2-22-136652/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

03. mai 2023, Rapla

Tsiviilasja number

2-22-136652

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi KL Invest grupp

OÜ vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

60 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (rg-kood

10811490, asukoht Estonia pst 9, Tallinn, 10143 Harju

maakond), lepinguline esindaja Elari Arjakas (EFTA

Legal OÜ, asukoht Tähe 135, Tartu linn, 50107 Tartu

maakond, e-post elari.arjakas@eftalegal.ee).

Kostja KL Invest grupp OÜ (rg-kood 12793810,

asukoht Liiva, Ummaru küla, Rapla vald, Rapla

maakond, e-post klinvestgruoo@gmail.com), seaduslik

esindaja

juhatuse

liige

Kristo

Lai

(isikukood

xxxxxxxxxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2023

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi KL Invest grupp vastu.

2. Välja mõista KL Invest grupp OÜ-lt leppetrahvi võlgnevus 30 eurot ning sissenõudmiskulu

30 eurot OÜ Europark Estonia kasuks.

3. Jätta OÜ Europark Estonia menetluskulud KL Invest grupp OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude indlaksmääramiseks ning mõista välja KL Invest

grupp OÜ-lt menetluskulud 495,83 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot, maksekäsu kiirminetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 375,83

eurot) OÜ Europark Estonia kasuks.

5. Kohustada Kl Invest grupp OÜ-d tasuma viivist menetluskuludelt alates menetluskulusid

kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni

OÜ Europark Estonia kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 60 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 30 eurot sissenõudekulud; menetluskulud, viivis menetluskuludelt alates

menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

kuni täitmiseni hageja kasuks.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hagile vastu.

Kohtuotsuse põhjendus

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2. Hagi kohaselt oli 03.07.2020 ja 17.08.2022 kostja sõiduk pargitud EP opereeritavale

parkimisalale. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes, kuna kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust

andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult

parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt

pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe

vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele

võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse

võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Kostja tasus hagejale peale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist 40 eurot kuupäeval 27.09.2022. Sellest on arvestatud 30 eurot

17.08.2022 väljastatud leppetrahvi katteks ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks.

3. Kostja väidab, et temani ei ole 03.07.2020 trahvinõue jõudnud. Kostja sõiduk reg.nr xxx xxx

on mõeldud töösõitudeks ning seda kasutati ka ettevõtte asendusautona klientidele, juhul kui

teine ettevõtte nimel olev asendusauto oli kliendile väljastatud ja kliendil oli hädasti

asendusautot tarvis. Ilmselt seetõttu 03.07.2020 trahvinõue paberkandjal ettevõtteni või

ettevõtte esindajani ei jõudnud. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid: trahvinõuet ei edastatud

meelega, trahvinõue kavatseti tasuda ise aga unustati, trahvinõue läks kaduma jne. Kostja

heidab hagejale ette, et kostjat trahvinõudest telefoni või posti teel ei teavitatud ja

veendutud/uuritud, miks ei ole e-kirjale vastatud või leppetrahvi tasutud. Europarki poolt

saadetud e-kirjad (saadetud 24.03.2021 ja 30.05.2022) olid imeliku pealkirjaga, mida võib

tõlgendada kui õngitsuskirja või spämmi. Kirja pealkirjad ei sisaldanud ühtegi viidet

maksekäsule, mis ei ole maili avamiseks piisav, et sellele tähelepanu pöörata või sellesse

süveneda. Kirjad leidis kostja peale menetluse alustamist e-mailist lõpuks peale otsingusõna

“Europark” sisestamist maili otsingumootorisse ja sealt alt tuli hageja poolt saadetud

meeldetuskiri, mis meenutab pigem rämpsposti või õngitsuskirja. Kostja leiab, et kostja

vastuväite avalduses punktis 2 välja toodud ja hageja hagiavalduses punktis 3.4.1 välja toodud

asjaolud ei lähe kokku tegelikkusega ning hageja ei ole teinud kõik endast olenevat, et menetlust

lahendada kohtueelselt. Hageja esindaja poolt saadetud e-kirjas 20.09.2022 oli selgelt välja

toodud pealkiri MEELDETULETUS, millele ka kostja reageeris ja trahvi (26.09.2022

kuupäevaga) ka tasus – maksetähtaeg määrati 27.09.2022, lisaks tasus ka sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud 10 eurot (kokku 40 eurot) Efta

Legal OÜ kontole ettenähtud tähtajaks (maksekorraldus: Lisa 1 - 26.09.2022 EFTA Legal OÜ

maksekorraldus).

4. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ta ei saanud trahvikviitungiga tutvuda, sest see ei jõudnud

ettevõtte esindajani. Kehtiva õiguspraktika järgi on õigus parkimise korraldajal eeldada, et

leppetrahv on kätte toimetatud kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut

rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr

2-17-117146 p 12, milles on kohus selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes). Kostja väidab, et ei avanud saadetud

meeldetuletuskirju imelike pealkirjade tõttu. Hageja rõhutab, et saadetud meeldetuletuskirjaga

tuletatakse sisuliselt teistkordselt meelde, et kliendil on tasumata leppetrahv(id). Parkimise

korraldajal ei ole seadusest tulenevat kohustust saata meeldetuletuskirju klientidele. Antud

juhul on kiri saadetud, et lahendada tekkinud olukord osapooltele oluliselt kiiremini ja

soodsamalt kui seda saaks teha kohtumenetluses. Veelgi enam ei pea hageja otsima iga võlgniku

informatsiooni erinevatelt veebilehtedelt, kui usaldusväärse informatsiooni kättesaamiseks on

loodud äriregister. Hageja on saatnud kolm meeldetuletuskirja kostja äriregistris avaldatud e-

posti aadressile ja nagu nähtub kostja 14.02.2023 vastusest, siis on kõik need kirjad ka kostjani

jõudnud. Hageja arvates on e-kiri pealkirjaga ”teavitus” piisavalt tähelepanuväärne, et selle

võiks avada ning kostja korduvate meeldetuletuskirjade tähelepanuta jätmine ei ole hageja

vastutada. Veelgi enam, eraõiguslike juriidiliste isikute korral on TsÜS § 31 lg 1 järgi

seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus, kelleks antud juhul on kostja KL Invest grupp

OÜ puhul Kristo Lai. Lisaks vastavalt ÄS § 64 p-le 2 kantakse registrikaardile ettevõtja või

ühingu asukoht ja aadress ning elektronposti aadress, milline kostja KL Invest grupp OÜ puhul

on märgitud klinvestgrupp@gmail.com. Hageja rõhutab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg

1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva

nõudeõigusega, mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei

sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla

sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne

summa, mis peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad

kulud ehk kahju. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik. Käesoleval juhul on viivise nõudmise eeldused täidetud. Sissenõudmiskulu ei

oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et

pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

6. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et hageja poolt

opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega

tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad

tingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja on avaldanud

tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto

hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr

3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla

lepingu

sõlmimise

pakkumuseks.

Fotodega

loeb

kohus

tuvastatuks,

et

lisaks

parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla

operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Seega on hageja esitatud fotodega

leidnud tõendamist, et kostjale olid liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks

sõiduki parkimise näol.

7. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud

nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide

lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb

seda

lugeda

EP-poolseks

lepingu

sõlmimise

pakkumuseks.

Vastavalt

parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse.

See tähendab, et isikul on õigus EP esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle

parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev

parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei

ole ainuke parkimise teenust osutav operaator). Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki,

annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on

parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või

mahaminekuks või veose laadimiseks. Hageja väitel 03.07.2020 ja 17.08.2022, kui EP

parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas

sõiduautos ega selle juures kedagi. Leppetrahvinõude 03.07.2020 kell 20.20 ja 17.08.2022 kell

10.15 fotoga loeb kohus tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150

registreerimismärgiga nr xxxxxx oli pargitud 03.07.2020 kell 20.20 hageja opereeeritavale

parkimisalale Tallinna Lauluväljak, MÄE parkla, Tallinn ja 17.08.2022 kell 10.15 hageja

opereeritavale parkimisalale Magistrali keskus, Tallinn. Kontrollija tuvastas, et parkides ei

olnud sõiduki number registreeritud parkimisprogrammis ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

Leppetrahvinõude 03.07.2020 kell 20.20 ja 17.08.2022 kell 10.15 ning fotodega loeb kohus

tuvastatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr

xxxxxx oli pargitud 03.07.2020 kell 20.20 hageja opereeeritavale parkimisalale Tallinna

Lauluväljak, MÄE parkla, Tallinn ja 17.08.2022 kell 10.15 hageja opereeritavale parkimisalale

Magistrali keskus, Tallinn. Kontrollija tuvastas, et parkimistasu oli jäetud maksmata. Seega oli

Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx pargitud 03.07.2020 ja 17.08.2022

hageja opereeritaval parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu

sõlmimiseks nõustumuse.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi

on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline

isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana

liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele

mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad

omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras LS § 188 lg 2).

9. Vastavalt Maanteeametist saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvinõuete esitamise ajal. See tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus

sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis EP

parkimisalale, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Seda, et

parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja, on leidnud ka Tartu

Maakohus 28.01.211 tsiviilasjas nr 2-11-3112 tehtud lahendis, märkides, et EP-l on võimalik

esitada hagi sõiduki omaniku vastu ning kui sõiduki omanik tõendab hagimenetluses, et

sõidukit kasutas sellel ajal keegi teine, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist. Tartu

Ringkonnakohus oma 15.03.2011 määruses leidnud, et:”....kuna avaldaja nõude aluseks saab

olla võlaõiguslik leping, siis on õigus esitada nõue auto omaniku vastu, kes vastutab lepingu

rikkumise eest.” Omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise

jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-

2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430. EP

leppetrahvinõude rahuldamisel on maakohus 08.10.2015 otsuses ts.asjas nr 2-15-7081 asunud

seisukohale, et ”Juhul, kui vaadeldavatel kuupäevadel juhtis sõidukit mõni teine isik, nagu

väidab hageja, siis tuleb hagejal tõendada, et nendel päevadel oli ta andnud sõiduki kasutada

mõnele teisele isikule.” Juriidilise isiku osas on Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16

asunud seisukohale, et kuni juriidilisest isikust sõiduki omanik/vastutav kasutaja ei tõenda, et

sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal EP parklasse keegi teine, saab eeldada, et

sõidukit juhtis ja parkis juriidiline isik oma seadusliku esindaja vahendusel (p 11).

10. Eelpool kohus tuvastas, et sõiduk oli pargitud EP opereeritavale parkimisalale hagis toodud

ajal. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes, väljastas hageja leppetrahvid. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma.

11. Hageja parkimislepingu üldtingimustes on kehtestatud, et sõiduki kasutaja on kohustatud

parkimise korraldajale parkimiskoha eest tasuma parkimistasu ning juhul, kui parkimise

korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ualtuses parkimise korraldaja opereeritaval

parkimisalale tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile

või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida. Parkimislepingu

rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot.

Kuna parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli EP-l õigus esitada

leppetrahvi nõue.

12. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise

osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud

autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Fotodega loeb kohus

tuvastatuks, et EP esitas leppetrahvinõude päeval, mil tuvastati rikkumine, paigutades

leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kohus nõustub hagejaga, et EP-l oli/on õigus nõuda

parkimislepingu rikkumisel leppetrahvi, olles täitnud leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul

esitamise kohustuse.

13. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et 03.07.2020 ja 17.08.2022 juhtis ja parkis sõiduki

Toyota Land Cruiser 150 registreerimismärgiga nr xxxxxx EP parklasse keegi teine isik, seega

saab eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Kostja

vastuväited on paljasõnalised. Kostja vastuväidetest ei piisa hageja nõude kummutamiseks.

Kostja pidanuks leppetrahvi tasumise vältimiseks esitama kohtule tõendid, millest nähtuks

andmed, kes konkreetselt juhtis ja parkis sõiduki 03.07.202. ja 17.08.2022 hageja opereeritavas

parklas. Kohus selgitas pooltele 16.03.2023 toimunud eelistungil, et kostja peab oma õiguslikku

positsiooni tõendama, kuid kostja avaldas, et tõendeid tal ei ole. Seega ei ole kostja ümber

lükanud eeldust, et sõidukit juhtis ja parkis 03.07.202. ja 17.08.2022 hageja opereeritavas

parklas kostja oma seadusliku esindaja vahendusel. Eelpool on kohus esitanud motiivid

leppetrahvinõude tõendamise osas. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud. Hageja on püüdnud

lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja hagejale ei vastanud.

14. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset

raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS §

100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib

kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS §-s 101 lg 1 p 1 on sätestatud

õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Hageja nõuabki kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on tasunud

17.08.2022 parkimisega seonduva leppetrahvi summas 30 eurot, kuulub kostjalt

väljamõistmisele hageja kasuks leppetrahv summas 30 eurot 03.07.2020 parkimise eest.

15. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat

võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt, so 24.03.2021 ja 30.05.2022, saatis EP meeldetuletuse

võlgnevuse kohta kostja e-posti aadressile klinvestgrupp@gmail.com. VÕS § 1131 lg 1

sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud

Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti

vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalused ei

ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni

hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt,

milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning

meeldetuletuskirja väljasaatmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et sissenõudmiskulu ei oleks

tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kohus leiab, et kuivõrd

kostja on tasunud 26.09.2022 hageja sissenõudmiskulude katteks 10 eurot, on hageja nõue

kostjalt kooskõlas VÕS §-ga 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 30 eurot

põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning kostja enda menetluskulud tuleb jätta tema

enda kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Hageja palub välja mõista riigilõivu 100 eurot hagiavalduselt, 20 eurot õigusabikulude eest

maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esinduse kulud summas 375,83 eurot. Lepingulise

esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 3 tunni ja 25 minuti ulatuses,

tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot, on TsMS

§ 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

19. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja

lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad,

asjatundlikud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Seega

jääb kostja kanda riigilõiv summas 100 eurot, 20 eurot õigusabikulude eest maksekäsu

kiirmenetluses ja hageja lepingulise esinduse kulud summas 375,83 eurot ning viivis

menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)