3-22-1356/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1356

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 11.04.2022 otsuse nr

TVH/22/015190, 12.04.2022 otsuse nr TVT/22/019757 ja

23.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1147 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xile tema poolt 22.06.2022 esitatud kaks fotot, 15.03.2023 esitatud

epikriisid ja 28.03.2023 esitatud lisad.

2. Tagastada Eesti Töötukassale 28.03.2023 esitatud lisa 1.

3. Rahuldada

Xi

kaebus,

tühistada

Eesti

Töötukassa

11.04.2022

otsus

nr TVH/22/015190, 12.04.2022 otsus nr TVT/22/019757 ja 23.05.2022 vaideotsus

nr VO/22/1147 ning kohustada Eesti Töötukassat tegema kaebaja töövõime hindamise

kohta uus otsus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1356

2(30)

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.03.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.

2. Vastustaja leidis 11.04.2022 otsuses nr TVH/22/0151902, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

närvisüsteemi- ja sisekõrvahaigused, kõrva haigusseisundid ja alumiste hingamisteede

kroonilised haigused. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud suhtlemisega

seotud muud piirangud on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates.

Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise

valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on

koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu piirangud kestval, intensiivsel ja

ohutul ringiliikumisel. Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Kuigi kaebajal

esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Vastustaja jättis 12.04.2022 otsusega nr TVT/22/0197573 kaebajale töövõimetoetuse

määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas 11.04.2022 otsuse peale 13.04.2022 vaide4, mille vastustaja jättis

23.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/11475 rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Eksperdiarvamuse koostanud töövõime hindamise (TTO) ekspertarst analüüsis

vaidemenetluses veel kord kaebaja terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi oma

esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vastustaja töövõime

hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust,

TIS-i andmed, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust

ning leidis, et eksperdiarvamus on põhjendatud, hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime

hindamise metoodikale ja faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja

õige.

4.2. Vaidemenetluse ajal lisandunud epikriisid hinnangut piirangutele ja töövõime ulatuse osas

ei mõjuta. TIS-i andmetel ei esine kaebajal hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema

töövõimet ja takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise

piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud.

Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa

töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet

töörutul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse

arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi

on võimalik vältida. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka

1 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.

3 Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.

4 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 4.

5 Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.

3-22-1356

3(30)

TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada

uus töövõime hindamise taotlus.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 11.04.2022 ja 12.04.2022 otsused ning 23.05.2023 vaideotsus ja kohustada

vastustajat tegema kaebaja töövõime hindamise taotluse kohta uus otsus. Põhjendused:

5.1. Kaebajaga toimus 11.09.2016 raske liiklusavarii, mille käigus ta kukkus mootorrattalt ning

sai raske pea- ja kehatrauma. Ta viidi haiglasse, kus ta viibis koomas ja oli 15 päeva ravil.

Raviarst kahtles, kas kaebaja jääb ellu. Pärast seda suunati ta ambulatoorsele ravile. Vastustaja

tuvastas kaebajal puuduva töövõime ja talle maksti töövõimetoetust.

5.2. Kaebajal tuvastati 5 tüüpi piiranguid, st piisavalt palju selleks, et muuta igapäevane

sihipärane töötamine võimatuks. Seetõttu ei nõustu kaebaja vastustaja töövõime hindamise

otsusega. Töövõime hindamise eesmärk peaks olema pikaajalise tervisekahjustuse tõttu

vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses toodud

tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Vastustaja viimaste aastate tegevus ei täida seda

eesmärki. Vastustaja on saanud valitsuselt ülesande piirata töövõime hindamisel taotlejatele

soodsate otsuste tegemist. Taotlejatel on tekkinud hirm töövõime hindamise süsteemis

toimunud muudatuste tõttu. Nad ei ole teadlikud enda õigustest ja võimalustest, puudub

teadmine eksperthinnangu olemasolust ja olulisusest. Ei olda teadlikud digiloo portaalist ja

võimalustest, ei osata vastavat teavet analüüsida. Esinevad raskused eriarstide juurde

pääsemisel. Ei leita sobivat tööd. Kõik see käib ka kaebaja kohta.

5.3. Kaebaja töövõime hindamisel ei ole temaga füüsilise võimekuse teste tehtud. Kaebajal on

raske piirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on meeleolu langus ja emotsionaalse

tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis häireid võimendavad. Tema jaoks

on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete

situatsioonide lahendamine. Kaebajal on seetõttu olnud mitmeid tülisid abikaasaga. Kaebajal

on piirangud kõigis füüsilise ja vaimse võimekuse valdkondades. Tal on pidevad pea-, selja- ja

jalavalud. Vahel ajavad need meeleheitele. Need ei lase rahulikult ja sihipäraselt töötada.

Tugevad peavalusööstud vahelduvad nõrgematega. Eriti intensiivse tegevuse korral tugevnevad

uuesti ja sunnivad puhkama. Selja- ja jalavalud ei lase raskusi tõsta ega normaalselt liikuda.

Need on takistuseks ka igapäevaelus. Kaebaja on seda kõike rääkinud ka arstidele.

Ekspertarvamuse koostamisel ei ole arvestatud kõigi kaebaja taotluses toodud asjaoludega.

Töövõime hindamine on toimunud kirjalikus menetluses, kaebaja arvamust ja andmeid tervise

kohta arvesse võtmata.

5.4. Kaebaja lähedased tunnistavad, et kaebaja füüsilises ja vaimses võimekuses on pärast

2016. a-l olnud avariid toimunud olulised muutused. Ta ei ole enam võimeline sportima, väsib

tegutsedes ruttu. Tegeleb rohkem koduste töödega, laste õpetamise ja kasvatamisega ning püüab

rohkem väljas jalutada. Raskused tööga ja igapäevaelus tekitavad depressiooni, mis häirib ka

pereliikmeid. Tekib kasutusetunne, mida süvendab võimetus peret ülal pidada ja vajadus

vanematelt abi paluda. See madaldab enesehinnangut. Perearst kahtlustab orgaanilist

isiksusehäiret. Kaebajal on relvaluba vaja lasketreeninguteks lasketiirus. Sporditegevus ja

suhtlus teiste sportlastega mõjub kaebaja psüühikale tervendavalt.

5.5. Ekspertarst ei ole võrrelnud kaebaja varasemat tervislikku seisundit ja praegust, pole

hinnanud, kui palju on kaebaja tervislik olukord muutunud. Ekspertarvamus on koostatud

süsteemitult TIS-i andmete alusel. Kaebaja on käinud 2022. a jaanuarist aprillini erinevate

arstide juures, kuid ei ole saanud kohest diagnoosi. Kaebaja jaoks on kasutatud

meditsiiniterminid arusaamatud. Ükski arst ei ole väitnud, et kaebaja kaebused on alusetud.

Pigem on tervisehädad kinnitust leidnud. Kaebaja tutvus uuringute tulemustega alles

3-22-1356

4(30)

vaidemenetluses. Töötervishoiuarst nõustus kaebajaga, et kaebaja ei saa olemasolevate

haigustega töötada autojuhina, sest see on ohtlik. Arst soovitas ravi ja taastusravi. Psühhiaatrid

leidsid, et kaebaja intellektuaalsed võimed on normi madalamal tasemel, kuid tal pole olulist

meeleoluhäiret, mis takistaks relvaloa väljastamist. Kaebaja sai relvaloa tänu sellele, et ta taotles

seda sportlikel eesmärkidel ja ta on sellega varem aastaid tegelenud. Kaebaja saadeti täiendavale

neuropsühholoogilisele uuringule. Epikriisis ei ole kirjas vaid kaebaja kaebused, vaid tegemist

on haigustega, mis on kaebajal olemas ja mida arstid ei ole kahtluse alla seadnud. Kaebaja on

kurtnud kõikidele eriarstidele pidevaid peavalusid, pearinglust, kohinat kõrvus, valu lülisamba

rinnaosas, raginaid rinnus, jalavalusid. Tegemist on tervisehädadega, mis ei lase töötada.

Põhjendatud ei ole arvamus, et kaebaja on töövõimeline. Kaebaja teeb kodus arvutiga tööd

Workstar OÜ-le kaubatundja ja logistikuna, otsib ostjaid. Sageli tekivad kaebajal raskused,

kannatavad töö kiirus ja kvaliteet. Kaebajal on probleemid mäluga, unustab oma tööülesanded

ära või saab klient tooteid, mida ta ei tellinud. Siis peab teine töötaja kaebaja vigu parandama.

Praegu on kaebaja ülesanded pandud teisele töötajale. Kaebaja ei ole ekspertakti näinud ja on

saanud andmed kaebuse esitamiseks vaidemenetluse käigus. Kaebaja ei ole eksperdiga

kohtunud.

5.6. Ekspertarst ei ole kaebaja tervisehädade uurimisel olnud hoolas ja on piirdunud üksnes

TIS-i andmetega. Neidki on kasutatud valikuliselt, et vormistada vastustaja soovitud otsus.

Kohati ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on järeldused tehtud. Lubamatu on osade

andmetega arvestamata jätta või andmete kasutamisel eksida. Liikumise valdkonnas ei ole

arvestatud kaebaja pidevate peavaludega. Kaebaja on mitmel korral nii üksi kui abikaasaga

jalutades kukkunud. Kaebaja on kukkunud ka sõiduteele. Eriti ohtlik on äkilisi liigutusi teha.

Selle kohta oskab anda selgitusi kaebaja abikaasa. Aastate jooksul ravimite võtmine on

põhjustanud kaebajale ka kõhuhädad. Liikumise valdkonnas tuleb hinnata piirangud täielikuks.

Depressiivse meeleolu korral kaob ka füüsiline jõud ja sellest on perearsti teavitatud. Seega

puudub alus arvata, et kaebajal vaimseid häireid ei esine. Ekspert ei ole kaebajat näinud ega

temaga vestelnud. Neuropatoloogiline uuring andis kaebaja intellekti kohta tulemuseks madal

keskmine. Halb tervis, töömured, kohanematus uute oludega on toonud kaebajale kaasa

lahendamatud konfliktid. Neist oskab kõige paremini rääkida kaebaja abikaasa. Ekspertarst

töötab Dorpat Tervis OÜ-s, millel puudub otsene kokkupuude meditsiiniga, seega ei

kvalifitseeru ta tegema tervishoiuteenusena terviseekspertiise.

5.7. Vastustaja pidanuks oma otsuseid arusaadavamalt selgitama. Ei ole selgitatud, kuidas

kaebaja puhul konkreetse otsuseni jõuti. Kaebaja vastuväidetele ei ole vastatud.

Vaidemenetluses hindas kaebaja tervist uuesti sama ekspertarst, kes kordas oma arvamust. See

ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-17-1110. Ebaõige on järeldus, et kaebaja

tervislik seisund ei too kaasa töövõime osalist või täielikku kadu. Uuringute tulemused näitavad

muud. Kaebaja on loobunud autojuhi ametist. Mitte ükski eriarst ei ole väitnud, et kaebaja

haigustega saaks töötada. Kaebaja on võtnud tööandjatega ühendust, kuid neile ei ole

vastuvõetav, et kaebaja puudub sageli tervislikel põhjustel ja käib sageli arstide vastuvõtul. Ka

kodus töötamise variant osutus võimatuks. Senises töökohas on tuldud talle vastu vaid tema

rahvuse tõttu. Praegu on kaebaja kohustuseks kodus last hoida. Vaideotsus sisaldab vaid

ekspertarsti arvamust, mitte vastustaja enda oma.

5.8. Vaidlusalune otsus ei ole proportsionaalne. Kaebaja seisundit arvestamata on ta jäetud ilma

töövõimetoetusest. Otsus ei ole mõõdukas, on raskelt koormav, ei arvesta asjaolusid, millesse

kaebaja on sattunud. Kaebajalt ei ole vaimse tervise ja võimekuse osas selgitusi küsitud ega

asjaolusid uuritud. Vastustaja pidanuks tegema täiendava ekspertiisi. Otsus ei ole mõistlik ega

õiglane. Tegemist on kaalumisveaga otsusega. Kaebaja on jäetud töövõimetuna pere

ülalpeetavaks. Rikutakse kaebaja õigust töövõimetoetusele.

3-22-1356

5(30)

5.9. Ekspertiisiakt on ilma nime ja allkirjata, seega mittenõuetekohane.

5.10. Kaebaja tõi enda 13.04.2022 kirjas vastustajale välja, et saab psühhiaatrilist ravi.

Kaebajat vaevad psüühiline ärevus, vahel agressiivsus, vahel täielik apaatia, vahel on ka

suitsiidimõtted. Kaebajale on määratud antidepressandid. Ta on olnud ravil juba 2 aastat, st

haiguse kulg ei ole lihtne, nõuab ravi ja psühhiaatri järelevalvet. Relvaloa osas on tehtud

ebaõiged järeldused. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus kaebaja relvaluba tema haiguse tõttu

pikendamast. Alles pärast mitmekordset pöördumist, mida toetas ka laskeklubi, anti kaebajale

relvaluba. Laskeklubi põhikiri seab laskuritele relva kasutamisel väga ranged nõuded.

Laskeklubi juhataja selgitas politseile vajadust raske avarii läbi teinud ja tõsise terviserikkega

klubi liikme vajadust sotsialiseeruda. Kaebaja tegeleb laskespordiga, kuid see ei nõua suurt

füüsilist pingutust. Kaebaja tunneb oma tervist, seetõttu on ebaõige tema enda hinnangutega

mitte arvestada.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vastustaja ekspertarst vaatas kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO

ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised objektiivsed

terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.

6.2. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet. Püsiva

töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel

kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet vastustaja töövõimetoetuse

seaduse (TVTS) ja selle alusel kehtestatud määruste alusel. Puude raskusastet tuvastab

Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste sotsiaaltoetust seaduse ja selle alusel kehtestatud

rakendusaktide alusel. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskirja järgi hinnatakse varasema

püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse

ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks

inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust.

6.3. Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st töövõime hindamise taotluse menetlemisel

võetakse arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS-i andmeid, mille alusel antakse hinnangud

tegevuspiirangutele vastavalt metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke

TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale

tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning

hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Varasemalt on kaebaja töövõimet

hinnatud 3 korral: 1) 2017. a-l tuvastati puuduv töövõime 1 aastaks mõõdukate piirangute tõttu

liikumise, käelise tegevuse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades (pärast

rasket traumat liiklusavarii tagajärjel); 2) 2018. a-l tuvastati osaline töövõime 1 aastaks

mõõdukate piirangute tõttu liikumise valdkonnas; 3) 2019. a-l tuvastati osaline töövõime

3aastaks mõõdukate piirangute tõttu liikumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise

valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired; vigastuste, mürgistuste ja

välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud. 2022. a-l läbi viidud töövõime hindamisel

ei tuvastatud kehtivate hindamisreeglite ja objektiivsete raviandmete alusel kaebaja töövõime

vähenemist. Kaebaja võimekus ja tervis on taastunud aastate jooksul raskest traumast, kaebaja

on oma terviseseisundiga kohanenud ning hetkel üldist töövõimet vähendavaid piiranguid ei

esine.

6.4. Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 hindab töövõimet vastustaja, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte, kellega sõlmitakse

tsiviilõiguslik leping. Antud juhul on vastustaja sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Dorpat Tervis

OÜ-ga, kelle juures töötavad erinevad ekspertarstid ja kelle pädevuses pole põhjust kahelda.

Lisaks on TTO ekspertarstid läbinud töövõime hindamise eksperdiarvamuse koostamiseks

3-22-1356

6(30)

vastava

koolituse.

Eksperdiarvamuse

koostanud

TTO

ekspertarsti

nimi

kajastub

eksperdiarvamusel, millele on viidatud töövõime hindamise otsuse p-s 2. Eksperdiarvamus on

kaebajale

kättesaadav

patsiendiportaalis

www.digilugu.ee

ja

e-töötukassas

www.tootukassa.ee/logi-sisse.

6.5. TTO ekspertarst on võtnud ekspertiisi koostamisel arvesse kõiki TIS-is olevaid andmeid,

isiku enda ütlusi ja kõiki asjakohaseid objektiseerivaid meditsiinilisi dokumente. Kaebaja on

2022. a-l käinud korduvalt mitmete arstide vastuvõttudel. Kõik arstid on hinnanud kaebaja

objektiivset seisundit, olemas on ka vaimse võimekuse ja isiksuse uuringu testid, mis on

teostatud 2020. a-l, mis on olnud aluseks töövõime piirangute hinnangutele. Antud juhul ei ole

vajalik eraldi füüsilise ja vaimse piirangu visiidipõhise hindamise korraldamine vastustaja

poolt. Haiguslugudes ei ole esinenud puuduvaid või vastuolulisi andmeid arstide hinnangutes,

mis annaksid alust visiidipõhise hindamise korraldamiseks. TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse

on lisaks üle vaadanud vastustaja ekspertarst, kes on eksperdiarvamusega nõustunud. Töövõime

hindamisel on TTO ekspertarst arvesse võtnud kõik TVTS § 7 lg-s 5 viidatud TIS-i andmed,

kuid ekspertiisivormi on lisatud vaid püsivaid piiranguid põhjustavaid tervisehäireid kõige

informatiivsemalt kirjeldavad sissekanded.

6.6. Vaidlusalused otsused on arusaadavalt ja piisavalt põhjendatud. Vastustaja on töövõime

hindamise otsuses põhjendanud kaebajal esinevaid valdkondlikke piiranguid ning tuvastatud

töövõime ulatust ja viidanud eksperdiarvamusele, kus on põhjendatud hinnangut kõigile

võtmetegevustele, mille puhul kaebaja on märkinud piirangud. Vaideotsuses on piirangute

raskusastmeid ning hinnangut töövõime ulatusele täiendavalt selgitatud. Lisaks TTO

ekspertarstile on eksperdiarvamusele teisese hinnangu andnud ka vastustaja töövõime

hindamise ekspertarst.

6.7. Vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i

kantud terviseandmed, tuginedes sealjuures TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusele.

Võtmetegevuste piirangute raskusastmed on nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna kaebaja puhul

oli võtmetegevuste piirangute raskusastmete summa 0, siis tuli kaebaja hinnata töövõimeliseks

ja kaalutlusruum puudus.

6.8. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, jäeti kaebajale õiguspäraselt töövõimetoetus

määramata.

6.9. Kaebaja esitatud epikriisid tuleb jätta tähelepanuta ja need kaebajale tagastada. Kohus saab

vastustaja töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta

ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada. Ka nendega arvestamine

ei anna alust kaebaja töövõime hinnangu sisuliseks muutmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud,

otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust, ja nende otsuste kohta tehtud

vaideotsust. Kaebaja leiab, et tema töövõime on piiratud, mistõttu taotleb ta vastustaja

kohustamist teha kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.

8. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

3-22-1356

7(30)

eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

9. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline

kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

10. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

11. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

3-22-1356

8(30)

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

12. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule

ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda ega temale mingeid teste teha. Üksnes juhul, kui

ekspertarstile

jäävad

terviseandmetest

mingid

kahtlused,

tuleb

taotleja

suunata

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).

13. Kuna töövõimet hindava ekspertarsti pädevusse ei kuulu taotlejal terviseprobleemide

diagnoosimine, siis ei pea ekspertarst olema pädev sellel erialal, milles taotlejal

terviseprobleemid esinevad. Töövõimet hindav ekspertarst peab olema läbinud arstiõppe ja

töövõime hindamise koolituse (määruse nr 39 § 2 p 3). Selline pädevus võimaldab ekspertarstil

olemasolevate terviseandmete pinnalt hinnata, kas ja kuivõrd saavad taotlejal diagnoositud

terviseprobleemid töövõimet mõjutada. Seetõttu on kaebaja etteheited asjakohatud.

14. Kehtivad õigusaktid ei nõua, et eksperthinnangul peaks olema allkiri. Seega ei muuda

allkirja puudumine eksperthinnangut mittenõuetekohaseks.

15. Antud juhul on TTO ekspertarsti hinnangud üle vaadanud ja oma hinnangu andnud ka

vastustaja ekspertarst, seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaideotsuses tuginetakse

uuesti sama ekspertarsti hinnangule.

16. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

3-22-1356

9(30)

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

17. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst

(TTO ekspertarst) dr Kaido Kanguri 08.04.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime

hindamise eksperthinnangule6. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed

uuesti üle vaadanud ja koostanud 14.05.2022 eksperthinnangu7. Lisaks on asjas esitatud

vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Ita Kuke 16.05.2022 ja 26.07.2022 arvamused8

kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste

asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

18. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis kehalise ja vaimse

võimekuse valdkondades. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund

(määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

19. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“, „seismine ja istumine“ ja „liikumisega seotud muud

piirangud“.

19.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

19.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse,

peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida umbes 50 m. Traumajärgselt ei suuda

enam kui 5 minutit liikuda. Kaebajal on selja- ja peavalud. Kaebaja ei suuda treppidel liikuda

ega vajaduse korral takistusi ületada. Pea käib ringi.

19.1.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi astmale. TIS-i andmetel9 vastab

6 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 3.

7 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 5.

8 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisad 6 ja 7.

9 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 2.

3-22-1356

10(30)

kaebaja talituslik võimekus kergele piirangule võimaliku koormuspuhuse väsimise tõttu.

Kopsufunktsiooni püsikahjustust ei esine. Peapööritust ja -valu on hinnatud võtmetegevuses

„ohutu ringiliikumine“. Töövõimet piirava seljavalu kohta andmed puuduvad. TTO ekspertarst

jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus, lisades, et 2022. a jaanuaris oli

jalatrauma. Puuduvad objektiivsed andmed, et püsib oluline liikumispiirang (pöördunud taas

ortopeedile, kes suunanud radioloogilisele uuringule).

19.1.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal on kerge koormustaluvuse langus hingamisteede

haigusest. Viimases sissekandes (09.11.2021–10.01.2022 dr Ingrid Täht, pulmonoloog)

kopsufunktsiooni kahjustust ei esine. Kaebajal võib esineda koormustaluvuse langust pikkade

vahemaade läbimisel. Kaebaja ise on märkinud oma piirangu täielikuks (arvväärtusega 4).

Töövõime hindamise juhendi alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt 96-100% ajast, liikumise tegevust ei ole üldse võimalik teostada, isegi

abivahendit kasutades. Antud juhul ei ole kaebaja liikumine takistatud, ta ei vaja ühtegi

abivahendit. TIS-süsteemis puudub reaalne kirjeldus liikumispiirangu kohta, piirang liikumisel

võib esineda suuremal füüsilisel koormusel, astma ägenemisel. Kopsuastma ravimid on viimati

välja ostetud 19.11.2022, mis näitab, et kaebaja tarvitab ravimeid pigem harva ja ägenemiste

perioodil. Vaidemenetluses on lisandunud kaks ortopeedi sissekannet 16.05.2022 (ortopeedid

Andrus Kikas ja Aleksandr Badasjan), mis antud hinnangut piirangute ja töövõime ulatuse osas

ei mõjuta. Kaebajal on olnud 01.01.2022 parema põlve avulsioonmurd, millega oli ajutiselt

töövõimetu kuni 25.03.2022. Kaebaja pöördus uuesti parema põlve valuga 04.05.2022, teostati

MRT uuring 16.05.2022, kus jääb kahtlus eelnevalt graftiga (kõõluse transplantaadiga)

taastatud eesmise ristsideme operatsiooni tüsistusele, uuele rebendile ning kaalutakse uut

artroskoopilist operatsiooni, kuid see seisund ei ole aluseks püsivate piirangute hindamiseks.

Kui operatsioon osutub ikkagi vajalikuks, siis operatsiooni ajal ja järgselt taastumiseks saab

kaebaja võtta ajutise töövõimetuslehe. Kaebaja vajab antud juhul ka taastusravi, kus hinnatakse

kaebaja liikumise võimekust. Eesmise ristsideme rebendi olemasolu ei anna alust püsivate

piirangute hindamiseks. Ka rebenenud ristsidemega on võimalik taastusravi ja võimlemise

foonil põlveliigese ilma oluliste piiranguteta funktsioneerimine.

19.1.4. Kohus nõustub, et selles võtmetegevuses saab piiranguid põhjustavana arvestada

kaebajal diagnoositud astmat (TIS lk 24-25). Kaebajale määrati inhalaator (TIS lk 121), kuid

kaebaja loobus selle kasutamisest, sest sel ei olevat mõju (TIS lk 33-34). TIS-i andmed ei

kinnita, et astma esineks tihti ja raskel kujul ning põhjustaks kaebajale olulisi

hingamisprobleeme. Seetõttu saab seda käsitleda kerget piirangut põhjustava tervisehädana.

Lisaks on TIS-ist näha, et kaebajal on diagnoositud krooniline ülalõua urkepõletik (TIS lk 33-

34, 34, 69-70). Kaebajal on tihti probleeme ninakinnisusega (TIS lk 33-34, 34, 69-70, 98-99,

103). TIS-i andmetel on tegemist siiski terviseprobleemidega, mis hooajati ägenevad ja mida

on olnud võimalik ravida. Seega ei saa need püsivalt töövõimet mõjutada.

Kaebaja on kurtnud arstidele aastaid räginaid hingamisel (TIS lk 33-34, 34, 36-37, 71, 86, 87-

88, 117-118, 121). Ravi on aeg-ajalt aidanud, kuid räginad päriselt kadunud ei ole. TIS-i

andmetel on räginad siiski ilma köha ja hingamisprobleemideta, seega ei saa need eelduslikult

oluliselt töövõimet mõjutada.

Kaebajal on esinenud mitmeid põlvevigastusi, mitte üksnes viimane, millele ekspertarstid on

viidanud. 2016. a-l oli parema põlve trauma ja pärast seda esinesid perioodilised

põlveprobleemid ja ebastabiilsuse episoodid (TIS lk 94-95). Detsembris 2017. a-l väänas

kaebaja tantsides paremat põlve. Tuli kanda 4-6 nädalat ortoosi (TIS lk 119-120). Põlvevalu

jätkus aprillis 2018. a-l, soovitati kanda ortoosi, käia massaažis ja võimlemas (TIS lk 115-116).

3-22-1356

11(30)

Põlvevalu ei taandunud ka septembriks 2018. a. Samas on märgitud, et kaebaja mängib jalgpalli

ja jookseb. Kaebaja suunati taastusravisse (TIS lk 111-112, 112-113). Põlvevalud ei andnud

järele ka novembris-detsembris 2018. a (TIS lk 103-104, 104), kui kaebaja suunati uuesti

ortopeedi vastuvõtule. Kaebaja kaebas põlvevalu ja ebastabiilsuse tunnet, mis ei lase spordiga

tegeleda. Kaebaja väänas põlveliigest uuesti märtsis 2019. a-l (TIS lk 99-100) ja aprillis

2019. a-l (TIS lk 96-97, 97-98), viimasel korral poksitrennis. Luud olid terved, jalale võis

astuda, vajadusel tuli kasutada karke. Aprillis 2019. a-l tehti operatsioon (TIS lk 94-95) ja juunis

2019. a-l toimus taastusravi (TIS lk 92-93). Kaebaja kurtis detsembris 2019. a-l opereeritud

põlve valu ja ebastabiilsust. Vajas ortoosi (TIS lk 86-87). Kaebaja libises 01.01.2022 tänaval ja

väänas paremat põlve. Luuline vigastus. Soovitati kanda ortoosi ja karke. Nelja nädala jooksul

tuli hoiduda spordist ja raskest füüsilisest koormusest. Kaebaja kurtis veel märtsis 2022. a-l

põlvevalu ja liikumise piiratust (TIS lk 28-29). Kaebaja väänas aprillis 2022. a-l parema jala

hüppeliigest ja valu lõi ka põlveliigesesse (TIS lk 25-26). Kurtis parema jala valusid aprillis

2022. a-l. Soovitati taastusravi, ortoosi, massaaži, võimlemist, valuvaigisteid (TIS lk 22-23).

Kaebaja käis aprillis 2022. a-l füsioterapeudi juures ja teipimas (TIS lk 21-22) ning mais

2022. a-l ortopeedi juures, kes soovitas ortoosi, võimlemist, plaastreid ja valuvaigisteid (TIS

lk 18-19). Näidustatud on uus operatsioon (TIS lk 19-20). Eelkirjeldatud andmed võimaldavad

järeldada kaebajal põlveliigese ebastabiilsust, mis võib põhjustada põlve väljaväänamist ja

pikaaegseid valusid. Seega peab kaebaja olema liikumisel ettevaatlik. Varasematel aastatel

tekkisid uued põlvevigastused sportimise käigus, mis tähendab, et põlvevigastused oli

lühiajalised ega takistanud kaebajal aktiivset elu elada. Hilisemalt ei ole sporditegevust näha,

kuid kaebaja liigub siiski iseseisvalt ringi ja käib tihti arstide vahet. Ei ole näha, et ta kasutaks

liikumisel pidevalt abivahendeid (nt karkusid, ratastooli) või teise inimese abi. Kuni uut

operatsiooni pole tehtud ja selle tulemust ei ole teada, pole veel alust arvata, et kaebaja

põlvevalud jäävad püsivalt kaebaja töövõimet mõjutama. Kui põlveoperatsioon kaebaja

tervislikku seisundit ei paranda ja terviseprobleem jääb püsivaks, on kaebajal võimalik esitada

uus töövõime hindamise taotlus. Praegusel juhul nõustub kohus ekspertarstidega, et kaebajal on

liikumisel mõningaid piiranguid, kuid puudub põhjus pidada neid enamaks kui kergeks.

Liikumise võimekus ei eelda, et kaebaja peab suutma kiiresti, palju või pikki vahemaid käia või

joosta. Vajadusel saab liikumisel kasutada abivahendina ortoosi. Kõik töökohad ei eelda isiku

pidevat ringiliikumist. Kaebajale sobiksid töökohad, kus ta saaks vastavalt vajadusele jalgu

puhata.

Puusaliigeste valu ja liikumisepiiratust on kaebaja kurtnud vaid ühel korral vahetult enne

töövõime hindamist märtsis 2022. a-l (TIS lk 28-29), mistõttu ei saa olla tegemist püsiva

terviseprobleemiga.

Kaebaja on kurtnud arstidele mõningatel juhtudel ka seljavalusid. Detsembris 2017. a-l soovis

ta saada saatekirja taastusravisse (TIS lk 120-121). Aprillis 2018. a-l kurtis, et ei saa kaua istuda,

sest seljas tekib valu (TIS lk 113-114). Septembris 2019. a-l kurtis seljavalusid

nimmepiirkonnas (TIS lk 90-91), sama aasta oktoobris aeg-ajalt esinevaid valusid kord vasakul

ja kord paremal pool seljas (TIS lk 88-89). Seljavalude osas soovitati pöörduda edasisteks

uuringuteks perearsti poole. Vahepealsel ajal ei ole kaebaja seljavalusid kurtnud ja neid ei ole

uuritud. Uuesti kurtis alaseljavalusid alles aprillis 2022. a-l. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust

järeldada, et kaebajal esinevad püsivad ja kaebaja igapäevaelu oluliselt segavad seljavalud, kui

kaebaja on käinud selle probleemiga arsti juures harva ega ole lasknud oma terviseprobleemi

uurida. Sellised episoodilised valuperioodid ei saa töövõimet püsivalt mõjutada.

Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et peavalu ja -pööritusega seotud probleeme saab hinnata

üksnes ohutu ringiliikumise juures. Ohutut ringiliikumist saavad pidevad peavalud ja -pööritus

mõjutada siis, kui need võivad põhjustada minestamisi, raskusi ümbritseva tajumisel vms.

Samas saavad kroonilised peavalud mõjutada ka jõudlust liikumisel. Peapööritus võib

3-22-1356

12(30)

vähendada võimekust liikuda. Arvestades kaebajal avarii tagajärjel tekkinud ajukahjustust, ei

saa peavalude ja -pööritusega seotud probleeme selgelt eitada. TIS-ist nähtuvalt on kaebaja

väitnud peavalude sagedasemaks muutumist. Seega tulnuks neid terviseprobleeme selles

võtmetegevuses hinnata. Kohus ei saa seda teha ekspertarstide eest, üksnes hinnata, kas

ekspertarstid on kõigi oluliste asjaoludega hindamisel arvestanud.

Eeltoodud põhjendustel ei saa kohus nõustuda ekspertarstidega, et kaebajal on selles

võtmetegevuses

kindlasti

kerge

piirang,

sest

ekspertarstid

on

osade

kaebaja

terviseprobleemidega jätnud arvestamata.

19.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

19.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab suurte raskustega ohutult tänaval

liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kaebaja ei suuda liikuda ohutult siseruumides, sh

ruumides, kus pole varem käinud. Vaid lamades on ohutu. Tõusmine ja igasugune liikumine on

tugevalt häiritud.

19.2.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates kroonilise traumajärgse peavalu

diagnoosile, vestibulaarfunktsiooni muude haigusseisundi diagnoosile ja kõrvavile ehk

tinnituse diagnoosile. TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule

peavalu ja peapöörituse tõttu. Mitte mingisuguseid retseptipõhiseid peavaluravimeid proovinud

ei ole, rääkimata kasutamisest. Töötervishoiuarsti vastuvõtul kinnisilmi asendis ebakindel.

Olulisi piiranguid ohutul ringiliikumisel digiloos objektiivselt kirjeldatud ei ole. Kõrvaarstile ei

ole pöördunud. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

19.2.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal esineb kaebus peavalule ja -pööritusele, kõrvade

kohinale. Nägemise ja kuulmise piiranguid või raskeid kehalisi piiranguid, mis ohutut

ringliikumist segaksid, kaebajal ei esine. Kaebaja on märkinud taotluses ise piirangu raskeks

(arvväärtusega 3), mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 50-95% ajast, kaebuses

halduskohtule on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4) ehk piirangud peaksid

esinema 96-100% ajast, mis tähendaks, et kaebaja ei oleks võimeline väljas käima ja

orienteeruma kohtades. Vaatamata peapöörituse kaebusele siiski objektiivseid tasakaaluhäireid

kirjeldatud ei ole. Kaebaja kaebuste alusel arstidele on tal peavalu ja -pööritus, mis on

11.09.2016 raske mootorratta liiklusavarii järgselt süvenenud. Mainitud liiklusavariist on

möödas enam kui 5 aastat. Vaatamata kaebaja perioodilistele kaebustele peavalude ja halva

enesetunde osas, on ta ka vahepealsel perioodil tegelenud aktiivse eluviisiga, harrastab

laskesporti. Kaebaja väidab, et põlvetrauma on saadud liiklusavariis 2016. a, kuid TIS-i

andmetel on ta saanud parema põlveliigese traumasid aktiivse eluviisi tõttu peale aastat 2016,

tantsides ühe aasta möödumisel õnnetusest 16.12.2017 (dr Vassili Novak 12.12.2017–

16.12.2017), sama põlve korduva trauma poksitrennis 23.04.2019 (ortopeed dr Dmitri Kulak

23.04.2019–24.04.2019), 19.03.2022 parema käe trauma trennis (dr Kristiina Põld erakorraline

meditsiin 19.03.2019). Kaebaja on käinud tööl, töötanud autojuhi ja ekspediitorina. Praegu

kirjeldab kaebaja, et ei käi tööl, vaid teeb võimalusel kodus arvutitööd. Kaebajat on läbi

vaadatud arstide poolt korduvalt. Kaebaja pöördus lühikese ajavahemiku jooksul enne töövõime

hindamist mitmete arstide poole 22.02.2022–03.05.2022, tal ei ole ühegi arsti poolt tuvastatud

kesknärvisüsteemi ega ka perifeersete närvide patoloogiat, reflekside häiret ega ka objektiivset

tasakaaluhäiret. Objektiivset neuroloogilist kõrvalekallet ei kirjelda üksi mainitud arstidest,

tasakaaluhäiret ei kirjeldata, närvide reaktsioonid ja refleksid on normis. Neuroloog

dr Aleksandr Rand kirjeldab 03.05.2022 valulikkust liigutamisel rindkere lülisamba osas ja

3-22-1356

13(30)

roietevaheliste närvide piirkonnas, kõik neuroloogilised objektiivselt hinnatud testid vastavad

normile, dr Rand vaatab üle 21.08.2020 teostatud aju MRT uuringu, kus on oimupiirkonnas

vana tsüstiline kahjustus aju võrkkelmel, aju koldelist ja mahulist kahjustust ei ole, samuti

hindab ta 18.02.2021 lülisamba kompuutertomograafia uuringut, kus esineb 5.-8. rinnalülide

vaheliste kõhreliste diskide madaldumine, kuid mingeid seljanärvide kompressioone ei kirjelda.

Uute uuringute teostamiseks ja neuroloogi jälgimiseks ta vajadust ei näe. Töötervishoiu arst

dr Anatoli Semjonov kirjeldab 21.03.2022, et kaebaja töötab firmas autojuhina, aga praegu ei

tule kaebaja enda sõnul toime, et ta hetkel ei suuda tervise tõttu töötada autojuhina. Kaebaja

kaebuseks on igapäevane peavalu, pearinglus, kohin peas, samuti valu rindkere piirkonnas.

Dr Semjonov teostas põhjaliku läbivaatuse ja leidis, et kopsu ja südametöö, kaasa arvatud

vererõhk vastavad normile, kõik kõõlusrefleksid vastavad normile, kaebaja oli suuteline tegema

sõrme- ja ninakatsu suletud silmadega, esines kerge ebakindlus Rombergi testis ehk esines

vähene kõikumine seistes püsti jalad koos käed ees ja silmad kinni. Dr Semjonov ei märgi, et

test oleks positiivne ja kaebaja vajaks lisauuringuid. Töötervishoiu arst ei ole väitnud, et kaebaja

tervisetõend liikluses osalemiseks on kehtetu või see kavatsetakse kehtetuks tunnistada.

Töövõimet ei hinnata konkreetse ameti raames, vaid üldiselt. Töötervishoiuarst leiab, et

painutused ette on lülisamba rinnaosas valulikud ja roiete vahelised lihased on pinges, et esineb

pinget põlve- ja puusaliigestes. Soovitab kaebajale psühhoteraapiat ja taastusravi. Arvestades,

et kaebajal ei ole nägemise, kuulmise, luu- ja lihaskonna ning närvisüsteemi objektiivset

kahjustust, kaebaja ei saa mingit püsiravi seoses peavalu ja pearinglusega, ei saa hinnata

piirangut kaebaja kaebuste alusel enam kui kergeks. Rindkerevalu kummardamisel ohutut

ringiliikumist ei piira.

19.2.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses hinnata

piirangut raskemaks kui kerge.

Kaebaja on kurtnud mitmel korral arstidele kõrvade tinnitust (TIS lk 28-29, 29-30, 81-82, 113-

114), kuid kuulmise langust ei ole tuvastatud. Sellele terviseprobleemile vaatamata on kaebaja

olnud füüsiliselt aktiivne, käinud mitmetes sporditrennides ja tööl (autojuhina), juhtinud

pereäri, seega ei saa seda tervisehäda pidada kaebaja igapäevaelu oluliselt segavaks, vaid pigem

kergeks.

Kohus kajastas juba eespool kaebaja põlveprobleeme. Kaebaja on kurtnud põlveliigese

ebastabiilsust, kuid põlveväänamised on toimunud enamasti füüsiliselt aktiivse sporditegevuse

käigus, mitte tavapärase ringiliikumise käigus (v.a talvel libedaga kukkumised). TIS-i andmed

ei kinnita, et kaebajal oleks põlveliige ebastabiilsuse või põlvevalude tõttu olulisi piiranguid

ohutul ringiliikumisel – kaebajal ei ole esinenud tasakaaluprobleeme või kukkumisi. Kaebaja ei

kasuta käimisel abivahendeid ega teise inimese abi. Sel põhjusel ei saa ka põlveprobleemid

põhjustada selles võtmetegevuses enamat kui kerget piirangut.

Kaebajal ei ole TIS-i andmetel olnud teadvuskaotushooge, tasakaalukaotusi ega pidevaid

kukkumisi. Samuti ei ole kaebajal diagnoositud pikemat aega kestnud seljavalu, mis ohutut

ringiliikumist võiks mõjutada.

Kaebaja on kurtnud järjepidevalt arstidele peavalusid ja -ringlust (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28,

28-29, 29-30, 34-35, 70-71, 81-82, 102-103, 113, 113-114, 114-115, 118), mis on arstide

hinnangul liiklusavarii käigus saadud peatrauma tagajärg. Viimasel ajal on peavalud muutunud

igapäevaseks. Kaebajale on 2021. a aprillis määratud ravimiks Betahistinumi. Samuti on

kaebaja suunatud psühhiaatri vastuvõtule. Kuna TIS-i andmetel ei ole peavalud ega -pööritus

põhjustanud kaebajale kukkumisi, teadvuskaotusehooge ega mõjutanud muud moodi ohutut

ringiliikumist, siis nõustub kohus ekspertarstidega, et see terviseprobleem ei saa kaebajale selles

võtmetegevuses töövõimet oluliselt mõjutavaid piiranguid põhjustada.

3-22-1356

14(30)

19.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

19.3.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ta ei suuda ühel kohal

olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada,

nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne. Igasugune istumine, seismine ei ole

võimetekohane valudeta ja pearingluseta.

19.3.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang (raskusaste 0), sest piiranguid on hinnatud liikumise valdkonna teistes

võtmetegevustes. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus,

lisades, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Puuduvad

objektiivsed andmed selle kohta, et läbielatud jalatrauma põhjustaks siiani püsivat

töövõimepiirangut.

19.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang, kuna puudub informatsioon haiguslugudes, et kaebajal esineb

piiranguid asendite vahetamisel. Kaebajal ei esine sellist kehalist haigust, mis töövõime

hindamise juhendi antud punktis kirjeldatud piiranguid kinnitaks. Kaebaja kaebab küll aeg-ajalt

valulikkust rindkere painutamisel, kuid see ei mõjuta antud piirangut. Kaebaja ise on hinnanud

piirangu täielikuks, mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 96-100% ajast. Kaebaja ei vaja

kõrvalabi ega abivahendeid, üksi arst ei ole kirjeldanud tema füüsilist abitust asendite

vahetamisel, istumisel või seismisel. Puuduvad objektiivsed füüsilisest või neuroloogilisest

seisundist tulenevad piirangud.

19.3.4. Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses

igasugused piirangud. Kaebajal esinevad põlvevalud saavad mõjutada ka istumise ja püsti

tõusmise funktsiooni, kuna need koormavad põlvi. Põlvevalud on esinenud pärast

põlveväänamisi ja tavaliselt kestnud pikemat aega. Kaebaja on saanud ravi, sh operatiivset ravi,

ja taastusravi, kasutanud ortoosi. Samuti plaaniti uut operatsiooni. Seega tulnuks põlvevalusid

ka selles võtmetegevuses hinnata.

Seljavalusid on kaebaja kurtnud harva, seda pole uuritud ega ravitud (TIS lk 21-22, 88-89, 90-

91, 113-114, 120-121). Seetõttu puudub alus tuvastada, et kaebajal oleks püsiv seljavalu, mis

tema igapäevaelu oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks.

Puusaliigeste valu on esmakordselt maininud alles märtsis 2022. a-l vahetult enne töövõime

hindamist, mistõttu ei saa olla tegemist püsiva terviseprobleemiga.

Ekspertarstid on jätnud hindamata ka kaebajal esinevad peavalud ja -pöörituse. Need saavad

omada mõju nt püsti tõusmisel või kummardamisel. Tegemist on terviseprobleemiga, mille

olemasolu ei saa selgelt välistada, arvestades kaebajal tuvastatud ajukahjustust. TIS-i andmetel

on kaebaja kurtnud peavalude sagedasemaks muutumist. Samuti on ta suunatud psühhiaatri

vastuvõtule. Seega tulnuks selle probleemiga selles võtmetegevuses arvestada.

Kohus ei nõustu ekspertarstiga, et valu lülisamba rinnaosas ei saa kehaasendite muutmisele

mõju avaldada. Kehaasendi muutmine tähendab ka kummardumist (vt Eesti Töötukassa

juhatuse 10.06.2021 otsusega nr 99 kinnitatud „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse

andmiseks“10, lk 33). Valud rinnaosas avaldavad mõju kummardumisele. Kaebaja kurtis valu

lülisamba rinnaosas aprillis 2021. a (TIS lk 70-71), kuid ka varasemast epikriisist (TIS lk 105-

106) on näha aastaid kestnud rinnavalusid. Tegemist on avarii käigus saadud trauma tagajärjega.

Kaebaja suunati magnetravile ja massaaži. 2021. a sügiseks olid valud vähenenuks (TIS lk 34-

10 Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 8.

3-22-1356

15(30)

35). Kaebaja hakkas uuesti valusid kurtma 2022. a kevadel enne töövõime hindamist (TIS lk 24-

25, 28-29, 29-30). Kaebaja suunati taastusravisse. Epikriiside kohaselt on kaebaja painutused

lülikeha rinnaosas valulikud ja piiratud. 2021. a aprilli epikriisist (TIS lk 70-71) järeldub, et

tegemist on 2016. a-l toimunud trauma (liiklusavarii) tagajärjega.

Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles

võtmetegevuses kindlasti mingeid piiranguid tuvastada. Piirangute tuvastamine ei ole kohtu

ülesanne. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas ekspertarstid on kõigi terviseprobleemidega

töövõime hindamisel õigesti arvestanud.

19.4. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

19.4.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Liikumine on väga häiritud. Magamisega on suured probleemid.

19.4.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad. TTO ekspertarst jäi sama

seisukoha juurde ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

19.4.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang, sest kaebaja kaebus unehäiretele esineb TIS-i andmetel harva. Kaebaja

on märkinud taotluses ise piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9). Viimase 2 aasta jooksul on

väljastatud unerohu retseptid 2022. a kevadel 2 korral, mistõttu ei ole piirang töövõimet

mõjutav.

19.4.4. Kohus leiab, et liikumisega seotud probleeme on hinnatud sama valdkonna teistes

võtmetegevustes. Unehäireid saab liikumise valdkonnas arvestada, sest magamatus tekitab

väsimust ja jõuetust ning see avaldub ka liikumisel. Kaebaja on kurtnud arstidele mitmel korral

uneprobleeme (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 37-69, 73-77, 87). Samas ei saa TIS-ist

järeldada, et unerohud kaebaja uneprobleeme ei leevendaks. Uneprobleemid võivad olla

põhjustatud ka psüühilistest probleemidest. Kaebaja on läinud psühhiaatri vastuvõtule ja saanud

ravi. Seni puudub alus arvata, et ravi ei ole efektiivne ja kaebaja uneprobleeme ei lahenda.

Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses püsivat piirangut.

19.5. Liikumise valdkonna kokkuvõte.

19.5.1. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1). Koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu esinevad

piirangud kestval ja intensiivsel ringiliikumisel, samuti ohutul ringiliikumisel. Piirangud on

põhjustatud kopsuhaigusest ning kesknärvisüsteemi- ja sisekõrva kahjustusest. Piirangu

põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähe muutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud.

Piirangu põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired;

sisekõrvahaigused; kõrva muud haigusseisundid; alumiste hingamisteede kroonilised haigused.

TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

19.5.2. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang.

19.5.3. Kohus

leiab,

et

ekspertarstid

ei

ole

selles

valdkonnas

kõigi

kaebaja

terviseprobleemidega arvestanud. Osad vead on parandanud vastustaja ekspertarst, kelle

hinnang on oluliselt põhjalikum kui TTO ekspertarsti hinnang. Kuid ka vastustaja ekspertarst

ei ole kõigi kaebaja terviseprobleemidega arvestanud. Kohus ei saa hinnata kaebaja töövõimet

ekspertarstide eest. Samuti ei saa kohus olla veendunud, et valdkonna piirangu raskusaste oleks

3-22-1356

16(30)

jäänud samaks, kui kõigi kaebaja terviseprobleemidega oleks asjakohaselt arvestatud. Seetõttu

ei loe kohus selles valdkonnas hinnatud piirangu raskusastet põhjendatuks.

20. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, „asjade liigutamine“, „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.

20.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ raske piirang (raskusaste 3).

Kaebaja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab suurte raskustega tõsta käsi nii palju, et nt

riiulilt mingit eset kätte saada. Pea hakkab ringi käima, kaotab tasakaalu ja kukub.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Kaebaja ei suuda raskusteta asju liigutada. Suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada

1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Parematel päevadel kergemaid suudab, kuid on päevi, kui

ei suuda midagi kätte võtta. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ja

kerget eset, nt patja või tühja pappkasti. Lapsed aitavad asju sättida. Ise ei suuda esemeid edukalt

liigutada.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käteosavus“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei

suuda raskusteta käsi ega sõrmi liigutada. Suudab seda teha mõõdukate raskustega.

Tähelepanuhäired ja valud segavad käte kasutamist.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“

on muutlikud (raskusaste 9). Peas on nagu huilgav elektrijaam ja see segab käte liigutamist.

20.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad viidatud

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed käelise tegevuse

piirangute kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

20.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud, sest TIS-is puuduvad andmed käeliste piirangute ja ka vastavate

diagnooside (õlavöötme või liigeste haiguste) kohta. Kaebaja on kirjeldanud oma subjektiivseid

enesetunde kaebusi, pearinglust ja tasakaaluhäiret, mida ei ole tõendatud ühegi objektiivse

leiuga. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama

ka terviseandmed. Kaebaja väidab, et tema käelist tegevust takistavad ka tähelepanuhäire ja

valud, kuid antud võtmetegevustes hinnatakse piiranguid, mis on seotud käte motoorikaga,

hinnatakse, kas on võimalik käsi välja sirutada, esemeid haarata, sõrmedega vajalikke liigutusi

teha. Kaebajal ei ole tuvastatud töötervishoiu arsti ega neuroloogi sissekannetes käte motoorika

häireid (dr Aleksandr Rand neuroloog 03.05.2022–03.05.2022, dr Anatoli Semjonov

töötervishoid 21.03.2022–25.03.2022).

20.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas

töövõimet mõjutavad püsivad piirangud. TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud 13.12.2017 valu

traumeeritud käes, käe nõrkust ja seda, et vahel ei saa asju rusikas hoida (TIS lk 120-121).

16.12.2017 kurtis kaebaja kukkumise tagajärjel parema käelaba väänamist, kahe sõrme

paistetust ja valu (TIS lk 119-120). 19.03.2019 kurtis kaebaja trennis saadud parema käe

põrutust ja valu (TIS lk 100-101). 2020. a jaanuaris vigastas kaebaja vasaku käe viiendat sõrme.

Traumaatilist vigastust ei tuvastatud (TIS lk 84-85). Tegemist oli lühiajaliste tervisehädadega.

Hiljem ei ole kaebaja arstidele käte, sõrmede ega õlgade valusid või liikumise piiratust kurtnud

ja neid ei ole uuritud. Seega ei ole TIS-i andmetel kaebajal püsivaid sõrmede, käte või õlgade

vigastusi või valusid, mis saaksid tal käelist tegevust takistada. Kaebajal on olemas relvaluba ja

mootorsõiduki juhiluba, mis näitavad, et kaebaja käeline tegevus peab olema korras. Samuti on

kaebaja tegelenud aktiivselt spordiga, sh poksiga, mis samuti näitab, et kaebaja käelised

3-22-1356

17(30)

tegevused ei ole piiratud. Viited peavalule ja tähelepanuhäiretele on siinkohal asjakohatud, sest

need ei takista käte tegevust ega liigutusi.

21. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „teabe edasiandmine“, „teabe vastuvõtmine“ ja „teabevahetusega seotud

muud piirangud“.

21.1. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ raske piirang

(raskusaste 3). Kaebaja ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ega kirjalikult suhelda.

Suudab suurte raskustega teisele inimesele lihtsa teabe edasi anda. See on peaaegu võimatu.

Kirjutamisel aitab alati poeg. Ei ole püsivust kirjutamiseks. Kõne on katkendlik ja mõte hüplik.

Poeg aitab vahendada mõtteid ja soove.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Kaebaja ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Kuuleb või saab teise inimese

huultelt lugeda lihtsat teavet. Kuid on segaduse hetki, kui ei saa kuuldust aru. Näeb mõõdukate

raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet. Keeruline on pilku kontsentreerida, et asju

vaadata.

Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ on

muutlikud (raskusaste 9). Pisut näeb väikeseid tähti, kuid kõik hüpleb ja sõnade kokkulugemine

on keeruline.

21.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad viidatud

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed

puuduvad. Isikul on nii mootorsõidukijuhi kui relvaomaniku tervisetõend. TTO ekspertarst jäi

samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

21.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud, sest kaebajal ei ole TIS-is andmeid kuulmise, nägemise ja kõnehäirete

kohta, mida antud valdkonnas hinnatakse. Silmaarsti vastuvõtul ja kuulmisuuringul ei ole

kaebaja TIS-i andmetel käinud ega ei ole vastavaid kaebuseid arstidele esitanud. Kui sellised

kaebused esinevad, siis tuleks arsti vastuvõtule pöörduda. Nimetatud piiranguid on võimalik

objektiivselt hinnata.

21.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas töövõimet

mõjutavad püsivad tervisehädad. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks mingeid probleeme

nägemisega. Kaebaja ei ole seda arstidele kurtnud ja seda ei ole ka uuritud. 04.09.2018 kontrolli

käigus leiti, et kaebaja nägemine on korras (TIS lk 106-107). Kaebaja ei kanna prille. Tal on

olemas mootorsõiduki juhiluba ja relvaluba, seega peab kaebaja nägemine olema korras. Viidet

nägemisteravuse langusele TIS-ist ei nähtu. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebajal oleks

rääkimise või eneseväljendamisega mingeid raskusi. Kaebaja on aastate jooksul palju kordi

arstide vahet käinud ja suutnud neile oma probleeme selgitada. Epikriisides ei ole välja toonud,

et kaebajast oleks raske aru saada või ta ei suudaks end väljendada. Kaebaja on kurtnud arstidele

tinnitust (TIS lk 113-114) ja kohinat (TIS lk 24-25, 28-29) kõrvades, kuid ei ole kurtnud

kuulmislangust ja seda ei ole ka diagnoositud. Ajutise tervisehädaga (kuulmetõrveummistus,

TIS lk 69-70) ei saa töövõime hindamisel arvestada. Seega ei ole kaebajal raskusi ka

kuulmisega. TIS-i andmed ei kinnita kaebajal arusaamisvõime või mõistmisega seotud

probleeme.

3-22-1356

18(30)

22. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „teadvusel püsimine“, „tualettruumi toimingud“ ning „teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud“.

22.1. Võtmetegevus „teadvusel püsimine“.

22.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei püsi raskusteta teadvusel. Vähemalt kord nädalas esineb teadvushäireid, kaotab teadvuse.

22.1.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed teadvushäirete kohta. TTO ekspertarst jäi

samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

22.1.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud, sest kaebaja väide, et kaotab teadvuse kord nädalas, ei ole TIS-i

andmetel tõene. Mitte üheski haigusloos, välja arvatud 11.09.2016 esinenud teadvusekaotuse

hoog raske ajutrauma tõttu, ei ole teadvusekaotust kirjeldatud. Kaebaja on märkinud

võtmetegevuses esineva piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). Töövõime hindamise juhendi

alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt 96-100% ajast.

Tegemist oleks väga raske seisundiga, mis vajaks tõsiseid uuringuid, põhjuse väljaselgitamist

ja seisundi teket ning teadvuse kaotuse hoogusid ennetavat ravi. Kaebaja ei ole pöördunud

selliste kaebustega arstide poole, tal ei ole diagnoositud epilepsiat või muust aju vereringe

häirest põhjustatud haigust ega määratud vastavat ravi.

22.1.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses püsivaid

piiranguid. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja väidet, et tal oleks esinenud teadvusekaotuse hooge

või et ta põeks mõnda haigust, mis teadvusekaotust põhjustaks. Kaebaja on kurtnud küll

korduvalt arstidele peavalusid, kuid need ei ole TIS-ist nähtuvad toonud kaasa minestamisi.

Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses töövõimet mõjutavat piirangut.

22.2. Võtmetegevus „tualettruumi toimingud“.

22.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda raskusteta oma soolt või põit kontrollida. Iga päev esineb põie või soole

kontrollimisega vms raskusi. Abikaasa aitab WC-s käia.

22.2.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed selle valdkonna piirangute kohta. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

22.2.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud. Kaebaja on märkinud võtmetegevuses esineva piirangu täielikuks

(arvväärtusega 4), mis tähendaks, et kaebajal puuduks soole- ja põietegevuse kontrollimise

võime ja ta vajaks kõrvalabi või abivahendeid põie ja soole tühjendamisel. Sellist probleemi

põhjustavat haigust ega piiranguid TIS-is ei ole kirjeldatud. Puuduvad sellised neuroloogilised,

soole- või põiehaigused.

22.2.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivaid

terviseprobleeme tuvastada. 14.10.2019 epikriisist nähtuvalt on kaebaja kurtnud urineerimise

sagenemist nii päevasel kui ka öisel ajal. Anamneesis on krooniline neerupuudulikkus (TIS

lk 88-89) ja krooniline prostatiit (TIS lk 37-69). Kaebaja käis uroloogi korduval vastuvõtul,

massaažis, sai ravi. Pärast seda ei ole kaebaja urineerimisprobleeme kurtnud. Soole

3-22-1356

19(30)

tühjendamisega seotud probleeme TIS ei kajasta. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebaja ei

suudaks soolt või põit ise kontrollida ja kasutaks nende probleemide tõttu abivahendeid (nt

mähkmeid). Kaebajal ei ole selliseid liikumisprobleeme, mis takistaks tualeti kasutamist.

Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses töövõimet mõjutavat piirangut.

22.3. Võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.

22.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebajal on tugevad tasakaaluprobleemid ja vajab abi kõigis hügieenitoimingutes.

22.3.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

alusel kinnitada, sest olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta.

TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

22.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud. Kaebaja on märkinud võtmetegevuses esinevad piirangud

muutlikuks (arvväärtusega 9), mis tähendaks, et ta aeg-ajalt vajab kõrvalabi hügieeni

toimingutes. Kaebajal ei esine käelises tegevuses ja liikumises selliseid piirangud, mis mõjutaks

kaebaja enesehooldust sel määral, et ta ei suudaks tavapäraseid toiminguid sooritada.

22.3.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda kaebajal selles

võtmetegevuses

piiranguid

tuvastada.

Terviseandmetel

ei

ole

kaebaja

arstidele

tasakaaluprobleeme kurtnud. Samuti ei ole näha, et kaebaja ei suudaks ise oma

hügieenitoimingutega hakkama saada.

22.4. Kaebaja ei ole toonud välja piiranguid võtmetegevuses „söömine ja joomine“.

Piiranguid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et kaebajal ei

saa selles võtmetegevuses kindlasti mingeid piiranguid tuvastada. TIS-i andmetel on kaebajal

olnud pikaajaliselt probleeme maovalude ja kõrvetistega (TIS lk 72-72, 77-78, 78-79, 79-80,

80-81, 90-91, 91, 93-94, 94, 105-106, 106-107, 107-108, 108-109, 109-110, 110-111, 114-115,

116, 123). Kaebaja on käinud oma terviseprobleemiga korduvalt arstide vahet ja mitmel korral

erakorralise meditsiini vastuvõtul. On olnud oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust,

söömishäireid, kehakaalu kiiret langust. Tuvastati maksasteatoosi tunnused. Kahtlustati ka

somatiseerunud neuroosi. Arvati, et tegemist võib olla mingi muu haiguse eelseisundiga või

pikaaegse antibiootikumide tarvitamise tagajärjega. Samuti peeti võimalikuks haavandihaigust.

TIS ei näita, et kaebaja probleem oleks lõpliku lahenduse leidnud. Arvestades maovalusid,

iiveldust ja oksendamisi, ei saa välistada, et kaebajal võivad olla piirangud söömise ja joomise

toimingute juures, mis tema igapäevaelu häirivad.

22.5. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kokkuvõte.

22.5.1. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

22.5.2. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud.

22.5.3. Kohus leiab, et kuna ekspertarstid jätsid kaebajal ühes võtmetegevuses piirangute

olemasolu hindamata, siis ei saa kohus olla veendunud, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas

piirangud.

3-22-1356

20(30)

23. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes

„tegevuste õppimine“, „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ ning „õppimise ja tegevuste

sooritamisega seotud muud piirangud“.

23.1. Võtmetegevus „tegevuste õppimine“.

23.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid või keerulisemaid igapäevategevusi.

Kaebaja suudab suurte raskustega õppida selgeks lihtsaid tegevusi. See on peaaegu võimatu.

Kaebajal on suured mäluprobleemid. Ei suuda asju meeles pidada ega õppida selgeks keerulisi

tegevusi. Tal ei ole pika- ega lühiajalist mälu. See takistab igasugust mõtestatud tegevust.

23.1.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele.

TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule võimaliku kerge

mäluhäire tõttu. Isikule on relvaloa taotlemise käigus teostatud kognitiivsete võimete ja

isiksuseuuring, milliste kohaselt kognitiivne võimekus on normi tasemel, mõnedes aspektides

normi madalamal tasemel, teistes aga võimed keskmised või isegi head; isiksusepatoloogiat

uuringu alusel ei esine. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022

eksperthinnangus.

23.1.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles

võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal on testide järgselt diagnoositud kerge orgaaniline

tunnetushäire, mis võib viidata võimalikule kergele mäluhäirele. Vaimset võimekust on

objektiivselt hinnatud. 03.07.2020 psühhiaater dr Martin Kivivare teostatud psühhiaatri

hinnangul relvaloa taotluseks (relvaluba kehtib alates 2010. a-st, kaebaja huvitub laskespordist

ja käib ka sõpradega võistlemas, eitab varasemat psühhiaatrilist ravi) on kaebaja üldine intellekt

madal keskmine (eakohase intellektiga piirialane), kõige paremini on arenenud kaebaja sõnaline

taibukus, infotöötluskiirus on patoloogiata. Visuaalse tajuga seotud sooritus on aga ebaühtlane,

kuid pigem patoloogiata. Täpsemalt on raskusi täheldatud visuaal-motoorse kiiruse tasandil,

kuigi visuaalne kontseptualiseerimisvõime on patoloogiata. Seetõttu ei saa piirangut antud

võtmetegevuses hinnata enam kui kergeks. Kaebajal ei ole intellektihäiret, mis takistaks lihtsate

tegevuste õppimist või mäluprobleeme toimetulekul. Testis paistab pigem silma, et kaebaja on

laia silmaringiga ja faktidest teadlik. Mõtlemise võimekus on hea. Mälu sooritus on madal

keskmine ja ebaühtlane, kuid kaebaja kiirustas vastustega. Kaebaja ise hindas piirangu raskeks

(esinemine 50-95% ajast), mis oleks vastuolus testi tulemusega ja vastuolus ka

keskendumisvõimet vajava laskespordi harrastamise võimekusega. Kaebaja on pöördunud

ärevuse, energiapuuduse ja unehäirete tõttu taas psühhiaatri dr Brent Mööl vastuvõtule

24.03.2022, kuid psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimite võtmine on jäänud pooleli,

04.05.2022 on olnud viimane kontakt psühhiaatriga, kus kaebaja kaebab ärevust ja unetust.

Arvestades, et ärevusseisund tekkis vahetult enne töövõime hindamist, ei saa seda

püsipiiranguna hinnata. Ravimite korrapärase võtmisega stabiliseerub ka ärevusseisund.

Arvestades retseptikeskuse andmeid, on 13.04.2022 välja ostetud viimased 28 tabletti

Escitaloprami, seega on tänaseks ravi katkenud.

23.1.4. Kohus märgib, et TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud mitmel korral arstidele, et tema

mälu on kehvemaks jäänud (TIS lk 24-25, 26-27, 70-71, 83-84, 113-114), kuid kognitiivse

funktsiooni uuringul 21.09.2020 (TIS lk 81-82) märkimisväärseid probleeme mäluga ei

tuvastatud. Visuaalne mäluga seotud sooritus oli eakohane, raskusteta. Lühimäluga ja

arvutamisega seotud sooritus oli madal keskmine ja ebaühtlane. Sooritust mõjutas see, et

kaebaja kiirustas vastuste andmisel. Sooritus oli siiski olulise patoloogiata. Ka ülejäänud

uuringutulemus ei võimalda järeldada kaebaja elu oluliselt segavaid mäluprobleeme.

3-22-1356

21(30)

Mõningaid mäluprobleeme esineb suuremal või vähemal määral pea kõigil inimestel ja seda on

võimalik leevendada abivahendite kasutamisega või mälu treenimisega. Seega puudub põhjus

raskemat piirangut kui kerge tuvastada.

TIS-i andmetel ei ole kaebajal intellektihäireid, mis õppimisvõimet mõjutaks. Intellekt on

hinnatud madal keskmiseks, mis ei tähenda intellektiprobleeme. Muude psüühiliste häirete

olemasolu kaebaja relvaloa taotlemisel eitab (TIS lk 81-82, 83-84), kuid töövõime hindamise

eelselt väidab esinevat (TIS lk 26-27). 21.09.2020 kognitiivse funktsiooni uuringul patoloogiaid

ei tuvastatud. Kaebaja on vastupidi pidanud end piisavalt targaks ja võimekaks, et pereäriga

tegeleda (TIS lk 81-82). Diagnoositud on kerge orgaaniline tunnetushäire. Meeleolulangust

hakkas kaebaja kurtma alles märtsis 2022. a-l (TIS lk 28-29), mistõttu diagnoositi mõõdukas

depressioon. Kuna tegemist on vahetult enne töövõime hindamist diagnoositud haigusega, ei

saa järeldada, et tegemist oleks püsiva terviseprobleemiga, mida ei oleks võimalik edukalt

ravida. Ka ärevushäireid on kaebaja hakanud kurtma alles 2022. a märtsis. Viitab liiklusavarii

tagajärjel tekkinud terviseprobleemidele, kuigi liiklusavariist on möödas 6 aastat ja tervislik

seisund peaks hakkama reeglina aja möödudes paranema, mitte halvenema. Vahepealsel ajal ei

ole kaebajal selliseid uusi haigusi või õnnetusi olnud, mis tema tervislikku seisundit saanuks

halvendada. Kaebajale on väljastatud nii relvaluba kui ka mootorsõiduki juhiluba, mis annab

alust järeldada, et arstid on hinnanud kaebaja vaimse tervise piisavalt terveks.

Kaebaja on kurtnud mitmel korral arstidele unehäireid (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 37-

69, 73-77, 87). Ebapiisava väljapuhkamisega seonduvad ka väsimus ja keskendumisraskused

(TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 37-69, 80-81, 83-84, 113-114). 2019.-2021. a-l määrati

kaebajale unerohu retseptid. TIS-ist ei nähtu, et need ei oleks kaebaja suhtes mõju omanud.

Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles

võtmetegevuses raskemat piirangut kui kerge tuvastada.

23.2. Võtmetegevus „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.

23.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab suurte raskustega ise märgata

igapäevategevuste vajadust ning neid kavandada, alustada ja lõpetada. See on peaaegu võimatu.

Avariijärgselt on vaid avarii teema aktuaalne. Muud ei ole mõtteis.

23.2.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud sama valdkonna

võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022

eksperthinnangus.

23.2.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang. Kaebaja on märkinud taotluses ise piirangu raskeks (arvväärtusega 3),

mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 50-95% ajast. Kaebaja kirjeldatud mõtteid seoses

avariiga ning võimalikku kerget mäluhäiret on juba kirjeldatud ning arvestatud võtmetegevuse

“tegevuste õppimine“ hindamisel. Kaebaja ise viitab psühhiaatrile kliinilises intervjuus

(psühhiaater dr Lembe Ermos 02.07.2020-24.09.2020), et tal on üks anakastne joon, mis

väljendub selles, et vahel on ta pedantne, kaebaja seletas, et talle meeldib asju ikka lõpuni viia.

Seega kaebaja hindab ennast psühhiaatri juures tegevustes sihikindlaks.

23.2.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et selles võtmetegevuses täiendava piirangu

tuvastamine ei ole põhjendatud. Kaebaja mäluga seotud probleeme on hinnatud tegevuste

õppimise võtmetegevuses. Igapäevategevustega hakkama saamise probleeme TIS-i andmed ei

võimalda järeldada. Kaebaja on oma hakkama saamise võimekust selgelt alahinnanud. TIS-i

3-22-1356

22(30)

andmetel töötas kaebaja kuni 2022. a märtsini autojuhina, kaebuse kohaselt logistikuna,

psühhiaatrile väitis, et peab pereäri. TIS-i andmetel on kaebaja tegelenud erinevate

spordialadega (poksimine, tantsimine, jalgpall, jooksmine, laskmine), käinud välislähetustel ja

Venemaal sõpradel külas. Samuti on kaebaja käinud ise korduvalt erinevate arstide vahet. See

kõik ei võimalda järeldada, et kaebaja ei suuda oma igapäevategevustega iseseisvalt hakkama

saada, neid kavandada, alustada, ellu viia ega lõpetada ning vajab neis toimingutes teiste

inimeste abi. Avariist on möödas üle 6 aasta, mistõttu ei ole usutav, et see saaks kaebajale enam

olulist mõju avaldada.

23.3. Võtmetegevus „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.

23.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebaja ei ole võimeline varem osatud ega uusi asju tegema ega õppima.

23.3.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud sama valdkonna

võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022

eksperthinnangus.

23.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang. Kaebaja väide, et ta ei ole võimeline ei varem osatud ega uusi asju

tegema/õppima, ei vasta tõele. Kaebaja piirangut selles osas on kirjeldatud eeltoodud

võtmetegevustes ning hinnatud võtmetegevuses „tegevuste õppimine“.

23.3.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses

täiendavad piirangud. Kaebaja on oma võimekust selgelt alahinnanud. Kaebaja väited ei leia

TIS-i andmetel kinnitust.

23.4. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõte.

23.4.1. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1). Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Piirang on

põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt

vähemuutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangu põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

23.4.2. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang.

23.4.3. Kohus selgitab, et kuna ühes võtmetegevuses tuvastati kerge piirang ja teistes

piiranguid ei tuvastatud, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangu raskusaste kerge (määruse

nr 39 § 6 lg 5).

24. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „väljaskäimine“, „riski või ohu tajumine“ ja „toimetulek muutustega“.

24.1. Võtmetegevus „väljaskäimine“.

24.1.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta või ärevuseta väljas käia, ei tuttavates ega

tundmatutes kohtades. Liigub väljas vaid saatjaga, pojaga. Raske on igasugusele tegevusele

keskenduda. Käib väljas korraga 5 minuti kaupa.

24.1.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

3-22-1356

23(30)

alusel kinnitada, sest kaebaja ilmselgelt agraveerib oma seisundit, millest on kahju, selle asemel,

et anda omapoolne reaalne ülevaade enda vaimsest võimekusest. Seetõttu tuleb lähtuda digiloos

olevatest objektiivsetest andmetes. Paraku psühhiaater Brent Mööl (24.03.2022) kirjeldab

epikriisis oma patsiendi kaebusi, objektiivne ülevaade meeleseisundist on toodud 2020. a

epikriisis (Lembe Ermos ja Martin Kivivare), mille alusel mitte mingisugust sisulist

psüühikahäiret isikul ei esine. Väljastatud relvaluba. Isik ei ole vajanud psühhotroopseid

ravimeid. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

24.1.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivate

terviseprobleemide olemasolu tuvastada. Kaebaja on hakanud arstidele ärevushäiret väitma

alles märtsis 2022. a-l, st vahetult enne töövõime hindamist (TIS lk 26-27, 28-29). Enne seda

on kaebaja ärevuse olemasolu eitanud (veebruaris 2020. a-l, TIS lk 83-83). Seega kui kaebajal

ärevushäire esineb, ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, sest varem ei ole kaebaja

seda tervisehäda oma igapäevaelu segavaks pidanud ega arstidelt selle vastu abi otsinud. Praegu

puuduvad andmed hindamaks, kas kaebajal on diagnoositav pikaajaline ärevushäire, mis ravile

ei allu. Pikaajalise terviseprobleemi tunnistamiseks peab terviseprobleem olema olnud pikemat

aega (vähemalt 6 kuud) ja raviga mittekompenseeritav. TIS-ist nähtub, et kaebaja on aastate

jooksul väga palju väljas käinud, sh erinevate arstide vahet. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal

oleks olnud kodust väljaskäimisega mingeid probleeme või et kellelgi oleks tulnud teda

arstivisiitidel saata, sest kaebaja ei saa ise väljaspool kodu hakkama. Samuti on TIS-ist näha, et

kaebaja on sotsiaalne, käib erinevates trennides, tööl, lähetustel, Venemaal sõpradel külas,

tegeleb laskmisega ja käib sõpradega võistlemas, tegeleb pereäriga, juhib autot. Seega ei saa

kaebajal olla püsivaid terviseprobleeme, mis väljaskäimist takistaksid.

24.2. Võtmetegevus „riski või ohu tajumine“.

24.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei

suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ega aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Kaebaja

vajab ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale. Päevase ajal alati. Kaebaja saab abi

igapäevategevustes peaaegu kõiges.

24.2.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Ohu tajumisel piiranguid ei esine. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale

ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

24.2.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei ole diagnoositud psühhiaatrilist

terviseprobleemi, mis selles võtmetegevuses püsivaid piiranguid põhjustaks. Arvestades, et

kaebajale on väljastatud relvaluba ja mootorsõidukijuhi luba ning kaebaja töötas kuni 2022. a

märtsini autojuhina, siis ei saa kaebajal olla väljaspool kodu liikumisega ja ohu tajumisega

mingeid raskusi. Kaebaja välja toodud probleemid ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Kui kaebaja

ei ole oma terviseprobleeme arstidele kurtnud ja neid ei ole uuritud, puudub alus väita, et

tegemist on kaebaja igapäevaelu oluliselt segavate püsivate terviseprobleemidega. TTO

ekspertarst, vastustaja ekspertarst ega kohus ei saa hakata töövõime hindamise käigus kaebajal

terviseprobleeme tuvastama ega diagnoose panema. Seda peavad tegema kaebajat ravivad

arstid. Ekspertarstid ja kohus saavad lähtuvad kaebaja meditsiiniandmetest ja sellest, milliseid

terviseprobleeme on arstid kaebajal tuvastanud. Ainuüksi kaebaja paljasõnalised väited

töövõime puudumist tuvastada ei võimalda.

24.3. Võtmetegevus „toimetulek muutustega“.

3-22-1356

24(30)

24.3.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja

ei suuda raskusteta igapäevaelus muutustega hakkama saada. Ei tule üldse muutustega toime.

Igasugused muutused tekitavad paanikatunde, et miski pole enam hästi.

24.3.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

24.3.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles valdkonnas töövõimet mõjutavat

püsivat piirangut tuvastada. Kaebaja on pöördunud ärevushäirega psühhiaatri poole alles

vahetult enne töövõime hindamist, seetõttu puudub alus väita, et kaebaja terviseprobleem on

püsiv, ei allu ravile ja mõjutab kaebaja töövõimet oluliselt

24.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõte.

24.4.1. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

24.4.2. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud. Kaebajal esineb mõningast ärevust alates 24.03.2022 (psühhiaatri

dr Brent Mööl sissekanne), kuid ei ole kirjeldatud, et kaebaja vajaks saatjat või ei saaks käidud

väljas, ei tajuks ohtusid või ei saaks muutustega hakkama. Adekvaatse raviga on ärevus ravitav,

tegemist on äsja enne töövõime hindamist diagnoositud seisundiga. Kaebuste korral peab

kaebaja oma raviarstiga ühendust võtma ja raviga jätkama.

24.4.3. Kohus selgitab, et kuna selle valdkonna üheski võtmetegevuses ei ole piirangud

tuvastatavad, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangute raskusaste 0, st kaebajal puuduvad

selles valdkonnas töövõimet mõjutavad püsivad piirangud.

25. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“, „kohane käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“.

25.1. Võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“.

25.1.1. Kaebaja leidis, et tal on sellest võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja

ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Saab suurte raskustega

kohtuda tuttavate inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei suuda võõraste inimestega

kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Suhtlemisel tekib paanika, et teised saavad aru, et

ta ei saa neist aru ja et ta ei saa aru, millest räägitakse.

25.1.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

25.1.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses

piirang.

Kaebaja

enesehinnang

selles

võtmetegevuses

on

raske

(arvväärtusega 3). Psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020 ja kliinilise

psühholoogi dr Mihhail Beljajev 21.09.2020 kognitiivse testi uuringul on kaebaja

emotsionaalne reaktsioon adekvaatne, isik on sõnaliselt taibukas ja infotöötlus on kiire.

Psühhiaater dr Brent Mööl kirjeldab 24.03.2022, et kaebaja on väliselt korrastatud, sõbralik,

3-22-1356

25(30)

murelik, pinges ja abiotsiv. Kaebaja on käinud viimase aasta jooksul paljude arstide juures,

mitte ükski neist ei kirjelda suhtlemise häiret.

25.1.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivate

terviseprobleemide olemasolu tuvastada. Kaebaja on hakanud arstidele ärevushäiret väitma

alles märtsis 2022. a-l, st vahetult enne töövõime hindamist (TIS lk 26-27, 28-29). Enne seda

on kaebaja ärevuse olemasolu eitanud (veebruaris 2020. a-l, TIS lk 83-83). Seega kui kaebajal

ärevushäire esineb, ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, sest varem ei ole kaebaja

seda tervisehäda oma igapäevaelu segavaks pidanud ega arstidelt selle vastu abi otsinud. Praegu

puuduvad andmed hindamaks, kas kaebajal on diagnoositav pikaajaline ärevushäire, mis ravile

ei allu. Pikaajalise terviseprobleemi tunnistamiseks peab terviseprobleem olema olnud pikemat

aega (vähemalt 6 kuud) ja raviga mittekompenseeritav. TIS-ist nähtub, et kaebaja on aastate

jooksul väga palju käinud erinevate arstide vahet. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal oleks

olnud arstide suhtlemisel mingeid probleeme, sh ärevust, või et kellelgi oleks tulnud teda

arstivisiitidel saata, sest kaebaja ei saa ise suhtlemisega hakkama. Samuti on TIS-ist näha, et

kaebaja on sotsiaalne, käib erinevates trennides, tööl, lähetustel, tegeleb laskmisega, pereäriga.

Seega ei saa kaebajal olla püsivaid terviseprobleeme, mis suhtlemisel raskusi tekitaksid.

25.2. Võtmetegevus „kohane käitumine“.

25.2.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Kaebaja ei suuda kontrollida enda emotsioone ega käitumist. Kaotab vahetevahel kontrolli oma

emotsioonide ja käitumise üle. Vali undamine peas (nagu elektripingeliinid).

25.2.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO

ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

25.2.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang. Kaebaja on hinnanud selles võtmetegevuses piirangu mõõdukaks

(arvväärtusega 2), kuid terviseandmed ei kinnita piirangu esinemist. Psühhiaater dr Lembe

Ermos 02.07.2020–24.09.2020 ja kliiniline psühholoog dr Mihhail Beljajev 21.09.2020

kognitiivse testi uuringul on leidnud, et kaebaja emotsionaalne reaktsioon on adekvaatne, isik

on sõnaliselt taibukas ja infotöötlus on kiire. Kaebajat ei ole mitte üheski olukorras ega arstlikul

visiidil kirjeldatud konfliktse või ebaadekvaatsena. Pigem jätab ta mulje korrektsest ja

sõbralikust suhtlejast. Seega suhtlemise piiranguid ei ole TIS-is kirjeldatud. Psühhiaatria

epikriisides ei ole suhtlemishäireid ega suhtlemisest tingitud ebaadekvaatsust ja konflikte

kirjeldatud.

25.2.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et TIS-i andmed ei kinnita, nagu oleks

kaebajal probleeme kohase käitumisega. Võimalikule käitumisprobleemile on viidatud vaid

ühel korral märtsis 2019 (TIS lk 102-103). Muud terviseandmed kaebajal käitumisprobleeme

järeldada ei võimalda. Kaebaja ei ole käitunud arstivisiitidel ebakohaselt. 2020. a-l läbi viidud

kliinilise intervjuu ajal oli kaebaja emotsionaalne reaktsioon adekvaatne (TIS lk 81-82).

Kaebaja abikaasa selgitusi kohus usaldusväärseks ei pea. Töövõime hindamisel tuleb lähtuda

meditsiiniliselt tuvastatud tervisehädadest, mitte peretülidest. Kuna kaebajal ei ole kohast

käitumist puudutavaid psüühilisi probleem diagnoositud, siis puudub alus kaebajal selles

võtmetegevuses püsivaid piiranguid tuvastada.

25.3. Võtmetegevus „suhtlemisega seotud muud piirangud“.

3-22-1356

26(30)

25.3.1. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebajal on tugevad keskendumishäired. See väljendub ka suutmatuses ladusalt lauseid

moodustada ja mõtet lõpetada. Tunneb, et ei ole väärtuslik ja muretseb laste ning abikaasa

pärast.

25.3.2. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kognitiivset võimekust on hinnatud õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. Väärtusetusetunde

kinnitamiseks objektiivsed andmed digiloos puuduvad. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale

ka 14.05.2022 eksperthinnangus.

25.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles

võtmetegevuses piirang. Kaebaja väljatoodud keskendumishäireid on hinnatud õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonna all, kuna keskendumishäire kuulub kognitiivse võimekuse

hulka, mida hinnataksegi viidatud valdkonnas.

25.3.4. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad ka selles võtmetegevuses

püsivad piirangud, mis töövõimet mõjutaksid. Keskendumishäired ja enese väljendamise

oskused ei kuulu hindamisele selles valdkonnas. Mõningast muretsemist oma elu ja perekonna

osas ei saa pidada töövõimet mõjutavaks terviseprobleemiks. TIS-i andmed ei kinnita, et

kaebajal oleks sellega seoses diagnoositud psüühiline häire, mis ravile ei alluks.

25.4. Suhtlemise valdkonna kokkuvõte.

25.4.1. TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei

leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Suhtlemisega seotud muid piiranguid on hinnatud

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka

14.05.2022 eksperthinnangus.

25.4.2. Kohus selgitab, et kuna valdkonna üheski võtmetegevuses ei ole kaebajal piiranguid

tuvastatud, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangu raskusaste 0, st kaebajal ei ole valdkonnas

püsivaid terviseprobleeme, mis töövõimet mõjutaksid.

26. TTO leidis 08.04.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes, et peamine piiranguid põhjustav

diagnoos kaebajal on segatüüpi astma. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired;

sisekõrvahaigused; kõrva muud haigusseisundid; alumiste hingamisteede kroonilised haigused.

Koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu esinevad piirangud kestval ja

intensiivsel ringiliikumisel, samuti ohutul ringiliikumisel. Kaebaja on kerge tegutsemispiirang

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Kaebaja kirjeldatud piirangud muudes

valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on eeltoodust tulenevalt

välistatud/takistatud/piiratud oskuste omandamine, pikkade vahemaade käimine, jooksmine,

mitmesugustes kohtades liikumine. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

27. Vastustaja ekspertarst Ita Kukk leidis 16.05.2022 arvamuses, et kaebajal esinevad kerged

tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas kopsuastma ja peapöörituse tõttu ning vaimse

võimekuse valdkonnas keskmiselt madalama intellektuaalse võimekuse tõttu. Ei ole oluline,

millised tervisehäired on isikul varem esinenud ja kas tal oli või ei olnud varem füüsiline või

vaimne puue. Ekspertarst lähtub digiloos olemasolevatest asjakohastest objektiivsetest

terviseandmetest. Ükski arstlik epikriis ei viita olulistele liikumispiirangutele objektiivsel moel

(kirjeldatud on isiku enda kaebusi). Peapööritust on hinnatud töötervishoiuarsti sissekande

3-22-1356

27(30)

alusel: „Rombergis ebakindel“ ning kopsuhaigust kopsuarsti epikriisi alusel, kus küll mingit

olulist kopsufunktsiooni langust ei esine. Seega on kõiki digiloos olevaid arstlikke epikriise

töövõime hindamisel arvesse võetud. Mis puudutab aga vaimset võimekust, siis psühhiaatrite

Lembe Ermos ja Martin Kivivare, kelle epikriisid olid põhjalikud, sisaldades isiksuseuuringut,

andmetel on kaebaja intellektuaalsed võimed normi madalamal tasemel, kuid mingist olulisest

meeleoluhäirest olukorras, kus isikule on väljastatud relvaluba, rääkida ei saa. Seega ei ole

kaebaja töövõime vähenenud.

28. Vastustaja ekspertarst tõi 26.07.2022 arvamuses kokkuvõtlikult ja vastuseks kaebaja

väidetele välja järgmist:

28.1. Kaebaja viitas kaebuses 11.09.2016 saadud vigastustele, 15 päeva kestnud haiglaravile

ja koomas viibimisele. PERH-i statsionaarse epikriisi 11.09.-22.09.2016 kohaselt saabus

kaebaja haiglasse hingates ise ilma kunstliku abita, Glasgow Coma Scale oli 7, mis tähendas, et

ta oli kooma seisundis, uuringutel leiti koljuluude hulgimurd ja oimukohtades olid õhukesed

aju kõvakelmealused hematoomid, parema oimupiirkonnas ajusisesed verevalumi kolded. Leiti

ka lülisamba rinnaosa 6. lüli kompressioonmurd (lüli on madaldunud 1/3 võrra) ja parema

kodarluu nihkumiste murd randme piirkonnas. Kaebaja toodi neljandal päeval 14.09.2016

neurokirurgia osakonda, esines kuklakangestus, mis tähendab, et kaela ettepoole rinnale

painutada ei saanud, kuid ajunärvide ja kehanärvide halvatusnähte ei esinenud. Jutt oli sorav,

meditsiinitöötajate korraldusi täitis. Viimastel päevadel oli arsti kirjeldusel patsiendi enesetunne

hea, käis osakonna piires ringi, sõi-jõi hästi. Lubati kodusele ravile. Soovitati säästlikku režiimi

järgmised 4-6 kuud, ennekõike soovitati vältida rasket füüsilist koormust. Kaebaja viibis haiglas

9 päeva.

28.2. Kaebaja on käinud 2022. a-l korduvalt mitmete arstide vastuvõttudel: perearsti,

neuroloogi, ortopeedi, pulmonoloogi. Kõik arstid on hinnanud kaebaja objektiivset seisundit,

olemas on ka vaimse võimekuse ja isiksuse uuringu testid, mis on teostatud 2020. a-l, mis on

olnud aluseks töövõime piirangute hinnangutele. Antud juhul ei ole vajalik eraldi füüsilise ja

vaimse piirangu visiidipõhise hindamise korraldamine vastustaja poolt. Haiguslugudes ei ole

esinenud puuduvaid või vastuolulisi andmeid arstide hinnangutes, mis annaksid alust

visiidipõhise hindamise korraldamiseks.

28.3. TIS-süsteemi andmetel ei ole kirjeldatud suhtlemise piiranguid. Kaebaja käib üksi

arstide juures, töötab, spordib ja elab aktiivset elu. Epikriisides ei ole kirjeldatud ka konfliktseid

situatsioone, suhtlemisraskust ega silmside puudumist.

28.4. TIS-i andmetel ei ole kaebaja viimasel 2 aastal valuvaigisteid vajanud. Kaebajal on

diagnoositud reflukshaigus, mis ei ole seotud traumadega ja trauma tõttu määratud ravimitega.

Tegemist ei ole töövõimet piirava haigusega. TIS-is on andmeid mitmete spordiga seotud

traumade kohta, arusaadavalt põhjustavad vigastused valusid. Neid on täna võimalik

leevendada erinevate ravivõtetega. Kaebaja ei ole pöördunud valuravi saamiseks arsti poole,

TIS-is puudub informatsioon talumatu valu kohta. TIS-is puuduvad andmed tänaval kukkumiste

ja ka traumade kohta, mis oleks seotud tasakaaluhäirete või olmetraumadega.

28.5. Kaebaja on sportinud aktiivselt ka peale 11.09.2016 rasket ajutraumat, sest tal on

esinenud mitmeid sporditraumasid, mis on saadud tantsimisel, poksimisel. Kaebaja tegeleb

laskespordiga, milleks oli vaja relvaluba ja psühholoogilise uuringu teste. Kaebaja on

keskmiselt suuremate aktiivsete huvidega ja sportlik.

28.6. Kaebajale on määratud ravi antidepressantidega, mida kaebaja ei ole järjepidevalt

järginud. Orgaaniline isiksusehäire on psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020

3-22-1356

28(30)

sissekannete kohaselt psühholoogiliste uuringute testidega siiski mitte kinnitunud.

Emotsionaalne reaktsioon oli adekvaatne.

28.7. Meeleoluhäire on diagnoositud 24.03.2022 psühhiaatri dr Brent Mööli poolt vahetult

enne töövõime hindamist. Ravi ei olnud püsiv ja antud juhul ei saa hinnata püsipiiranguna.

Mäluhäiret, isiksushäiret, ebaadekvaatset emotsionaalset reageerimist ja orgaanilist

ajukahjustust psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020 sissekannete kohaselt

psühholoogiliste uuringute testidega ei kinnitunud. Orgaaniline isiksushäire on relvaseaduse

järgi relvaloa andmist välistav terviseseisund.

28.8. Arstid on pannud kirja kaebaja kaebused ja hinnanud kaebaja objektiivset kehalist ja

füüsilist seisundit oma arstlike hinnangute kohaselt. Kõik loetletud terviseandmed on võetud

töövõime hindamisel arvesse. Kõik raviandmed TIS-is on kaebajale avatud. Raviarsti ülesanne

on kaebaja kaebuste ja arstliku objektiivse hinnangu ning teadmiste ja kvalifikatsiooni alusel

diagnoosida haigust ja kõrvalekaldeid tervises, määrata ravi ja jälgida ravi tulemust ning

vajadusel seda korrigeerida. Parema ravitulemuse saamiseks on arsti ja patsiendi pikaajaline

koostöö. Raviarstide poole on vaja pöörduda ravitulemuste saamiseks. Töövõime piirangute

hinnang tehakse ravi foonil vastava töövõime hindamise koolituse läbinud eksperdi poolt.

Näiteks diagnoositud ärevuse raviefekti saab hinnata mitmeid kuid kestva regulaarse ravi foonil.

Lihas- ja liigeskahjustuste raviks on vajalik regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus ja

ravivõimlemine, vajadusel määratakse isikule sobiv valuravi. Kaasnevate seedehäirete korral

on võimalikud ravivalikud samuti olemas.

28.9. Töövõime hinnang tehakse kehtivate hindamisreeglite ja objektiivsete raviandmete

alusel. Hinnanguid teostatakse perioodiliselt, mitte harvem kui üks kord 5 aasta jooksul, sest

tänapäevaste üha paranevate efektiivse meditsiinilise ravi ja muude abivahenditega on võimalik

üha rohkematel inimestel tööturul osaleda. Töökohti ja tööaega saab kohandada vastavalt

vajadustele ja piirangutele. Lisaks on ka kaebaja võimekus ja tervis taastunud aastate jooksul

raskest traumast, kaebaja on tänaseks oma terviseseisundiga kohanenud ning hetkel üldist

töövõimet vähendavaid piiranguid ei esine.

28.10. Vastustaja ekspertarst on nõus TTO ekspertarsti poolt antud eksperdiarvamuse ja

hinnanguga kaebaja töövõimele, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud. PERH-i

statsionaarne epikriisi 11.-22.09.2016 kohaselt on kaebajal olnud raske ajutrauma 11.09.2016,

ta toodi raskes üldseisundis teadvuseta olekus haiglasse. 14.09.2016 kirjeldab arst, et patsient

on teadvusel, igati adekvaatne, jutt suhteliselt sorav ja korraldusi täidab hästi. Olulist käte ja

jalgade pareesi ei leia. Refleksid kätel-jalgadel tavapärased. Alustatud patsiendi

aktiviseerimisega. Päevade möödumisel on seisund oluliselt paranenud. Patsient on tõusnud,

aktiviseerunud. Viimastel päevadel patsiendi enesetunne hea, käib osakonna piires ringi, sööb-

joob hästi. Lubatud kodusele ravile pärast 9. ravipäeva. Edasises vajalik kindlasti säästlik režiim

järgmised 4-6 kuud, ennekõike vältida rasket füüsilist koormust. Vajadusel valuvaigistavad

preparaadid. Peale traumat on kaebaja hästi taastunud, töötab autojuhina (dr Anatoli Semjonov

töötervishoid 21.-25.03.2022), enda sõnul logistikuna. Kaebaja on ka peale traumat aktiivse

eluhoiakuga, on tegelenud TIS-i andmetel tantsimise, poksi ja laskespordiga. Ortopeed Dmitri

Golovin 13.12.2018 märgib haigusloos, et parema põlvetrauma raviks on õige eesmise

ristsideme plastika oma kõõluse transplantaadiga (allograft), sest kaebaja on sportlik inimene,

maadleja ja parem põlv ilma operatsioonita ei lase spordiga tegeleda. Tänapäeval soovitatakse

seda keerulist operatsioon sportlastele ja aktiivse eluviisiga isikutele. Töövõimet hinnatakse

arvestades hetkeseisu, st töövõime hindamise taotluse menetlemisel võetakse arvesse sel hetkel

olemasolevaid TIS-i andmeid, mille alusel antakse hinnangud tegevuspiirangutele vastavalt

metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei

anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult

3-22-1356

29(30)

hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning hindamine ei ole seotud

varem hinnatud töövõime ulatusega. Käesoleval hetkel ei ole piirangud väljendunud ulatuses,

et oleks tuvastatav töövõime vähenemine.

29. Kohus ei saa olla veendunud, et kaebaja töövõimet on kõikehõlmavalt ja põhjalikult

hinnatud. Kohus leidis eespool, et ekspertarstid jätsid osade kaebaja terviseprobleemidega

liikumise valdkonnas ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas arvestamata. TTO

ekspertarsti hinnangud on sageli pinnapealsed ja puudulikud. Vastustaja ekspertarstil on tulnud

mitmeid puudujääke parandanud. Kuid ka vastustaja ekspertarst ei ole kohtu hinnangul kõigi

terviseprobleemidega piisava põhjalikkusega tegelenud. Kohus ei saa hinnata kaebaja

töövõimet ekspertarstide eest, üksnes kontrollida, kas ekspertarstid on kaebaja töövõime

hindamisel kõigi oluliste asjaoludega arvestanud. Hindamisvea korral ei saa kohus olla

veendunud, et lõpptulemus oleks olnud kindlasti sama ja kaebaja oleks tunnistatud kindlasti

töövõimeliseks. Sel põhjusel tuleb vastustaja 11.04.2022 otsus ja 23.05.2022 vaideotsus

tühistada. Kuna töövõimetoetuse otsus tugineb töövõime hindamise otsusele, tuleb ka

töövõimetoetuse otsus (vastustaja 12.04.2022 otsus) tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja

töövõimet uuesti hinnata ja teha uus otsus.

30. Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebus tervikuna rahuldamisele.

31. Kohus tagastab kaebajale 22.06.2022 esitatud kaks fotot (IMG-0032 ja IMG-0273). Üks on

tehtud liiklusõnnetusest ja teine kaebajast haiglapalatis. Kumbki ei tõenda kaebajal püsivate

tervisekahjustuste olemasolu, mis on töövõime hindamise aluseks (TVTS § 5). Seega ei ole

tegemist asjakohaste tõendiga (HKMS § 62 lg 2). Selle üle, et kaebajal oli mootorrattaõnnetus,

vaidlust ei ole.

Kohus tagastab kaebaja poolt 28.03.2023 esitatud lisad. Üks lisadest on kaebaja 13.04.2022

vaie, mille vastustaja edastas oma vastusega kohtule 29.07.2022. Samade dokumentide

korduvaks esitamiseks puudub igasugune vajadus. See koormab asjatult kohtutoimikut. Teine

lisadest on kaebaja abikaasa Y seletuskiri kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et

kaebaja tervislikku seisundit hinnatakse meditsiiniliste dokumentide alusel, mitte tunnistajate

ütluste alusel. Kaebaja terviseprobleemid peavad olema arstide poolt tuvastatud ja diagnoositud.

Vastustaja ülesanne ei ole tunnistajate ütluste alusel kaebajal haigusi diagnoosida. Seetõttu ei

ole kaebaja abikaasa selgitustel asjas tähtsust ja see tuleb kaebajale tagastada.

Lisaks tagastab kohus kaebajale läbivaatamatult tema poolt 15.03.2023 esitatud epikriisid.

HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust

haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vastustaja saab töövõimet hinnata ja

otsuse teha temale sellel ajal teada olevate andmete ja dokumentide alusel. Kaebaja epikriisid

pärinevad hilisemast ajast ja vastustajal ei olnud võimalik nendega aprillis 2022 otsuse

tegemisel arvestada. Seepärast ei saa ka kohus neid asja lahendamisel arvestada. Kui kaebaja

leiab, et uued dokumendid tõendavad kaebaja kehvemat tervislikku seisundit, siis on kaebajal

õigus esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.

Samal põhjusel tagastab kohus vastustajale 28.03.2023 esitatud lisa 1, milles vastustaja

ekspertarst käsitleb kaebaja esitatud uusi tõendeid.

3-22-1356

30(30)

32. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud ja

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on talle tagastatud, seetõttu puudub alus kaebaja

menetluskulusid vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/