koostada enda haldusakte

ja neid sealsamas ka esitada.

4.4. Vastustaja on takistanud kontrolli enda tegevuse üle ja teinud kaebajal enda õiguste

kaitsmise tahtlikult ebamugavamaks, kui ei edastanud kaebajale vormikohast haldusakti.

4.5. Kaebaja on 15.07.2022 leppinud vastustaja konsultandiga kokku tegevuskava, kuidas

võiks kaebaja joogaõpetajaks saada ja sel alal ka tööd leida (vt kaebuse lisa 4). Kaebaja esitas

10.08.2022 vastustajale kava, et isikuteenuse pakkumiseks on erinevad võimalused (vt

kaebuse lisa 5). Kaebaja leppis 12.08.2022 vastustajat esindava konsultandiga kokku toimiva

tegevuskava, milles sisaldus konkreetne plaan joogaõpetajana töökoha saamiseks/loomiseks

(vt kaebuse lisa 6). Kaebaja leppis 09.09.2022 konsultandiga kokku tegevuskava (vt kaebuse

lisa 7). Kaebaja ei ole varasemalt joogaõpetaja koolitust omandanud ja seega on koolituse

saamine õigustatud. Vastustaja eirab asjaolu, et kaebaja loob joogaõpetaja töökoha iseendale

ja on selles osas esitanud vastustajale konkreetse toimiva tegevusplaani. Vastustaja lubas

samale koolitusele samal ajal teise isiku. Kaebaja vastab samadele koolitaja nõuetele nagu

need 114 inimest, kes vastustajalt joogaõpetaja koolituse said. Vastustaja on kaebajat

ebavõrdselt kohelnud.

4.6. Otsitud on vastustaja väide, et tööturult puuduvad joogaõpetaja töökuulutused või arutlus

sellest, mida näitab tööjõubaromeeter.

4.7. Vastustaja valetab nagu joogaõpetaja koolitus oleks ainult kaebaja isiklikuks otstarbeks.

Vastustaja enda infosüsteemis olevas koolituse andmetes on kirjas, et joogaõpetaja koolituse

õppesuund on isikuteenindus. Seega on ekslik väide nagu joogaõpetajaks õppimine oleks

isiklikuks otstarbeks. Ekslik on vastustaja väide, et kaebaja on lihtsalt niisama joogaõpetajaks

õppimise ja enda loodava ettevõtte vahendusel teenuse pakkumise üle arutlenud vastustajaga.

Kaebaja on koostanud tegevuskava selle kohta, mis eesmärgil kaebaja joogaõpetaja õpet

soovib.

4.8. Ekslik on vastustaja väide, et joogakoolitus eeldab teaduspõhist haridust vastavas

valdkonnas. Vastustaja infosüsteemis on kirjas, et koolituse tase on algtase ja koolitus lõppeb

õpiväljundite hindamisega. Vastustaja esitas kohtule eksitava väite, nagu joogaõpetaja

koolitusel osalemine eeldaks eelnevat praktiseerimist. Kõikide joogaõpetaja koolituste

samastamine on teadlik valetamine kohtule. Kaebaja soovitud algtasemel joogaõpetaja

koolitus ei ole võrreldav kõrgematele nõuetele vastavate koolitustega.

4.9. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse aluseks võtnud ebaõiged kaebaja tahteavaldused.

Vastustajal tuli lähtuda kaebaja kõige värskemast tahteavaldusest ja sellega otseses seoses

olevast teabest. Kui kaebaja on teinud vastustajale tahteavalduse õppida joogaõpetajaks, siis

vastustaja kontrollib ja menetleb asjas olulist infot. Vastustajal ei ole õigust spekuleerida selle

üle, millised on ühe või teise inimese võimed või kui tõenäoliselt keegi konkreetse projektiga

toime tuleb, vaid peab andma kõikidele võimaluse.

4.10. Vastustaja esitatud kaebaja CV ei ole asjassepuutuv. Kõik vastustaja valduses olev teave

kaebaja kohta kuulub kaebajale ja vastustaja ei ole kaebajalt küsinud luba kaebaja kohta

olevat teavet kohtus kasutada. Kaebaja ei luba vastustajal teavet kohtus kasutada.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1. Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada konkreetselt kaebaja poolt taotletud või

soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle

saamiseks.

5.2. Vaidlusalune otsus ei ole tühine (haldusmenetluse seadus (HMS) § 63 lg 2). Tegemist on

haldusaktiga. Kaebajale 19.09.2022 saadetud otsusest nähtub üheselt, kes on selle isikuliselt

3(9)

3-22-2191

koostanud ja samuti nähtub, et otsuse väljastaja on olnud Eesti Töötukassa (TTTS § 2, § 9, §

13). Vaidlustatud otsuselt allkirja ja asja menetlemise numbri puudumine ei ole HMS § 63 lg

2 kohaselt tühisuse aluseks. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule

haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud

erisusi (HMS § 55 lg-d 2 ja 3). Seadusandja ega Eesti Töötukassa ei ole kehtestanud

koolitusest keeldumise otsustele kohustuslikku vormi, sh ei ole otsuse digitaalselt

allkirjastamise nõuet ega nõuet otsuse nummerdamiseks jms. 19.09.2022 e-kirjana

vormistatud otsus on õiguspärane. Samuti on haldusakt kaebajale kätte toimetatud ja kehtiv

(HMS § 61 lg 1).

5.3. Kaebajale on vaidlusalune otsus edastatud e-kirjana ja vastus teabenõudele on edastatud

03.10.2022 e-kirjana. Kaebaja väited nagu peaks vastustaja vormistama oma vastuse

teabenõudele digitaalselt allkirjastatud dokumendina, on alusetud ja põhjendamatud. Seadus

sellist kohustust ette ei näe (vt avaliku teabe seadus (AvTS) § 17 lg 1 p 1). Vastustaja ei

nõustu kaebajaga, et haldusakt peab olema tingimata eraldiseisev kirja manusega saadetud

korrektne vormikohane dokument. HMS § 55 lg 2 nõuete täitmiseks võib haldusakti

vormistada nii otsusena, istungi protokolli osana kui ka ametikirjana – oluline on, et selles

sisalduksid kõik vajalikud rekvisiidid (vt Haldusmenetluse käsiraamat, lk 295). E-kirjana

vormistatud otsus ei ole mõjutanud kaebaja võimalust otsust kohtus vaidlustada või tekitanud

ebaselgust, miks kaebaja suhtes just selline otsus tehti.

5.4. Vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2, TTTS § 9 lg-d 2-4 ja § 13 lg 1.

Vaidlusaluses otsuses on õigesti leitud, et kaebaja suunamine joogakoolitusele ei ole

põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta. Arvestades

kaebaja eelnevaid kogemusi (valvur) ja töösoove (töösoov personalivaldkonnas), siis ei toeta

need kuidagi kaebaja tööle rakendamist joogaõpetaja erialal. Kaebaja ei ole selgitanud, milles

otsuse ebaproportsionaalsus seisneb. Vastustajal oli enne otsuse tegemist kohustus veenduda

koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente. Koolitusvajaduse välja

selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, koostati tegevuskavasid koostöös kaebajaga

ning kaebaja osales ka karjäärinõustamisel.

5.5. TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku

erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja

vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud

otsustest nähtub, et kõiki viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema

töökogemusega (valvur), läbitud tööturukoolitusi (personalitöö baasoskused ja inglise keel),

soovi töötada personalitöötajana, personalispetsialistina või personalijuhina ning vestlustel

ilmnenud asjaoludega (vt tegevuskavad). Selle pinnalt on langetatud vastav otsus selle kohta,

et kaebaja eelnev töökogemus ja töösoovid, ei toeta kuidagi kaebaja antud erialal tööle

rakendumist. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et pelgalt joogakoolituse läbimine ei

tähendanuks antud juhul kaebajale võimalust hakata joogateenust pakkuma iseseisvalt, olles

endale tööandjaks. Kaebajal puudub ettevõtluskogemus. Pärast joogakoolituse läbimist

tulnuks kaebajal läbida ka ettevõtluse alustamise koolitus ja taotleda töötukassalt ettevõtluse

alustamise toetust nagu see kajastub 12.08.2022 koostatud tegevuskavas. Toetuse saamise

osas puudub täna kindlus. Vaidlustatud otsuses on põhjendatult märgitud, et käesoleva

seisuga ei ole Eesti Töötukassal piisavat alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine

abistaks kaebajal siseneda ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab

joogaõpetaja koolituse läbimist.

5.6. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli võimalus kandideerida teistele töökohtadele (nt

personalivaldkond). Arvestamata ei saanud jätta ka asjaolu, et kaebaja puhul rakendub TTTS

§ 12 lg 4 sätestatud sobiva töö mõiste. See tähendab, et alates 21. nädalast töötuna arvele

võtmisest arvates loetakse töö sobivaks: mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud; mis

4(9)

3-22-2191

võib olla tähtajaline; mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu

rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; mille eest pakutav

töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast

töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäärast ja; mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega

varasemale töökogemusele.

5.7. Vastustaja on 19.09.2022 otsuses põhjendatult selgitanud, et arvestades, et tööturul

vajatakse ka muud tööjõudu ning tööturukoolituse võimaldamise üle otsustamise hetkel

puudus vastustajale teadaolevalt tööturul nõudlus joogaõpetajate vastu, siis ei olnud

vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Lisaks ei

toonud vastava tööjõu vajadust välja ka tööjõubaromeeter, mille andmetele tuginedes

võidakse töötuid tööturukoolitustele suunatakse. Puudub vaidlus selle üle, et vastava tööjõu

vajadust tööturul tööjõubaromeeter ei kajastanud. Seega koolitusele suunamise otsustamisel

tuleb arvestada lisaks isiku soovidele ka seda, milliseid spetsialiste tööturul just sel hetkel

vajatakse. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et kaebaja on vastuses kohtule toonud välja

töötukassalt saadud andmed, selle kohta paljudele töötutele on võimaldatud 2022. aastal

joogakoolitust. Samale koolitusele, mida kaebaja taotles on vastustaja suunanud 5 inimest.

Seejuures on vastustaja suunanud koolitusele kaks inimest kaebajaga samast büroost ja

vastustaja on vastavad otsused kinnitanud 21.09.2022 ja 28.09.2022. Nimetatud dokumendist

ei saa vastustaja hinnangul teha järeldust selle kohta, et ka kaebajale tuleks joogakoolitust

võimaldada. Nagu vastustaja eelnevalt märkis, siis tulenevalt TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest

tuli tööturuteenuseid (tööturukoolitust) osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest,

vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest

vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vastustaja märgib, et isikute varasem

töökogemus, sh nt taotletava koolitusega samas valdkonnas, töösoovid, haridus, oskused ja

seega võimalused tööturul konkureerida või oskus luua endale ise töökoht ongi erinevad,

mistõttu igat otsust koolituse võimaldamise kohta tulebki hinnata eraldi. Konkreetselt kaebaja

puhul aga puudus kindlus, kas nimetatud koolituse läbimine tagab talle töö joogaõpetajana,

arvestades tema varasema töökogemusega, läbitud tööturukoolitustega ning seniste

töösoovidega.

5.8. Tööle saamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida uus

eriala), kuid see ei tekita isikule veel subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse

võimaldamist riigi poolt. TTTS eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult kõrge

tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö ning

arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate

oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul kohustus

vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (vt TTTS § 31 lg 1 p 3). Viidatud regulatsioonist

lähtudes tuleb ka tööturuteenuse, milleks on mh tööturukoolitus, andmise otsustamisel

arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Antud juhul on

vaidlusaluse otsuse tegemisel seda ka tehtud.

5.9. Kaebaja töösoovide muutmine toimub koostöös nõustajaga nõustamisvestluse ja

tööotsingute käigus. TTTS § 10 lg 2 p 5 kohaselt kajastatakse tööle rakendamiseks vajalikud

tööturuteenused individuaalses tööotsimiskavas (tegevuskavas). Viidatud koostöö sisuks on

eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1-2).

TTTS § 9 lg 4 teine lause sätestab üheselt, et otsuse töötule tööturuteenuse osutamise kohta

teeb töötukassa.

5.10. Kaebaja CV tõendab asjaolu, et kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta

kuidagi tema tööle rakendumist joogaõpetajana. Tegemist on tõendiga HKMS § 54 p 6

tähenduses ning selle esitamiseks kohtule ei ole vajalik kaebajalt eraldi luba taotleda.

5(9)

3-22-2191

5.11. Üldjuhul eeldab joogaõpetaja koolitusel osalemine eelnevat praktiseerimist. Infra

Stuudio OÜ poolt läbiviidava joogakoolituse õppekavas on koolituse sihtgrupi kohta märgitud

järgmine info: „Koolitusele on oodatud inimesed, kes on eelnevalt praktiseerinud joogat ning

soovivad süvendada oma joogapraktikat ja jagada läbi joogatundide juhendamise omandatud

teadmisi, kogemusi ning oma pühendumist jooga vastu.“1

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale tööturukoolitusele suunamisest (joogaõpetaja algtaseme koolitusel

osalemine).

8. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

9. Tööturuteenuse osutamist reguleerib TTTS. Vastavalt TTTS § 9 lg 1 punktile 3 on

tööturuteenuseks ka tööturukoolitus. Töötule osutatakse mh tööturukoolitust individuaalse

tööotsimiskava alusel (TTTS § 9 lg 2). Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku

töölerakendumist ja töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3).

Tööturuteenuseid osutades lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest

ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale

tööjõudu ning tööturu olukorrast (TTTS § 9 lg 4).

10. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tööturukoolitusele suunamisest keeldumise otsus on tühine,

kuivõrd sellel puudub menetlemise number ja allkiri ning ei nähtu, et selle on teinud isik, kes

on selleks volitatud.

11. TTTS ei reguleeri haldusakti vorminõudeid, sh kohustust märkida sellele menetlemise

number ja lisada allkiri. Tulenevalt TTTS § 1 lg-st 3 kohaldatakse TTTS-s ettenähtud

haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades TTTS erisusi. Tühisuse alused on loetletud HMS

§ 63 lg-s 2. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti

andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev

haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja

kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita. Ühtegi nimetatud alust käesoleval juhul ei esine. Esmalt ei ole tühisuse alusena

nimetatud allkirja puudumist. Viimane saaks olla tühisuse aluseks, kui haldusaktist ei selgu

haldusakti andnud organ. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Vaidlusaluse

otsuse lõppu on märgitud Eesti Töötukassa, samuti töötaja nimi ja ametikoht, kes otsuse on

teinud. Seetõttu seondub allkirja puudumine haldusakti formaalse õiguspärasusega. Ühtlasi ei

nimeta HMS § 63 lg 2 tühisuse alusena dokumendinumbri puudumist, mistõttu ka juhul, kui

selline kohustus oleks, ei mõjutaks see haldusakti kehtivust.

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd vaidlusalusest otsusest ei nähtu töötukassa töötaja

volitust selline otsus teha, siis on tegemist tühise haldusaktiga. Ka juhul, kui konkreetsel

töötukassa töötajal puudus õigus vastava otsuse tegemiseks, siis on tegemist sisepädevuse

küsimusega ning see ei saanud mõjutada otsuse kehtivust. Vastavalt TTTS § 4 lg-le 1

korraldab tööturuteenuste osutamist töötukassa. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb

1 Infra Stuudio OÜ joogakoolituse õppekava. Kättesaadav: https://www.infrajoog.ee/vinyasa-joogaotildepetaja-

koolituse-otildeppekava-tallinn.html

6(9)

3-22-2191

Eesti Töötukassa (TTTS § 9 lg 4). Asjaolus, et vaidlusaluse otsuse on teinud töötukassa,

vaidlust ei ole. Seega ei ole otsus tühine.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt haldusmenetluses kehtivast vormivabaduse

põhimõttest ning asjaolust, et õigusaktide tasandil ei ole sätestatud, et tööturukoolitusele

suunamisest keeldumine peab olema vormistatud kirjaplangile, oli vastustaja kaalutlusotsus,

millises vormis otsus teha. Küll aga ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et tegemist on

haldusaktiga, mistõttu kohalduvad vaidlusalusele otsusele haldusakti kohta sätestatud nõuded.

14. Tulenevalt HMS § 55 lg-st 2 antakse haldusakt kirjalikus vormis, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt HMS § 55 lg-le 3 võib kirjalikus vormis

haldusakti anda elektrooniliselt. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule

haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud

erisusi. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani

juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud

õigusaktiga ettenähtud andmed (HMS § 55 lg 4). Elektroonilisele haldusaktile ei pea lisama

digitaalallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav

(HMS § 55 lg 4 lause 2). Käesoleval juhul on kaebajale vaidlusalune otsus kätte toimetatud

vastustaja töötaja ametialaselt meililt (diana.loit@tootukassa.ee) (vt kaebuse lisa 1).

Eeltoodust tulenevalt ei pidanud otsus olema digitaalallkirjaga varustatud.

15. Kaebaja on viidanud AvTS §-dele § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 17 lg

1 p 1. AvTS eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe

juurdepääs, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna

põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle

(AvTS § 1). Käesoleval juhul ei ole vaidlus selles, et kaebaja ei oleks saanud juurdepääsu

avalikule teabele, mistõttu AvTS sätted ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud.

Ühtlasi ei tule viidatud normidest kohustust vormistada tööturukoolitusele suunamisest

keeldumise otsus kirjaplangil ja digitaalselt allkirjastatuna. HMS § 55 lg 4 näeb sõnaselgelt

ette õiguse elektrooniliselt haldusakti vormistamiseks, millele ei pea lisama digitaalallkirja,

kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav. Need eeldused on

täidetud.

16. Kaebaja leiab, et vastustaja on takistanud kontrolli enda tegevuse üle. Kuigi vaidlusaluses

otsuses oleks korrektsem olnud, kui lisaks vaide esitamise õigusele oleks selgitatud ka

kaebuse esitamise õigust, siiski ei mõjuta see haldusakti kehtivust (HMS § 57 lg 2). Ühtlasi

on vastustaja oma 03.10.2022 e-kirjas selgitanud kaebajale ka õigust pöörduda kaebusega

halduskohtusse (vt kaebuse lisa 3). Seega ei ole olnud kaebajal oma õiguste kaitse takistatud.

Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebus esitati halduskohtule tähtaegselt (HKMS § 46 lg 1).

17. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse otsusega on rikutud tema subjektiivseid

õigusi. Kuigi TTTS § 9 lg-st 4 tulenevalt on töötul õigus vabalt valida tööd, siiski ei saa

sellest lugeda välja töötu subjektiivset õigust saada ükskõik millist tööturukoolitust. „Kaebajal

on õigus valida elukutset ja end vabalt koolitada enda rahaliste vahendite arvelt, kuid

töötukassa suunamisel koolitust taotledes tuleb arvestada seda reguleeriva

õigusraamistikuga.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 11).

18. Vaidlus puudub selles, et tegevuskava kohaselt on kaebaja töösoovideks personalijuht,

personalispetsialist ning personalitöötaja (vt kaebuse lisad 4-7). Samuti nähtub 15.07.2022

koostatud tegevuskavast, et kaebajal on juhtumikorraldajaga olnud arutlusel jooga koolitusel

osalemine, kuid samas on juhtumikorraldaja palunud kaebajal läbi mõelda, mis nõudmised ja

ootused on õpetajatele ja ettevõtlusevormid sobivad teenuse osutamiseks (vt kaebuse lisa 4).

12.08.2022 koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebajal on peale jooga koolitust plaan läbida

7(9)

3-22-2191

ettevõtluskoolitus ja hiljem esitada ettevõtlustoetuse taotlus (vt kaebuse lisa 6). 09.09.2022

koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebaja ja juhtumikorraldaja rääkisid sobiva töö mõistest;

kaebaja avaldas soovi minna õppima jooga õpetajaks; juhtumikorraldaja selgitas, et kuna

kaebajal puudub varasem töökogemus ja joogaõpetaja väljaõpe, siis töötukassa ei saa kaebajat

joogakoolitusega toetada, kuna antud juhul on tegemist pigem isiklikuks tarbeks suunatud

koolitusega, mis liigub koolituse sisust tulenevalt õppekavarühma isikuareng ja neid koolitusi

töötukassa ei toeta (vt kaebuse lisa 7). Eeltoodust järeldub, et vastustaja on küll kaebaja soovi

tegevuskavasse lisanud, kuid samas ka selgitanud, miks töötukassa ei saa joogakoolitusega

kaebajat toetada.

19. Samad põhjused on esitatud ka vaidlusaluses otsuses. Nimelt on vaidlusaluses otsuses

leitud, et joogaõpetaja koolituse osas on tegemist koolitusega, mis kvalifitseerub töötukassa

mõistes isikuarengut tagavate koolituste õppekavarühma, mistõttu toetatakse taolistel

koolitustel osalemist juhul, kui kliendil on varasemalt omandatud teaduspõhine haridus antud

valdkonnas; kaebaja on osalenud karjäärinõustamisel ja kahel tööturukoolitusel (personalitöö

baasoskused ja inglise keel), kuid vaatamata läbitud koolitustele ei ole tööle veel asunud;

kaebaja on töösoovidena välja toonud personalitöötaja, personalispetsialist ja personalijuht;

käesoleva seisuga ei ole töötukassal alust arvata, et joogaõpetaja koolituse läbimine abistaks

kaebajal siseneda ettevõtlusturule või asuda tööle ametikohale, mis eeldab joogaõpetaja

koolituse läbimist (vt kaebuse lisa 1).

20. Vaidlusalune otsus on kaalutlusotsus. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust, vaid üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3).

21. Asjaolust, et joogaõpetaja koolitust on võimaldatud teistele isikutele, ei järeldu, et ka

kaebajale oleks pidanud vastustaja seda võimaldama. Nagu eelnevalt on selgitatud, siis

tööturuteenuse osutamise otsustamisel lähtutakse nii individuaalsest tööotsimiskavast, isiku

erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja

vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast (vt TTTS § 9 lg-

d 2 ja 4). Vaidlusaluses otsuses on vastustaja võtnud arvesse nii kaebaja individuaalset

tööotsimiskava (tegevuskava), varasemat töökogemust (töötamine valvurina), soovi asuda

tööle personalikonsultandi või -juhina, kui ka juba töötukassa poolt läbitud koolitusi ning

tööturu olukorrast. Seega ei saa vaidlusalust otsust pidada ilmselgelt meelevaldseks. Arvesse

on võetud olulisi asjaolusid. Fakt, et kaebaja on vahepeal avaldanud soovi asuda hoopis

joogateenust osutama ning sellest johtuvalt taotlenud töötukassalt joogakoolitusel osalemist,

ei tähenda, et varasemad töökogemused, sooviavaldused, läbitud tööturukoolitused tuleb jätta

vastustajal tähelepanuta hindamaks, kas joogaõpetaja koolitusel osalemine on põhjendatud.

Vastustaja peab järgima kehtivat õigust. Tulenevalt TTTS § 1 lg-st 1 on seaduse eesmärgiks

tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja

tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.

Seda eesmärki on arvestatud, kui on keeldutud kaebajale vaidlusaluse otsusega tööturuteenuse

osutamisest. Tallinna Ringkonnakohus on TTTS § 1 lg 1 kohta selgitanud järgmist: „Selle

eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija leiaks just talle

objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija enda kindlast (kuid

subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud eesmärk hõlmab ka

riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise tagamise.“ (Tallinna

Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsus nr 3-16-643, p 12). Küsimus sellest, kas vaidlusalusel

koolitusel osalemine eeldas varasemat joogaga tegelemise kogemust, ei oma tähtsust, kuivõrd

sõltumata sellest on ilmne, et olukorras, kus individuaalses tööotsimiskavas on kaebaja

töösoovideks personalijuht, personalispetsialist ning personalitöötaja, lisaks on kaebaja

varasemalt läbinud ka personalitöö valdkonda kuuluva koolituse, ei saanud joogakoolitusel

8(9)

3-22-2191

osalemise otsustamisel olla määravaks küsimus, kas koolituse läbimine eeldab eelnevat

kogemust jooga praktiseerimisest või mitte. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et

vaidlusaluses otsuses on põhjendatult leitud, et kaebaja puhul puudus kindlus, kas nimetatud

koolituse läbimine tagab talle töö joogaõpetajana, arvestades tema varasema töökogemusega,

läbitud tööturukoolitustega ning seniste töösoovidega.

22. Kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja tohtinud ilma kaebaja loata esitada kohtule kaebaja

CV-d. Kohus sellise väitega ei nõustu. Vastustaja on esitanud kaebaja CV tõendamaks väidet,

et kaebaja varasem töökogemus ja haridus ei soodusta kuidagi tema tööle rakendumist

joogaõpetajana. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid

asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs.

Käesoleval juhul on vastustaja esitanud oma väidete tõenduseks dokumentaalse tõendi

(HKMS § 56 lg-d 1 ja 2). Samuti ei esine HKMS § 62 lg-s 3 nimetatud tõendi vastuvõtmisest

keeldumise aluseid.

23. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlusalune otsus õiguspärane ning kaebus rahuldamisele ei

kuulu.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

enda kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

25. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)