2-23-1997/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-1997

Kohtuasi

X avaldus kohtu loa saamiseks abieluvõimetõendita

kooselulepingu sõlmimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (sünd XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad

Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.03.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-1997

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 04.02.2023 Harju Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks

abieluvõimetõendita kooselulepingu sõlmimiseks.

2. Avalduse kohaselt soovib avaldaja (Vene Föderatsiooni kodanik) sõlmida kooselulepingu Y-

ga (Eesti Vabariigi kodanik). Avaldaja kinnitab, et ta ei ole abielus, kuid ta ei saa esitada Eesti

Vabariigis

kooselu

sõlmimiseks

vormikohast

kodakondsusriigis

väljastatud

abieluvõimetõendit, kuna Vene Föderatsioon ei tunnista samasooliste abielu ega sõlmi

kooselulepingut.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus keeldus 30.03.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.

4. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 sätestab, et välisriigi kodanikule, kelle

elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse

esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle

tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba

kehtib kuus kuud. Kooseluseaduse (KooS) § 1 lg 1 kohaselt võivad kooselulepingu sõlmida

kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. KooS § 2 lg 1 alusel ei või

kooselulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on kooselulepingu sõlmimise ajal

abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. KooS § 3 lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse kooseluleping

notariaalselt tõestatud vormis ning sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kontrollib notar

kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Notar ei või toimingut teha, kui on alust eeldada, et esineb

kooselulepingu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus.

5. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei kohaldu analoogia korras PKTS § 39 lg 5 ja

kohtul puudub seadusest tulenev alus kooselulepingu sõlmimiseks loa andmiseks, arvestades,

et KooS § 3 lg-st 3 tulenevalt on notaril kohustus kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi.

Seega ei ole esitatud avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki

saavutada, kuna analoogia korras ei kohaldu PKTS § 39 lg 5. Maakohtu seisukoht ei ole esitatud

jälgitavalt ja see erineb oluliselt senisest kohtupraktikast. Kohtud on vastava loa andnud,

kohaldades analoogia korras eelviidatud sätet. Notarid nõuavad kohtuluba põhjusel, et notaril

on kohustus kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Eesti elanike puhul saab notar neid

andmeid tuvastada rahvastikuregistrist, välisriigi residentide puhul see võimalus puudub. Kui

kohus keeldub loa andmisest, on avaldaja sunnitud uues kohtumenetluses vaidlustama notari

tegevuse juhul, kui notaribüroo vormistab ametitoimingust keeldumise.

2-23-1997

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks.

10. Maakohus leidis õigesti, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki

saavutada, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praeguses asjas puudub

alus PKTS § 39 lg 5 analoogia korras kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Üksnes see, et varasemas kohtupraktikas on kohus sarnases asjas PKTS § 39 lg-t 5

analoogia korras kohaldanud ja vastava loa andnud, ei kohustanud maakohut avaldust

menetlema. Maakohus kontrollib avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kas avaldus on

esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja kas avaldusega on võimalik

taotletavat eesmärki saavutada.

12. TsMS § 475 loetleb, milliseid asju maakohus hagita asjadena lahendab ning nende hulgas

ei ole nimetatud kooselulepingu sõlmimiseks loa andmist. TsMS § 475 p-s 8 nimetatud hagita

perekonnaasjad on täpsustatud TsMS §-s 550. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses ka muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada

hagimenetluses. TsMS § 475 p 152 kohaselt lahendab maakohus hagita menetluses ka notari

ametitoimingu tegemise taotlusi. Praegusel juhul ei esitanud avaldaja kaebust notari poolt

tõestamistoimingust keeldumisele, vaid taotleb luba. Eelnevast tulenevalt peaks muu seadus

nägema ette, et kooselulepingu sõlmimiseks loa andmine ilma abieluvõimetõendita on

maakohtu pädevuses. Kooseluseadus sellist luba ega selle kohtult taotlemist ette ei näe.

13. PKTS § 39 lg-st 3 tulenevalt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on

välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.

Sama sätte lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi

väljastatud dokument, millega antud riigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused

abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Kooselulepingu sõlmimist

reguleeriv kooseluseadus ei sätesta PKTS § 39 lg-ga 3 sarnast tingimust. KooS § 3 lg 1 kohaselt

sõlmitakse kooseluleping notariaalselt tõestatud vormis. Notar kontrollib kooselulepingu

sõlmimise eeldusi. Notar ei või toimingut teha, kui on alust eeldada, et esineb kooselulepingu

kehtetuks tunnistamise või tühistamise alus (KooS § 3 lg 3). KooS §-d 1 ja 2 sätestavad

kooselulepingu sõlmimise eeldused ja välistavad asjaolud. Üheks kooselulepingu sõlmimise

välistuseks on, et üks pooltest on abielus või tal on juba kellegi teisega kehtiv kooseluleping.

Seega peab notar muuhulgas kontrollima ega kumbki pooltest pole juba abielus ega oma

kehtivat kooselulepingut.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene kooseluseadusest kooselulepingu tõestamise

eeldusena abieluvõimetõendi esitamist, nii nagu see sätestatud PKTS § 39 lg-s 3.

2-23-1997

Kooseluseaduses sätestatud kooselulepingu sõlmimiste eelduste kontrollimine on seadusest

tulenevalt notari pädevuses. PKTS 39 lg-t 5 ei saa kohaldada analoogia korras, sest

kooseluseaduses ega perekonnaseisutoimingute seaduses ei esine selles osas lünka, s.t

kooselulepingu sõlmimise eelduste kontrollimine on seadusest tulenevalt võimalik.

15. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kohtul puudub seadusest tulenev

alus kooselulepingu sõlmimiseks loa andmiseks. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus

määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)