1-23-2207/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-2207

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. mail 2023.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-23-2207 (22231703786)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Eliise Heinsalu

Abiprokurör

Marika Kreutzberg

Tõlk

Zemfira Lampman

Kriminaalasi

Aleksandr Skrebnev süüdistuses KarS 263 lg 1 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Aleksandr Skrebnev, isikukood: 50412180833, xxxx

kodanik, emakeel xxxx, xxxx, õpib xxxx, elukoht: xxxx,

e-post: xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistamata,

tõkendit kohaldatud ei ole;

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p.p 1, 4; § 173 lg 1 p

1 ja lg 3, § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 180 lg 3; § 179 lg 3; § 248

lg 1 p 5; § 249; § 310; § 311; § 313; KarS § - dest § 75 lg

1 p.p 1-6; lg 2 p.p 5, 8; 78 p 1 ; 87 lg 1 p 6 ja § VÕS §-

dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Aleksandr Skrebnev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest.

2. KarS § 87 lg 1 p 6 sätet kohaldades vabastada Aleksandr Skrebnev karistusest ja

kohaldada tema suhtes mõjutusvahendeid.

3. Juhindudes KarS § 87 lg 1 p 6 allutada Aleksandr Skrebnev käitumiskontrollile ja

nimelt kohustada Aleksandr Skrebnevi 1 (ühe) aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal

täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p.p

5, 8 alusel määratud kohustusi:

• elama alalises elukohas aadressil: xxxx;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 5 kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud

käitumiskontrolli ajal pöörduda psühholoogi poole ja osaleda teraapias kuni vajaduse

äralangemiseni.

5. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud

käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis

6. Juhindudes KarS§ 78 p 1 KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse

Aleksandr Skrebnev suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest.

7. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata Aleksandr Skrebnev Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (alaealiste üksuse) juhataja poolt

nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada alaealise kannatanu A. U.

seadusliku esindaja D. U. (isikukood: xxxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava

Aleksandr Skrebnev vastu esitatud tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju summas

60.- (kuuskümmend) euro nõudes.

9. Süüdistatava Aleksandr Skrebnevilt (isikukood: 50412180833) välja mõista alaealise

kannatanu A. U. kasuks tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes summas 60.

- (kuuskümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda A. U. Xxxx AS

olevale arveldusarvele nr xxxx.

10. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kriminaalasjas asitõendiks olev kannatanule

kuulunud musta värvi jope, milline on hoiule antud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadress: Rahumäe tee 6, Tallinn (21.12.2022.a.

asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 22ATH21338) hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

11. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasjas olevad digitaalsed

andmekandjad, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures kohtuotsuse

jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Juhindudes KrMS § 180 lg 3 Aleksandr Skrebnevil käesolevas kriminaalasjas

tekkinud menetluskulud s.o kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjakulud

kogusummas 324.- (kolmsada kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda.

12. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni

võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega

(KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Aleksandr Skrebnev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.11.2022 kella

20.40 paiku Xxxx asuva hoone juures, tungis kallale xxxx A. U., lõi teda peaga vastu pead,

samuti lõi rusikaga pea piirkonda. Peale seda lohistas kannatanu pingile ja lõi teda jalaga kõhtu

ja vastu jalgu, peksis kätega ja rusikatega vastu pead, nägu ja selga, tiris juustest. Oma

tegevusega põhjustas Aleksandr Skrebnev kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused:

verevalumi vasaku silma all, muhu vasakul pea piirkonnas, turse vasakul põsesarnal, väikse

haava ülahuule siseküljel. Samuti rebis ta katki kannatanu jope maksumusega 60 eurot.

Oma käitumisega häiris ta juhtunut pealtnäinud isikuid. Neist kaks: A. K. ning A. U. pidasid

vajalikuks sekkuda kannatanu kaitseks. Aleksandr Skrebnev ei taltunud veel ka siis, vaid lõi

käes olnud kotiga vastu pead ka A. U., kes löögist küll valu ei tundnud.

Seega rikkus Aleksandr Skrebnev oma tegevusega Korrakaitseseaduse § 55 sätestatut, mille

kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi isikuid häirival või ohtu asetaval viisil, s.h

teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt.

Sel moel Aleksandr Skrebnev rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid kasutades

vägivalda pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe

03.04.2023.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg,

süüdistatav Aleksandr Skrebnev, tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan ning

süüdistatava seaduslik esindaja A. S. käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja

nimelt, et abiprokurör Marika Kreutzberg taotleb kohtus Aleksandr Skrebnev süüdi

tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase

karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt

allutada Aleksandr Skrebnev 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 p.p 1-6

sätestatule ja nimelt kohustades Aleksandr Skrebnevit käitumiskontrolli ajal elama kohtu

määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokku on lepitud selles, et lisaks tuleb kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud

käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja nimelt: Juhindudes KarS § 75 lg 2

p.p 5, 8 kohustada Aleksandr Skrebnevi käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi poole ja

osalema teraapias kuni vajaduse äralangemiseni ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis.

Kohtule antakse teada, et Aleksandr Skrebnev oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu

A. U.le füüsilist ja moraalset kahju. Alaealise kannatanu seaduslik esindaja D. U. on

kriminaalasja kohtueelse menetluse kestel esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes

süüdistatava vastu nimelt on tuvastamist leidnud fakt, et Aleksandr Skrebnev lõhkus ära

kannatanu jope, maksumusega 60.- eurot. Tsiviilhagi summa palutakse anda kannatanu A. U.

arveldusarvele xxxx Xxxx.

Kokkuleppele on saadud selles, et käesolevas kriminaalasja kohtueelses menetluses Aleksandr

Skrebnevil tekkinud menetluskulud määratud kaitsja tasu kogusummas 324.- eurot jäetakse

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et käesolevas

kriminaalasja on asitõenditeks 1 CD ja 2 DVD plaati, millised asuvad kriminaalasja materjalide

juurese ja kannatanu jope, milline on antud hoiule Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlasse.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub et toimunud kokkuleppemenetluse

läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele KrMS § 245

lg 1 sätestatud tingimustes.

Menetlus Harju Maakohtus:

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.05.2023.a toimunud kohtuistungil süüdistatav

Aleksandr Skrebnev tunnistas end temale etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ning

nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe.

Süüdistatav võttis kannatanu esitatud tsiviilhagi omaks ja nõustus selle hüvitamisega

kannatanule.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan toetas oma esindatava seisukohta ja palus

kohtus prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe kinnitada selles välja toodud tingimustel. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzber jäi sõlmitud kokkuleppe juurde,

taotledes kohtult selle kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgituse

sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe

kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub

seisukohale, et süüdistatav Aleksandr Skrebnev on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning

sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet,

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Aleksandr Skrebnev tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja vabastada ta karistuse kandmist, kohaldades

vastavalt KarS § 87 lg 1 p 2 tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud

mõjutusvahendeid s.t juhindudes KarS § 75 lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 5, 8 allutada viimane

käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades

Aleksandr Skrebnevi käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi poole ja osalema teraapias

kuni vajaduse äralangemiseni ning kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis.

Kohus nõustub, et Aleksandr Skrebnevil käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud

menetluskulud s.o kaitsjakulud kogusummas 324. - eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel

riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt jätab kohus sundraha kohaldamata.

Tsiviilhagi:

Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Skrebnev oma

kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu A. U.le otsest varalist kahju ning seda

kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, alaealise kannatanu seadusliku esindaja

poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud varalise

kahju s.o 60.- euro ulatuses, milline on hüvitamata.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on

kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne

kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus

märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse

regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt

VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Käesolevas kriminaalasjas on alaealise kannatanu A. U. seaduslik esindaja D. U. esitanud

Aleksandr Skrebnev vastu eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel

tsiviilhagi, taotledes märgitud kahju välja mõistmist süüdlastelt. Aleksandr Skrebnev kes on

käesolevaks hetkeks saanud täisealiseks on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud

tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole,

vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule.

Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud alaealise kannatanu seadusliku esindaja

käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud

faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud

tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1

sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Aleksandr Skrebnevilt tsiviilhagi väljamõistmisel

kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5.

Asitõendid:

KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha

ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade

suhtes kohaldatavate meetmete osas.

Kõne all olevas kriminaalasjas on menetlusosalised kohtule teada andnud, et käesolevas

kriminaalasjas on asitõenditeks 1 CD plaat ja 2 DVD plaati, millised asuvad käesoleva

kriminaalasja materjalide juures ning süüdistatava poolt lõhutud kannatanu jope. Seoses

sellega, et menetlusosalised ei ole teinud kohtule ettepaneku asitõendites suhtes kohaldatavate

meetmete osas, kohus peab asjakohaseks KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt digitaalsed

andmekandjad koos nendel oleva teabega kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja

materjalide juurde ning kuna kannatanu oma katkist jopet tagasi taotlenud ei ole, siis jope,

milline asub hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb

kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/