3-22-708/77 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-708

Haldusasi X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

10.03.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00022 tühistamise või

alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ning täitmise

keelamise nõudes

Menetlusosalised Kaebaja X, volitatud esindaja v.adv Liisa Linna

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja

Kenneth Rivis

Kolmandad isikud

ESIA Kapital OÜ (registrikood 12385761)

OSAÜHING MAKSIPROJEKT (registrikood 10715160)

Y

F

G

H

K

L

M

N

Asja läbivaatamine

Istungil 31.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

3-22-708

2(12)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X kaasomandis on aadressil Variku tee, Pirita linnaosa, Tallinn, Harjumaa

(katastritunnus 78402:204:3440) asuv kinnisasi.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) algatas Variku tee kinnistul asuva

piirdeaia suhtes riikliku järelevalve menetluse seoses asjaoluga, et Variku tee lõppu (s.o Variku

tee lõpp Merivälja tee poolt) on rajatud Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korraldusega nr

1541-k kehtestatud detailplaneeringule (DP031230) (Variku tee 5 ja 6 kinnistute

detailplaneering; DP) mittevastav piirdeaed koos väravaga.

3. TLPA saatis 16.02.2022 Variku tee kinnistu omanikele arvamuse avaldamiseks

ettekirjutuse eelnõu. Viis (5) Variku tee kinnistu omanikku saatsid oma arvamuse 10.03.2022

e-kirjaga.

4. TLPA 10.03.2022 ettekirjutusega nr 2212899/00022 kohustati Variku tee kinnistu

omanikke likvideerima/lammutama Variku tee kinnistule omavoliliselt rajatud ning

detailplaneeringule DP031230 mittevastav piirdeaed hiljemalt 11.04.2022. Ettekirjutuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

TLPA algatas Pirita linnaosa elanike edastatud kaebuste alusel 2020. a sügisel Variku teele

püstitatud piirdeaia osas riikliku järelevalve menetluse. TLPA-le edastatud kaebuse kohaselt on

Pirita linnaosa elanikud teadlikud, et Variku tee on eratee, kuid TLPA-l palutakse kontrollida

Merivälja ja Mähe elanike poolt aastaid aktiivselt kasutava tee piirdeaiaga sulgemise

seaduslikkust. TLPA teostas 16.09.2021 Variku tee kinnistul paikvaatluse, mille käigus tuvastas,

et Variku tee lõppu (Merivälja tee poolt) on rajatud piirdeaed ning paikvaatluse teostamise ajal

on läbipääs Variku teele tagatud lukustamata värava kaudu. Paikvaatluse käigus on tuvastatud

(tuvastatav paikvaatluse käigus tehtud fotodelt), et piirdeaed on rajatud asfalteeritud tee osale,

ning paikvaatluse teostamise ajal oli võimalik väravat avada ja sealt Variku teele pääseda.

Väravat oli võimalik lukustada. Variku tee äärde on paigaldatud post eramaa sildiga. Variku tee

kinnistul asuv piirdeaed koos väravaga on käsitletav ehitise (rajatise) püstitamisena

ehitusseadustiku (EhS) tähenduses (vt EhS § 3 lg-d 1-2 ja § 4 lg 1). Variku tee kinnistul asuva

piirdeaia rajamise kohta puudub riiklikus ehitisregistris ja ameti arhiivis nõutav

3-22-708

3(12)

dokumentatsioon, kuigi EhS lisa 1 kohaselt on nõutav ehitisteatis ja ehitusprojekt. Seega on

tegemist omavolilise ehitisega.

Kehtiv detailplaneering DP031230 ei näe Variku tee kinnistule ette piirdeaia püstitamist ega

selle püstitamise võimalust. Detailplaneeringu kohaselt on Variku tee lõppu ja Merivälja tee 67

kinnistul asuva ja Elektrilevi OÜ-le kuuluva alajaamaga ühele joonele ettenähtud kahe (2)

tõkkeposti paigaldamine. Sõltumata sellest, kas vaidlusalune Variku tee piirdeaed koos

väravaga kvalifitseerub EhS lisa 1 mõttes piirdeaiaks, mille ehitamisega kaasneks/on kaasnenud

kaevetööd, lubab EhS § 35 lg 4 nõuda ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist olukorras, kui

TLPA-l on vaja hinnata ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Variku

tee kinnistul olev eratee asub munitsipaalomandis olevate teede vahel, moodustades seeläbi

jalakäijatele liiklemiseks ja mere äärde pääsemiseks ühe tervikliku tee. Seetõttu Variku tee

kinnistule antud asukohta piirdeaia rajamine võib avaldada avalikule ruumile ja Pirita linnaosa

elanike õigustele ja huvidele sellist mõju (kes on antud teed kasutanud aastaid randa

jõudmiseks), mis annab aluse nõuda piirdeaia kohta ehitusteatist ja ehitusprojekti. Isegi juhul,

kui Variku tee kinnistule piirdeaia püstitamisega on enamus kinnistu kaasomanikest nõustunud

ning selle püstitamisel asunud seisukohale, et antud piirdeaia ehitamine ei nõudnud läbi riikliku

ehitisregistri ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist, siis tulenevalt EhS § 12 lg-st 1 tuleb ehitist

ehitada ehitusprojekti kohaselt. Kehtivale detailplaneeringule mittevastava piirdeaia rajamist ei

saa Variku tee kinnistu kaasomanikud põhjendada asjaoluga, et Variku tee kinnistu

kaasomanikud on piirdeaia rajamise osas saavutanud kokkuleppe. Variku tee kinnistul

omavoliliselt rajatud piirdeaeda ei ole võimalik seadustada läbi ehitusprojekti ja ehitusteatise

menetluse, kuna detailplaneering DP031230 Variku tee kinnistule piirdeaia rajamist ei

võimalda. Seetõttu tuleb detailplaneeringuga DP031230 vastuolus olev piirdeaed koos väravaga

likvideerida/lammutada.

Piirdeaia rajamine on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. Piirdeaia püstitamisega

ja värava lukustamisega on Variku tee kaasomanikud teinud takistusi teele pääsemisel.

Ehitamisega kaasnenud mõju avalikule ruumile ja piirdeaiast tulenev püsiv negatiivne mõju (sh

Variku tee kinnistule püstitatud piirdeaed takistab jalakäijate Kaasiku bussipeatuse ja Merivälja

teele jõudmist) on Variku teed kasutavatele isikutele liiga koormav, mida ei ole võimalik

vähendada ega leevendada. Lammutusettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsus. Kaaluda tuleb

avalikke huve, puudutatud naabrite huve ja menetlusosaliste huve.

TLPA teostas 08.03.2022 Variku tee kinnistul täiendava paikvaatluse, mille käigus tuvastas, et

Variku tee kinnistule omavoliliselt püstitatud piirdeaed on endiselt alles.

Eraomandi rikkumisest sh prügi maha viskamise ja eratee kasutamise, tee kasutamise piiramise

vaidlused ning selle kasutamise tingimuste määramine ei kuulu ameti pädevusse. Avalik

õiguslike normide rikkumist ja omavolilise piirdeaia püstitamist ei ole võimalik põhjendada

asjaoluga, et piirdeaia püstitamisega on võimalik Variku tee kinnistu omanikel kaitsta

eraomandit. Detailplaneeringust DP031230 tulenevalt ei saa asuda sellisele meelevaldsele

tõlgendusele, et detailplaneeringuga hõlmatud kruntidel on piirete võimalus ette nähtud, siis

annaks see võimaluse püstitada ka Variku tee kinnistule piirdeaed. Kehtiv detailplaneering

sätestab selgelt ja üheselt, et Variku tee kinnistule saab/on võimalik rajada vaid kaks tõkkeposti.

Ettekirjutus sisaldas sunniraha määramise alust, hoiatust ja sunniraha suurust.

5. X esitas 24.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.03.2022 ettekirjutuse nr

2212899/00022 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ning täitmise

keelamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-708

4(12)

6. Kaebaja leiab, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane.

6.1.

Kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb väljakujunenud

taval, kuna see on liigselt koormav.

6.2.

Variku teele rajatud värav ei ole vastuolus kehtiva DP-ga. Kõnealune värav on

paigaldatud

DP-s

ettenähtud

tõkkepostide

vahele

ja

ei

jää

Variku

tee

ümberpööramiskohale. DP-ga ei ole seatud PlanS § 126 lg 1 p-s 21 nimetatud tingimusi.

Muudele DP-s nimetamata piiretele ja väravate asukohtadele tingimuste seadmata

jätmine ei tähenda, et DP nende rajamist keelaks.

DP-s reguleerimata jätmisest ei saa tuletada vaba ehitustegevuse keeldu (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus, p 17; 29.11.2019 otsus nr 3-18-2298, p 11). Tänases

olukorras, mil vaidlusalusest rajatisest on järgi vaid postid, mille rajamist on ka DP ette näinud,

jääb arusaamatuks, miks jääb vastustaja jätkuvalt seisukohale, et need on DP-ga vastuolus. EhS

lisa 1 kohaselt ei ole piirdeaed ega värav ehitised, mille püstitamiseks esineks ehitusloa

kohustust. Kaasnevate kaevetööde puhul on vajalik vaid teavitada kohalikku omavalitsust

ehitisest ehitusteatisega ning esitada ehitusprojekt. PlanS ei näe ette mingit DP koostamise

kohustust sellise rajatise puhuks.

6.3.

Ehitamisel ei ole rikutud EhS-st tulenevat teavitamiskohustust. Piirdeaia püstitamisega

ei kaasnenud kaevetöid vastavalt Tallinna linna kaevetööde eeskirjadel 05.06.2020

kehtestatud redaktsioonis (vt § 2 lg 1 p 1; vt kaebuse lisa 6; dtl ). Piirdeaed on püstitatud

vastavalt 17.06.2021 koostatud ehitusprojektile. EhS lisas 1 nimetamata juhtudel on

tegemist nö vaba ehitustegevusega, mis ei eelda ehitamisest teavitamist ega

ehitusprojekti koostamist. Ka määruse nr 97 § 1 lg 2 p 2 näeb ette, et ehitusprojekt tuleb

koostada vaid juhul, kui ühes ehitusteatisega tuleb EhS lisas 1 nimetatud juhtudel esitada

ehitusprojekt. Tallinna linna kaevetööde eeskirja kohaldatakse eeskirja § 1 kohaselt

Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul ja on

kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Avalikult kasutataval teel ulatub

eeskirja reguleerimisala külgneva kinnistu piirini. Kaevetööde eeskirjaga ei reguleeritud

kaevetööde teostamist eraisikute omandis olevatel kinnistutel (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-606). DP-ga ei ole kehtestatud siduvaid

piiranguid piirdeaedade püstitamisele. DP-ga on ettenähtud, et Variku tee suhtes kehtiva

DP kohaselt kruntide piireteks soovitavalt keevisvõrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m.

Variku tee 5 krundi piirdeks Merivälja tee ääres on tugimüür kõrgusega 1,3 m. Sellega

on DP selgelt jaatanud piirete püstitamise võimalikkust DP-ga hõlmatud kruntidel, sh

vaidlusalusel tee krundil.

6.4.

Kaebaja ja teised Variku tee omanikud lähtusid piirdeaia rajamisel Tallinna linna

praktikast, mille kohaselt ei nõuta piirdeaedade ja väravate püstitamiseks ehitusteatise

ja projekti esitamist, kui sellega ei kaasne kaevetööd Tallinna linna kaevetööde eeskirja

mõistes. Tallinna linna kaevetööde eeskiri (vastu võetud 02.09.2004 Tallinna

Linnavolikogu määrusega nr 32) määratleb kaevetööks maapinnast enam kui 30 cm

sügavuste süvendite kaevamise ehitiste ehitamiseks (kaevetööde eeskiri § 2 lg 1 p 1).

Enne ettekirjutuse andmist toimunud järelevalvemenetluses esitasid Variku tee

omanikud TLPA-le mh ka ehitusprojekti (vt kaebuse lisa 6; vt vastustaja 01.04.2022

menetlusdokumendi lisa 23) ning fotod (vt kaebuse lisa 6). Piirdeaia rajamiseks ei

toimunud kaevetööd sügavamal kui 30 cm, mistõttu ei olnud vaja esitada ehitusteatist

(vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-606). Aga ka juhul, kui oleks kaevetööd

toimunud sügavamal kui 30 cm, siis puuduks ehitusteatise esitamise kohustust, sest

tegemist on eramaaga. EhS § 35 lg 4 on rakendatav ainuüksi siis, kui ehitis ei ole veel

valminud.

3-22-708

5(12)

6.5.

Piirdeaia püstitamine ei vaja kinnistusraamatusse kantud kaasomanike kokkulepet (vt

asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 1)).

6.6.

Kaebajal on tekkinud õigustatud ootus. Olukorras, kus nii 2016. a kui ka 2021. a on

linnaosavanem ja/või linnaosavanema asetäitja kinnitanud, et piirdeaia püstitamine on

õiguspärane, ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et TLPA hakkab nõudma varasemalt

õiguspäraseks tunnistatud tegevuse lõpetamist ja/või piirdeaia lammutamist.

6.7.

Vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, kui ei ole andnud selgitust ega võimalust

kaebajal EhS-st tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks, isegi kui nõustuda, et kaebajal

vastav teavitamiskohustus lasub.

6.8.

Variku tee on eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (vt EhS § 92 lg 8). Ka

DP kohaselt on tegemist õuemaaga. Lisaks ei ole DP põhijoonisel märgitud Variku tee

peale tähistust, et vastav tee tuleks määrata avalikku kasutusse (vt PlanS § 126 lg 1 p-d

4 ja 20). DP koostaja ja kehtestaja ainus eesmärk on olnud tagada läbi Variku tee

juurdepääs nimetatud planeeringuala kinnistutele ja näinud ette, et selle kasutamise

tingimused lepivad kinnistuomanikud kokku reaalservituudi seadmise lepingus. Kuna

Variku tee omanikud ei ole EhS § 92 lg 8 alusel soovinud määrata Variku teed

avalikkusele ligipääsetavaks erateeks, siis võib toimuda selle avalikuks kasutamiseks

määramine ainuüksi EhS § 94 menetlust järgides. DP seletuskirja p 5.7. tuleb tõlgendada

viisil, et Variku tee on juurdepääsutee planeeringuala kinnistutele jala ja sõidukitega

pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud,

elanikud või nende külalised. DP seletuskirjas on selgesõnaliselt toodud välja, et Variku

tee on eraomandis olev tee. Ühtlasi kinnitab kaebaja tõlgendust DP-st selle menetluses

esitatud Tallinna Kommunaalameti kooskõlastuskiri (vt vastustaja 14.07.2022

menetlusdokumendi lisa 20). DP menetluses on selgelt väljendatud, et teed ei ole

avalikkusele juurdepääsuks vaja (vt vastustaja 14.07.2022 menetlusdokumendi lisa 20).

6.9.

Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited justkui kaebaja peaks tagama, et jalakäijad

saaksid Merivälja tee poolt jõuda mere äärde. Igaühe õigust kasutada kaebaja

kaasomandis olevat Variku teed saaks jaatada kui kohalik omavalitsus oleks saanud

õiguse teealust maad kasutada ning tee saaks lugeda avalikuks kasutamiseks. Vastustaja

on jätnud kõrvale kõik kaebaja ja Variku tee teiste omanike poolt esitatud vastuväited,

et Variku tee omanikud on kohustatud koristama teed kasutavate kolmandate isikute

prügi ja loomade väljaheiteid, samuti tagama, et tee kasutamine oleks ohutu.

6.10. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kinnistu eraisikust omanikul ei ole kohustust

võimaldada avalikkusel oma kinnistut sellises mahus kasutada, nagu see on ette nähtud

detailplaneeringuga ega rajada terviserada; samuti ei saa tuleneda sellist kohustust

üldplaneeringust; kui ka kinnistule kohalduks üldplaneeringu järgi vastav avalikkusele

suunatud otstarve, ei teki ainuüksi planeeringu kehtestamisest kohustust seda tagada,

jalgrada välja ehitada ja avalikkusele ligipääsetavaks teha1. Seega isegi, kui DP-s oleks

märgitud vajadus Variku tee määrata avalikku kasutusse või juurdepääsuteeks

kallasrajale, saaks selle määramist avalikuks kasutuses olevaks teeks lahendada alles

siis, kui sõlmitud oleks vastava õigusliku aluse osas tee omanikega kokkulepe või

teemaa sundvõõrandamine – sundvalduse seadmise menetluses. Käesoleval juhul

puuduvad igasugused lepingud ja haldusaktid, mille kohaselt oleks Variku tee määratud

avalikku kasutusse. Sellist kasutusala ei näe ette ka DP.

1 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2022 lahend nr 3-20-1310, p 22.

3-22-708

6(12)

6.11. Eksitav on vastustaja väide, et Kaasiku tee bussipeatuse olemasolu kinnitab Variku tee

avalikku funktsiooni. Kaasiku bussipeatus on märgitud ära ka Variku tee 5 ja 6 kinnistute

detailplaneeringus (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 3).

6.12. Avalik huvi ei seisne paarikümne linnaelaniku huvis lühemaks juurdepääsuks

MäheKaasiku teele. Variku tee ei ole juurdepääsutee kallasrajale ega avalikku randa.

Lisaks on Tallinna Kommunaalamet teavitanud TLPA-d, et linnal puudub avalik huvi

Variku tee avalikuks kasutamiseks määramiseks ja seega isikliku kasutusõiguse

seadmiseks või edaspidi kinnistu tasuta võõrandamiseks linnale (vt vastustaja

14.07.2022 menetlusdokumendi lisa 20). Vastustaja on teinud kaalutlusvea hinnates

avaliku huvina väikese hulga elanike huvi pääseda otsesemat teed mööda Mähe-Kaasiku

teeni ning leides, et see kaalub üles Variku tee omanike omandiõiguse.

6.13. Kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb väljakujunenud

taval, kuna see on liigselt koormav (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 33 lg

3). Vastustaja poolt kohtule esitatud pöördumistes on viidatud tee kasutamisele alates

2016. a. Seega ei ole Variku tee avalik kasutamine pikaajaline käitumisviis TsÜS § 2

mõistes. Piirkonna hooldusintensiivsus ja korrashoiukohustus on kaebajale ja teistele

Variku tee omanikele ülemääraselt koormav. Vastustaja ei teosta seniajani Variku tee

hooldust 2 . Järelikult puudub vastustajal tegelikkuses huvi tagada (lume)takistusteta

juurdepääs avalikkusele Merivälja teelt Variku teele.

6.14. Vaidlusalune ettekirjutus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane (HMS §

54). Käesoleval juhul ei esine kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr

3-16-1050). KorS § 28 lg 1 ei anna alust laiendada olulise ohu ja kõrgendatud ohu kõrvaldamise

kohustust muudele kui EhS § 11 lg 1 mõttes ohtude kõrvaldamisele.

6.15. Lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne, kuivõrd riivab ülemääraselt kaebaja

omandiõigust (PS §-d 11 ja 32). Järelevalvemenetluses on rikutud ka KorS §-s 7

sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, §-s 8 sätestatud otstarbekuse põhimõtet ning

§-s 11 sätestatud selgitamiskohustust.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1.

Vaidlusaluse kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korraldusega nr

1541-k kehtestatud Variku tee 5 ja 6 kinnistute detailplaneering (DP)3.

7.2.

Variku tee piirdeaed koos väravatega on püstitatud õigusliku aluseta. Kaevetööde

eeskirjal ei ole seost EhS lisaga 1. 2004. a antud kohaliku omavalitsuse määrus ei saa

sisustada 01.07.2015 kehtima hakanud EhS ega piirata või kitsendada selles sätestatud

reegleid. EhS lisa 1 peab silmas igasugust kaevamist, mis kaasneb piirdeaia või värava

püstitamisega.

7.3.

Variku tee värav on vastuolus alal kehtiva Variku tee 5 ja 6 kinnistute DP-ga. DP

põhijooniselt on selgelt näha, et konkreetsesse kohta nähakse ette kaks tõkkeposti. Mitte

mingit piirdeaia või -värava paigaldamist Variku teele nimetatud tõkkepostidest edasi

põhijoonis ette ei näe. DP seletuskirja p-s 5.7. selgitatakse, et Mähe-Kaasiku tee on kogu

pikkuses tähistatud märkidega 573 „õueala“, seega on ka Variku tee ja

ümberkeeramiskoht Variku tee otsas liikluskorralduslikult õueala; ühtlasi on Variku tee

sõidukite ja jalakäijate ühiskasutusega ala. Liiklusseaduse (LS) § 64 lg 1 kohaselt tohib

2 Vt kaebaja 27.12.2022 menetlusdokumendi lisad 1-7.

3 Vt vastustaja 20.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1. Tallinna planeeringute registrist leitav numbri DP031230

alt. DP põhijoonis ja seletuskiri on vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisad 3 ja 5.

3-22-708

7(12)

jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult

takistada. DP seletuskirja punkti 4 kohaselt on juurdepääs planeeritud alale Mähe-

Kaasiku teelt läbi Variku tee kinnistu; Variku tee on tupiktänav, mille lõpus on

ümberpööramiskoht; jalakäijad pääsevad Merivälja teele kahe planeeritud kinnistu

vahelt, kus Variku tee jätkub kergliiklusteena; tänav on valmis ehitatud. Seega on

Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2015 korraldusega, mis kõnealuse DP kehtestas, samuti

ette nähtud, et Variku tee jääb jalakäijatele läbitavaks ja seda ei suleta.

7.4.

Variku tee kasutus juurdepääsuteena mereni põhineb väljakujunenud taval (KeÜS § 33

lg 3) ning läheduses ei ole muid juurdepääsuteid mereni. Variku tee on transpordimaa,

mis moodustab eraldi kinnistu (vt vastustaja 20.05.2022 menetlusdokumendi lisa 5).

Ebaseaduslikult väravaga suletud juurdepääsutee vahetus läheduses asub Kaasiku

bussipeatus, mille asukoht arvestab sellega, et linnaelanikud pääsevad Variku teelt

mereni. Kaasiku bussipeatus on olemas olnud vähemalt aastast 2007 (vt vastustaja

20.05.2022 menetlusdokumendi lisad 6 ja 7). Ka ei asu läheduses muid juurdepääsuteid

mereni. Esineb ülekaalukas avalik huvi jalakäijate juurdepääsu säilimisele Variku teelt

mereni, mis vastustaja hinnangul ilmselgelt kaalub üles kaebaja õigused säilitada oma

transporditee kõigist puutumata, hoolimata sellest, et juurdepääsu tee kasutus põhineb

väljakujunenud taval. Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud: „Amet on Variku tee

kaasomanikele piirdeaia likvideerimisnõude esitamisel arvestanud, et Variku tee

kinnistu kaasomanike poolt ei ole riikliku järelevalve menetluse käigus esitatud

teavet/tõendeid, et Variku tee kinnistut läbivate isikute poolt on tekkinud/tekitatud

kinnistu kaasomanikele koormavaid ja/või negatiivseid mõjusid. Eeltoodust tulenevalt

saab amet asuda seisukohale, et isikud, kes kasutavad Variku tee kinnistut avaliku randa

ja/või Mähe-Kaasiku teelt Merivälja teel asuvasse bussipeatusse jõudmiseks ei ole

tekitanud sellised negatiivseid mõjusid, mis võivad kaaluda üles avaliku huvi (elanike

huvi) Variku tee (jalgsi) läbimiseks.“ Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja

suutnud ära näidata, millised on need Variku tee kinnistut läbivate jalakäijate

põhjustatud negatiivsed mõjud kaebajale, mis välistaksid Variku tee kui traditsioonilise

juurdepääsu tee kasutuse jalakäijate poolt, arvestades, et linn on valmis koheselt Variku

tee oma hooldusele võtma.

7.5.

Pirita linnaosa vanem ei ole andnud nõusolekut Variku tee ebaseaduslikult rajatud

väravaga sulgemiseks.

7.6.

Pirita Linnaosa Valitsuse ja Keskkonnahooldus Eesti OÜ vahel on sõlmitud leping nr 1-

8.1/18 „Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2022-2028“, kuhu on lisatud ka Variku tee

hooldus4.

8. Kolmandad isikud M, Y, L, Maksiprojekt OÜ, T G, F ja K paluvad kaebus rahuldada.

9. Kolmandad isikud H ja N leiavad, et vaidlusaluse aia rajamist ei ole nemad kunagi

toetanud, kuid õiglane oleks panna Variku tee hooldus vastustajale.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vaidlusalune piirdeaed ja värav on

vastuolus kehtiva DP-ga ning selle seadustamine ei ole ka tagantjärgi võimalik. Seetõttu on

4 Vt vastustaja 20.05.2022 menetlusdokumendi lisa 9.

3-22-708

8(12)

täidetud lammutamisettekirjutuse tegemise eeldused (EhS § 132 lg 3 p 2), mistõttu on

tegemist õiguspärase haldusaktiga.

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

kohustanud kaebajat ning kolmandaid isikuid 10.03.2022 ettekirjutusega nr 2212899/00022

lammutama/likvideerima Variku tee kinnistule rajatud piirdeaed.

12. Asja materjalist nähtuvalt on teostatud 16.09.2021 paikvaatlus, mille tulemusel nähtus, et

Variku teele on ehitatud piirdeaed/värav (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa

7; dtl 108). Paikvaatlus on teostatud ka 08.03.2022 ning selle tulemusel tuvastati, et

piirdeaed on Variku teel alles (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 8).

Asjaolule, et Variku teele on vaidlusalune piirdeaed ehitatud, kaebaja vastu ei vaidle. Küll

aga on menetluse käigus eemaldatud vaidlusalune värav (vt kaebaja 29.07.2022

menetlusdokument; dtl 729; vt kaebaja 26.08.2022 menetlusdokument; dtl 386). Arvestades

aga vastustaja 29.07.2022 e-kirja, milles leitakse, et keeruline on hinnata, kas

ehitustehniliselt piirdeaia osaliselt eemaldamine on piisav lugemaks ettekirjutus täidetuks

(dtl 732), siis tuleb lähtuda eeldusest, et vaidlusalune ettekirjutus on kehtiv ning seda ei ole

kohtumenetluse käigus täidetud.

13. Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on EhS § 132 lg 3 p 2. Viidatud normi

kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitise ebaseadusliku

ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. Seega on EhS § 132 lg 3 punkti 2 eeldusteks: 1) tegemist on

ebaseadusliku ehitamisega ning 2) sellega on kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada. Lisaks on Riigikohus selgitanud 21.11.2022 otsuse nr

3-19-2398/54 punktis 17 järgmist: „Kui lammutamisettekirjutusega hõlmatud ehitised pole

ohtlikud ning nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju /…/,

ei saa lammutamisettekirjutust teha EhS § 132 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud alustel. Tegemist

ei ole siiski suletud loeteluga, sest EhS § 132 lg 3 järgi otsustab korrakaitseorgan ehitise

lammutamise eelkõige nendel juhtudel. Siiski viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus,

et lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid

lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused. Üheks selliseks põhjuseks võib olla ehitise

ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus. Kui seadustamist takistab kehtiv

üldplaneering, on ehitise seadustamine võimatu eelkõige siis, kui üldplaneeringu vastavas

osas muutmise püüded on asjakohases menetluses osutunud edutuks või on ettenähtav, et

üldplaneeringu vastavas osas muutmine on õiguslikult võimatu. Vaba ehitustegevuse korral

saab ehitise lugeda seadustatuks, kui see on kooskõlas kitsenduste ja planeeringutega EhS

§ 12 lg 2 mõttes (vrd kolleegiumi otsus nr 3-17-1859/34, p 17).“

14. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul pole Variku teele ehitatud piirdeaed ja värav

ohtlikud ning nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju.

Küll aga leiab vastustaja, et tegemist on õigusliku aluseta püsitatud ehitisega ning

vaidlusalune piirdeaed on vastuolus Variku teel kehtiva DP-ga DP031230.

15. Alljärgnevalt tuleb tuvastada, kas tegemist on ebaseadusliku ehitisega ning juhul, kui on,

siis kas selle hilisem seadustamine on võimalik. Ebaseaduslik ehitis

16. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebajal tuli esitada piirdeaia ja

värava ehitamiseks eelnevalt ehitisteatis ja ehitusprojekt vastustajale.

3-22-708

9(12)

17. Vastavalt EhS § 35 lg-le 3 on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste

puhul. Pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise

kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1 (EhS § 35 lg 4). Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes

ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas

1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

18. Tulenevalt EhS lisast 1 tuleb piirdeaia või värava püstitamiseks/rajamiseks/paigaldamiseks

esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kaebaja leiab, et EhS lisas 1 toodud mõiste „kaevetööd“

sisustamisel tuleb lähtuda Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud

Tallinna kaevetööde eeskirja §-st 1 ja § 2 lg 1 p-st 1.

19. Vastavalt kaevetööde eeskirja §-le 1 määrab Tallinna linna kaevetööde eeskiri kindlaks

kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a

kalmistul ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Seega kohaldub

kaevetööde eeskiri kaevetöödele avalikul maa-alal.

20. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et tegemist on erateega. Samas ei ole Maaameti

kaardirakenduse (teeregistri) andmetel Variku tee puhul tegemist erateega, mis on määratud

avalikuks kasutamiseks, vaid märgitud on eratee (tähistatud tumeroosa värviga). Ka

31.03.2023 toimunud kohtuistungil on vastustaja möönnud, et selleks, et saaks kuulutada Variku

tee avalikult kasutatavaks, oleks korrektne, kui omanikega sõlmitaks isikliku kasutusõiguse

leping ning sellise ettepaneku on vastustaja ka teinud (vt 31.03.2023 kohtuistungi protokoll,

kell 14:26:42). Seetõttu ei kohaldu käesoleval juhul kaevetööde eeskiri. Kohus märgib, et

kuivõrd menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Variku tee ei ole määratud avalikuks

kasutamiseks, siis puudub vajadus ka analüüsida kaebaja sellekohaseid väiteid.

21. Kaebaja on kinnitanud, et vaidlusaluse piirdeaia ja värava ehitusega kaasnesid kaevetööd,

mistõttu on see piisav, et kohalduks EhS lisast 1 tulenev nõue esitada enne piirdeaia ja värava

rajamist vastustajale ehitusteatis ja ehitusprojekt. Aga ka juhul, kui juhinduda Tallinna

Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsuse nr 3-20-606 punktis 15.2 märgitust, et eraisiku kinnistule

piirdeaia rajamisel ei ole kaevetöö teostamisel vaja ehitusteatist ja -ehitusprojekti, kui kaevetöid

tehakse küll sügavamal kui 30 cm, aga eraisiku kinnistul ei asu kolmandale isikule kuuluvaid

insenerkommunikatsioon, siiski on ringkonnakohus samas otsuse punktis 15.3 leidnud, et

eelnev ei välista õigust nõuda ehitusteatise esitamist. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus

selgitanud, et EhS § 35 lg 4 annab õiguse nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei

sisaldu küll EhS lisas 1, kuid seda võib tingida ehitise ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja

isikute õigustele. Sellele õiguslikule alusele (EhS § 35 lg 4) on viidatud ka vaidlusaluses

ettekirjutusest (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 24; dtl 185). Käesoleval juhul

õigustas ehitusteatise ja ehitusprojekti nõudmist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele.

Piirde rajamine pole lubatud, kui detailplaneeringust nähtub selle kehtestaja selge tahe määrata

piirde puudumine kindlaks õiguslikult siduvalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus

nr 3-20-606, p 17; 29.11.2019 otsus nr 3-18-2298, p 11; Riigikohtu halduskolleegiumi

11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 29). Kaebaja seisukoht, et EhS § 35 lg 4 kohaldub üksnes

juhul, kui ehitis ei ole veel valmis, on paljasõnaline.

22. Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, et riiklik järelevalvemenetlus on algatatud

Pirita linnaosa elanike kaebuse alusel, kuna Variku tee kinnistule püstitatud piirdeaed omab

mõju avalikule ruumile, sest Variku tee kinnistut on mere äärde jõudmiseks harjunud kasutama

linnaosa elanikud, mistõttu on nad TLPA-lt palunud kontrollida piirdeaia püstitamise

seaduslikkust vastavalt alal kehtivale DP-le DP031230 (vt vastustaja 01.40.2022

menetlusdokumendi lisa 24; dtl 185). Seega on EhS § 35 lg 4 kohaldatav, kuivõrd vaidlusalune

piirdeaed ja värav omavad mõju avalikule ruumile ja piirkonna elanike õigustele. DP on

haldusakt, mis on õiguslikult siduv ning võib luua õigusi ka ümberkaudsetele elanikele. Kui

3-22-708

10(12)

detailplaneeringut on asutud ellu viima, siis peab kohalik omavalitsus tagama, et

detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve

kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras (Riigikohtu otsus nr 3-13-385, p 12). Ka

käesoleval juhul oli DP-s sätestatud avalikke huve kaitsev tingimus – Variku teelt peab olema

tagatud jalakäijatele juurdepääs Merivälja tee äärsele kõnniteele (vt DP seletuskirja p 5.7).

23. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtivast DP-st tuleneb selge keeld püstitada Variku teele

vaidlusalusesse asukohta piirdeaed ja värav.

24. Esmalt nähtub DP põhijooniselt, et Variku tee Merivälja tee poolsesse otsa ei ole

ettenähtud võrkaeda, vaid punaste ringidega on märgitud tõkkepostid ning see on

selgesõnaliselt ka sinna juurde kirjutatud (vt vastustaja 14.07.2022 menetlusdokumendi lisa 20;

dtl 362). Oleks ebamõistlik eeldada, et vastustaja oleks pidanud põhijoonisele selgesõnaliselt

ka märkima, et piirdead on keelatud.

25. Lisaks on DP seletuskirja p-s 5.7 märgitud järgmist: „Juurdepääs planeeritavale alale nii

mootorsõidukitele kui ka jalakäijatele on tagatud Mähe-Kaasiku teelt. Lisaks on juurdepääs

jalakäijatele Merivälja tee äärselt kõnniteelt. Variku tee on tupiktee, mille lõpus on

ümberpööramiskoht. Sealt edasi viib kõnnitee rekonstrueeritud Merivälja teele ja Kaasiku

bussipeatusesse. Mähe-Kaasiku tee on kogu pikkuses tähistatud märkidega 573 „õueala“, seega

on ka Variku tee ja ümberkeeramiskoht Variku tee otsas liikluskorralduslikult õueala. Ühtlasi

on Variku tee sõidukite ja jalakäi[j]ate ühiskasutusega ala. Selleks, et sõidukid ei saaks sõita

Variku teelt Merivälja teele, on vajalik paigaldada Variku tee lõppu 2 tõkkeposti. Variku tee on

asfaltkattega ja ümberkeeramiskoht parkettkivikattega. Variku tee on eraomandis olev tee.

Variku teele on servituudi seadmise vajadus Variku tee kinnistute 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kasuks ning

Merivälja tee 67 kinnistu kasuks.“ (vt vastustaja 14.07.2022 menetlusdokumendi lisa 20; dtl

356).

26. Eeltoodust nähtub üheselt, et Variku teelt peab olema Merivälja tee äärsele kõnniteele

tagatud juurdepääs jalakäijatele, mitte üksnes planeeringuala kinnistutele jala ja sõidukitega

pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud, elanikud või

nende külalised. DP seletuskirja p-s 5.7 on eraldi välja toodud, et esineb vajadus servituudi

seadmiseks Variku tee kinnistute 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kasuks ning Merivälja tee 67 kinnistu kasuks,

mistõttu ei saa tõlgendada samas punktis eespool märgitut „lisaks on juurdepääs jalakäijatele

Merivälja tee äärselt kõnniteelt“ sedavõrd kitsalt, et silmas on peetud üksnes planeeringuala

kinnistutega seotud jalakäijaid. Seega nähtub DP-st selle kehtestaja selge tahe määrata piirde

puudumine kindlaks õiguslikult siduvalt, mistõttu on tegemist ebaseadusliku ehitisega.

27. Ekslik on kaebaja väide, et värav on paigaldatud DP-s ettenähtud tõkkepostide vahele,

mistõttu ei ole see vastuolus DP-ga.

28. Esmalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja on rajanud piirdeaia ja värava, mistõttu ei ole

tegemist DP-s lubatud tõkkepostidega. Asjaolu, et kohtumenetluse kestel on eemaldatud värav

ning alles on jäänud postid, ei tähenda, et rajatise olemus on muutunud, kuivõrd jätkuvalt on

kaebaja soov sinna värav tagasi panna. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 01.08.2022

määruses nr 3-22-708 selgitanud, et kui kaebaja peaks kohtumenetluses saavutama oma

eesmärgi, siis on tal õigus pärast otsuse jõustumist eemaldatud väravad postidele tagasi asetada

(dtl 738). Kohus hindab vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS

§ 158 lg 2 lause 2) ning paikvaatluse aktidest on näha, et ettekirjutuse tegemise seisuga oli

rajatud piirdeaed ja värav. Küsimus sellest, kas väravapostid asuvad samas kohas, kui DP-s on

märgitud

tõkkepostid

seondub

vaidlusaluse

ettekirjutuse

täitmise

küsimusega.

Kohtumenetluses on kaebaja leidnud aga, et värava eemaldamine ei tähenda, et ettekirjutus

oleks tervikuna täidetud (vt kaebaja 26.08.2022 menetlusdokument; dtl 387). Seetõttu ei asu

3-22-708

11(12)

kohus ka hindama, kas väravapostid asuvad samas kohas, kus DP näeb ette tõkkepostid, sest

piirdeaia funktsioon erineb oluliselt tõkkepostide omast.

29. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, kui ei ole

andnud selgitust ega võimalust kaebajal EhS-st tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks.

30. Vastustaja on 16.09.2021 edastanud kaebajale e-kirja, milles selgitatakse, et EhS lisa 1

kohaselt on piirdeaia püstitamiseks/rajamiseks nõutud ehitusteatis ja ehitusprojekt (vt vastustaja

01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 10; dtl 114). Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud

10.03.2022. Seega on vastustaja selgitanud kaebajale ja ka teistele Variku tee omanikele, et

Variku teele rajatud piirdeaed on vastuolus alal kehtiva DP-ga, aga lisanud ka info, et EhS lisa

1 kohaselt on piirdeaia püstitamiseks/rajamiseks nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt (vt

vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisad 9-18; dtl-d 112-130). Nendele e-kirjadele on

viidatud ka vaidlusaluses ettekirjutusest (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa 24;

dtl 183).

31. Kaebaja leiab, et on esitanud järelevalvemenetluses ehitusprojekti (vt kaebuse lisa 6; dtl

33). Vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud omaniku kohustust ehitada ehitusprojekti

kohaselt (EhS § 12 lg 1) ning milline ehitusprojekt peab olema (EhS § 13 lg-d 1 ja 2), kuid

märgitud, et mistahes ehitise ehitamisel peab kinnistu omanik järgima EhS § 12 lg-s 2 sätestatut,

et ehitatav ehitis ja asjakohasel juhul ka ehitamine oleks kooskõlas ehitise asukohaga

seonduvate kitsenduste ja planeeringutega (vt vastustaja 01.04.2022 menetlusdokumendi lisa

24; dtl 185). See tähendab, et sõltumata sellest, kas kaebaja oleks ehitusteatise ja ehitusprojekti

esitanud järelevalvemenetluses, on vastustaja vaidlusaluses ettekirjutuses õigesti leidnud, et

tegemist on DP-ga vastuolus oleva ja seetõttu ebaseadusliku ehitisega (dtl 185). Vaidlusaluses

ettekirjutuses ei ole vastustaja nõudnud kaebajalt ehitisteatise ja ehitusprojekti esitamist. Samuti

ei ole ettekirjutust tehtud põhjusel, et ehitusteatis ja ehitusprojekt on esitamata.

32. Asjasse puutumatu on kaebaja väide, et piirdeaia püstitamine ei vaja kinnistusraamatusse

kantud kaasomanike kokkulepet. Seda ei ole kaebajalt vastustaja ka nõudnud. Veelgi enam,

vaidlusaluses ettekirjutuses on selgitatud, et kaasaomanike kokkuleppega ei saa põhjendada

kehtivale DP-le mittevastava piirdeaia rajamist (dtl-d 185-186).

33. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust piirdeaia ja värava rajamiseks. Ühegi

haldusaktiga ei ole antud kaebajale nõusolekut Variku teele vaidlusaluse piirdeaia ja värava

ehitamiseks.

34. Kaebaja leiab, et tal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb

väljakujunenud taval, kuna see on liigselt koormav.

35. Käesoleva vaidluse esemeks on lammutamisettekirjutus, millega ei ole kohustatud

kaebajat lubama eratee avalikku kasutamist. Küsimus sellest, miks DP-s on määratud

juurdepääs jalakäijatele Merivälja tee äärselt kõnniteelt ei saa olla vaidluse all käesolevas asjas.

Tegemist on kehtiva DP-ga ning seda ei ole praegusel juhul ka vaidlustatud. Vastustaja väited

osas, et kaebaja peab tagama selle, et jalakäijad saaksid Merivälja tee poolt jõuda mere äärde

seondus DP seletuskirja punktis 5.7 märgituga. Seetõttu ei asu kohus analüüsima, kas DP-s on

määratud Variku tee avalikuks kasutamiseks, kas selleks annab õigusliku aluse KeÜS § 33 ning

kas kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine KeÜS § 33 lg 3 alusel. Eelnevast tulenevalt

jätab kohus tähelepanuta ka väited seoses Kaasiku bussipeatusega.

36. Kohus ei nõustu kaebajaga, et lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne.

Olukorras, kus taotletava eesmärgi saavutamiseks ei esine ühtegi alternatiivset abinõud, ei saa

pidada meedet ebaproportsionaalseks. On selge, et piirdeaia ja värava lammutamisettekirjutus

3-22-708

12(12)

on intensiivne omandiõiguse riive, kuid olukorras, kus on tegemist ebaseadusliku ehitisega ning

selle seadustamiseks võimalust ei ole, on ainuke lahendus selle lammutamiseks kohustamine.

Seadustamise võimalikkus

37. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei saa pidada tõenäoliseks, et Variku teele

rajatud piirdeaia ja värava seadustamine oleks ettenähtavas tulevikus võimalik. Kuigi DP-d on

võimalik projekteerimistingimustega täpsustada (§ 27 lg 1), siiski on vastustaja esitanud kohtule

Pirita Linnaosa Valitsuse ja Keskkonnahooldus Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingu nr 18.1/18

„Pirita linnaosa aastaringsed hooldustööd 2022-2028“ lisa hoolduse all olevate lisandunud

sõidu- ja kõnniteede kohta, kuhu on lisatud ka Variku tee hooldus (vt vastustaja 20.05.2022

menetlusdokumendi lisa 9; dtl 242). Lisaks on vastustaja kinnitanud 31.03.2023 kohtuistungil,

et nad on teinud kaebajale ettepaneku isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks linnaga (vt

vastustaja 20.05.2022 menetlusdokument, p 10; dtl 210).

38. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et lammutamisettekirjutuse tegemise eeldused olid

täidetud ning tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Vaidlusaluses ettekirjutuses on esitatud

põhjendused, miks kaebaja rajatud piirdeaed ja värav on õigusvastased ning kuuluvad

likvideerimisele (HMS § 56). Kohus nõustub, et vaidlusaluses ettekirjutuses oleks õigusliku

alusena piisanud ka viitest EhS § 132 lg 3 p-le 2 ning puudus vajadus tugineda KorS §-le 28,

siiski ei muuda see vaidlusalust ettekirjutust õigusvastaseks.

39. Eeltoodust lähtuvalt jääb tühistamisnõue rahuldamata. Arvestades, et alternatiivselt on

esitatud õigusvastasuse tuvastamisnõude ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamisnõue

sisaldub tühistamisnõudes, siis jääb rahuldamata ka alternatiivselt esitatud õigusvastasuse

tuvastamisnõue ja keelamisnõue. Ka keelamisnõue sisaldab õigusvastasuse tuvastamisnõuet.

Arvestades, et kohus on eelnevalt leidnud, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane, siis jääb

ka keelamisnõue rahuldamata. Järelikult jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

40. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebajate

kanda. Kuivõrd vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmiseks

taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud nende

endi kanda (HMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)