2-21-134801/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02.05.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-134801

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Fix Travel OÜ

vastu võla nõude

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX)

Kostja: Fix Travel OÜ (registrikood: 12958107, e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Fix Travel OÜ vastu võla nõudes rahuldada.

2. Välja mõista Fix Travel OÜ-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 100 eurot,

millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot võla sissenõudmiskulud.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Fix Travel OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse

täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 4¹ hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP) esitas Harju Maakohtule hagi Fix Travel OÜ

(edaspidi kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 100

eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 40 eurot on sissenõudekulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kostja oli MERCEDES-BENZ GLS 350 D 4MATIC

(VIN: XXX) numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide

väljastamise ajal.

3. Alljärgnevatel kuupäevadel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale. 1) 27.11.2018

Roseni majad, leppetrahvinumber 1202 7111 8141 8364, maksetähtaeg 11.12.2018; 2) 05.12.2019

Ülemiste Põhja-Lõuna, leppetrahvinumber 1480 5121 9103 4429, maksetähtaeg 19.12.2019.

4. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk oli pargitud 27.11.2018 parkimistingimusi

rikkudes, kuna parkimisalal Sõiduki armatuurlaual ei esinenud parkimisõigust andvat parkimiskaarti

või -luba ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. See tähendab, et sõiduki eest oli mõlemal juhul parkimistasu jäetud tasumata.

Sõiduki parkimisel 05.12.2019 oli rikutud parkimistingimusi, kuna parkimisalguse fikseerimiseks

nõutav parkimiskell oli ette keeratud (või alternatiivse käsitluse järgi pargiti Sõidukit kauem kui oli

lubatud tasuta parkida kellaga).

5. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need Sõiduki

kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei

esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.

6. Kohtueelselt saatis EP e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile XXX, mis on

kehtiv elektronposti aadress äriregistri järgi ka hagiavalduse esitamise kuupäeval. Kostja

nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.

7. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga

kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.

Kostja seisukoht

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Hageja OÜ Europark Estonia on oma hagis väitnud, et kostja peab tasuma hagejale leppetrahvi,

kuna kostja on teadlikult sõlminud lepingu hagejaga ning seejärel seda rikkunud. Kostja hagiga ei

nõustu. Fix Travel OÜ esindaja on vestelnud nendel päeval autot kasutanud isikuga ja on selgunud,

et nimetatud isik ei ole näinud parkla juures olevaid silte ega parkimislepingu teksti. Hageja esitatud

materjalidest jääb arusaamatuks, millal on pildistatud tõendina esitatud parkimislepingut.

Arvatavasti ei ole neid silte pildistatud samal ajal ega ka mitte samal päeval, sest fotodel siltidest

puuduvad kuupäevad, kui fotod autost on tehtud koos kuupäeva ja kellaajaga. Ei ole tõenäoline, et

pildistaja seadistas vahepeal kaamera ümber, et teha fotod siltidest ilma kuupäevata. Ühtlasi on

siltidest tehtud fotodel päikeseline ilm, autost tehtud fotodel aga pilvine või poolpilvine. Siltide

olemasolu sellel ajal ei ole fotodega tõendatud.

10. Mõlemal nimetatud parklal on mitmeid sissesõidu võimalusi, Ülemiste parklal vähemalt viies

kohas. Esitatud tõenditest ei tulene, et parkimisleping ja parkimist korraldavad sildid üldse olid

selles kohas, kust autoga siseneti. Isegi kui sildid olid, siis parkimislepingu väidetavast sõlmimisest

teavitav silt võis olla varjatud mõne suurema autoga või olla tuulega ümber kukkunud. Autot

juhtinud isik võis olla hõivatud auto juhtimisega või mõne liikluses tekkinud olukorra

lahendamisega ja selle tõttu silti mitte märgata. Tegemist on juhtumitega, mis on umbes kolm ja neli

aastat vanad. Ülemiste parkla ei asu isegi kesklinnas ega selle vahetus läheduses ja on ajalooliselt

alati olnud tasuta parkla. Poolte vahel ei olnud lepingulist suhet.

11. Antud juhtudel oli auto kasutajal vaja sinna minna ja auto parkis ta enda plaanidest lähtuvalt,

mitte lepingulisse suhtesse astumiseks. Seega oli parkimine sõidu lõpetamisega seotud tavapärane

tegevus, mitte tahteavalduste vahetamine ja pole piisavalt selge, et lepingupooled oleks saavutanud

kokkuleppe või sõlminud lepingu. Nendes parklates ei olnud tõkkepuud ja juht ei pidanud tegema

midagi, mida saaks tõlgendada parkimislepingu sõlmimise soovi avaldamisena. Kuna poolte vahel

ei olnud lepingulist suhet, siis ei ole võimalik leppetrahvi küsimine.

12. Kostja palub kohtul hageja nõue lugeda alusetuks ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

Menetluse käik

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 07.03.2023 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, sest hageja

teatas kümne päeva jooksul (17.03.2023) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada

otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei

teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

15. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

16. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja oli ajavahemikus 27.11.2018- 05.12.2019 MERCEDES-

BENZ GLS 350 D 4MATIC numbrimärgiga XXX (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja.

17. Hageja väitel oli Sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale 27.11.2018 Roseni majad ja

05.12.2019 Ülemiste Põhja-Lõuna. Hageja väitel kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et Sõiduk

oli pargitud 27.11.2018 parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimisalal Sõiduki armatuurlaual ei

esinenud parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba ning mobiilse parkimise tuvastamiseks

tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sõiduki parkimisel

05.12.2019 oli rikutud parkimistingimusi, kuna parkimisalguse fikseerimiseks nõutav parkimiskell

oli ette keeratud (või alternatiivse käsitluse järgi pargiti Sõidukit kauem kui oli lubatud tasuta

parkida kellaga). See tähendab, et sõiduki eest oli mõlemal juhul parkimistasu jäetud tasumata.

18. Kostja vaidleb lepingu sõlmimisele vastu ning väidab, et hagiavalduse lisadest ei nähtu

parklasse sissesõidu võimalusi ja arvu ega võimalikke infotahvleid, mis annaks parkijale teada, et ta

on sattunud tasulisse eraparklasse. Lisaks kostja leiab veel, et nendel päevadel kui ta parkis hageja

poolt opereeritavale parkimisalale võisid olla liiklusmärgid ümber kukkunud, kaubaauto sellele ette

sõitnud või muud taolist. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kostjale pidi

olema aru saada, et tegemist on tasulise eraparklaga, kuivõrd kõik sellekohased liiklus- ja

teavitusmärgid olid vaidlusalusel parkimisalal olemas ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval.

19. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas 100 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel

selles osas, kas parkimisleping on sõlmitud ja kas kostja on lepingut rikkunud. Vastavalt kostja

vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas kostja on sõlminud hagejaga 27.11.2018

ja 05.12.2019 parkimislepingu (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas

kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga), kas

kostja on parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostja kohustus parkimise eest tasuma või võis kostja

parkida parkimisalal tasuta); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on

esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.

20. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluse parkimisala

puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga, kus on kehtestatud

parkimistingimused.

21. Kohtule esitatud fotodega on tõendamist leidnud, et hageja poolt hallavale Roseni majad

parkimisalale oli oktoobris 2018 paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid ja parkimistingimused (tlk

59-64). Samuti on kohtule esitatud fotodega leidnud tõendamist, et hageja poolt hallatavale

Ülemiste Põhja-Lõuna parkimisalale olid detsembris 2019 paigaldatud liiklus – ja teavitusmärgid ja

parkimistingimused (tlk 65-68). Samuti nähtub hageja parkimiskontrolöri poolt Sõidukist Rosen

majade parkimisalal tehtud fotost, et Sõiduki taustal on näha nii hagejale kuuluvat lippu, sõidukist

otse on parkimisautomaat ja taamal on püsti liiklusmärk, millel on sinine taust ja täht „P“ peal, mis

indikeerib tasulisele parkimisalale (tlk 9 ja 57). Hageja parkimiskontrolöri poolt Sõidukist Ülemiste

Põhja-Lõuna parkimisalal tehtud fotost nähtub meeldetuletus parkimisala tsoonist (EP90) ja

maksumusest ning sellest, et parkimiskellaga on 2 h tasuta parkimine (tlk 57, 59 ja 66/1). Kõikidel

nendel fotodel on liiklusmärgid püstised ja nähtavad. Eeltoodust tulenevalt on paljasõnalised kostja

väited, et mõlemal korral olid parkimistingimused ümber kukkunud.

22. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostjal poolt pidi olema

arusaadav, et tegmist on hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga, kus on kehtestatud

parkimistingimused.

23. Kohus tuvastab, et Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik Roseni majad (EP5), Tallinn

parkimisalal tasuta parkida, mida tõendab kohtule esitatud fotod parkimistingimustest (tlk 13-14).

Kohtule esitatud Parkimistingimustest nähtuvalt oli Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90), Tallinn oli

parkimiskellaga lubatud tasuta parkida kuni 2 tundi (tlk 15-17).

24. Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja sõiduk MERCEDES-BENZ GLS

350 D 4MATIC numbrimärgiga XXX oli pargitud 27.11.2018 hageja poolt opereeritaval

parkimisalal Roseni majad (tlk 9-9 pöördel) ja 05.12.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisala

Ülemiste Põhja-Lõuna (tlk 11-12).

25. Hageja palub kostjalt välja mõista 60 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud

27.11.2018 ja 05.12.2019 hageja poolt opereeritavates parklates parkimistingimusi, st. sõiduki

armatuurlaual vastaval alal ei olnud vastavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse

parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist.

26. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) §

271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes

on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.

27. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

28. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise

korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus

on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja

teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14).

29. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel

parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt

kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele

30. Kohus leiab, et parkimislepingu rikkumine (parkimistasu maksmata jätmine) on tõendatud.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimisluba või

tasunud parkimistasu 27.11.2018 Roseni parklas ning 05.12.2019 Ülemiste Põhja-Lõuna

parkimisalal. Sõiduki parkimisel 05.12.2019 oli rikutud parkimistingimusi, kuna parkimisalguse

fikseerimiseks nõutav parkimiskell oli ette keeratud või pargiti Sõidukit kauem kui oli lubatud tasuta

parkida kellaga. Nimelt on kohtule esitatud fotolt näha, et foto on tehtud kell 10:35:36, kuid

parkimisekell näitab aega 14:15 (tlk 11).

31. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus

maksta

kahjustatud

lepingupoolele

lepingus

määratud

rahasumma.

Hageja

parkimistingimuste punkti 6 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on

sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 50 eurot.

32. Hagiavaldusele on lisatud foto, millest nähtub, et 05.12.2018 on sõiduki kojamehe vahele on

asetatud leppetrahvinõue (tlk 11) ja 27.11.2018 on sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi

nõue (tlk 9). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

(Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on

Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama

sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Järelikult saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt

kättesaaduks 10.01.2019.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid 2x 30 eurot, so 60

eurot.

34. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda

viivis, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu

otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis

tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks

eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Hageja

on sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud

päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks,

35. Kohus tuvastab, et kohtueelselt saatis EP e-kirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele

aadressile annikki.kaasik@gmail.com, mis on kehtiv elektronposti aadress äriregistri järgi ka

hagiavalduse esitamise kuupäeval (tlk 21). Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust

täitma. Seega kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni

hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt.

36. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista leppetrahvid summas 60 eurot ja vastavalt VÕS § 113 lg 1

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulud

37. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

38. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

39. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik