2-22-119381/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-119381

Kohtuasi

EstateGuru OÜ hagi Üheksavara OÜ vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.02.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Üheksavara OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

EstateGuru

OÜ

(registrikood

12558919),

lepingulised esindajad KR ja AK

Kostja Üheksavara OÜ (registrikood 12934541), seaduslik

esindaja TN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Üheksavara OÜ apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 17.02.2023 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-22-119381 menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Üheksavara OÜ

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-22-119381

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. EstateGuru OÜ (hageja) esitas 02.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Üheksavara OÜ-lt (kostja) võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas

nõudele vastuväite, menetlus jätkus Pärnu Maakohtus.

2. Hageja esitas 27.06.2022 maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1950

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 212,38 eurot ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud.

3. Hagiavalduse kohaselt haldab hageja veebiportaali www.estateguru.eu (portaal), mille

vahendusel saavad kasutajad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel kinnisvara ettevõtluse

rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Kostja sõlmis portaali vahendusel laenuandjatega

laenulepingud. Enne laenutaotluse esitamist suhtles kostja laenuhalduriga, kes edastas talle e-

kirja teel 08.12.2021 laenu lõpp-pakkumise koos ülevaatega kuludest. Hageja märkis e-kirjas,

et kui tingimused sobivad, tuleb kostjal luua endale laenuvõtja konto hageja veebilehel, misjärel

edastab hageja kostjale laenupakkumise kinnitamiseks ning pannakse kirja notari aeg. Kostja

vastas samal päeval e-kirjaga, et on portaaliga liitumise teinud. Portaalis kasutajaks

registreerumise käigus tuli kostjal kinnitada nõustumist hageja kasutaja- ja laenutingimustega.

Hageja registreerimise vormist nähtub, et registreeruja peab linnukestega ära märkima

nimetatud

tingimustega

nõustumise,

milleta

ei

saa

kasutajaks

liituda. Portaali

kasutajaks

registreerumisega

sõlmis

kostja

hagejaga

krediidivahenduslepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4011 järgi, mille osaks on hageja kasutajatingimused.

4. Laenulepingu

sõlmimiseks

esitab

laenusaaja

investoritele

mõeldud

pakkumuse

(laenutaotlus) ning laenulepingut sõlmida sooviv investor annab sellele nõustumuse

(kasutajatingimuste p 6.1). Laenusumma kaasamisega sõlmis kostja portaali vahendusel

laenuandjatega laenulepingud, mille osaks on laenu üldtingimused, mis rakenduvad igale

portaali kaudu antud laenule, vastavalt kasutajatingimustele. Hageja kaasas investorite raha

kostja soovitud 65 000 euro ulatuses. Laenusummat ei kantud kostjale üle, kuna kostja taganes

lepingust 29.12.2021. Sellest tulenevalt jäid tagatised notari juures vormistamata.

Üldtingimuste p 14.2 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt, kui üldtingimuste p-s 3.1.2

kirjeldatud tingimus (laenusaaja on kehtivalt seadnud tagatisagendi kasuks laenu

põhitingimustes täpsustatud liiki ja ulatusega tagatise(d) hiljemalt viieteistkümnendal (15.)

päeval peale seda, kui sünditseerimisperiood on lõppenud) ei saabu selleks ettenähtud tähtaja

jooksul ja korras. Seega lõppesid laenulepingud automaatselt 13.01.2022.

5. Kasutajatingimuste p 18.8 kohaselt kuulub vahendustasu portaalipidajale tasumisele ka

juhul, kui laenuleping lõpeb põhjusel, et laenusaaja ei seadnud lepingus ettenähtud korras ja

ulatuses tagatist või tagatisi, leping öeldakse erakorraliselt üles enne laenusumma üleandmist

või laenuandja loobub taotlusest enne sünditseerimisperioodi lõppu. Eelkirjeldatud juhtudel

kuulub vahendustasu laenusaaja poolt tasumisele viie tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist

või erakorralist ülesütlemist.

6. Kasutajatingimuste p 18.1.1 järgi on vahendustasu suuruseks kolm protsenti vastava projekti

rahastamiseks sõlmitud laenusummast, praegusel juhul 65 000 eurot, s.o 1950 eurot.

Vahendustasu tasumise tähtpäevaks oli 18.01.2022. Hageja esitas kostjale 11.01.2022

nõudekirja vahendustasu tasumiseks. Kostja tähtajaks tasu ei maksnud, 19.01.2022 edastas

hageja meeldetuletuse. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Kasutajatingimuste p 18.16 alusel

nõuab hageja tasumata vahendustasult viivist 25% aastas.

2-22-119381

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud laenu kaasamist. Kostja ei ole soovinud

hagejalt laenu võtta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohtu otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1950 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

212,38 eurot ning viivis põhinõudelt alates 28.06.2022 kuni täitmiseni 0,0685% päevas. Samuti

mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1425 eurot ja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Maakohus leidis, et pooled on sõlminud krediidivahenduslepingu vastavalt VÕS §-le 4011.

Kohus on seisukohal, et krediidivahenduslepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg

1 mõttes ja need on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu

osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale

selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on

lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja

teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

10. Pooltel puudub vaidlus, et enne laenutaotluse esitamist registreeris kostja ennast hageja

krediidivahenduse portaali liikmeks. Seega nõustus kostja hageja krediidivahenduslepingu

tingimustega, mida kinnitab vastavasse aknasse linnukese märkimine, ilma milleta ei ole

võimalik kasutajaks registreeruda. Kuigi kostja väidab, et ta ei olnud teadlik lepingu

tingimustest, on ta ometi portaalis oma tegevusega (linnukese märkimine) nendega tutvumist

kinnitanud, mida hageja on 15.12.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud logifailiga

tõendanud (dtl 262). Kuna krediidivahenduslepingu tingimustele (kasutaja- ja laenutingimused)

on selgelt viidatud kasutajaks registreerimise lehel, said vastavad tüüptingimused

pooltevahelise lepingu osaks vastavalt VÕS § 37 lg-le 1.

11. Seoses laenulepingu sõlmimise ja lõpetamisega leiab maakohus, et hageja on tõendanud

laenusumma kaasamist ühisrahastusplatvormi kasutajate / investorite nimekirjaga (dtl 196 jj).

Kohus on tuvastanud, et kostja laenutaotlus aktsepteeriti 27.12.2021 seisuga täies ulatuses

(65 000 eurot). Pooled ei vaidle, et hageja teavitas samal kuupäeval kostjat edukast kaasamisest

ehk laenulepingud on sõlmitud hageja ja investorite vahel nimetatud kuupäeva seisuga.

29.12.2021 teatas kostja hagejale, et taganeb lepingust ega ilmu notari juurde

tagatiskokkuleppeid sõlmima.

12. Laenu üldtingimuste p 14.2 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt kui üldtingimuste p-s

3.1.2 kirjeldatud tingimus (laenusaaja on kehtivalt seadnud tagatisagendi kasuks laenu

põhitingimustes täpsustatud liiki ja ulatusega tagatise(d) hiljemalt 15. päeval peale seda, kui

sünditseerimisperiood on lõppenud) ei saabu selleks ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. Pooltel

puudub vaidlus, et kostja ei ilmunud notari juurde tagatislepingute sõlmimiseks, niisiis lõppesid

lepingud automaatselt 13.01.2022.

13. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p 18.1.1 järgi on vahendustasu suuruseks

kolm protsenti vastava projekti rahastamiseks sõlmitud laenusummast, mis praegusel juhul on

1950 eurot. Kasutajatingimuste p 18.8 kohaselt kuulub vahendustasu portaalipidajale

tasumisele ka juhul, kui laenuleping lõpeb põhjusel, et laenusaaja ei ole seadnud laenulepingus

ettenähtud korras ja ulatuses tagatist või tagatisi. Eelkirjeldatud juhtudel kuulub vahendustasu

laenusaaja poolt tasumisele viie tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist või erakorralist

ülesütlemist.

2-22-119381

14. VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et laenulepingud lõppesid

kostja poolt tagatise mitteandmise tõttu 13.01.2022. Seega vastavalt krediidivahenduslepingu

kasutajatingimuste p-le 18.8 kohustus kostja tasuma hagejale vahendustasu hiljemalt

18.01.2022. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei ole vahendustasu maksnud. Kohus ei leia, et

vahendustasu maksmist kohustavad tüüptingimused kahjustaksid kostjat ebamõistlikult. VÕS

§ 4011 näeb krediidilepingute vahendamise eest ette tasu ega sätesta, kui suur võib tasu olla ja

mis põhimõtetel võivad pooled selle määrata. Tasu määramine protsendina laenusummast on

mõistlik ja loogiline moodus, see arvestab laenusaaja jaoks saadavat kasu ning jagab vahendaja

kulutused võrdeliselt laenusaajate saadud kasuga. Ebamõistlik ei ole tingimus, mille kohaselt

saab laenuvahendaja tasu ka juhul, kui laenuleping lõpeb laenusaajast tuleneva asjaolu tõttu.

Analoogiliselt on seaduses reguleeritud, et maaklerlepingu järgi on maakleril õigus

maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu (VÕS

§ 664 lg 2). Käesoleval juhul arvestab pooltevahelise lepingu p 18.8 mõistlikult hageja tegevuse

olemust, kuivõrd hageja teeb kulutusi laenuvahendusportaali loomiseks, arendamiseks ja käigus

hoidmiseks ning selle portaali kasutamise võimalus ongi põhiosa hageja teenusest. Seega on

laenusaaja laenulepingu sõlmimise hetkeks juba olulise osas laenuvahendaja teenust kasutanud

ja laenuvahendaja ootus saada teenuse kasutamise eest tasu on õigustatud.

15. Hageja vahendajana on omapoolsed kohustused täitnud, kaasates krediidiandjad ja

võimaldades kostjal saada tema nõutud tingimustel laenu hageja hallatava veebiportaali kaudu.

Laenulepingute lõppemise ja laenusumma saamata jäämise tingis see, et kostja jättis täitmata

kohustuse anda laenuandjatele tagatis. Kuna kõik laenuvahenduse lepingu ja laenulepingute

tingimused olid kostjale laenutaotluse esitamise aja seisuga teada, sh vahendustasu maksmise

suurus ja kord, oleks kostja saanud vahendustasu maksmise kohustust hõlpsalt vältida, jättes

laenutaotluse esitamata.

16. VÕS § 76 lg-st 1, § 76 lg-st 3, §-st 100 ja § 101 lg-st 1 tulenevalt on kostja on rikkunud

kohustust tasuda hagejale vahendustasu. Seega leiab kohus eelnenud põhjendustel, et hageja

vahendustasu nõue summas 1950 eurot on tõendatud ja tuleb rahuldada.

17. Hageja on esitanud viivisenõude TsMS § 367 kohaselt. Hageja viivisenõue kuulub

rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Krediidivahenduslepingu kasutajatingimuste p-s 18.16

on pooled kokku leppinud viivise suuruses 25% aastas ehk 0,0685% päevas. Kohus on

tuvastanud, et hageja põhinõue muutus sissenõutavaks 19.01.2022. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 212,38 eurot

ning alates 28.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,0685% päevas.

18. Maakohus määras, et TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda.

19. 31.01.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajad käesolevas tsiviilasjas

teinud toiminguid mahus 7 tundi 5 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, summas 870 eurot

(käibemaksuta). Lisaks on hageja käesolevas asjas tasunud riigilõivu 385 eurot ja kandnud kulu

maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842). Kokku on hageja menetluskulude suuruseks

1425 eurot. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulud üle paisutatud ja ta palub hüvitist

vähendada 590 euroni.

20. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile

kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

2-22-119381

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust.

21. Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leidis maakohus, et hageja

menetluskulud ei ole üle paisutatud. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamiseks ei saa kuluda 4

tundi, samas on hagiavaldusega koos esitatud üle 10 lisa ja hagiavaldus on ise 8-l leheküljel.

Kohtupraktikas on leitud, et 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamiseks kulub keskmiselt 45

minutit ning seega on hageja ajakulu 4 tundi põhjendatud. Ka ülejäänud toimingutele kulunud

aeg on kohtu hinnangul mõistlik ning vastab asja materjalidele. Kohus peab hageja lepingulise

esindaja juristi 120 euro suurust tunnitasu mõistlikuks, kuna see ei ületa sarnase õigusteenuse

keskmist turuhinda. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus hageja taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas 31.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses

tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsusest ei selgu, kuidas kohus luges

tõendatuks hageja poolt kostja jaoks laenu kaasamise.

24. Kostja vaidlustab ka hageja menetluskulude suuruse. Hagejat esindas menetluses jurist, aga

maakohus on arvestanud tasu vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) alusel.

Riigikohus on leidnud, et juristi tunnitasu määraks on mõistlik pidada sõltuvalt menetlusest 60-

90 eurot tund. Antud menetlus ei ole õiguslikult keerukas. Kostjat esindab seaduslik esindaja,

kes ei oma õigusalaseid teadmisi. Hageja esindaja ajakulu on üle paisutatud. Kostja ei nõustu,

et 1 lk menetlusdokumendi koostamise ajakuluks on 45 minutit. Hageja menetlusdokument on

sisult poolevahelise lepingu ümberkirjutus. Sellele ei kulu rohkem kui 20 minutit lehekülg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

26. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel

osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

27. Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

2-22-119381

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel

hagihinnaks 2649.88 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes. Kolleegium märgib, et seda ei mõjuta asjaolu, et maakohus praegusel

juhul asja menetlemisel lihtsustusi ei teinud ega märkinud ka otsuses, et kaebust selle peale ei

pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetleda (RKTKm 15.10.2014, 3-2-1-79-14,

p 13).

28. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹

kohaselt menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus otsuses märkinud, et annab loa

edasikaebamiseks.

29. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15).

30. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud

põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohtu otsusest ei selgu, kuidas kohus

luges tõendatuks hageja poolt kostja jaoks laenu kaasamise. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja poolt laenusumma kaasamine läbi ühisrahastusplatvormi on piisavalt

tõendatud (maakohtu otsuse põhjenduste p 12). Apellatsioonkaebuse perspektiivitust kinnitab

ka sarnastel asjaoludel tehtud ringkonnakohtu otsus, kus on leitud esiteks seda, et kui kasutaja

tegutseb portaali kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust

väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata, on tõendatud kostja võimalus tüüptingimuste sisust

teada saada ning teiseks ei saa üldjuhul pidada ebamõistlikuks tüüptingimust, mille kohaselt

peab isik, kellele krediidivahendusteenust osutatakse, krediidivahendajale ka siis vahendustasu

maksma kolm protsenti projekti rahastamiseks sõlmitud iga laenulepingu algsest põhisummast,

kui sõlmitud laenulepingud lõpevad ennetähtaegselt isikust, kellele teenust osutatakse,

tuleneval põhjusel (RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505; TlnRnKo 26.02.2021, 2-17-124505).

31. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, sh menetluskulude jaotuse. Kuna hagi

rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

II

32. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust ka osas, millega kostja kanda jäeti

menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitis 1425 eurot ja VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.

2-22-119381

33. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, punkt 14).

34. Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

35. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel.

36. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on

selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

37. Kostja

on

põhjendanud

maakohtu

otsuse

vaidlustamist

menetluskulude

kindlasksmääramise osas kahe asjaoluga, mille maakohus on tema hinnangul jätnud

põhjendamatult arvestamata: 1) hageja juristi tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) vastab

vandeadvokaadi tunnitasu suurusele; 2) hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu 4 tundi on

üle paisutatud. Kolleegium leiab, et need väited ei annaks alust maakohtu otsust menetluskulude

kindlaksmääramise osas tühistada.

38. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu,

põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt

sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest

ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Seejuures sekkub

kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsustusse üksnes juhul, kui ületatud on kaalumispiire (vt

RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14.04.2021, 2-

19-10324, p 17; 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).

39. Kolleegiumi ei leia, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) oleks sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ületanud sedavõrd oluliselt, et

see annaks aluse sekkuda maakohtu kaalutlusse. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise

menetlusosalise hinnangul peaks menetlusdokumentide koostamisele kuluma vähem aega.

Üldjuhul peab lepinguline esindaja hagiavalduse esitamiseks tutvuma asja materjalidega,

2-22-119381

konsulteerima kliendiga, analüüsima kliendi esitatud tõendeid, kohaldama seadust ning

koostama hagiavalduse, mistõttu hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud kulutada 4 tundi.

Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal

kaebust

maakohtu

menetluskulude

kindlaksmääramise

osas

rahuldada.

Seega

on

apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

III

40. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

41. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS

§ 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega

anda.

42. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

43. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)