2-20-4346/138 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4346

Kohtuasi

OÜ Lissus avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

TT ja KV määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OÜ Lissus (registrikood 12262923), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets

Puudutatud isikud TT (isikukood XXXXXXXXXXX) ja

KV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Puudutatud isik HT (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik MI (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik KN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik KR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik AR (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik RO (isikukood XXXXXXXXXXX)

Anija vald (Anija Vallavalitsuse kaudu) (registrikood

75018816), lepinguline esindaja RN

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena vastu TT ja KV määruskaebusele lisatud juurdepääsutee

alternatiividega kaart (lisa 1), OÜ Lissus kohta käiv e-äriregistri väljavõte (lisa 2)

ning OÜ Lissus 2020. a majandusaasta aruanne (lisa 3).

2. Jätta TT ja KV määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2021. a määrus muutmata.

2-20-4346

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TT ja KV kanda.

5. Mõista TT-lt ja KV-lt OÜ Lissus kasuks välja menetluskulude hüvitis 1216 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Teistel

menetlusosalistel

ei

ole

määruskaebemenetluses

hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Lissus (avaldaja) esitas 19. märtsil 2020 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud

27. märtsil 2020), milles palus määrata, et Harju maakonnas Anija Vallas Aavere külas asuva

Väljaantsu kinnisasja (registriosa nr 14376802) (Väljaantsu kinnistu) igakordsel omanikul ja

temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal ööpäev läbi nii jalgsi kui

sõiduvahenditega Müürimäe kinnisasjal (registriosa nr 1970102) (Müürimäe kinnistu) asuvat

juurdepääsuteed. Avaldaja palus määrata juurdepääsutasuks 100 eurot aastas ning kohustada

Müürimäe kinnistu omanikke andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta märkuse

kandmiseks.

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Väljaantsu kinnistu, millele ei ole juurdepääsu

avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja kinnistul on talumajapidamine, mida avaldaja soovib

kasutama hakata, kuid seda ei saa (sõidukitega) juurdepääsuta teha. Avaldaja on pereettevõte

ning tema osanikud soovisid esialgu Väljaantsu kinnistu soetada eraisikutena ja kasutada seda

elukohana. Kuna nad ei saanud selleks laenu, soetasid nad kinnistu avaldaja nimele, kuid nende

soov kasutada kinnistut osaliselt elukohana ei ole muutunud. Kinnistul soovitakse korraldada

ka õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolitusi. Kinnistu olemasolevate hoonete taastamisele ja

kogu kompleksi väljaehitamisele kulub hinnanguliselt 10 aastat. Avaldajal on esialgu plaan

pakkuda toitlustamise teenust 2–3 korda kuus gruppidele suurusega keskmiselt 8 ja

maksimaalselt 16 inimest. Majutuse järk-järguline väljaarendamine toimub esialgse plaani järgi

5–10. tegevusaastal alates 2020. a-st.

1.2. Avaldaja kinnistule pääseb Raasiku-Anija teelt mööda Kröösi heinamaa (registriosa nr

4189802), Välja (registriosa nr 4206302) ja Müürimäe kinnistuid kulgevat teed (juurdepääsu-

tee I). See on ajalooline tee, mida on väljakujunenud tava kohaselt kasutatud avaldaja kinnistule

pääsemiseks. Tee ei vaja parandamist ja on kasutatav praeguses seisukorras. Seejuures on

Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud juba koormatud teeservituutidega avaldaja kinnistu

igakordse omaniku kasuks. Nende vahele jääb Müürimäe kinnistu, mille omanikud TT

(puudutatud isik I) ja KV (puudutatud isik II) takistavad juurdepääsu üle Müürimäe kinnistu.

Samas kasutavad puudutatud isikud I ja II juurdepääsuteed I olulises osas ka ise, sh nende

2-20-4346

kasuks Kröösi heinamaa kinnistule seatud teeservituudi alusel. Nad said Müürimäe kinnistu

omanikeks alles 4. septembril 2019 ning pidid arvestama, et sellel paiknevat teed kasutatakse

ka avaldaja kinnistule pääsemiseks. Avaldaja palub juurdepääsu määrata mööda

juurdepääsuteed I pikkusega 950 m selle olemasolevas laiuses. Juurdepääsutee I ei ole avalikult

kasutatav tee ega muutu avalikult kasutatavaks teeks juurdepääsu määramisega, mistõttu ei

kohaldu sellele avalikult kasutatava tee nõuded.

1.3. Alternatiivset juurdepääsu ei ole. Nopa teelt algav mööda Mäe (registriosa nr 5714902),

Andrese (registriosa nr 6978002) ja Vana-Nurme (registriosa nr 8292702) kinnistuid kulgev tee

(juurdepääsutee II) ei ole sõidetav. See on kehvas seisus ja vihmaga sõiduautoga läbimatu.

Lisaks on teel tihti kariloomad. Mäe ja Andrese kinnistuid kasutatakse põllumajanduslikul

otstarbel ning nii Nopa teel kui ka Mäe, Andrese, Vana-Nurme, Väljaantsu ja Välja-Müürimäe

kinnistutele jääval teel liigeldakse iga päev traktoritega. Sõiduautoga läbitav tee lõpeb Mäe ja

Andrese kinnistute piiril. Pinnas on seal pehme ja sõiduauto jääb kinni ning edasi tuleb sealt

liikuda jalgsi. Vana-Nurme ja Andrese kinnistule jääv teelõik on äärmiselt kehvas seisus.

Juurdepääsu

määramisega

mööda juurdepääsuteed

II kaasneks

oluline kulu

tee

väljaehitamisele. Kulu suurus oleks juurdepääsutee II pikkust (420 m) ja rajatavat laiust (3 m)

arvestades minimaalselt 10 710 eurot. Juurdepääsutee II on küll juurdepääsuteest I lühem, kuid

arvestada tuleb selle seisukorda ning seda, et Nopa tee seisukord on samuti kehv ja seda mööda

tuleb sõita veel 1150 m Kose-Jägala maanteeni. Juurdepääsutee I viib otse Raasiku-Anija

maanteele. Ühelegi juurdepääsutee II alla jäävale kinnistule ei ole avaldaja kinnistu kasuks

teeservituuti seatud.

1.4. Juurdepääsutasu tuleb tasuda ainult Müürimäe kinnistu omanikele ja selle mõistlik suurus

on tee kasutajate arvu arvestades 100 eurot aastas. Juurdepääsuteed I kasutavad lisaks

avaldajale ka puudutatud isikud I ja II, Välja kinnistu omanikult maa rentinud Kröösi heinamaa

kinnistu omanik, Pitkakaela kinnistu omanik, kes on sama Kröösi heinamaa kinnistu

omanikuga, ning Peetri kinnistu omanik, mistõttu on tasu jagatud võrdselt nelja kasutaja vahel.

Tasu sisaldab juurdepääsutee I aluse maa maamaksu ja omandiõiguse riive hüvitist, arvestades

mh seda, et juurdepääsutee I määramine juurdepääsuna ei riiva puudutatud isikute I ja II õigusi

eriti intensiivselt. Tasu ei sisalda teelõigu korrashoiukulu, sest avaldaja on nõus seda omal kulul

korras hoidma. Puudutatud isikute I ja II käsitlus korrashoiutoimingutest ja -kuludest on

ülepaisutatud. Anija Vallavalitsus teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet ja teeäärte niitmist,

mistõttu on selle korrashoiuks vajalik veel ainult kevadine tee pindamine.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isikud I ja II vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad juurdepääsu määrata mööda

juurdepääsuteed II.

2.1. Ajalooliste kaartide järgi on juurdepääs avaldaja kinnistule kulgenud nii Nopa tee kui ka

Raasiku-Anija tee kaudu ning avaldaja kinnistule pääseb ka praegu mööda juurdepääsuteed II.

See on ajalooline juurdepääsutee, mida avaldaja on kasutanud ja kasutab ka praegu oma

kinnistule pääsemiseks. Juurdepääsutee II on optimaalne juurdepääs ja koormab selle alla

jäävate kinnistute omanike õigusi vähem. Juurdepääsutee I on ligi 650 m pikk ja sealt edasi on

avaldaja kinnistu hooneteni veel ligi 350 m. Juurdepääsutee II on 365 m pikk, seega oluliselt

lühem. Seejuures jääb 450 m juurdepääsuteest I Müürimäe kinnistule ja selle kasutamine

juurdepääsuna koormab puudutatud isikuid I ja II kõige rohkem. Lisaks elavad puudutatud

isikud I ja II alaliselt Müürimäe kinnistul, kuid neile teadaolevalt ei elata alaliselt Mäe ja

Andrese kinnistutel. Juurdepääsutee II määramist juurdepääsuna ei takista asjaolu, et seda

kasutatakse traktoritega liiklemiseks ja seal võib olla kariloomade ülekäigukoht. Ainuüksi

2-20-4346

avaldaja soov kasutada talle mugavamat juurdepääsu, sh soov vältida Nopa tee kasutamist, ei

anna alust määrata juurdepääsuna juurdepääsuteed I. Avaldaja teadis enne kinnistu ostmist, et

sellele ei ole juurdepääsu ning et puudutatud isikud I ja II ei ole nõus juurdepääsuga üle nende

kinnistu.

2.2. Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku kasutatakse puudutatud isikute I ja II majapidamise

teenindamiseks. Müürimäe kinnistu on küll koormatud teeservituudiga Kröösi heinamaa

kinnistu kasuks, kuid selle omanik kasutab teelõiku hooajaliselt ja harva. Teelõigu

liikluskoormus on seega väga väike. Avaldaja kinnistul paiknenud elamu on hävinenud ja

säilinud on vaid abihooned. Avaldaja soovib kinnistu kasutusele võtta ärilisel otstarbel ja rajada

sinna peomaja, millele peab olema juurdepääs piiramatule hulgale ja määratlemata isikutele.

See toob kaasa olulise liiklusintensiivsuse ja -tiheduse kasvu teelõigul ning senise privaatsuse

kadumise. Lisaks seab võõraste isikute Müürimäe kinnistule lubamine ohtu puudutatud isikute I

ja II vara, pereliikmed ja koduloomad. Puudutatud isikud I ja II on Müürimäe kinnistu piirile

rajamas hobuste koplit ja ei ole mõeldav, et vahetult selle juurest hakkaks mööda sõitma

piiritlemata hulk isikuid. Võõrad inimesed ja autoliiklus tekitavad hobustes stressi ning hobuste

võimalik toitmine on neile eluohtlik. Juurdepääsu määramisel mööda juurdepääsuteed I ei saaks

puudutatud isikud I ja II hobuste koplit planeeritud kohta rajada ja sellega langeks ligi 1,7 ha

suurune ala kasutusest välja. Avaldaja ärilised huvid ei saa üles kaaluda puudutatud isikute I

ja II huvi kodurahu ja omandiõiguse puutumatuse vastu, eriti arvestades, et avaldajal on oma

kinnistule juurdepääsutee II näol alternatiivne ja oluliselt lühem juurdepääs.

2.3. Väär on väide, et Müürimäe kinnistule jääv teelõik on heas korras ega vaja parandamist.

Müürimäe kinnistul ei ole nõuetekohast, s.o avalikult kasutatavale teele kehtestatud nõuetele

vastavat teed. Teedeinseneri eksperthinnangu järgi on teelõik vähem kui 3 m lai, mistõttu ei ole

sõiduautodel võimalik sellel teineteisest ohutult mööduda. Lisaks ei ole teelõik intensiivsema

liiklussageduse ja raskeliikluse jaoks piisava kandevõimega. Teele tekivad roopad ning teekatte

ja muldkeha pinnad segunevad ja küllastuvad veega, mille tagajärjel muutub tee sõiduautoga

läbimatuks. Samas taotleb avaldaja juurdepääsu igat liiki sõidukitega. Ohutuks ja mõistlikuks

liiklemiseks tuleb tee laiemaks ehitada ja tõsta selle kandevõimet. Teedeinseneri hinnangul

kulub teelõigu läbitavuse tagamiseks selle intensiivsema sõidukitega kasutamise korral ligi

27 000 eurot. Juurdepääsuteede I ja II seisukord on seega sarnane ning kummagi tee avaldaja

huvides kasutusele võtmine eeldab sisuliselt uue, nõuetekohase tee ehitamist. Juurdepääsutee I

ehitamiseks kogupikkuses kulub ligi 54 000 eurot, kuid juurdepääsutee II ehitamiseks ligi

21 600 eurot. Lisaks nõuab juurdepääsutee II hilisem hooldamine vähem ressursse.

2.4. Raasiku-Anija teelt ei ole mahasõiduks Kröösi heinamaa kinnistule välja ehitatud

nõuetekohast ristumiskohta. Mahasõidukoht ei ole kõvakattega ja seal ei mahu kaks autot

üksteisest ohutult mööduma. Lisaks on seal piiratud nähtavus. Juurdepääsutee I määramine

juurdepääsuna vähendab seega liiklusohutust Raasiku-Anija teel. Kose-Jägala teelt on aga

rajatud nõuetekohane mahasõit Nopa teele.

2.5. Avaldaja pakutud juurdepääsutasu 100 eurot aastas ei ole mõistlik ega proportsionaalne

tasu, arvestades Müürimäe kinnistule jääva teelõigu kasutuse intensiivsuse kasvu ja kinnistu

väärtuse vähenemist. Kröösi heinamaa kinnistu omanik kasutab teeservituudi alusel teelõiku

väga vähe ja Peetri kinnistu omanik ei kasuta seda üldse, sest tal on juurdepääs olemas. Teelõigu

alla jääva maa maamaksu suurus on 0,69 eurot aastas. Avaldaja peaks sellest tulevikus

juurdepääsu õiguse alusel teed kasutama hakkavate isikute proportsiooni arvestades kandma

99%. Õiglane hüvitis omandiõiguse riive eest on vähemalt 1000 eurot aastas, arvestades, et

riivatud saab puudutatud isikute I ja II privaatsus, nad ei saa enam soovitud asukohta rajada

hobusekoplit ja ligi 1,7 ha suurune rohumaa langeb kasutusest välja ning nad peavad tegema

2-20-4346

kulutusi hobukopli aia uueks rajamiseks ja ka privaatsuse ja turvalisuse säilitamiseks. Avaldaja

äriplaani realiseerumisel kasvab oluliselt teelõigu kasutussagedus ja see toob kaasa täiendavad

korrashoiukulud. Korrashoiukohustus ja sellega seotud kulud tuleks jätta avaldaja kanda ning

avaldajat tuleks teedeinseneri kirjeldust arvestades kohustada hööveldama teed kolm korda

aastas ja rullima teed peale igat hööveldamist, tegema tolmutõrjet kord aastas, niitma teeääri

kolme meetri laiuselt mõlemalt poolt teelõiku kaks korda aastas, puhastama ja hoidma korras

truupi, taastama teekatte kulumiskihti kord kahe aasta jooksul ning tegema talvist lumetõrjet

hiljemalt 12 tunni jooksul lumesaju lõppemisest. Anija Vallavalitsus ei teosta talvist lumetõrjet,

sest avaldaja kinnistule ei ole keegi registreerinud oma alalist elukohta ega saagi seda teha.

2.6. Avaldajat tuleb kohustada välja ehitama ka avaliku tee nõuetele vastav ja vähemalt 4 m

laiune tee. Lisaks tuleb seada tingimused, et sõidukitega liiklemine on lubatud ajavahemikul

kell 07.00 kuni 24.00 ning järgida tuleb õueala reegleid. Avaldajat tuleb kohustada paigaldama

õueala liiklusmärgid juurdepääsutee algusesse ja lõppu.

3. PG-le (puudutatud isik VI) kuulub Peetri kinnistu (registriosa nr 10320002). Puudutatud

isiku VI seisukoha järgi on juurdepääsuteed I ajalooliselt kasutanud nii Aavere, Jägala kui ka

Saunja külade elanikud ning see on varem olnud Raasikule liiklemiseks avalikus kasutuses.

Seetõtu on mõistlik, et avaldaja kinnistule pääseb mööda juurdepääsuteed I.

4. IT-le (puudutatud isik VII) ja KR-le (puudutatud isik VIII) kuulub Mäe kinnistu. Puudutatud

isiku VIII seisukoha järgi on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud siiani mööda

juurdepääsuteed I ja see peab nii jääma.

5. AR-le (puudutatud isik IX) kuulub Andrese kinnistu. Puudutatud isiku IX seisukoha järgi

ehitas ta juurdepääsutee II Andrese kinnistule jäävas osas 1990-ndate aastate teises pooles

selleks, et külast oleks teine väljapääs. Teelõik on kitsam ja halvemas seisukorras kui

juurdepääsutee I ning puudutatud isik IX kavatseb selle lõplikult sulgeda. Ta on nõus lubama

selle kasutamist üksnes juhul, kui kõigil külaelanikel säilib võimalus kasutada teelõiku

väljapääsuks Raasiku-Anija teele, st kui säilib selle varasem kasutusviis. Ajalooliselt on

juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud üle Müürimäe kinnistu ning see peaks nii jätkuma.

Avaldaja kinnistule ei ole kunagi juurdepääsu toimunud üle Andrese ega Mäe kinnistute.

Asjaolu, et kunagi kulgesid mööda Andrese kinnistu piiri vankrirajad, ei muuda seda

ajalooliseks juurdepääsuteeks. Hetkel ainukene Aavere külla viiv Nopa tee on rajatud suhteliselt

hiljuti. Ajalooliselt liiguti Aavere külast Raasikule üle Väljaantsu, Kröösi heinamaa ja

Müürimäe kinnistuid kulgeva tee, sh tegid seda Andrese ja Mäe kinnistute elanikud.

6. RO-le (puudutatud isik X) kuulub Kröösi Heinamaa kinnistu. Puudutatud isiku X seisukoha

järgi on avaldaja kinnistule olnud ajalooliselt alati juurdepääs mööda juurdepääsuteed I ning

selline juurdepääs peaks jätkuma.

7. Anija Vallavalitsuse seisukoha järgi on parim juurdepääs avaldaja kinnistule

juurdepääsutee I. Juurdepääsutee I on ligi 900 m pikk kruuskattega tee, mis on paremas

seisukorras kui juurdepääsutee II. Juurdepääsuteed I on ajalooliselt juurdepääsuna kasutatud.

Juurdepääsutee II on väga halvas seisukorras, eriti selle ligi 400 m pikkune pinnastee lõik, mis

on vihmasel ajal pehme. Lisaks on see teelõik auklik ja täiteks on kasutatud kive.

Juurdepääsutee II on ka kitsas ning selle ääres on suured kivid. Juurdepääsutee II määramisel

juurdepääsuna tuleb arvestada ligi 400 m pikkuse tee ehitamise kuluga. Anija Vallavalitsus

teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet Müürimäe kinnistu elamuni viiva pinnasteeni. Anija

Vallavalitsus ei teosta lumetõrjet juurdepääsuteel II.

2-20-4346

8. Vana-Nurme kinnistu (registriosa nr 8292702) omanik HT (puudutatud isik III) ning Välja

kinnistu (registriosa nr 4206302) omanikud MI (puudutatud isik IV) ja KN (puudutatud isik V)

ei vastanud avaldusele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus tegi 30. novembril 2021 määruse, millega:

-

keeldus puudutatud isikute I ja II avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamise

avalduse menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1);

-

jättis puudutatud isikute I ja II istungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 2);

-

rahuldas avaldaja avalduse (resolutsiooni p 3);

-

määras Väljaantsu kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt Raasiku-Anija teelt

mööda juurdepääsuteed I, mille asukoht on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud

punase joonega (resolutsiooni p 4);

-

määras, et Müürimäe kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu taluma ning

Väljaantsu kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus

juurdepääsu kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega täismassiga kuni 6 tonni

(kaalupiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole), juurdepääsu kasutamisel

tuleb järgida õuealal liiklemise reegleid, Väljaantsu kinnistu igakordne omanik peab iga

aasta kevadel tegema Müürimäe kinnistule jääval teelõigul killustiku pealeveo ja selle

rullimise, juurdepääs on tähtajatu ning Väljaantsu kinnistu igakordne omanik tasub

Müürimäe kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu 100 eurot 29 senti aastas,

mis tuleb tasuda iga aasta 1. märtsiks jooksva aasta eest (resolutsiooni p-d 5 ja 5.1–5.5);

-

kohustas avaldajat paigaldama Müürimäe kinnistule õueala reeglite kohta kaks

liiklusmärki (resolutsiooni p 6);

-

kohustas avaldajat rajama määruse jõustumisele järgneva suve lõpuks (hiljemalt

31. augustiks) Müürimäe kinnistule kaks möödasõidutaskut määrusele lisatud plaanil

punase ristiga tähistatud asukohta ning määras, et möödasõidutaskud peavad olema

ehitatud selliselt, et need võimaldavad möödasõitu sõiduautodele (resolutsiooni p 7);

-

kohustas puudutatud isikuid I ja II andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu

ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks (resolutsiooni p 8);

-

eemaldas menetlusest puudutatud isiku VI (resolutsiooni p 9);

-

määras, et määruse lahutamatud lisad on juurdepääsutee ja möödasõidu taskute

asukohtade kaardid (resolutsiooni p 10);

-

tühistas Harju Maakohtu 17. novembri 2021. a määruse (muudetud Tallinna

Ringkonnakohtu 8. veebruari 2021. a määrusega) õigussuhte esialgse reguleerimise

kohta (resolutsiooni p 11);

-

jättis avaldaja menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda, välja arvatud

esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja juhatuse liikme vande all

ülekuulamise taotlusega seotud kulud, ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende

enda kanda (resolutsiooni p 12);

-

määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4520 eurot (resolutsiooni p 13);

-

mõistis puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 4520 eurot ning sellelt alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni viivise

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (resolutsiooni p-d 14 ja 15).

9.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

avaldaja kinnistu ei külgne avalikult kasutatava teega;

2-20-4346

-

avaldaja kinnistule lähimad avalikult kasutatavad teed on Raasiku-Anija tee ja Nopa tee;

-

avaldajal ei olnud Müürimäe ja Andrese kinnistute omanike takistuste tõttu võimalik

oma kinnistule pääseda ei Raasiku-Anija tee ega Nopa tee poolt;

-

praegu pääseb avaldaja kinnistule üksnes Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2021. a

esialgse õiguskaitse määruses sätestatud tingimustel;

-

Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud on koormatud tasuta ja tähtajatute teeservituutidega

avaldaja kinnistu kasuks.

9.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb juurdepääs avaldaja kinnistule määrata

mööda juurdepääsuteed I.

9.2.1. Tuvastatud asjaoludel ei ole avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt.

Menetlusosaliste vahel on aga vaidlus selle üle, kas juurdepääsuna tuleks määrata

juurdepääsutee I või II. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist üksnes mööda

juurdepääsuteed I ning seda olenemata kohtu selgitusest, et avaldus võib jääda rahuldamata, kui

kohus peaks leidma, et juurdepääsutee II on juurdepääsuna mõistlikum. Puudutatud isikud I

ja II leiavad seevastu, et juurdepääs tuleks määrata mööda juurdepääsuteed II. Vaidlust ei ole

selle üle, et maakorralduslikult on võimalikud mõlemad variandid.

9.2.2. Avaldaja kinnistule on juba mõnda aega toimunud juurdepääs mööda juurdepääsuteed I.

Seda on kinnitanud nii Anija Vallavalitsus kui ka avaldaja ning puudutatud isikute I ja II

kinnistute endised omanikud, kellele kinnistud kuulusid ligi 7 aastat. Asjaolu, et juurdepääs on

olnud ajas muutuv ja toimunud ka mööda juurdepääsuteed II, ei muuda seda, et juurdepääsutee

I on olnud juba pikemat aega kasutuses, on paremas seisus ja on mõistlikum variant.

9.2.3. Juurdepääsuteed I ja II ei ole tegelikult võrreldavad alternatiivid. Kohus veendus

paikvaatlusel, et Raasiku-Anija teelt algav juurdepääsutee I on kruusatee, mis vastab

eraomandis oleva kruusatee tavapärasele seisundile. Müürimäe kinnistule jääv teelõik ei ole

sellises seisundis, et sellel ei oleks võimalik sõita. Tee ei ole mõeldud kaherealiseks liikluseks,

mistõttu sõidetakse sel teineteisest möödumiseks tee pervel. Ka puudutatud isikute I ja II

esitatud Estroad hinnangu järgi on juurdepääsutee I üldiselt rahuldavas seisundis ja vajadus

seda laiendada või rajada möödataskud või teha muid täiendusi sõltub üksnes

liiklusintensiivsusest. Juurdepääsutee II on juurdepääsuteest I halvemas seisus. Juurdepääsutee

II on sissesõidetud pinnastee, mis on kitsam, auklik ja rohtu kasvanud. Selle ühes servas on

kraav, mis oli paikvaatluse ajal kohati ääreni vett täis, ning teisel pool maakivid ja/või puud

sedavõrd lähedal, et seal ei pruugi sõidukitel olla võimalik teineteisest mööduda.

Juurdepääsutee II jõuab välja Nopa teeni, mis on kruusatee ja võrreldav juurdepääsuteega I,

mitte asfaltkattega Raasiku-Anija riigiteega.

9.2.4. Avalduse rahuldamata jätmiseks ei anna alust puudutatud isikute I ja II väited selle kohta,

et avaldaja teadis enne enda kinnistu soetamist, et puudutatud isikud I ja II ei nõustu

juurdepääsuga üle Müürimäe kinnistu. See andis avaldajale üksnes teadmise, et ta peab

juurdepääsu saamiseks pöörduma kohtusse. Samuti ei anna avalduse rahuldamata jätmiseks

alust puudutatud isikute I ja II väited, et Müürimäe kinnistule jääv teelõik on intensiivsema

liiklussageduse ja raskeliikluse jaoks ebapiisava kandevõimega. Juurdepääsuteest I paremas

seisukorras teed ei ole. Lisaks ei ole puudutatud isikud I ja II olenemata kohtu mitmetest

selgitusest ja päringutest tõendanud, et juurdepääsutee I liiklusintensiivsus kasvaks oluliselt, sh

et avaldaja vajab juurdepääsu ärilistel eesmärkidel ürituste ja pulmapidude korraldamiseks ning

teed hakkavad pidevalt kasutama avaldaja kliendid ja teenindavad sõidukid, prügiauto, bussid

ja kaubaautod. Avaldaja on märkinud, et soovib enda kinnistul läbi viia õmblus-, käsitöö- ja

kokanduskoolitusi ning kasutada kinnistut osaliselt ka koduna. Ei ole selge, mille alusel

2-20-4346

väidavad puudutatud isikud I ja II, et avaldaja kinnistule rajatakse suurejooneline peokoht.

Avaldaja selgitas, et praegu kasutab juurdepääsuteed I tema seaduslik esindaja paar korda

nädalas, et teha kinnistul haljastustöid, kuid tulevikus võib juurdepääsu kasutada 5–10 sõidukit

päevas. Samuti selgitas avaldaja, et tal ei ole praegu äriplaani, detailplaneeringut ega ehitusluba.

Puudutatud isikute I ja II väited selle kohta, et juurdepääsutee I ei vasta ärihoone

teenindamiseks mõeldud nõuetele, ei ole seega siinses menetluses asjakohased. Asja

lahendamisel ei saa lähtuda hüpoteetilistest ja kontrollimatutest asjaoludest. Äriühingul on

samuti õigus enda kinnistule juurde pääseda ja seal äritegevusega tegeleda.

9.2.5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel määratav juurdepääs ei pea vastama

ehitusseadustikus ega avalikule teele sätestatud nõuetele. Seetõttu ei tule arvestada avaliku

otstarbega juurdepääsutee nõuetega ega rajada minimaalselt 4 m laiust ja VI klassi maantee

nõuetele vastavat teed. Sel põhjusel ei anna ka juurdepääsutee seisund iseenesest alust jätta

avaldus rahuldamata. Juurdepääsuteest I paremas seisundis teed ei ole. Vastupidist ei võimalda

järeldada ka asjas esitatud inseneride mõõtmistulemused. Väiteid juurdepääsutee seisundi kohta

tuleb seejuures arvesse võtta selle korrashoiukulude hindamisel. Puudutatud isikud I ja II

kinnitasid 29. septembri 2021. a ärakuulamisel, et tee seisundi säilitamiseks on tegelikult piisav,

kui iga aasta tehakse töid vastavalt juurdepääsutingimustele ning tee rekonstrueerimine ega

ümberehitamine ei ole sellisel juhul vajalik. Eelnevat arvestades ei tule hinnata menetlusosaliste

väiteid selle kohta, millist koormust milline Müürimäe kinnistule jääv teeosa talub ning kas ja

millistele nõuetele see vastab, samuti seda, milline kulu kaasneb kummagi juurdepääsutee

rajamisega.

9.2.6. Kuigi juurdepääsutee II on lühem kui juurdepääsutee I, ei anna ainuüksi see alust leida,

et juurdepääsutee II on mõistlikum. Arvestada tuleb, et juurdepääsutee II on halvemas seisundis

ja ei ole vähemalt viimased seitse aastat juurdepääsuna kasutusel olnud (välja arvatud ajal, mil

juurdepääsutee I kasutamine ei olnud puudutatud isikute I ja II vastuseisu tõttu võimalik).

Samuti tuleb arvestada, et Nopa tee on kohalik kruusatee ja ligipääs kõvakattega teeni on

juurdepääsutee II kaudu isegi pikem. Juurdepääsuteed I ei muuda ebamõistlikuks ka see, et

mahasõit Raasiku-Anija teelt on kitsas. Maanteeamet selgitas vastuseks puudutatud isikute I ja

II päringule samuti, et neile teadaolevad andmed ei anna alust asuda seisukohale, et mahasõit

oleks ebapiisav. Ka kohus ei kogenud vaatlusel, et mahasõit oleks liiga kitsas. Hetkel ei ole

andmeid selle kohta, et mahasõit tuleks ümber ehitada.

9.2.7. Juurdepääsu määramisega kaasneva riive puhul tuleb arvestada, et juurdepääsutee I

kulgeb mööda Müürimäe kinnistu piiri ning jääb sellel paiknevatest lähimatest hoonetest 44 m

ja elumajast 85 m kaugusele. Juurdepääsutee I ei läbi Müürimäe kinnistu hoovi ning hoovi ja

tee vahele jäävad kõrged puud ja kõrge kuusehekk. Nõustuda ei saa puudutatud isikute I ja II

väitega nende kinnistu väärtuse vähenemise kohta juurdepääsutee I kasutamisel.

Juurdepääsutee I on olemasolev ja kinnistu servas kulgev tee. Rajada ei tule uut teed ega

vähendada puudutatud isikute I ja II kasutuses olevat maa-ala. Talumiskohustus

kompenseeritakse juurdepääsutasuga. Eraelu riive sisustamisel tuginevad puudutatud isikud I

ja II peopaiga rajamisele avaldaja poolt, mis on tõendamata, ning viitavad äriplaanile, mida ei

ole koostatud. Puudutatud isikud I ja II ei ole teinud usutavaks, et üksnes avaldaja tänasest ja

võimalikust lähitulevikus ettenähtavast tee kasutusest lähtuks neile selline kahjulik mõju, mis

kaaluks üles avaldaja huvi pääseda enda kinnistule mööda olemasolevat heas seisus teed.

Juurdepääsu määramist mööda juurdepääsuteed I ei välista ka puudutatud isikute I ja II soov

rajada hobukoppel tee äärde, mida nad kasutavad ka enda kodule juurdepääsemiseks. Kui

avaldajast peaks lähtuma puudutatud isikutele I ja II kahjulik mõju, on neil õigus nõuda

avaldajalt rikkumise kõrvaldamist. Avaldaja on juurdepääsuteed I esialgse õiguskaitse määruse

2-20-4346

alusel kasutanud ligi aasta aega ning ei ole teada, et see oleks tekitanud mingeid kahjulikke

mõjutusi.

9.2.8. Puudutatud isikute I ja II väide, et juurdepääsutee II määramine juurdepääsuna riivab

puudutatud isikute õigusi vähem, sest Vana-Nurme ja Mäe kinnistute omanikud ei ole

vastuväiteid esitanud, on eksitav. Juurdepääsutee I ja II kulgevad mõlemad üle kolme kinnistu

ning mõlema puhul on juurdepääsu määramisele vastu vaielnud ühe kinnistu omanikud, st

vastuseis neile on võrdne. Samas on Kröösi heinamaa ja Välja kinnistutele juba avaldaja kasuks

seatud teeservituut, mistõttu oleks juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed II

koormavam. Puudutatud isikute I ja II väidetel selle kohta, et juurdepääsutee II rajamine

parandaks ka Mäe ja Andrese kinnistute juurdepääsu võimalusi ning oleks vajalik Pitkakaela ja

Kröösi heinamaa kinnistute omanikule, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus ei saa avaldaja

juurdepääsuavaldust lahendades lahendada terve piirkonna juurdepääsu probleeme ega määrata

juurdepääsu isikutele, kes seda ei taotle.

9.2.9. Eelnevat kogumis arvestades ei kaalu puudutatud isikute I ja II huvid üles avaldaja huvi

saada enda kinnistule juurdepääs mööda olemasolevat ja paremas seisus teed, mis tagab

mõistlikuma ligipääsu asfaltkattega riigiteele.

9.3. Avaldaja ja puudutatud isikud I ja II leppisid 29. septembri 2021. a ärakuulamisel kokku

selles, et juurdepääsuteel kehtestatakse õuealareeglid ja avaldaja paigaldab selleks kaks

liiklusmärki, avaldaja teostab igal kevadel Müürimäe kinnistule jääval teelõigul killustiku

pealeveo ja rullimise ning avaldaja rajab kaks möödasõidutaskut. Arvestades, et puudutatud

isikute I ja II kinnitusel on teelõigu tänase seisu säilitamiseks piisav, kui vedada teele iga kevad

killustikku ja seda rullida, ei ole vaja määrata juurdepääsutee rajamise kulusid ega selleks

kohustatud isikuid. Möödasõidutaskud ei pea vastama puudutatud isikute I ja II esitatud

eksperdi hinnangus toodud parameetritele. Puudutatud isikud I ja II ei kooskõlastanud eksperdi

lähteülesannet avaldajaga ja avaldajal ei olnud võimalust eksperdile küsimusi esitada.

Puudutatud isikute I ja II esitatust ka ei nähtu, millise tööpüstituse nad eksperdile andsid.

Eksperdi hinnangust nähtub, et tellija selgitas talle, et möödasõidutaskuid on vaja

maksimaalselt järelhaakega kaubiku mahutamiseks ning ekspert määras selle järgi

möödasõidutasku pikkuseks 10 m ja laiuseks 5 m. Seejuures lähtus ekspert linnatänavatele

kehtestatud standardist, mis ei ole siinsel juhul asjakohane. Eksperdile esitatud lähteülesanne ei

vasta ka avaldaja ega puudutatud isikute I ja II vajadusele. Asjas ei ole arutatud juurdepääsu

määramist veoautole või järelhaagisega kaubikule. Avaldaja on küll palunud juurdepääsu igat

liiki sõidukitega, kuid on avaldanud, et juurdepääsu hakatakse kasutama peamiselt

sõiduautodega. Seetõttu määrab kohus, et möödasõidutaskud peavad võimaldama sõiduautode

möödasõitu. Möödasõidutaskud tuleb rajada määruse jõustumisele järgneva suve lõpuks.

Lisaks määrab kohus vastavalt puudutatud isikute I ja II soovile juurdepääsu kasutamisele sama

sõidukite massipiirangu, mis on kehtestatud esialgse õiguskaitse määrusega, s.o täismass kuni

6 tonni. Massipiirang ei kehti lumetõrjetehnikale ja prügiveoautole.

9.4. Puudutatud isikute I ja II loetelud korrashoiutööde puhul tuleb arvestada, et tegu on avaliku

teega liiklussagedusega kuni 200 autot ööpäevas. Ei ole arusaadav, millele tugineb selline

prognoos, mistõttu ei tule lähtuda avaliku tee seisundi nõuetest. Puudutatud isikute I ja II

nõudmised ei ole mõistlikud ega kooskõlas avaldaja taotlusega ja sellega, et nad kasutavad

teelõiku ka ise. Kuivõrd juurdepääsu määramisega ei määrata teed avalikuks kasutamiseks, ei

ole põhjendatud avaldaja kohustamine ehitama välja avalik tee. Samuti oleks avaldajat

põhjendamatult koormav nõue, et ta peab lund lükkama 12 tunni jooksul pärast lumesaju

lõppemist. Anija Vallavalitsus on kinnitanud, et ta teostab juurdepääsuteel I lumetõrjet kuni

Müürimäe kinnistu elamuni viiva pinnasteeni. Puudutatud isikutele I ja II on seega lumetõrje

2-20-4346

tagatud ning nad ei saa avaldajalt nõuda lumetõrjet Välja ega Väljaantsu kinnistul. Puudutatud

isikute soov jätta avaldaja kanda Müürimäe kinnistul asuva truubi puhastamine ja sellega seotud

kulu on sisustamata. Sõidukitega liiklemise aja piiramine ajavahemikuga kell 07.00 kuni 24.00

ei ole mõistlik.

9.5. Puudutatud isikutele I ja II makstava juurdepääsutasu põhjendatud suurus on 100 eurot

29 senti aastas. Müürimäe kinnistule I jäävat teelõiku hoiavad korras avaldajad ja osaliselt vald,

mistõttu ei tule juurdepääsutasus arvestada korrashoiukulusid. Maamaksu hüvitise puhul tuleb

arvesse võtta seda, et lisaks avaldajale kasutavad Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku ka

puudutatud isikud I ja II ning Kröösi heinamaa kinnistu omanik. Maamaks 0,69 eurot aastas

jaguneb seega kolme kinnistu vahel võrdselt ja selle hüvitis on kokku 0,23 eurot aastas.

Hoolimata kohtu selgitustest ei toonud puudutatud isikud I ja II esile andmeid omandiõiguse

riive eest õiglase hüvitise määramiseks. Ainuüksi viited kodule ja privaatsusele ei ole piisavad,

et määrata omandiõiguse riive eest makstava hüvitise suuruseks 1000 eurot. Omandiõiguse

riive sisustatakse kasutuseelise kaudu, mille kohta puudutatud isikud I ja II ei ole algandmeid

ega arvutuskäiku esitanud. Avaldaja on nõus tasuma omandiõiguse riive eest hüvitist 100 eurot

aastas. Arvestades, et juurdepääs määratakse mööda olemasolevat teed ja seda kasutavad ka

puudutatud isikud I ja II, on avaldaja pakutud hüvitis mõistlik. Kröösi heinamaa ja Välja

kinnistute omanikele ei tule juurdepääsutasu määrata, sest nende ja avaldaja vahelised suhted

on juba reguleeritud teeservituudiga.

9.6. Juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb puudutatud isikuid I ja II

kohustada andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.

9.7. Kohus selgitab, et kui avaldaja asub oma kinnistut kasutama ja selguvad asjaolud, mille

põhjal on alust leida, et määratud juurdepääs koormab puudutatud isikuid I ja II üleliigselt, on

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6185 alusel esitatava avalduse alusel võimalik

muuta nii juurdepääsu asukohta, selle tingimusi kui ka tasu.

9.8. Arvestades, et asjas osales mitu menetlusosalist, lahendamisel oli sisuline vaidlusküsimus

ning avaldus rahuldatakse, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause

alusel solidaarselt puudutatud isikute I ja II kanda, välja arvatud esimese esialgse õiguskaitse

taotluse ja avaldaja juhatuse liikme vande all ülekuulamise taotlusega seotud menetluskulud,

mis jäävad nende rahuldamata jätmise tõttu avaldaja enda kanda. Puudutatud isikute

menetluskulud jäävad nende enda kanda.

9.9. Puudutatud isikutelt I ja II tuleb avaldaja menetluskulude katteks välja mõista 4520 eurot,

mis koosneb põhjendatud ja vajalikest lepingulise esindaja kuludest 4420 eurot ning avalduselt

ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivust 100 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele

tuleb puudutatud isikutel I ja II tasuda menetluskulude hüvitiselt viivist.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

10. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 3–8, 10, 12, 14 ja 15 ning teha tühistatud osas uue määruse, millega

jätta avaldus rahuldamata või määrata avaldaja kinnistule juurdepääs mööda juurdepääsu-

teed II.

Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et avaldajal ei ole plaanis enda

kinnistul äritegevusega tegeleda ja liikluskoormus ei suurene avaldaja kinnistu külastamise

tulemusena. Avaldaja tegeleb enda 2020. a majandusaasta aruande järgi üritustoitlustusega.

2-20-4346

Avaldajal on plaan korraldada paljudele inimestele toitlustust hõlmavaid üritusi, sh pulmi,

erapidusid ja konverentse. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ei plaani tulu saamise eesmärgil

majandustegevuses kasutada ka Väljaantsu kinnistut. Avaldaja on ka ise kinnitanud plaani

kasutada Väljaantsu kinnistut enda majandustegevuses. Avaldaja kui juriidiline isik ei saa

Väljaantsu kinnistut kasutada elamiseks.

Maakohus tuvastas ebaõigesti juurdepääsutee I tulevase liikluskoormuse ja leidis ebaõigesti, et

see ei suurene. Maakohus on määruses ühel juhul märkinud, et eeldatav liikluskoormus on 5–

10 autot ööpäevas, kuid teisel juhul, et see on hoopis 5–10 autot kaks korda kuus. Jääb

arusaamatuks, kust maakohus need numbrid võttis ja millest on tingitud nende suur erinevus.

Maakohtu seisukoht, et väited avaldaja kinnistust lähtuvatest mõjudest on hüpoteetilised, ei

võta arvesse seda, et avaldaja tegeleb ürituste korraldamise ja toitlustamisega ning plaanib enda

kinnistul kõigepealt korraldada majutuseta üritusi ja tulevikus suurema inimeste arvu ja

majutustega üritusi. Nendest asjaoludest järeldub, et juurdepääsu hakatakse kasutama

tavapärasest rohkem ka teiste sõidukite kui sõiduautodega, sh külastajaid vedavate busside,

kaubaautode ja prügiautodega, ning liikluskoormus suureneb oluliselt.

Maakohtu seisukoht juurdepääsutee I seisukorra ja ehitamise vajaduse puudumise kohta on

vastuolus ekspertide arvamustega. Teedeinseneride PP ja AK ekspertarvamustest ning AK

ekspertarvamusele esitatud PP ja teedeinseneri AS kriitikast tuleneb, et juurdepääsuteed I ja II

on prognoositavat liikluskoormust arvestades ebapiisava kandevõimega ning mõlemaid tuleb

enne kasutusele võtmist ulatuslikult parendada. Seejuures on juurdepääsutee II väljaehitamine

märkimisväärselt odavam, mistõttu tuleb juurdepääsuna eelistada juurdepääsuteed II.

Menetlusosalised võisid küll 29. septembri 2021. a ärakuulamisel kinnitada, et tee seisundi

säilitamiseks on piisav, kui iga aasta tehakse hooldust ning tee rekonstrueerimine ega

ümberehitamine ei ole sellisel juhul vajalik, kuid kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ekspertide seisukohti ei saa ümber lükata

menetlusosaliste selgituste või vaatlusel kogetuga.

Maakohus arvestas juurdepääsuteede maakorraldusliku mõistlikkuse hindamisel asjasse-

puutumatute asjaoludega, sh Nopa tee seisukorraga, puudutatud isiku IX poolt kraavi

kaevamisega juurdepääsuteele II menetluse ajal ning avaldaja kinnistu kasuks Kröösi heinamaa

ja Välja kinnistutele seatud teeservituutidega.

Juurdepääsutee II on maakorralduslikult otstarbekam. See on lühem ja seega vähem koormav

ning ka avaldaja kinnistul tuleb selle kaudu läbida lühem vahemaa hooneteni jõudmiseks.

Juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna ei ole vaja rajada möödasõidutaskuid.

Juurdepääsutee II ehitamise ja selle hooldamise kulu on selle pikkust arvestades väiksem.

Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II kasutaksid mõlemad juurdepääsuteed I 600 m ulatuses,

kuid avaldaja ning puudutatud isikud VII–IX 120 m ulatuses. Seda arvestades on

juurdepääsuteel II vastassuunalise liiklemise korral väiksem tõenäosus teel kokkusattumiseks,

mis tagab mõistlikuma ja ohutuma liiklemise. Juurdepääsutee I kulgeb 450 m ulatuses üle

Müürimäe kinnistu, kuid juurdepääsutee II 200 m ulatuses üle Andrese kinnistu. Kõige pikem

ja koormavam juurdepääsu lõik on seega hõlmatud juurdepääsuteega I.

Olenemata määruskaebuse lahendamise tulemusest tuleb maakohtu menetluse kulud jätta

avaldaja kanda või menetlusosaliste enda kanda. On äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, et

äriühingust avaldaja soovi tõttu alustada enda kinnistul ürituste korraldamist peavad kannatama

isikud, kellel on lähedale jäävatel kinnistutel majapidamised. Mõistlikuks ei saa pidada seda, et

avaldaja saab oma suva järgi valida, kellele ta tekitab ligi 5000 euro suuruse rahalise kohustuse.

2-20-4346

Seejuures ei saanud menetlus lõppeda avaldajale juurdepääsu määramiseta ja seega ei olegi

justkui võimalik lahendus, millega avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Samas

teadis avaldaja juba kinnistu ostmisel, et tal tuleb juurdepääsu saamiseks teha rahalisi kulutusi.

11. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, nõustudes

maakohtu määruse põhjendustega.

Avaldaja ei plaani enda kinnistul suuremahulist äritegevust ja ei näe ette liikluskoormuse erilist

suurenemist. Maakohus on avaldaja äritegevuse ja liikluskoormuse võimaliku kasvuga seotud

küsimusi määruses ka käsitanud.

Maakohus käsitas määruses põhjalikult ka juurdepääsuteede I ja II seisukorda, ekspertide ja

vaatluse järeldusi ning juurdepääsu maakorralduslikku lahendust, samuti kaalus maakohus

menetlusosaliste huve.

12. Puudutatud isik IX vaidleb määruskaebusele vastu.

Jääb arusaamatuks, millele tuginedes puudutatud isikud I ja II väidavad, et ajalooliselt on

avaldaja kinnistule olnud juurdepääs üle Andrese kinnistu. Avaldaja kinnistule on olnud

juurdepääs ainult Raasiku-Anija tee poolt. Puudutatud isik IX jääb selles osas maakohtus esitatu

juurde.

Juurdepääsuteele II tuleks samuti rajada möödasõidutaskud, sest see on veel kitsam ja külgneb

suures ulatuses kraaviga, kus möödasõit on üldse võimatu.

13. Puudutatud isik X vaidleb määruskaebusele vastu ja jääb maakohtus esitatud seisukoha

juurde.

14. Anija Vallavalitsus jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

Kolleegium võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõenditena vastu määruskaebusele

lisatud kaardi juurdepääsutee alternatiividega (lisa 1), avaldaja kohta käiva e-äriregistri

väljavõtte (lisa 2) ning avaldaja 2020. a majandusaasta aruande (lisa 3). Avaldaja on küll enda

2020. a majandusaasta aruande esitanud 27. aprilli 2021. a seisukohaga, kuid see ei ole terviklik.

17. Kolleegium selgitab esmalt, et avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel

juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus

2-20-4346

kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada asjaosaliste huvide kaalumise teel

ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks ning kas teise kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja

jaoks oluliselt odavam ja teise kinnisasja omanikku vähem koormav (vt nt Riigikohtu

13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1)

Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu kaalutlusotsus,

millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire

(vt nt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49).

18. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja kinnistule ei ole juurdepääsu

avalikult kasutatavalt teelt ning maakorralduslikult on võimalikud kaks juurdepääsu, s.o

juurdepääsuteed I ja II. Vaidlus avaldaja kinnistule juurdepääsuõiguse tagamiseks taandub

seega asjaosaliste huvide kaalumisele. Kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu määratud

juurdepääs asjaosaliste huvidele ning maakohus ei ole selle määramisel rikkunud materiaal- ja

menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6

järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid, kuid märgib

vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

19. Kolleegiumil ei ole määruskaebuse väiteid arvestades alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale juurdepääsu kasutamise intensiivsuse küsimuses.

Puudutatud isikud I ja II ei ole vastu vaielnud maakohtu tuvastatule, et avaldaja kasutab praegu

juurdepääsu paar korda nädalas, et teha kinnistul haljastustöid. Maakohus arvestas ka seda, et

avaldaja soovib enda kinnistul esialgu korraldada õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolitusi, ning

selle tulemusel on juurdepääsu kasutamise intensiivsus siiski madal. Maakohus ei ole leidnud,

et avaldajal ei oleks plaanis enda kinnistul äritegevusega tegeleda, vaid on asunud seisukohale,

et ei ole tõendeid selle kohta, et avaldaja kinnistule rajatakse suurejooneline peokoht ja

juurdepääsu hakatakse kasutama ebatavaliselt suure intensiivsusega. Puudutatud isikud I ja II

ei ole seda tõendanud ka määruskaebemenetluses. Asjaolu, et e-äriregistris on avaldaja

tegevusalana märgitud toitlustamine üritustel (kd III, tl 101) ja tema 2020. a majandusaasta

aruande (kd III, tl 105 pöördel) järgi tuleb 80% avaldaja müügitulust toitlustamisest üritustel,

ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Avaldajal võib küll olla kavatsus

kaugemas tulevikus, s.o 5–10 aasta vaates enda kinnistu hooned taastada ja hakata pakkuma ka

majutusteenust, kuid hetkel ei ole avaldajal konkreetset äriplaani, detailplaneeringut ega

ehitusluba, mistõttu ei ole kavatsuse realiseerumine üldse kindel ning ei ole ka võimalik öelda,

kas ja mis ulatuses tooks selle realiseerumine kaasa liiklusintensiivsuse kasvu. Maakohus leidis

õigesti, et avalduse lahendamisel ei saa lähtuda hüpoteetilistest ja kontrollimatutest asjaoludest,

ning lähtus seega põhjendatult praegusest ja ka lähiajal õmblus-, käsitöö- ja kokanduskoolituste

korraldamisega kaasnevast liiklusintensiivsusest, mis on pigem madal.

Õige on puudutatud isikute I ja II tähelepanek, et maakohtu määrus on juurdepääsu kasutamise

sageduse osas vastuoluline, sest maakohus on selle p-s 34 märkinud, et avaldaja selgitas

ärakuulamisel, et sõitmine on tulevikus 5–10 autot päevas, kuid p-s 40, et selleks on 5–10 autot

kaks korda kuus. Maakohtu viidatud menetlusosaliste väiteid arvestades ei saa olla kahtlust

selles, et maakohus on ärakuulamise all mõelnud 29. septembri 2021. a istungit. Sellel istungil

on avaldaja avaldanud, et sõitmine on minimaalne ja 5 autot päevas, kuid hiljem ka seda, et

juurdepääsu kasutatakse 2–3 korda kuus 5–10 autoga. Kumbki variant ei too siiski kaasa

juurdepääsu kasutamise intensiivsuse olulist kasvu.

2-20-4346

Kolleegium lisab, et praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud

juurdepääsuõigus ei välista tulevikus mh juurdepääsu kasutamise intensiivsuse muutumise tõttu

AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või

lõpetada juurdepääsuõigus (vt Riigikohtu 4. märtsi 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857,

p 17.4).

20. Maakohus ei ole juurdepääsutee I seisukorra ja selle ehitamise vajaduse hindamisel eksinud,

sh on maakohus hinnanud selle kohta esitatud tõendeid.

Puudutatud isikute I ja II esitatud Estroad OÜ teedeinseneri PP 20. veebruari 2020. a hinnangu

(kd I, tl-d 57–59) järeldused lähtuvad Müürimäe kinnistule jääva teelõigu kasutamise

intensiivistumisest ja selle läbimisest raskeliiklusega ning teelõigu laiendamise vajadusest

4 meetrini. Hinnangust ei nähtu, kui suurt liikluskoormuse kasvu on peetud silmas

intensiivistumise all ning mis liiki ja mis massiga sõidukeid on käsitatud raskeliiklusena.

Tuvastatud asjaoludel kasutab avaldaja juurdepääsu harva ja lähitulevikus ei ole ette näha

olulist liiklusintensiivsuse kasvu. Lisaks on maakohus näinud juurdepääsutingimustena ette

sõidukite kaalupiirangu (täismass 6 tonni) ja õueala reeglite järgimise, mis leevendavad

sõitmisega teele tekkivat koormust. Erateele ei kehti nõue, et see peaks olema 4 m lai. Seetõttu

ei ole alust lähtuda Estroad OÜ hinnangus tehtud järeldusest teelõigu kandevõime tõstmise ja

laiendamise vajaduse kohta, kuid lähtuda saab hinnangust, et teelõigu seisukord on tänast

liikluskoormust arvestades üldiselt rahuldav. Avaldaja esitatud T-Konsult OÜ teedeinseneri

AK 28. aprilli 2020. a hinnangus (kd I, tl-d 74–84) on leitud, et juurdepääsutee I on suhteliselt

heas seisus. Eelnevas veendus maakohus ka asjas korraldatud vaatlusel. Teistsugusele

seisukohale ei anna alust asuda Estroad OÜ 18. mai 2020. a ja AS 19. mai 2020. a

kommentaarid (kd I, tl-d 108–109; kd I, tl-d 99–102) T-Konsult OÜ hinnangule ega AS 16.

aprilli 2021. a aruanne (kd II, tl-d 42–120). Estroad OÜ on kommentaarides ekslikult lähtunud

liikluskoormuse kasvust ja VI klassi maantee rajamisest ning AS tee avalikku kasutusse

võtmisest. AS on aruandes hinnanud tee kandevõimet lähtuvalt tee ehitamise kvaliteedi

nõuetest, mis ei kohaldu eratee puhul.

Eelnevat arvestades ei ole juurdepääsutee I Müürimäe kinnistule jäävat teelõiku ega ka

juurdepääsuteed I tervikuna vaja välja ehitada. Kolleegiumil ei ole mingit alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale selles, et juurdepääsutee I on sõidetav ja vastab eraomandis

oleva kruusatee tavapärasele seisundile, samas kui juurdepääsutee II on halvemas seisus

pinnastee. See nähtub ka menetlusosaliste esitatud ja vaatlusel tehtud fotodelt.

21. Maakohus on juurdepääsu asukoha valikul hinnanud kõiki olulisi asjaolusid ega ole arvesse

võtnud asjasse puutumatuid asjaolusid.

Maakohus arvestas põhjendatult sellega, et Kröösi heinamaa ja Välja kinnistud on juba

koormatud avaldaja kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud teeservituutidega. See näitab, et

juurdepääsutee I määramine juurdepääsuna toob kaasa ainult puudutatud isikute I ja II kui

Müürimäe kinnistute omanike koormamise ning juurdepääsutee I puhul on seega põhjust

arvestada üksnes puudutatud isikutele I ja II kaasneva riivega. Maakohus arvestas põhjendatult

ka avaldaja huvi pääseda kõvakattega avalikult kasutatavale teele, mis teeb edasise liiklemise

lihtsamaks (vt analoogselt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161,

p 17.2). Nopa tee on kruuskattega tee ning selle kaudu tuleb kõvakattega avalikult kasutatavale

teele jõudmiseks läbida veel 1150 m. Ekslik on puudutatud isikute I ja II arusaam, nagu oleks

maakohus juurdepääsutee I määramist juurdepääsuna põhjendanud sellega, et puudutatud

isik IX kaevas Andrese kinnistul juurdepääsuteele II kraavi. Maakohus üksnes sedastas, et

puudutatud isikud I ja II sulgesid juurdepääsutee I Müürimäe kinnistule jääva teelõigu ning

2-20-4346

puudutatud isik IX juurdepääsutee II Andrese kinnistule jääva teelõigu, mistõttu ei saanud

avaldaja kohtu sekkumiseta kasutada enam kumbagi juurdepääsuteed.

Maakohus on juurdepääsu asukoha määramisel leidnud asjaolusid ja menetlusosaliste huve

igakülgselt kaaludes, et ainuüksi see, et juurdepääsutee II on lühem, ei anna alust leida, et

juurdepääsutee II on mõistlikum. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega

korda neid. Nõustuda ei saa puudutatud isikute I ja II väitega, et juurdepääsutee II määramisel

juurdepääsuna ei ole tarvis rajada möödasõidutaskuid. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on

juurdepääsutee II kitsam kui juurdepääsutee I ning selle ühes servas on kraav ja teisel pool

maakivid ja/või puud niivõrd lähedal, et seal ei pruugi kahel autol olla üldse võimalik

teineteisest mööduda. Seetõttu olnuks möödasõidutasku(te) rajamine tõenäoliselt vajalik ka

juurdepääsutee II määramisel juurdepääsuna. Arvestades, et juurdepääsutee I on paremas seisus

kui juurdepääsutee II ning juurdepääsutee I puhul tuleb arvestada ainult Müürimäe kinnistule

jääva teelõigu korrashoiuga, ei ole alust arvata, et juurdepääsutee I korrashoidmine oleks

avaldajale märgatavalt vähem kulukas kui juurdepääsutee II korrashoidmine. Kolleegium

märgib lisaks, et juurdepääsuteede I ja II puhul ei erine märkimisväärselt selle teelõigu pikkus,

mis on vajalik ainult avaldajale. Nimelt on juurdepääsutee I algusest Müürimäe kinnistu hoovi

sissesõiduni ligi 593,80 m (kd II, tl 102) ning juurdepääsutee II algusest Andrese kinnistu hoovi

sissesõiduni ligi 120,60 m (kd II, tl 101). Juurdepääsutee I kogupikkus on seejuures ligi 900 m

ning juurdepääsutee II kogupikkus 365 m, mis tähendab, et ainult avaldaja kasutaks

juurdepääsuteed I 306,20 m ulatuses ja juurdepääsuteed II 244,40 m ulatuses. Ei ole teada, et

seni oleks kummagi juurdepääsutee kasutamisel sõidukitega esinenud liiklusohtlikke olukordi,

mistõttu ei ole põhjust kaalu anda sellele, kui pikalt võib kummalgi teel esineda vastassuunalist

liiklust.

22. Kolleegiumi arvates ei anna puudutatud isikute I ja II väited alust maakohtu määrust

menetluskulude jaotuse osas tühistada, sest maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel

kaalumispiire ületanud. TsMS § 172 lg 1 teine lause seab menetluskulude jaotamise

lähtekohaks õigluse põhimõtte ning mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul

õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Maakohus tegi lahendi

puudutatud isikute I ja II kahjuks ning puudutatud isikud I ja II ei ole esile toonud asjaolusid,

mis annaksid alust pidada nende enda ja avaldaja menetluskulude nende kanda jätmist äärmiselt

ebaõiglaseks.

23. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isikute I ja II kanda.

25. Kolleegium selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 1 I lause

järgi menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus määrab menetlust

lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetlust lõpetava määruse

peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus TsMS § 174 lg 3 alusel

kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-20-4346

26. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks äriregistri

väljavõtete kulu 2 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3037 eurot 20 senti (käibemaksuga).

Täpsemalt tegi avaldaja lepinguline esindaja nimekirja kohaselt tunnihinnaga 210 eurot

(käibemaksuga) avaldajat esindades kokku toiminguid 4 tunni 48 minuti ulatuses. Toimingud,

nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

5. jaanuar 2021 – vastuse koostamine puudutatud isikute määruskaebusele – 2 tundi 30

minutit;

-

5. jaanuar 2021 – vastuste koostamine puudutatud isikute määruskaebusele, jätk – 18

minutit;

-

28. jaanuar 2021 – puudutatud isikute täiendava seisukohaga tutvumine, analüüs – 30

minutit;

-

2. veebruar 2021 – vastuse koostamine puudutatud isikute täiendavatele seisukohtadele

esialgse õiguskaitse tingimuste osas – 1 tund 30 minutit.

Lisaks tegi avaldaja lepinguline esindaja tunnihinnaga 228 eurot (käibemaksuga) avaldajat

esindades kokku toiminguid 8 tunni 45 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev

ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

23. detsember 2021 – maakohtu 30. novembri 2021. a määruse läbitöötamine ja analüüs,

puudutatud isikute 15. detsembri 2021. a määruskaebuse läbitöötamine ja analüüs,

määruskaebuse arutelu kliendiga, s.o väidete selgitamine, menetluskäigu selgitamine

jne – 2 tundi 30 minutit;

-

25. jaanuar 2022 – puudutatud isiku IX 9. jaanuari 2022. a seisukoha läbitöötamine,

Anija Vallavalitsuse 5. jaanuari 2022. a seisukoha ja selle lisana esitatud seisukohtade

läbitöötamine, puudutatud isikute määruskaebuse kohta kirjaliku vastuse koostamine –

4 tundi 30 minutit;

-

27. jaanuar 2022 – puudutatud isikute määruskaebusele koostatud vastuse täiendamine,

puhtakslugemine, lõplik vormistamine, selgitava kaaskirja koostamine ja vastuse

projekti saatmine kliendile ülevaatamiseks – 1 tund 12 minutit;

-

9. veebruar 2022 – maakohtu 8. veebruari 2022. a määruse läbivaatamine, töö kohtuasja

toimikuga, informatsioon kliendile – 12 minutit;

-

11. oktoober 2022 – menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit.

27. Kolleegiumil ei ole võimalik avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust

rahuldada osas, milles ta taotleb enda lepingulise esindaja ajavahemiku 5. jaanuar kuni

2. veebruar 2021. a toimingutega seotud menetluskulude 1008 euro kindlaksmääramist. Need

kulud on seotud puudutatud isikute 9. detsembri 2020. a määruskaebusega maakohtu

24. novembri 2020. a esialgse õiguskaitse määruse peale, mitte praegu lahendatava

määruskaebusega. Seejuures taotles avaldaja nende kulude kindlaksmääramist maakohtult

29. septembri 2021. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ning maakohus määras

need vaidlustatud määrusega ka kindlaks.

28. Avaldaja ei ole selgitanud, milles täpsemalt seisneb äriregistri väljavõtete kulu 2 eurot ning

kas ja kuidas on see seostatav praegu lahendatava määruskaebusega või puudutatud isikute

9. detsembri 2020. a määruskaebusega. Avaldaja ei ole määruskaebuse vastusele äriregistri

väljavõtteid lisanud ning ka selle sisust ei ole võimalik aru saada, kas ja mille kohta oli avaldajal

vaja neid teha. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 6. oktoobri 2022. a kirjas, millega

ta määras neile tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, et nimekiri peab olema koostatud

selliselt, et selle alusel oleks võimalik veenduda kulude vajalikkuses ja põhjendatuses. Kuivõrd

2-20-4346

avaldaja menetluskulude nimekiri ega ka tema muud menetlusdokumendid ei võimalda

veenduda äriregistri väljavõtete kulu põhjendatuses ja vajalikkuses, jääb avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus selle kulu osas rahuldamata.

29. Kolleegiumi hinnangul ületab avaldaja lepingulise esindaja 23. detsembri 2021. a kuni

11. oktoobri 2022. a toimingute tunnitasu 228 eurot (käibemaksuga) vaidluse keskmist

keerukust ja selle ajavahemiku toimingute sisu, sh asjaolu, et avaldaja on vastuses

määruskaebusele suures osas korranud oma varasemaid seisukohti ja tsiteerinud vaidlustatud

määrust ning see ei sisalda keerukat õiguslikku analüüsi, arvestades oluliselt sarnase

õigusteenuse keskmist turuhinda hagita menetluses. Kolleegium loeb avaldaja põhjendatud ja

vajalikuks tunnitasuks 192 eurot (käibemaksuga).

Kolleegiumi arvates on avaldaja lepingulise esindaja 23. detsembri 2021. a kuni 11. oktoobri

2022. a toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik osaliselt. 23. detsembri 2021. a ning 25. ja

27. jaanuari 2022. a toiminguid tuleb vaadata koos, sest need on suunatud määruskaebusele

vastamisele. Arvestades nii vaidlustatud määruse, määruskaebuse, puudutatud isiku IX vastuse,

Anija Vallavalitsuse vastuse ning avaldaja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul

nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi. Kolleegiumi arvates sai maakohtu

8. veebruari 2022. a määrusega, millega maakohus edastas määruskaebuse läbivaatamiseks

ringkonnakohtule, tutvumisele ja selle kohta kliendile informatsiooni edastamisele kuluda

maksimaalselt 5 minutit. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, milles seisnes selles menetlusetapis

töö kohtuasja toimikuga. Arvestades avaldaja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu, sh seda,

et selles on osaliselt kajastatud toiminguid, millega seotud kulu on maakohus juba kindlaks

määranud, loeb kolleegium selle koostamise põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Kokku on seega

avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi 20 minutit, millele vastab

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda arvestades 1216 eurot (6 tundi 20 minutit ×

192 eurot).

30. Eelnevat arvestades tuleb puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 1216 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikutel I ja

II TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses

hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik