3-21-1536/43 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.04.2023, Tallinn

Haldusasja number 3-21-1536

Haldusasi

X. X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 18.03.2021 otsuse nr

2000418 ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/12664 tühistamiseks

ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaatama uuesti läbi

kaebaja taotlus vanaduspensioni saamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 16.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.05.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 06.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) avalduse

rahvapensioni määramiseks.

2. Kaebaja esitas 21.07.2020 SKA-le avalduse tööstaaži ülevaatamiseks ja ühenduse võtmiseks

inimestega, kellega ta koos töötas perioodil 1983-1991, kuna temal puudub tööraamat, ta töötas

lepingute alusel ning endal tal dokumente säilinud ei ole. 04.09.2020 esitas kaebaja SKA-le

täiendavad dokumendid töötamise perioodidest.

3. Kaebaja esitas 19.10.2020 avalduse, milles palus määrata vanaduspensioni. Rahvapensioni

määramisega kaebaja ei nõustu, sest töötas pidevalt ja tasus makse.

4. SKA 22.12.2020 otsusega nr 1 määrati kaebajale alates 21.07.2020 vanaduspension 308,07

eurot, võttes aluseks

pensioniõigusliku

staaži 13

aastat, 5

kuud ja

2(10)

päeva ja pensionikindlustusstaaži 25 päeva, kokku pensionistaaži 13 aastat, 6 kuud ja 2

päeva.

5. Kaebaja esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood

04.1991 kuni 08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus. Avalduse lahendamise

käigus vaadati kõik 22.12.2020 otsuse aluseks olnud dokumendid uuesti läbi ja koguti täiendavad

dokumendid.

6. SKA 18.03.2021 otsusega nr 2000418 otsustati mitte arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži

hulka perioodi 04.1991 kuni 08.1991 (p 1) ja perioodi 15.08.1983 kuni 15.11.1983; 15.05.1984 kuni

15.01.1985; 15.05.1987 kuni 15.12.1987; 15.01.1988 kuni 15.02.1988; 15.03.1988 kuni

14.03.1989; 15.04.1990 kuni 15.08.1990 (p 2); arvata pensioniõigusliku staaži hulka täiendavate

dokumentide alusel perioodid 05.07.1983 kuni 25.08.1983 ja 01.09.1985 kuni 30.09.1985 (punkt

3); tunnistada kehtetuks SKA 22.12.2020 otsus nr 1 andmisest alates (punkt 4) ja määrata kaebajale

rahvapension alates 21.07.2020.

7. SKA leidis, et kogutud tõenditest ei nähtu kaebaja töötamine 15.08.1983 kuni 15.11.1983

EELK Tallinna Toomkirikus; 15.05.1984 kuni 15.01.1985 Konsistooriumi juures Toomkirikus ja

Pühavaimu kirikus; 15.05.1987 kuni 15.12.1987 EELK Kärdla kirikus ja Reigi kirikus; 15.01.1988

kuni 15.02.1988 Jaani kirikus; 15.03.1988 kuni 14.03.1989 Jaani kirikus ja 15.04.1990 kuni

15.08.1990 EELK Reigi kirikus ning 04.1991 kuni 08.1991 Hiiumaa Kassari kabelis ja Reigi

kirikus. 8. SKA on otsuse põhjendavas osas käsitlenud kaebaja töötamist 01.06.1982 kuni

30.09.1982 Putkaste EÜE ja Hiiu KEK; 01.03.1985 kuni 15.06.1985 Tallinna Õppekombinaadis;

10.10.1985 kuni 31.03.1986 garaažikooperatiivis Õismäel; 01.06.1086 kuni 29.12.1986 Hiiumaa

EPT peahoones Käinas; 01.11.1988 kuni 30.12.1988 ja 02.01.1989 kuni 31.01.1989 Tallinna

Stomatoloogia Kliinikus Tõnismäel ja 01.04.1989 kuni 01.04.1990 individuaalelamu ehitusel

Pääskülas. Ehkki otsuse resolutsioonist ei nähtu, et vastustaja oleks sõnaselgelt keeldunud nimetatud

perioodide arvamisest kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, siis on keeldumine arusaadav läbi

töötamiste loetelu, mis on arvesse võetud.

9. Kaebaja esitas 16.04.2021 SKA 18.03.2021 otsusele vaide.

10. SKA tegi 09.06.2021 vaideotsuse, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 08.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 18.03.2021 otsuse nr 2000418

ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/1266-4 tühistamiseks, kirikutes töötatud aastate taastamiseks

pensionistaaži aastateks, kokku 3 aastat 4 kuud ja 5 päeva, pensionistaaži hulka kirikus töötatud

aja 01.04.1991-31.08.1991 lisamiseks, pensionistaaži hulka SKA poolt käsitletud töökohtade

lisamiseks (kaebuse p 3.1), kokku 1 aasta, 10 kuud ja 3 päeva ning pensionistaaži hulka SKA

poolt mittekäsitletud töökohtade (kaebuse p 3.2) lisamiseks, kokku 8 kuud ja 29 päeva. 12.

Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses muu hulgas välja toonud, et käsitletud ei ole tema

töötamisi perioodidel 01.02.1985 kuni 30.03.1985; 16.06.1985 kuni 31.07.11985; 01.03.1986

kuni

30.04.1986; 01.05.1986 kuni 30.06.1986; 01.03.1988 kuni 31.05.1988 ja 01.02.1989 kuni

01.04.1989.

13. Kohus võttis 08.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse SKA 18.03.2021 otsuse nr 2000418

ja 09.06.2021 vaideotsuse nr 5.2-3/1266-4 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks teha kaebaja

08.01.2021 avalduse põhjal uus otsus.

14. Kuna kaebaja oli kohtumenetluses oma töötamise perioode korduvalt täpsustanud, muutes

nii töötamise perioode kui ka lisades uusi perioode, siis lubas kohus kaebajal menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt 11.01.2023 määrusega muuta kohustamisnõuet ja luges, et kohtu menetluses

on kohustamisnõudena nõue kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus

3(10)

vanaduspensioni saamiseks. Kaebaja esitas 16.10.2022 ühtse loetelu töötamistest, mille arvamist

pensioniõigusliku staaži hulka ta taotleb.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

15. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

15.1

Kaebaja jõudis pensioniikka ja hakkas taotlema pensioni määramist juulis 2020.

Kuna kaebaja elas september 1991-2013 välismaal, siis jäid tema tööaastad 1991. aastast

varasemasse perioodi. Töötamist tõendavad dokumendid, sh tööraamat kadusid. Töökohad

pidi kaebaja taastama mälu järgi. Paljud isikud, kes saaksid kaebajaga koos töötamist

tõendada, on tänaseks surnud. Seega ongi ülevaade töötamistest taastatud mälu järgi ning

kuupäevaliselt võib esineda mõningaid ebatäpsusi.

15.2

Tööstaažist on jäetud välja kirikutes töötatud perioodid, kus tööandja oli EELK

Konsistoorium, kes koostas ka töölepingud. Dokumendid vist anti üle Wunibaldile.

Lepingute koopiaid aga ei leita. Maksud said tasutud Balti jaama põhjapoolsel küljel,

praegusel Kopli tänaval, trammitee vastas asuvas kontoris. Kaebaja tasus töödelt kõik

maksud. Nimetatud aastad tuleb arvata pensioniõigusliku staaži hulka.

15.3

Käsitletud töökohtade osas tuleks arvata staaži hulka 1 aasta, 10 kuud ja 3 päeva.

Mittekäsitletud töökohtade osas 8 kuud ja 29 päeva.

15.4

17.12.2021 menetlusdokumendis on toodud välja töötamise loend töödest, mille

arvamist pensioniõigusliku staaži hulka kaebaja taotleb. 16.10.2022 on lõplik loend

töötamistest, millele kaebaja tugineb.

15.5

Suhtumine tunnistajate osas on olnud vastukäiv. See seab kahtluse alla asjaajamise

professionaalsuse. Paljude kaastöötajatega ei ole ühendust võetud.

15.6

Kaebaja omas kooperatiivkorterit Õismäel, mis oli tol ajal veel maksmata. Seetõttu

töötas kaebaja pidevalt ning mõnikord mitmes kohas. Seetõttu esinevad töötamiste loetelus

ka mitmed kattuvused.

Vastustaja seisukoht

16. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

16.1 Eesti Vabariigis on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud tema eest

või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk sotsiaalmaksu

tasumisega. Selliselt kehtis see ka Eesti NSV-s.

16.2 Enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes neid töötamise

perioode, kui töötamine toimus kooskõlas TööK-ga või RSN TK loa alusel, kui maksti

sotsiaalmaksu.

16.3 RPKS § 31 lg 3 kohaselt osutab elukohajärgne pensioniamet pensioni taotlejale

vajadusel abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Seega, kui isik

soovib SKA abi dokumentide väljanõudmisel, siis annab ta SKA-le andmed dokumendi

sisu, nimetuse, asukoha ning võimalusel kuupäeva ja numbri kohta, misjärel saab SKA

pöörduda vastava isiku/asutuse poole dokumendi väljastamiseks. Eelnevate andmete

kaebaja poolt mitteesitamisel puudub SKA-l info kellelt ja millise dokumendi

väljastamist taotleda.

4(10)

16.4 Kaebaja selgitustest seoses kirikutes töötamisega saab järeldada, et ta kinnitab, et ta ei

olnud Wunibaldis tööle vormistatud TööK alusel ega töötanud ka tsiviilõigusliku

lepingu alusel. Muidu oleks tulumaksu tema töötasult kinni pidanud Wunibald. Kaebaja

ei ole küll väitnud, et oleks töötanud RSN TK loa alusel, kuid kuna ta tasus ise kõik

maksud, milleks arvestades tema poolt kirjeldatud tasumise kohta oli tulumaks, siis

tegutses kaebaja ilmselt individuaaltöö tegijana. Alates 1991 korjas sotsiaalmaksu SKA

ja SKA arhiivi andmetel kaebaja perioodil 01.01.1991 kuni 31.12.1998 sotsiaalmaksu

maksnud ei ole. Seega ei olnud kaebaja nimetatud perioodil ei EELK ega Wunibaldi

tööline, kelle eest oleks olnud tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu. Ka kaebaja

ise ei ole sotsiaalmaksu tasunud ning nimetaud periood ei kuulu kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.

16.5 Ka ülejäänud SKA otsusega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulgast välja arvatud

perioodid ei kuulu staaži hulka arvestamisele, kuna tegemist on ENSV aegsete

perioodidega, mida saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes kui isik oli tööle

vormistatud kooskõlas TööK-ga ja/või tegutses RSN TK loal, olles ametiühingu liige

ja tasudes sotsiaalmakseid. Eelnimetatud perioodide osas puuduvad töötamist

tõendavad dokumendid, samuti ei leidnud EELK-i ega tunnistajate ütlustega

tõendamist, et kaebaja oleks olnud tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses

RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid.

16.6 Töötamised Tallinna õppekombinaadis, garaažikooperatiivis Õismäel, Hiiumaa EPT

peahoone ehitamisel Käinas, Tallinna Stomotoloogia Kliinikus, individuaalelamu

ehitamisel Pääskülas on jäetud pensioniõigusliku staaži hulka arvamata, kuna tegemist

on ENSV aegsete perioodidega, mida saab arvesse võtta üksnes, kui isik on tööle

vormistatud kooskõlas TööK-ga ja/või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes

sotsiaalmakseid. Kaebaja seletustest võib järeldada, et ta soovis tunnistajatega tõendada

tööettevõtulepingute sõlmitust ettevõtete ja eraisikutega. Tsiviilõiguslike lepingute

alusel töötamist ENSV tsiviilõigus ette ei näinud ja nende maksustamine ei olnud

õigusaktidega reguleeritud, s.t nendelt ei saadud tasuda sotsiaalmakseid. Samuti on

määruses (§ 2 lg 6) öeldud, et töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku

lepingu alusel arvatakse pensioniõiguslikus staaži hulka alates 01.01.1991 lepingu

täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Taotletud perioodid jäävad kõik aega enne

01.01.1991. Perioodid, mida oli võimalik kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse

võtta on vaidlustatud otsusega arvesse võetud. Ülejäänud perioodide osas ei nähtu, et

kaebaja oleks vastavaks perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või omanud

tegutsemiseks RSN TK luba. Eelnimetatud perioodide osas puuduvad samuti töötamist

reguleerivad dokumendid ja ei ole tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et kaebaja

oleks olnud tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel

tasudes sotsiaalmakseid.

16.7 Perioodide osas, mida SKA ei ole käsitlenud, kuid mis on kaebaja poolt esitatud

kohtumenetluses ei ole kaebaja SKA-le avaldusi ega dokumente esitanud. Samas ka

nende perioodide puhul on tegemist nõukogudeaegsete perioodidega, mille osas

kehtivad eelpool toodud printsiibid. Perioodi 01.02.1989 kuni 01.04.1989 osas on

kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud ja vaidlustatud otsusega ei ole ka

välja arvatud perioodi 15.03.1989 kuni 15.11.1989, mis osaliselt (15.03.1989-

01.04.1989) kattub vaidlustatud perioodiga.

16.8 Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni saamiseks nõutav

pensionistaaž

5(10)

13 aastat. Kaebajal on tõendatud pensioniõiguslikku staaži dokumentide alusel 10 aastat, 3 kuud ja

21 päeva ja tunnistajate ütluste alusel 1 aasta 3 päeva ning sotsiaalkaitse infosüsteemi alusel on

pensionikindlustusstaaži 25 päeva. Kokku on kaebajal pensionikindlustusstaaži 11 aastat, 4 kuud ja

19 päeva. Seega puudub kaebajal ka õigus vanaduspensionile ning talle on õigesti määratud

rahvapension.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

18. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud

vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud

pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli

hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb

pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning

pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999. Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st

1 on kaebajal vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž 13 aastat.

19. RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli

kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Lisaks RPKS § 28 lg 1 sätestatud tegevuse ajale arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka.

20. RPKS § 27 lg-st 1 ja 28 lg-st 1 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg,

kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega on isiku õigus riiklikule

vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi

panustamisega ehk siis sotsiaalmaksu tasumisega. RPKS § 28 lg-s 2 on erandina loetletud

juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et

sotsiaalmaksu tasumine tähtsust omaks.

21. Eesti NSV-s olid tööandjad kohustatud tööliste ja teenistujate töötasult tasuma

sotsiaalkindlustuse makse (kehtestatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 29.11.1940

määrusega) riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse. Nõukogude perioodil kuni EV

sotsiaalmaksu seaduse jõustumiseni 01.01.1991 juhtisid sotsiaalkindlustusalast tööd ja võtsid

vastu sotsiaalkindlustusmakse ametiühingud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuses

haldusasjas nr 3-12-2526 selgitanud, et vastustajal on õigus selles, et ENSV Rahvakomissaride

Nõukogu 29.11.1940 määrusest tuleneb, et Nõukogude Eesti perioodil tasusid tööandjad tööliste

ja teenistujate töötasult sotsiaalkindlustuse makse ning sotsiaalkindlustuse alast tööd juhtisid ja

sotsiaalkindlustusmakseid võtsid vastu ametiühingud. 22. 12.09.1990 võeti vastu Eesti

Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (jõustus 01.01.1991), mille § 1 lg 2 kohaselt pereettevõtete ja

taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa alusel töötavad üksikisikud,

maksavad sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riiklik sotsiaalkindlustus. Eesti

Vabariigi rahandusministri 02.01.1991 määrusega nr 1 kinnitatud

„Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhend“ p 3 sätestab, et sotsiaalmaksu maksjate

kohta koostab iga vabariikliku linna ja maakonna sotsiaalhooldusosakond (SKA eelkäija) vastava

registri, registri koostamise aluseks on ettevõtete ja muude organisatsioonide ning talude registrid,

üksikisikute tegevusload ning vastavasisulised avaldused. Seega on perioodil 1991 kuni 1998

tasutud sotsiaalmaksu andmete valdajaks SKA.

23. ENSV-s reguleeris töötamist Eesti NSV Töökoodeks (TööK), mille § 43 oli tööraamat

töötamist iseloomustav põhidokument. Tööraamatu hoidjaks töötamise perioodi jooksul oli

tööandja. Ametiühingu loal oli töötajal õigus kohakaasluse korras töötada teisel töökohal, mille

kohta tehti samuti kanne tööraamatusse. TööK § 17 ja 21 kohaselt oli tööleping töötaja ja ettevõtte

vaheline suuline või kirjalik leping, milles lepiti kokku töötingimustes, palgas jms, kuid tööle

6(10)

võtmine vormistati administratsiooni korralduse või käskkirjaga. Seega toimus tööle vormistamine

käskkirjaga ja selle kohta tehti tööraamatusse kanne.

24. NSV Liidu Ülemnõukogu 19.11.1986. a otsusega kehtestati alates 01.05.1987 seadus

„Individuaalsest töisest tegevusest“, mille § 1 kohaselt oli individuaalseks töiseks tegevuseks

kodanike ühiskonnakasulik tegevus kauba tootmisel ja tasuliste teenuste osutamisel, mis ei ole

seotud nende töösuhtega riiklikes, kooperatiivsetes ja teistes ühiskondlikes ettevõtetes,

organisatsioonides ja kodanikega, samuti kolhoosisiseste töösuhetega. Sama otsuse § 6 sätestas, et

individuaaltööd teha soovivad kodanikud peavad saama oma alalise elukoha järgse rajooni, linna,

linnarajooni, alevi või küla RSN TK loa ning §-dest 22 ja 23 nähtuvalt kontrollisid kohalikud RSN

TK-d isikute individuaalset töist tegevust. Individuaalne töine tegevus vastab äriseadustiku § 1 lg

1 mõistes tegutsemisele füüsilisest isikute ettevõtjana. RPKS § 28 lg 2 p 14 kohaselt arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka töötatud aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu.

25. RPKS § 27 lg 2 p-st 1 tulenevalt arvestatakse pensioniõiguslikku staaži kuni 31.12.1998 (k.a)

Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike

dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“.

Määruse § 2 lg 6 sätestab, et töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel

arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 01.01.1991 lepingu täitmisele kulunud tööperioodi

ulatuses, määruse § 17 kohaselt tõendatakse töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti

sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusameti teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta.

26. Eelnevast nähtuvalt on õige vastustaja seisukoht, et enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku

staaži hulka arvata töötamise perioode vaid eeldusel, et töötamine toimus kooskõlas TööK-ga või

RSN TK loa alusel, kui maksti sotsiaalmaksu.

27. Kaebaja esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood

04.1991 kuni 08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus. Avalduse lahendamise

käigus vaadati kõik 22.12.2020 otsuse aluseks olnud dokumendid uuesti läbi ja koguti täiendavad

dokumendid.

28. SKA 18.03.2021 otsusega nr 2000418 otsustati mitte arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži

hulka perioodi 04.1991 kuni 08.1991 (p 1) ja perioodi 15.08.1983 kuni 15.11.1983; 15.05.1984 kuni

15.01.1985; 15.05.1987 kuni 15.12.1987; 15.01.1988 kuni 15.02.1988; 15.03.1988 kuni

14.03.1989; 15.04.1990 kuni 15.08.1990 (p 2); arvata pensioniõigusliku staaži hulka täiendavate

dokumentide alusel perioodid 05.07.1983 kuni 25.08.1983 ja 01.09.1985 kuni 30.09.1985 (punkt

3); tunnistada kehtetuks SKA 22.12.2020 otsus nr 1 andmisest alates (punkt 4) ja määrata kaebajale

rahvapension alates 21.07.2020.

29. SKA leidis, et kogutud tõenditest ei nähtu kaebaja töötamine 15.08.1983 kuni 15.11.1983 EELK

Tallinna Toomkirikus; 15.05.1984 kuni 15.01.1985 Konsistooriumi juures Toomkirikus ja

Pühavaimu kirikus; 15.05.1987 kuni 15.12.1987 EELK Kärdla kirikus ja Reigi kirikus; 15.01.1988

kuni 15.02.1988 Jaani kirikus; 15.03.1988 kuni 14.03.1989 Jaani kirikus ja 15.04.1990 kuni

15.08.1990 EELK Reigi kirikus ning 04.1991 kuni 08.1991 Hiiumaa Kassari kabelis ja Reigi

kirikus. 30. Kohus leiab, et SKA on otsuses õigesti jätnud nimetatud perioodid kaebaja

pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtmata. Seejuures ei ole kohtul tulenevalt asjas

kogutud tõenditest ja istungil üle kuulatud tunnistajate ütlusetest kahtlust selles, et kaebaja enda

poolt välja toodud perioodidel avalduses toodud ametikohtadel töötas. Vaidlus on selles, kas

nimetatud töötamist saab võtta arvesse pensioniõigusliku staaži arvestamisel põhjendustel, mis on

toodud käesoleva otsuse eelnevates punktides.

30.1 SKA tegi 27.07.2020 päringu EELK-le, paludes andmeid kaebaja töötamise kohta. EELK

selgitas 14.10.2020 vastuses, et EELK Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firma

7(10)

„Wunibald“ (Wunibald) lepinguliste töötajate registreerimise žurnaalis ei leidu sissekannet kaebaja

lepingulise töötajana töötamise kohta eelnimetatud ettevõttes. Vastusest nähtub, et vastamisel on

võetud aluseks Wunibald lepinguliste töötamiste žurnaal 02.10.1990 kuni 12.12.1995 (esitatud

kohtule vastustaja poolt). Samuti on esitatud Wunibald sotsiaalkindlustusvahendite andmik 1991 II

kv. EELK vastusest tulenevalt ei olnud kaebaja ja Wunibald vahel sõlmitud töölepingut ega

tsiviilõiguslikku lepingut. SKA 17.03.2021 sotsiaalmaksuteatisest nähtuvalt puuduvad SKA arhiivis

andmed kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumise kohta 01.01.1991-31.12.1992.

30.2 Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle oli teada, et vastavalt seadusele oli kõik kirikutes üle

300 rubla teenitu aastas maksu alla käiv. Kuna kaebaja teenitu ületas seda summat, siis kaebaja

vastavad maksud ka tasus, tehes seda Balti Jaama taga olevas asutuses. Seda, kuidas maksude

arvestus toimus ja milliseid makse kaebaja tasus, ta selgitada ei osanud. Seega ei saa olla vaidlust

selles, et kaebaja ei töötanud Wunibald-is vaidlusalusel perioodil TööK alusel, sest muidu oleks

tema eest tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasunud tööandja. Asjaolud viitavad sellele, et kaebaja

tegutses perioodil 01.04.1991 kuni 31.08.1991 kirikutes individuaalse töö tegijana. Kui see nii ei

oleks, siis oleks kaebaja töötamine kajastunud Wunibald lepinguliste töötajate žurnaalis, kust

kaebaja töötamist sellel perioodil aga ei nähtu. Alates 1991 kogus sotsiaalmaksu SKA, kes andmeid

kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohta ei leidnud. EELK on oma 10.04.2021 kinnituses küll

kinnitanud kaebaja töötamist, kuid kuivõrd SKA andmeid kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohta

ei leidunud, siis ei oma nimetatud tõend iseseisvat tähtsust. Kohtuistungil üle kuulatud ning tõendile

alla kirjutanud Hüllo-Kristjan Simson selgitas istungil, et ta ei ole kaebajaga koos töötanud ega

leidnud kaebajaga sõlmitud lepinguid arhiivist ning väljastas tõendi üksnes tuginedes Jaanus Jalakas

ütlustele. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Jaanus Jalakas ei seadnud küll kahtluse alla kaebaja

töötamist nimetatud perioodil Kassari kabelis, kuid ei teadnud seda, kuidas kaebajaga olid sõlmitud

lepingud, kuna need käisid konsistooriumi kaudu. Seega ei tõenda nimetatud tõend kaebaja

töötamist TööK alusel. Kohtu jaoks on usutav, et kaebaja töötas individuaalse töö tegijana ning pidi

ise enda eest tasuma sotsiaalmaksu. Kaebaja seda ei teinud. Ka tunnistajana üle kuulatud Jaanus

Jalakas selgitas, et kaebaja käis ise maksudega seonduvat Balti Jaama juures klaarimas. Nimetatu

tähendab, et kaebaja pidi sotsiaalmaksu ise tasuma, kuid ei teinud seda. Kaebaja kinnitas istungil, et

sai raha sularahas. Ilmselt tasus kaebaja saadud maksetelt tulumaksu Balti Jaama taga asuvas

asutuses, kuid jättis tasumata sotsiaalmaksu. Kui kaebaja oleks sotsiaalmaksu tasunud, oleks selle

kohta säilinud andmed SKA-l. Nii see aga ei ole. Seega on õige SKA seisukoht, mille kohaselt ei

olnud kaebaja perioodil 01.04.1991-

31.08.1991 ei EELK ega Wunibald töötaja, kelle eest oleks makstud sotsiaalmaksu. Kaebaja ei ole

ka ise sotsiaalmaksu tasunud, mis tähendab, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ei ole

põhjendatud arvata perioodi 01.04.1991-31.08.1991.

31. Kohus nõustub, et SKA on põhjendatult jätnud kaebaja pensioniõigu slikustaaži arvestamisel

arvesse võtmata kirikutes töötatud perioodid 15.08.1983-15.11.1983; 15.05.1984-15.01.1985;

15.05.1987-15.12.1987; 15.01.1988-15.02.1988; 15.03.1988-14.03.1989 ja 15.04.199015.08.1990.

31.1

Nimetatud perioodide puhul on tegemist töötamisega ENSV perioodil, mida saab

pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtta kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas

TööKga ja/või tegutses RSN TK loa alusel tasudes sotsiaalmakseid.

31.2

SKA on püüdnud saada andmeid kaebaja töötamiste kohta EELK-lt. Selleks võeti

ühendust Hüllo-Kristjan Simsoniga, kes kinnitas telefonivestluses, et kaebaja nimi on talle

võõras. Kohtuistungil ütluste andmisel kinnitas isik sama, kuivõrd oli alles lasteaias ajal, mil

kaebaja töötas kirikute juures. 10.04.2021 õiendi väljastas tunnistaja üksnes tuginedes

Jaanus Jalakas ütlustele. Jaanus Jalakas kinnitas kohtuistungil kaebaja töötamisi nimetatud,

kuid selgitas, et ta ei oma teavet lepingute kohta, mis sõlmiti läbi konsistooriumi. Jaanus

8(10)

Jalakas küll kontrollis kaebaja tööd sisuliselt, kuid ei teadnud midagi kaebaja tööle

vormistamisest. Samuti selgitasid nii tunnistaja kui ka kaebaja, et kaebaja sai töö eest tasu

sularahas ning käis makse maksmas Balti Jaama taga asuvas ettevõttes, kus kohtule aru

saadavalt asus Maksu- ja Tolliameti eelkäija kontor. Kuna kaebaja töötamise kohta

dokumente vormistatud ei ole, puuduvad andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta ning ka

tunnistajate ütlustega ei leidnud ei haldusmenetluses ega kohtumenetluses tõendamist

kaebaja töötamine erinevate kirikute juures vaidlusalusel perioodil, siis on SKA jätnud

otsuse tegemisel õigesti arvesse võtmata nimetatud perioodid, mil kaebaja enda väidete

kohaselt tegi töid erinevate kirikute juures.

32. SKA on otsuse põhjendavas osas vastavalt kaebaja taotlusele käsitlenud kaebaja töötamist

01.06.1982 kuni 30.09.1982 Putkaste EÜE ja Hiiu KEK; 01.03.1985 kuni 15.06.1985 Tallinna

Õppekombinaadis; 10.10.1985 kuni 31.03.1986 garaažikooperatiivis Õismäel; 01.06.1986 kuni

29.12.1986 Hiiumaa EPT peahoones Käinas; 01.11.1988 kuni 30.12.1988 ja 02.01.1989 kuni

31.01.1989 Tallinna Stomatoloogia Kliinikus Tõnismäel ja 01.04.1989 kuni 01.04.1990

individuaalelamu ehitusel Pääskülas. Ehkki otsuse resolutsioonist ei nähtu, et vastustaja oleks

sõnaselgelt keeldunud nimetatud perioodide arvamisest kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, siis

on keeldumine arusaadav läbi töötamiste loetelu, mis on arvesse võetud. Seega analüüsib kohus, kas

vastustaja sellekohane otsus on põhjendatud.

32.1

Nimetatud perioodide osas on tegemist ENSV aega jäävate töötamistega, mida saab

pensioniõigusliku staaži hulka arvata, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga

ja/või tegutses RSN TK loa alusel tasudes sotsiaalmaksu. Ilmselt töötas kaebaja eelpool

nimetatud töökohtadel töövõtulepingute alusel. Kuna nimetatud perioodid jäävad kõik aega

enne 01.01.1991, siis on asjakohane määruse § 2 lg 6, mille kohaselt töötamine töölepingu

või mõne muu lepingu alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 01.01.1991

lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Tsiviilõiguslike lepingute alusel füüsilise

isiku töötamist tsiviilkoodeks ette ei näinud ning selliste lepingute alusel töötamise eest

sotsiaalmaksu ei makstud. Seega tõendavad kaebaja poolt kohtule esitatud kaebaja ja

Hiiumaa EPT vahel 18.08.1986 sõlmitud leping ja lepingu täitmist tõendavad dokumendid,

Kaubastute Valitsuse Õppekursuste Kombinaadiga 15.03.1987 sõlmitud leping ja lepingu

täitmist tõendavad dokumendid, L.K Lastesõime juhataja ja kaebaja vahel sõlmitud

tööettevõtulepingud ja nende täitmist tõendavad dokumendid küll kaebaja töötamisi, kuid

lepingute sõnastusest järeldub, et kaebaja töötas töövõtulepingute alusel.

32.2

SKA on oma vastuses kohtule selgitanud, et eelpool nimetatud perioodist on kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud töötamine perioodil 15.06.1982 kuni 15.08.1982

kolhoosis „Ühendus“. Samuti on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud periood

15.03.1989-15.11.1989. Seoses kaebaja töötamisega individuaalelamu ehitusel 01.04.1989 kuni

01.04.1990 kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle Ain Kalde, kes oli isikuks, kes kaebajaga

lepingud sõlmis. Ain Kalde ei osanud täpselt selgitada, milline leping kaebajaga sõlmiti. Küll aga

teadis ta seda, et kaebaja eest võidi maksta küll tulumaksu, kuid mitte sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu

pidi kaebaja asuma ise. Kaebaja töötas Ain Kalde alluvuses läbi kooperatiivi TEVA. Kaebaja ja

TEVA vahel on muu hulgas 19.06.1987 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tegi kaebaja oma

põhitööst vabal ajal tööd kooperatiiv TEVA objektidel kuni 25.12.1990. Nimetatud lepingu punkti

4 kohaselt oli sotsiaalmaksu tasumise kohustus kaebajal, mitte tellijal.

Samuti tegi kaebaja töid tellija materjalist, mis viitab töövõtulepingu tunnustele, mistõttu ei saa

töötamist nimetatud lepingu alusel võtta pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse. Vastustaja

on teinud perioodide 01.11.1988 kuni 30.12.1988 ja 02.01.1989 kuni 31.01.1989 osas päringu

Tallinna Hambapolikliinikule, kes vastuseks teatas, et nende arhiivis puuduvad andmed kaebaja

töötamise kohta. Vastustaja on teinud Rahvusarhiivile päringu tema töötamise tuvastamiseks

9(10)

Tallinna Õppekombinaadis 03.1985 kuni 05.1985, Hiiumaa EPT-s 06.1986 kuni 12.1986, Tallinna

Stomatoloogia Kliinikus 11.1988 kuni 12.1988, Putkaste Sovhoostehnikumis 1982 jaanuar, 1983

september ehitajana. Rahvusarhiiv vastas, et ei saa tõestada lepingute alusel töötamisi, kuna

nimetatud tööde kohta ei ole neile lepinguid üle antud.

32.3

Haldusmenetluses tunnistajana üle kuulatud tunnistaja Henno Soode küll kinnitas

koos kaebajaga töötamist 10.10.1985 kuni 31.03.1986 Järveotsa tee 59 Garaažikooperatiivi

ehitusel ja 15.06.1984 ja 15.01.1985 Pühavaimu kiriku remondil. Lembit Olev ei ole eitanud

kaebajaga töötamist Putkaste Sovhoostehnikumis ning on kinnitanud, et ka temal ei ole

töötamist tõendavaid dokumente. Seega ei nähtub tunnistajate ütlustest küll kaebaja

võimalik töötamine nimetatud objektidel, kuid mitte asjaolu, et kaebaja oleks vastavaks

perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või omanud töötamiseks RSN TK luba.

32.4

Eeltoodust tulenevalt on SKA õigesti leidnud, et eelpool toodud töötamise perioodide

kohta puuduvad töötamist tõendavad dokumendid ning tunnistajate ütlustega ei leidnud

tuvastamist, et kaebaja oleks tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa

alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Seega on vaidlusaluse otsusega jäetud õigesti nimetatud

perioodid kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse võtmata.

33. Seega on 18.03.2021 otsuses õigesti otsustatud mitte arvata kaebaja pensioniõigusliku staaži

hulka perioode 04.1991 kuni 08.1991 (p 1) ja perioodi 15.08.1983 kuni 15.11.1983; 15.05.1984

kuni 15.01.1985; 15.05.1987 kuni 15.12.1987; 15.01.1988 kuni 15.02.1988; 15.03.1988 kuni

14.03.1989; 15.04.1990 kuni 15.08.1990 (p 2). Samuti ei olnud põhjendatud võtta

pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse otsuse põhjendustes käsitletud kaebaja töötamist

01.06.1982 kuni 30.09.1982 Putkaste EÜE ja Hiiu KEK; 01.03.1985 kuni 15.06.1985 Tallinna

Õppekombinaadis; 10.10.1985 kuni 31.03.1986 garaažikooperatiivis Õismäel; 01.06.1986 kuni

29.12.1986 Hiiumaa EPT peahoones Käinas; 01.11.1988 kuni 30.12.1988 ja 02.01.1989 kuni

31.01.1989 Tallinna Stomatoloogia Kliinikus Tõnismäel ja 01.04.1989 kuni 01.04.1990

individuaalelamu ehitusel Pääskülas.

34. Seega on SKA 18.03.2021 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Järgnevalt

lahendab kohus kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude.

35. Kuivõrd kohus tuvastas, et 18.03.2021 otsus on õiguspärane, jääb nimetatud põhjusel

rahuldamata kohustamisnõue nende perioodide osas, mida on nimetatud otsuses käsitletud.

Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas kaebaja poolt kohtumenetluses esile toodud uute

perioodide osas, mida ei käsitletud 18.03.2021 otsuses oleks vajalik kohustada SKA-d vaatama

kaebaja taotlus vanaduspensioni saamiseks uuesti läbi.

36. Kaebaja esitas 16.10.2022 töötamise loendi, mille palus võtta aluseks pensioniõigusliku staaži

arvestamisel. Vastustaja on esitanud oma seisukoha kaebaja poolt avaldatu osas 21.11.2022, kus

on selgitatud, millised perioodid on kaebaja pensioniõigusliku staaži määramisel arvesse võetud

ning mida ei ole võimalik arvesse võtta.

37. Vaidlusaluses 18.03.2021 otsuses on seonduvalt kaebaja töötamisega kolhoosis Ühendus,

kolhoosis Rahu eest ja Ranna Sovhoos välja toodud töötamise perioodid, mida on staaži

arvestamisel arvesse võetud. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis tingiks vaidlustatud

otsuse muutmise nimetatud osas. SKA on ka põhjendatult välja toonud, et menetluses ei ole

leidnud tuvastamist kaebaja töötamine Tartu Metsamajandis veebruar 1982 - juunini 1982.

Seoses kaebaja töötamisega Kärdla linna lastesõimes aprill 1987 - juuni 1987 on kaebaja

soovitud perioodid staažina samuti arvesse võetud. Töötamise osas tootmiskooperatiivis Kilp

detsember 1987 kuni veebruar 1989 on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 16.01.1989

10(10)

sõlmitud töövõtuleping, mille p-st 4 tulenevalt ei laiene töövõtjale sotsiaalkindlustus. Seoses

töötamisega Kärdla linna lastesõimes on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

töövõtulepingud, mille kohaselt kohustus kaebaja teostama töid perioodil 20.04.1987-

30.05.1987 ja 10.07.-21.07.1987. Nimetatud lepingud vastavad tööettevõtu lepingu tunnustele,

kuna tasu maksmine toimub kaebajale peale tööde lõpetamist. Samuti ei ole usutav kahe eraldi

lepingu sõlmimine olukorras, kus kaebaja oleks töötanud kooskõlas TööK-ga. Seega ei saa olla

tegemist töösuhtega. Seega ei saa vastustaja nimetatud perioodi arvesse võtta. Samas on periood

aprill 1987 - juuni 1987 arvesse võetud, kuid mitte töötamisena Kärdla lastesõimes. Teisi

lepinguid esitatud ei ole. Seega ei ole tegemist töötamistega, mis läheksid pensioniõigusliku

staaži arvestamisel arvesse. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid kaebaja töötamist perioodil

10.02.1991 kuni september 1991 teeninduskooperatiivis Eli, mistõttu on nimetatud periood

jäetud põhjendatult arvesse võtmata.

38. Eelnevast nähtuvalt ei ole võimalik lisada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka perioode, mida

ei ole kajastatud vaidlusaluses otsuses. Vastustaja on kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud

väiteid analüüsinud ning põhjendanud, miks teistsuguse otsuse tegemine ei ole võimalik ning

kohus nõustub vastustaja väidetega.

39. Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž

13 aastat. Kaebajal on 18.03.2021 otsuse kohaselt tõendatud pensioniõiguslik staaž 11 aastat, 4

kuud ja 19 päeva. Kohtumenetluses esitatud dokumentide ja tunnistaja ütluste alusel ei ole

võimalik nimetatud perioodi laiendada. Seega puudub kaebajal vanaduspensioni saamiseks

nõutav pensionistaaž ja seetõttu ka õigus vanaduspensionile. Seega puudub alus kohustada

vastustajat lahendama kaebaja avaldus vanaduspensioni saamiseks uuest. Seega jääb

rahuldamata ka kohustamisnõue.

40. Kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata. Kuna kaebus

18.03.2021 otsusele jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse

tühistamiseks.

41. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm kohtunik

Osaliselt jõustunud

Riigikohtu

21.06.2024

määrusega