2-22-65/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.5.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-65

Kohtuasi

XXe hagi YYe vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXe apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1350 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja

MM, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. XXe apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-22-65

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 4.1.2021 Harju Maakohtule YYe (kostja) vastu hagi elatise

vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagejalt kostja kasuks välja elatis

alates 18.1.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Tsiviilasja nr x-xx-xxxxx

aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud – muutunud on kostja vajadused, vanemate

võimalused (sissetulekud, nende allikad ja riiklikud toetused). Kostja ema on korduvalt

vahetanud elukohta. Kuna kostja emal on elukaaslane, siis ei ole põhjendatud jagada

eluasemekulusid vanemate vahel võrdselt. Samuti tuleb hinnata, mil määral kostja elukohta

kasutab. Lisaks on kostja kolinud teise kohaliku omavalitsuse üksusesse. Kostja kulusid kannab

olulisel määral (peamiselt riided ja toit) isapoolne vanaema. Kostja ei osale varasemas

kohtulahendis märgitud huvialategevustes.

Põhjendatud elatise suurus ei saa olla suurem kui 200 eurot kuus.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ainuhooldusõigus on kostja emal. Hageja ei osale kostja ülalpidamises vahetult ega

maksa elatist. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse lähtudes lapse vajadustest ja tavalisest

elulaadist ning seda on varasemas menetluses juba tehtud. Hagi aluseks olevad väited kostja ja

tema ema kolimise ning ema elukaaslase kohta on asjakohatud. Hageja ei ole sisustanud oma

väidet vanemate sissetulekute muutumise kohta.

Ebaõige on hageja väide nagu kannaks kostja kulud olulises ulatuses isapoolne vanaema.

Samuti käib kostja jätkuvalt trennides.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 28.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda.

3.1. Esmalt luges maakohus otsuses hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314¹

lg 2 alusel kättetoimetatuks kutse xx.xx.xxxx kohtuistungile, kuhu hageja ei ilmunud.

Maakohus edastas hagejale kohtukutse 16.9.2022 kahele e-posti aadressile. Ühe e-posti aadressi

oli hageja märkinud hagiavalduses enda kontaktandmeteks. Teist e-posti aadressi kasutades

esitas hageja kohtule hagiavalduse.

3.2. Kuna kohus on varasemalt mõistnud hagejalt välja elatise kindla summana, mitte

miinimumelatisena, siis perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 2, mis annab õiguse nõuda elatise

vähendamist ka üksnes õigusliku olukorra muutumisel, praegusel juhul ei kohaldu ning

kohustatud vanem ei saa nõuda elatise vähendamist üksnes õigusliku olukorra muutumisele

toetudes. Kohus saab elatise suurust muuta üksnes juhul, kui muutunud oleksid elatise

väljamõistmise aluseks olnud faktilised asjaolud.

3.3. Kohtul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks.

2-22-65

Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad.

3.4. Hageja tõi välja, et muutunud on lapsevanemate sissetulekud ning nende saamise allikad.

Kohtule ei ole arusaadav, kas hageja on viidanud enda majandusliku olukorra halvenemisele.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kasutanud võimalust kohtuistungil enda väiteid

selgitada ja tõendada. Vanemal on lapse ülalpidamise nõudest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut, sealjuures ei vabane ta sellest kohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on

liiga väike. Elatise suuruse kindlaksmääramisel peab kohus hindama ka vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendama tema osa selle tõttu, et ta sissetulek on liiga väike.

Kuivõrd 2019. aastal leidis kohus, et hageja majanduslik seisukord on nõutava elatise

tasumiseks piisavalt hea, puudub kohtul alus kahtlusteks, et hageja ei suudaks ka käesoleval

ajal teenida samaväärset sissetulekut lapsele väljamõistetud suuruses elatise maksmiseks.

3.5. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, mis puudutavad kostjale tehtavate

põhjendatud kulutuste vähenemist.

3.6. Teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise

aluseks. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja eluasemekulud oleksid vähenenud seetõttu, et

leibkonnas on rohkem inimesi, kes kannavad ühiselt eluasemekulutusi. Asjaolu, et kostjal

puudub emaga võrdne osa eluasemekulutustes, kuna laps ei pruugi kasutada kõiki eluruume, ei

anna alust hagejale vähemas ulatuses elatise maksmiseks. Eluasemekulutused on vältimatult

vajalikud hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks.

3.7. Põhjendatud

pole

ka

hageja

väide,

et

vähendada

tuleks

mõlema

vanema

ülalpidamiskohustuse suurust, sest kostja kulusid kannab olulisel määral isapoolne vanaema.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega määrata vanemate tavalisele elulaadile ja sissetulekutele vastav elatis (hagis palus

hageja alandada elatist selliselt, et see ei ole suurem kui 200 eurot kuus). Alternatiivselt palus

hageja saata asi maakohtule tagasi.

4.1. Kostja ülalpidamiskulud ei ole samad, mis aastaid tagasi. See on eluliselt usutav ainuüksi

seetõttu, et kostja elukoht on korduvalt muutunud erinevate kohalike omavalitsuste vahel.

Lapse elatis sõltub suures osas eluasemekuludest. Hinnata tuleb lapse eluasemekulusid, mis on

otseselt seotud samal pinnal elavate inimeste arvuga. Maakohus on seda eiranud, viidates, et

hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja eluasemekulud oleksid vähenenud seetõttu, et

leibkonnas on rohkem inimesi.

4.2. Elatise asjas peab kohus lähtuma lapse huvidest ning selleks on kohtul võimalus/kohustus

teha registritesse vastavaid päringuid või nõuda välja olulisi tõendeid. Hagejal puudub võimalus

kõiki asjas olulisi tõendeid ise hankida.

4.3. Elatise suurus määratakse kindlaks vanemate tavapärast elulaadi (s.t sissetulekut ja

kulusid) arvestades. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes maakohus leidis, et aastaid hiljem on

kõik samamoodi, kohtuasja ei peagi sisuliselt lahendama ning kohtulahendi aluseks olevad

asjaolud ei ole muutunud. Samuti on kohus eiranud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse (RAKE) uuringu tulemusi.

2-22-65

4.4. Maakohus ei arvestanud ka riikliku lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega, mille võrra

väheneb kohustatud vanema maksekohustus ega sellega, et kostja kulusid kannab tema

vanaema.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja

maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus rikkus oluliselt

õigusliku ärakuulamise põhimõtet. See menetlusõiguse normi oluline rikkumine toob TsMS

§ 656 lg 1 p 1 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonkaebuse põhjendustest ja

selles esitatud asjaoludest olenemata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Esiteks korraldas maakohus xx.xx.xxxx kohtuistungi selleks seaduses ette nähtud korda

ulatuslikult rikkudes. Maakohus ei toimetanud hagejale kätte kohtukutset ja pidas kohtuistungi

ilma hageja osavõtuta. See on omakorda toonud kaasa eelmenetluse ülesannete täitmata ning

kohtuistungi pidamise korra järgimata jätmise.

8. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus TsMS § 343 lg 1 ja § 306

lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama. TsMS § 306 lg 1 alusel on

menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt,

et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal

tutvuda. Menetlusdokumendi üleandmine peab TsMS § 306 lg 2 järgi toimuma seaduses

sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtukutset ei saa otsuses

poolele tagantjärele kätte toimetada või kättetoimetatuks lugeda. Hoiatus TsMS § 314¹ lg 2

alusel kättetoimetatuks lugemise kohta peab sisalduma kutses/saatekirjas endas.

9. Kuigi hageja ei andnud maakohtu menetluses nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses (TsMS § 403 lg 1) määras maakohus xx.xx.xxxx istungil, et lahendab asja kirjalikus

menetluses. Kirjalikus menetluses ei määranud maakohus samuti pooltele tähtaega avalduste ja

dokumentide esitamiseks ega teavitanud pooli otsuse tegemise ajast (TsMS § 403 teine lause).

Ka sellega rikkus maakohus hageja suhtes oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Samuti

ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS §-d 348, 351 ja

392). Kirjalikus menetluses peab kohus samuti järgima TsMS § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid

samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses

kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline

ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma

väidete tõendamiseks. Asjas ei ole eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele

eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel

ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid.

10. Eelnevast tulenevalt on maakohus oluliselt rikkunud hageja menetlusõigusi asja

lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei

saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 656

2-22-65

lg 1 p 1 alusel täies ulatuses tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks

alates eelmenetluse staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)