3-23-106/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-106

Haldusasi

OÜ Center Services kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 19.12.2022 otsuse nr 4-10.1/99 – 1 „Sundvalduse

seadmine Pärnu mnt 552“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Center Services, volitatud esindaja Raul Siem

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Timo Päit

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Carmen

Linnumäe

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt Center Services (reg.kood 10634415) välja Elektrilevi OÜ (reg.kood

11050857) kasuks menetluskulu 720 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elektrilevi OÜ taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) 29.03.2021

tehnorajatiste talumiseks sundvalduse seadmist Tallinnas, Pärnu mnt 552 asuvale kinnistule.

Sundvaldus seatakse nimetatud kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbi kaitsevööndile,

mis on kilbist 2 m. Maksimaalne koormatav ala on kokku pindalaga 10 m2. Liitumis- ja

jaotuskilbid on valmis ehitatud ja heakord on taastatud. Liitumis- ja jaotuskilp on paigaldatud

arvestades olemasolevaid kommunikatsioone ning on vajalik seoses Pärnu maantee

rekonstrueerimistööde tõttu maha võetud õhuliini asendamiseks elektrimaakaabelliiniga, et

tagada tarbija (Pärnu mnt 552 kinnistu) elektrivarustus.

2. TLPA edastas sundvalduse seadmise taotluse ja sundvalduse ala skeemi Pärnu mnt 552

kinnisasjale sundvalduse seadmise kohta 07.04.2021 Pärnu mnt 552 kinnistu omanikule OÜ

Center Services, kes esitas 07.05.2021 põhjendused sundvalduse seadmisega mittenõustumise

kohta.

3. TLPA 19.12.2022 otsusega nr 4-10.1/99 – 1 otsustati seada Pärnu mnt 552 kinnistule

(katastritunnus 78404:408:0197, pindala 5000 m2, sihtotstarve ärimaa 100%) Elektrilevi OÜ

kasuks tähtajatu sundvaldus järgmiste tingimustega: 1.1. sundvalduse alaks on Pärnu mnt 552

kinnisasja 10 m2 suurune osa, mis on tähistatud käesoleva otsuse lisaks oleval skeemil punase

viirutusega; 1.2. sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale liitumis- ja

jaotuskilp, neid kasutada, hooldada, remontida ja asendada ja muul viisil kasutusse anda ning

ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (punkt 1). Sundvalduse teostaja

kohustub: 2.1. taastama pärast punktis 1.2. nimetatud tööde lõpetamist oma kulul kinnistu

endise seisundi; 2.2. teavitama kinnisasja omanikke tehnovõrkude plaanilistest ehitus-,

hooldus- ja remonttöödest ette vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist; 2.3. Kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg 7 kohaselt esitama sundvalduse

ruumilise ulatuse andmed masinloetaval kujul maakatastripidajale seitsme päeva jooksul

sundvalduse seadmise otsuse jõustumisest arvates (punkt 2). Kinnisasja igakordsed omanikud

on kohustatud taluma sundvalduse alal liitumis- ja jaotuskilpi ning järgima õigusaktidest

tulenevaid kasutuspiirangid (punkt 3). Sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise

vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 155 tulenevalt 0 eurot (punkt 4).

4. OÜ Center Services esitas 17.01.2023 halduskohtule kaebuse TLPA 19.12.2022 otsuse

nr 4-10.1/99 – 1 „Sundvalduse seadmine Pärnu mnt 552“ tühistamiseks, mille kohus võttis

18.01.2023 määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub vaidlustatud haldusakti tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel

(täiendavad seisukohad 05.04.2023).

1) Kaebaja ei nõustu otsuses tooduga, mille kohaselt on kaebaja juhatuse liige Q projektijuhile

ja projekteerijale suuliselt kooskõlastanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha. Ka on

paljasõnaline väide, et Qile on näidatud kätte liitumis- ja jaotuskilbi asukoht ja ta oli ehituse

juures. Asjakohane ei ole vastustaja väide, et kaebajat teavitati maakaabli jaotuskilbi maa-

alale servituudi seadmise vajadusest juba 2004. a detailplaneeringu menetlemise käigus, s.o

enam kui 15 aastat tagasi jaotuskilbi projekteerimisest ja füüsilisest paigaldamisest. Vastustaja

väidab otsuses, et jaotuskilbi projekteerimistöid alustati 2019. a, mitte 2004. a, mistõttu on

vastustaja sellekohane põhistus asjakohatu.

2) Kaebaja ei nõustu otsuses märgitud seisukohaga, et kuna kaebaja sai kätte projekteerija

19.07.2019 teate, on see piisav, et tõendada projekti kättesaamist. Hepta Energy OÜ

projektijuht on tõepoolest kaebaja e-posti aadressile edastanud informatsiooni koos pildiga ja

kaebaja ei salga, et nimetatud info on tema postkasti laekunud, kuid tegemist ei ole sellise

teabega, mida saaks käsitleda projektina. Sellist teavet saab käsitleda mingite esialgsete

mõtetena või käsitlustena, mitte aga sisulist aktsepteerimist võimaldava dokumendina.

2(9)

Nimetatud ettevõtte projektijuhi pöördumise sisuliseks pooleks oli esialgse nõustumuse

saamine projekteerimise alustamiseks, mida kaebaja andnud ei ole.

3) Kaebaja ei nõustu vastustaja avaliku huvi mõiste käsitlemisega. Olenemata sellest, et avalik

huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb see kohalikul omavalitusel igakordselt sisustada.

Avaliku huvi avamisel tuleb kaaluda eelkõige riive ulatust ja avaliku huvi omavahelist suhet,

mida antud juhul kaalutud ei ole. Käesoleval juhul ei ole arusaadav, missugused avaliku huvi

aspektid prevaleerisid, kui otsustati projekteerida jaotuskilbid kaebaja kinnistule. Üksnes

asjaolu, et kinnistul asus õhuliini mast, mis asendati maakaabli jaotuskilbiga, ei ole piisavaks

argumendiks. Vastustaja otsusest ei nähtu, mis takistas kõnealuseid kilpe projekteerimast ca

3-5 meetrit eemale, millega oleks välditud eraomandi kahjustamist ja juba olemasolevat riivet

elektriposti ja õhuliini näol. Olulist avalikku mõju ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on

ainult asukoha kinnisasi. Võrgu planeerimisel oleks olnud eraomandi huvide kahjustamine

välditav (nihutades kõnealused jaotuskilbid väljapoole kaebaja kuuluva kinnistu piire,

avalikule maale). Sellega kaasnevad kohalikule omavalitsusele küll täiendavad kulud, aga

need oleks olnud välditavad, kui poleks mindud ebaseaduslikku teed.

4) Täielikult vale on vastustaja väide, et liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu

tarbeks. Juba ainuüksi nimetus „jaotuskilp“ näitab seda, et tegelikkuses toimub kaebaja

kinnistul maakaabli jaotumine järgmistele kinnistutele. Samuti ei saa nõustuda vastustaja

seisukohaga, et kuna kilbi asukoht on jäetud samaks varasemalt õhuliini postiga, siis pole

olukord varasemalt muutunud, kuna riive pole suurenenud. Vastupidi, riive suureneb, kuna

tehnoloogiliselt on tegemist täiesti uue olukorraga. Kui varasemalt oli tegemist õhuliiniga, mis

võimaldab võimalike kaablirikete puhul rikete likvideerimist lihtsalt ja sekkumata kinnisasja

olmesse, siis nüüd on tegemist maakaabliga ning jaotus- ja liitumiskilpidega, mille rikete

kõrvaldamiseks nõutakse sisuliselt servituudi seadmist. Seda ilma eelneva kooskõlastuseta ei

ole õiguspärane realiseerida.

Eksitav on vastustaja väide, justkui kilbi asukoht on kinnistu piiril ega mõjuta Pärnu mnt 552

kinnistu kasutamist ega käsutamist. Kõnealused rajatised ei asu mitte kinnistu piiril, vaid

kinnistul. Kui vastustaja soovib seetõttu 10 m2 ulatuses sundvalduse seadmist kinnistule, siis

pole alust väita, et kaebajal ei teki oma kinnistu käsutamisel ega kasutamisel muutusi.

5) Praegusel juhul on tegemist kaebaja omandiõigust kahjustava omavoliga linnavalitsuse

ametiasutuse poolt. Viljeletakse praktikat, kus kinnistuomanikke ei teavitata projekteerimis- ja

ehitustegevusest ning alles pärast ehitamist hakatakse kogu protsessi seadustama. Selline

menetluspraktika, kus ehitatakse midagi kiiresti valmis, maaomanikku ei teavitata ja temaga

oma tegevust ei kooskõlastata selle pärast, et äkki maaomanik vaidleb vastu ja siis ei saada

vajalikku kooskõlastust ega projekti edasi ehitusse anda, on selgelt õigusvastane.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Ei ole kahtlust, et Elektrilevi OÜ on isik, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65

lõikes 1 sätestatud kohustused, mistõttu on rajatis asjaõigusseaduse (AÕS) § 158¹ lõike 1¹

kohaselt vajalik avalikes huvides. Tulenevalt eeltoodust on väär kaebaja seisukoht, et Pärnu

mnt 552 kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilbid ei ole avalikes huvides, kuna avalik

huvi tuleneb seadusest. Seega on ka väär väita, et tegemist on määratlemata õigusmõistega,

kuivõrd AÕS § 158¹ lg 1 koos ELTS § 65 lõikega 1 sisustavad avaliku huvi mõiste ning

vastav viide on toodud ka vaidlustatud haldusaktis. Elektrilevi OÜ tegutsemine on avalikes

huvides isegi ühe kinnistu võrku ühendamisel.

2) Vaidlusalune liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu tarbeks. Kilbi asukoht

on jäetud samaks varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus varasemalt Pärnu mnt 552

3(9)

elektriühendus. Seega pole sisuliselt olukord muutunud varasemaga. Arvestades kilbi suurust,

on see põhimõtteliselt samastatav varasema postiga.

Kaebaja ettepanek projekteerida kilp ca 3-5 meetrit eemale ei ole tehniliselt ega

majanduslikult otstarbekam. Nagu otsuses selgitatud, siis on liitumis- ja jaotuskilbi asukoht

sama varasema õhuliinimastiga ja seotud elektritoite maakaablile üle viimisega. Kilbi asukoht

on kinnistu piiril ega mõjuta Pärnu mnt 552 kinnistu kasutamist ega käsutamist. Kilbi ja

maakaabelliini paigutamisel ca 3-5 meetrit eemale tähendaks selle paigutamist kergliiklustee

alla või teisele poole kergliiklusteed. Maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla

paigutamist, kuna muru on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Seejuures tuleb

järgida keskkonnalaseid tingimusi ehk säilitavate puude juurestiku kaitsealale tehnovõrke ega

teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi kavandada ei tohi. Kilbi teise kohta projekteerimine tooks

juurde lisa kaevetööd ning põhjustaks kaebajale endale ebameeldivusi ja kahju, kuna kilbi abil

toimub kaebaja elektriga varustamine.

Ühegi maakaabelliini ega kilbi asukoht ei valita suva järgi, selle panevad paika

ehitustehnilised nõuded, et tagada majanduslikult ja tehniliselt kõige optimaalsem asukoht.

Oluline on tagada seadusele vastav tarbijate teenindamine. Käesoleval juhul ei esine ühtegi

argumenti, kuidas kaebaja õiguste rikkumine või ohtu sattumine oleks võimalik.

3) Kuigi haldusmenetluses kogutud selgitused läksid omavahel lahku, siis ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja ei teadnud tema kinnistu teenindamiseks paigaldatud liitumis- ja

jaotuskilbist. Seejuures ei ole ka kaebaja eitanud, et ta kilbi paigaldamisest teadis.

4) Sundvalduse seadmise eesmärk on võimalda OÜ-le Elektrilevi kui võrguvaldajale

seaduslik ligipääs olemasolevale kilbile. Tavaolukordades lahendatakse antud juurdepääs

kokkuleppel kinnistu omanikuga ning omanik võimaldab juurdepääsu võrguettevõttele

vastavalt notariaalsele lepingule. Antud juhul ei ole saanud OÜ Elektrilevi isikuga notariajas

kokkuleppele, isik on hakanud eirama OÜ Elektrilevi e-kirju, mistõttu on põhjendatult

pöördutud kohaliku omavalitsuse poole sundvalduse seadmiseks.

5) Sundvalduse seadmise otsus on õiguspärane, vastates kõigile haldusmenetluse seadusest

(HMS) ja KAHOS-st tulenevatele nõuetele. Menetlusosalistele on antud võimalus arvamuste

ja vastuväidete esitamiseks, mida isikud on ka teinud. Võimaldatud on isikutel leida

omavaheline kokkulepe, kuid selleni ei ole jõutud. Haldusmenetlus on kestnud enam kui 1,5

aastat, mis näitab, et tegemist ei ole olnud pealiskaudse menetlusega, vaid võimaldatud on

dokumentatsiooni korda seadmine ja kinnistu omanikuga kokkuleppele jõuda.

7. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista enda menetluskulud kaebajalt välja.

1) Vastavalt AÕS § 1581 lõikele 1 on kaebaja kohustatud oma kinnisasjal taluma tehnovõrku

või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale. Liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud

avalikes huvides AÕS § 1581 lõike 11 mõttes. Elektrilevi OÜ osutab võrguteenust 17.06.2004

väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel. Jaotusvõrguettevõtjana laienevad Elektrilevi OÜ-le

ELTS § 65 lõikes 1 nimetatud kohustused ja ELTS § 66 lõikest 1 tulenev kohustus arendada

võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja

tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, arvestades nende

põhjendatud vajadusi.

2) Kaebaja kinnistul teostati võrgu ümberehitustööd võrguettevõtja arenduskohustuse täitmise

raames. Õhuliini asendamisel maakaabelliiniga tõsteti oluliselt klientide (sh kaebaja)

varustuskindlust. Kolmas isik taotles sundvalduse seadmist kaebaja kinnistule paigaldatud

liitumis- ja jaotuskilbile, mis on vajalikud kaebaja kinnistu elektriga varustamiseks, s.o

avaliku teenuse osutamiseks (vt ka Riigikohtu 12.11.2008 lahend nr 3-2-1-91-08, p 10).

4(9)

3) Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise avalduse aluseks on Hepta Group Energy OÜ poolt

koostatud tööprojekt nr 2019-517 „Pärnu maantee rekonstrueerimise elektritööd“. Projektiga

nähti ette Pärnu maantee rekonstrueerimistööde mahtu jääva elektrivõrgu ümberehitamine, st

õhuliinide asendamine maakaablitega, jaotus- ja liitumiskilpidega ning keskpingekaablite

asendamine uute kaablite vastu. Täpsed lahendused on toodud asendiplaanidel E201-E204

ning elektriskeemidel E301-E302 (tööprojekti p 1). Kaebaja kinnistule paigaldatavate

liitumis- ja jaotuskilbi asukohad olid märgitud asendiplaanil E202.3. Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet (TKKA) kooskõlastas tööprojekti, sh asendiplaanid 28.10.2019.

4) Teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019, s.o enne ehitustööde

teostamist, ka kaebajale. Kaebaja on kinnitanud, et sai vastava teavituse kätte. Elektrilevi OÜ

ei nõustu kaebaja väitega, et projektijuhi teavitus sisaldas vaid esialgseid mõtteid. Projektijuht

edastas kaebajale täpsed kirjeldused Pärnu mnt 552 kinnistul läbiviidavatest töödest ning

teates puudus viide sellele, et tegemist oleks alles esialgsete mõtetega. Hepta Group Energy

OÜ esindaja C on Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne tööde teostamist kaebajaga

Pärnu mnt 552 kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja kilpide paigaldamisel

arvestati kaebaja soovidega. Ka Empower AS (praegune Enersense AS) esindaja H kinnitas

Elektrilevi OÜ-le, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures. Seega oli kaebaja teadlik, et

kaebaja kinnistule paigaldatakse varasema õhuliini masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp.

5) Uue jaotuskilbi paigaldamine oli tingitud asjaolust, et varasem jaotuskilp oli paigaldatud

õhuliini mastile, kuid tööde käigus õhuliini mast demonteeriti. Liitumiskilp paigaldati

jaotuskilbi kõrvale. Liitumis- ja jaotuskilp paigaldati kaebaja kinnistule seetõttu, et puudus

muu otstarbekam lahendus, kaebaja ei avaldanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suhtes

vastuväiteid ning TKKA ei võimalda nende paigaldamist munitsipaalmaale. Kuna kaebaja

esitas sundvalduse seadmise menetluses liitumis- ja jaotuskilbi asukoha osas vastuväited, siis

taotles kolmas isik projekteerimistingimused.

TKKA väljastas 20.05.2022

projekteerimistingimused nr 2111802/04901, mille punkt 7 kohustas Elektrilevi OÜ-d mitte

projekteerima ja paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele

sobivatesse asukohtadesse.

6) Kaebaja soovib liitumis- ja jaotuskilbi ümberpaigaldamist Pärnu mnt 552c // Pärnu mnt

T24 kinnistule, mis kuulub Tallinna linnale. Kuivõrd TKKA ei võimalda liitumis- ja

jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale, siis ei ole Elektrilevi OÜ-l võimalik liitumis- ja

jaotuskilpi ümber paigaldada. Isegi, kui Tallinna linn lubaks liitumis- ja jaotuskilbi oma

kinnistule paigaldada, siis ei pruugi see olla võimalik, kuna kaebaja kinnistu vahetus

läheduses asub kõnnitee, mis ei võimalda liitumis- ja jaotukilbi paigaldamist kinnistu piirilt

oluliselt kaugemale. Kuna liitumis- ja jaotuskilbi asukoha muutmine oleks teoreetiliselt (ja

ainult TKKA nõusolekul) võimalik üksnes paari meetri võrra, siis jääks olukord visuaalselt

sarnaseks praeguse olukorraga, mistõttu jääb kaebaja vastav soov arusaamatuks.

7) Vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lõikele 5 on võrgu konkreetsete

lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt väljaehitatava

võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab võrguettevõtja. See

tähendab võrguettevõtja asjakohast kaalutlusõigust. Elektrilevi OÜ on välja töötanud kõige

optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse. Sõltumata sellest, et tegemist on avalikes

huvides rajatava taristuga, analüüsib Elektrilevi OÜ taristu rajamiseks optimaalseima

võimaliku trassivaliku väljaselgitamisel igakordselt ka taristu rajamisega kinnisasja omanikele

tekkivad riivet ning veendub, et selline riive ei oleks suurem kui taristu rajamisega kaasnev

lisandväärtus ja avalik huvi.

5(9)

8) Kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud kaebaja enda kinnistu

võrguühenduse tagamiseks. Seega jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et paigaldatud

liitumis- ja jaotuskilp kahjustavad kaebaja omandiõigust. Elektripaigaldised on justnimelt

põhjendatud paigaldada sellele kinnistule, mille võrguühenduse tagamiseks on need vajalikud.

Seda enam, et kaebaja kinnistul paiknesid liitumis- ja jaotuskilp juba enne ehitustööde

teostamist, mis tähendab, et võrgu ümberehitustööd ei toonud kaebajale kaasa täiendavaid

piiranguid. Kui kaebajal on soov oma kinnistul elektrienergiat kasutada, siis tuleb

paratamatult taluda ka tema kinnistul paiknevaid elektripaigaldisi. Kuna talumiskohustuse

tekkimise eeldused on täidetud, siis on vastustaja õigesti seadnud kaebaja kinnistule

sundvalduse liitumis- ja jaotuskilbi talumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja vaidlustab TLPA 19.12.2022 otsust nr 4-10.1/99 – 1, millega seati kaebaja

omandis olevale Pärnu mnt 552 kinnistule Elektrilevi OÜ kasuks sundvaldus 10 m2 suurusele

alale. Sellest tulenevalt on Elektrilevi OÜ-l õigus paigaldada sundvalduse alale liitumis- ja

jaotuskilp, neid kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil kasutusse anda ja

ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Uus liitumis- ja jaotuskilp on vajalik

Pärnu maantee rekonstrueerimistööde tõttu maha võetud õhuliini asendamiseks

elektrimaakaabelliiniga, et tagada Pärnu mnt 552 kinnistu elektrivarustus. Liitumis- ja

jaotuskilp on Pärnu mnt 552 kinnistule juba paigaldatud, samasse asukohta varasema õhuliini

mastiga.

Kaebaja peab sundvalduse seadmise otsust õigusvastaseks, kuna teda ei ole teavitatud

liitumis- ja jaotuskilbi projekteerimis- ja ehitustegevusest (sh servituudi seadmise vajadusest)

ning vaidlustatud otsuses pole põhistatud kaebaja omandipõhiõiguse riivet üle kaaluvat

avalikku huvi. Kaebaja leiab, et liitumis- ja jaotuskilp tuleks paigaldada väljapoole kaebaja

kinnistut (munitsipaalmaale).

Kaebaja ei väida seega, et ta sooviks oma kinnistul elektri tarbimisest loobuda, vaid, et ta

peaks saama endale vajaliku avaliku teenuse kätte moel, et tema kinnisasja ei koormataks.

10. AÕS § 1581 lg 1 ls 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. AÕS § 1581 lg 11 ls 1 kohaselt on

tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides mh juhul, kui selle kaudu osutatakse avalikku

teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS §

1581 lg 2 sätestab, et eespool nimetatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust

või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise

vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei

satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. KAHOS § 40 lg 1 järgi seatakse AÕS § 1581 lg-

s 1 sätestatud talumiskohustuse kehtestamiseks KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus

AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku kasuks.

11. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega selles, et sundvalduse

seadmine Pärnu mnt 552 kinnistule on vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11

mõttes. Rajatava liitumis- ja jaotuskilbi kaudu osutatakse avalikku teenust piirkonna

elektritarbijatele (sh kaebajale) ning elektripaigaldis kuulub isikule, kellele laienevad ELTS §

6(9)

65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud võrguettevõtja kohustused (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

17.09.2015 otsus nr 3-14-52398 ja 03.06.2015 otsus nr 3-14-51574; Tartu Ringkonnakohtu

18.01.2018 otsus nr 3-17-460, p 15). AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele

kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel

juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud

talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu 15.04.2021 otsus nr 3-

18-2022, p 25). Kuna praegusel juhul on seadusest tulenevalt ilmne Elektrilevi OÜ-le kuuluva

liitumis- ja jaotuskilbi vajalikkus avalikes huvides, ei pidanud vastustaja haldusakti selles osas

liigsete põhjendustega koormama. Kaebaja etteheited vaidlustatud otsuses avaliku huvi

põhistamata jätmise osas on eeltoodut arvestades asjakohatud.

12. Ka on kohtu hinnangul antud juhul piisavalt selge ja mõistlikult põhjendatav see, miks oli

otstarbekas paigaldada uus liitumis- ja jaotuskilp just Pärnu mnt 552 kinnistule, mitte kaebaja

kinnistust 3-5 meetrit väljapoole, s.o munitsipaalmaale.

12.1 Vaidlust ei ole, et kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud

kaebaja enda kinnistu võrguühenduse tagamiseks. Samuti ei ole vaidlust, et kaebaja kinnistul

asus juba enne uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist kinnistut elektriga varustanud

elektripaigaldis. Uue jaotuskilbi paigaldamine oli tingitud üksnes asjaolust, et varasem

jaotuskilp oli paigaldatud õhuliini mastile, mis Pärnu maantee rekonstrueerimistööde käigus

demonteeriti. Liitumiskilp paigaldati jaotuskilbi kõrvale. Sisuliselt asuvad uued kilbid seega

samas asukohas varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus Pärnu mnt 552 elektriühendus.

Kolmas isik on selgitanud, et elektripaigaldised ongi põhjendatud paigaldada just sellele

kinnistule, mille võrguühenduse tagamiseks on need vajalikud ning Elektrilevi OÜ on välja

töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse, veendudes seejuures, et

kinnisasja omanikele tekkiv riive ei oleks suurem taristu rajamisega kaasnevast

lisandväärtusest ja avalikust huvist. Kolmas isik on ka veenvalt põhjendanud, miks ei saa

liitumis- ja jaotuskilpi ümber paigutada kaebaja poolt välja pakutud Pärnu mnt 552c//Pärnu

mnt T24 kinnistule, mis kuulub Tallinna linnale (vt kolmanda isiku seisukohtade p 6). TKKA

20.05.2022 projekteerimistingimused ka ei võimalda liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist

tänavamaale, vaid näevad ette nende paigaldamise kinnistule sobivasse asukohta. Kaebaja ei

ole nimetatud projekteerimistingimusi vaidlustanud ning tegemist on kehtiva haldusaktiga,

millest Elektrilevi OÜ-l tuli juhinduda (HMS § 60 lg 2). Ka vastustaja on vastuses kaebusele

asjakohaselt selgitanud, miks kilbi ja maakaabelliini paigaldamine 3-5 m eemale ehk

kergliiklustee alla või teisele poole kergliiklusteed ei oleks majanduslikult ega tehniliselt

otstarbekas: maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla paigutamist, kuna muru

on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Samuti tuleb järgida keskkonnaalaseid

tingimusi (nt ei tohi kaevetöid nõudvaid lahendusi kavandada säilitavate puude juurestiku

kaitsealale). Kaebaja vastupidised väited on põhjendamata.

12.2 Eeltoodut arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et AÕS § 1581 lg 1 mõttes oli olemas

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda

sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega ning et kaebaja

talumiskohustus oleks vastuolus kehtiva õigusega.

12.3 Vastustajale pole eelnevast tulenevalt alust ette heita, et vaidlustatud otsuses ei ole

põhjalikult analüüsitud võimalust paigaldada kilbid kaebaja kinnistust väljapoole. Vastustaja

on oma sellekohaseid kaalutlusi kohtumenetluses täiendanud ja need on kohtulikult

kontrollitavad.

13. KAHOS § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et kui sundvalduse seadmist taotletakse

tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade

7(9)

omanikega läbirääkimine ja neile projekti tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409, p 20). Asja materjalidest nähtuvalt ei

ole kohtu hinnangul põhjust Elektrilevi OÜ-le ette heita kaebaja informeerimata jätmist.

Sundvalduse seadmise taotluses selgitas Elektrilevi OÜ vastustajale, et kaebaja juhatuse liige

Q on kooskõlastanud liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suuliselt projektijuhi ja projekteerijaga.

Lisaks kinnitas kolmas isik 06.10.2022 e-kirjas, et Pärnu mnt 552 kinnistu omanikule on kätte

näidatud liitumis- ja jaotuskilbi asukoht ning ta oli ehituse juures. Haldusmenetluses ja

kohtumenetluses on kaebaja asunud väitma, et teda pole kilbi paigaldamisest teavitatud ja

temaga pole tegevust kooskõlastatud ning servituudi seadmine tuli talle üllatusena. Kohus

leiab, et kaebaja sellekohased väited on pahatahtlikud.

13.1 Kolmas isik on ära näidanud, et teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati

19.07.2019 (s.o enne ehitustööde teostamist) kaebajale. Hepta Group Energy OÜ esindaja on

Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552

kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja kilpide paigaldamisel arvestati kaebaja

soovidega. Ka Empower AS (praegune Enersense AS) esindaja kinnitas Elektrilevi OÜ-le, et

kaebaja viibis kilpide ühendamise juures (vt kolmanda isiku 21.02.2023 menetlusdokumendi

lisad 3 ja 4). Seejuures on kaebaja ka ise kaebuses nentinud, et temani on jõudnud Hepta

Energy OÜ projektijuhi poolt talle e-kirjaga edastatud informatsioon koos pildiga (19.07.2019

e-kirjaga Qule edastatud foto, millele on väga lihtsustatud ja sellest tulenevalt igaühele

arusaadaval moel joonistatud pilt, milline faktiline olukord olema saab). Kui kaebajal oli soov

tutvuda projektdokumentatsiooniga, oli tal võimalus seda küsida kõigi eelnevate toimingute

käigus (kui seda tegelikkuses ei tutvustatud) ja pärast viidatud pildi saamist. Pole eluliselt

usutav, et kaebaja eelneva põhjal ei olnud teadlik, et tema kinnistule paigaldatakse õhuliini

masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp.

Kohus nõustub vastustajaga selles osas, et servituudi seadmise vajadusest pidi kaebaja

sisuliselt teadlik olema juba alates Pärnu mnt 552 krundi detailplaneeringu (DP)

kehtestamisest Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr 2567-k. Nimetatud DP-st

huvitatud isikuks (algatamisettepaneku esitajaks) oli kaebaja ning DP seletuskirja kohaselt

„Planeeringualal paiknevad kõik vajalikud tehnovõrgud. Tehnovõrkudele kehtestatakse

servituutalad trassivaldajate kasuks.“ (vt p 2.3). Tulenevalt asjaolust, et kaebaja ei olnud

sundvalduse seadmise menetluses nõus liitumis- ja jaotuskilbi asukohaga, taotles kolmas isik

TKKA-lt projekteerimistingimused. TKKA väljastas 20.05.2022 projekteerimistingimused nr

2111802/04901, mille punktis 7 kohustati mitte projekteerima ja paigaldama jaotus- ja

liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele sobivatesse asukohtadesse.

13.2 Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on

antud võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, millele vastustaja on vaidlustatud

otsuses piisavalt vastanud. Kohus selgitab, et sundvalduse seadmise menetlus ongi ette nähtud

juhuks, kui kinnistu omanikuga ei õnnestu saada kokkulepet nt tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustuses. Seega pelgalt kaebaja põhimõtteline, kuid põhjendamatu vastuseis

liitumis- ja jaotuskilbi tema kinnistul asumisele ei viita veel sundvalduse seadmise

õigusvastasusele. Kui kaebaja soovib, et tema kinnistul oleks tagatud elektrivarustus, tuleb tal

ka taluda sel eesmärgil tema kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilpi (mis asub ka

varasema õhuliini masti asukohas).

14. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu kaebus

jääb rahuldamata.

Menetluskulud

8(9)

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

16. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1).

Menetlusosaliste esindajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud

kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kolmas isik taotleb menetluskuludena kokku 720 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist

kaebajalt (vt 27.03.2023 taotlus). Kolmas isik on kohtule koos menetluskulude nimekirjaga

esitanud Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS vahelise käsunduslepingu ning Eesti Energia AS

27.03.2023 arve nr 57868818. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmisel

HKMS-i kohaselt õiguslikult lubatav, kui Elektrilevi OÜ tellib käsunduslepingu alusel

õigusabiteenust Eesti Energia AS-lt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus nr 3-16-

2460, p 20; 30.06.2020 otsus nr 3-19-1376, p 18; 31.05.2021 otsus nr 3-20-893, p 17). Sellisel

juhul on menetluskulud väljamõistetavad, kui Elektrilevi OÜ on kulude kandmise kohustust

tõendanud lisaks käsunduslepingule ka Eesti Energia AS poolt väljastatud kohase arvega (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409, p 26). Praegusel juhul on seega

Elektrilevi OÜ menetluskulude kandmise kohustust nõuetekohaselt tõendanud (HKMS § 109

lg 11).

Kolmas isik taotleb 720 euro hüvitamist, mis vastab 4,8 tunnile esindaja tööle seoses

käesoleva haldusasjaga. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga

käesoleva vaidluse sisu ja mahtu arvestades. Võrdluseks, kaebaja taotleb käesolevas asjas

982,80 euro hüvitamist, mis samuti kinnitab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole

ülepaisutatud. Kaebaja pidi arvestama, et kolmas isik võtab käesolevast menetlusest osa ning

võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem õigusabikulude hüvitamist. Eeltoodut

arvestades tuleb 720 euro suurune menetluskulu kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

mõista.

17. Kolmas isik taotleb ka, et talle hüvitatavatelt menetluskuludelt mõistetaks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna HKMS ei näe ette

võimalust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 06.06.2019 otsus nr 3-

17-842, p 37; 15.02.2021 otsus nr 3-18-2294, p 27), jääb see kolmanda isiku taotlus

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)