1-10-13220/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-10-13220 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2011.a Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi

Lühimenetlus N.P kriminaalasjas süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev

25. jaanuar 2011.a Süüdistatav N.P – sündinud xxx *, *, *

kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, *haridus, *, elukoht * Karistatus: karistusregistri andmetel varem karistamata. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav N.P, riiklik süüdistaja prokurör Indrek Kalda, kaitsja vandeadvokaat Andres Rüütel

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada N.P KarS § 118 p 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus neli (4) aastat.

KrMS § 238 lg 2 sätete alusel vähendada N.P karistust ühe kolmandiku (1/3) võrra ning kandmisele kuulub vangistus kaks (2) aastat ja kuus (6) kuud

KarS § 73 sätete alusel vabastada N.P

tähtajalise vangistuse kandmisest kolme (3) aastase katseajaga.

2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld N.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. Välja mõista N.P-lt sundraha kuussada üheksakümmend viis (695,05) eurot ja 05 senti ning tasu õigusabi eest ükssada kaheksakümmend (180,23) eurot ja

23 senti ning ekspertiisi kulud ükssada kaheksakümmend kolm (183,74) eurot ja 74 senti ja menetluskulu 0,97 eurot riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole

Swedbank´as nr 221023778606 või AS SEB Pangas nr 10220034796011, viitenumber 2800049696. Lubada tasuda N.P sundraha osade kaupa ühe (1) aasta jooksul võrdsetes osades.

4. Asitõend – musta värvi käepidemega 330 mm pikkune lauanuga hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

kokkuleppemenetluse normide rikkumise kohta Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.P on kohtu alla antud selles, et tema, tarbis koos elukaaslase J. K.ga 07.novembril 2009.a õhtul nende * asuvas korteris alkoholi. Ühise alkoholitarbimise käigus tekkis konfliktsituatsioon, mille käigus N.P lõi kannatanule J. K.le ühel korral kööginoaga kõhu piirkonda. Vastavalt 07.12.2009.a koostatud isiku ekspertiisiaktile andis kohtuarst-ekspert arvamuse, et Jüri K.l diagnoositi paremal pool kõhul kõhuõõnde tungiv torkehaav koos peensoolt läbistava vigastusega, milline oli eluohtlik.

Eeltoodu alusel süüdistatakse N.P selles, et tema, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.P tunnistab end süüdi kannatanu J. K.le eluohtliku kehavigastuse tekitamises, kuid väidab, et tal oli kannatanu ees suur hirm ning ta tahtis J. K.d ainult hirmutada, mitte aga talle kehavigastust tekitada. J. K. on tema elukaaslane ning on varem olnud süüdistatava suhtes ise vägivaldne ja selle eest karistada saanud. Käesoleval ajal on nad teineteisega uuesti leppinud ning elavad ilusti koos. Pikemalt N.P kohtus rääkida ei soovi.

Ka kannatanu ei soovi kohtus ütlusi anda ja jääb eeluurimisel räägitu juurde. Kannatanu ütluste kohaselt tekkis neil kohtualusega tüli toidu pärast. Nad olid mõlemad alkoholi tarvitanud ning kuna N.P ei olnud süüa teinud, siis viskas kannatanu toiduained prügikasti ning poti samasse järele. Mingit vägivalda kannatanu süüdistatava suhtes ei tarvitanud, kuid süüdistatav haaras istumise alt noa ning lõi teda kõhuõõnde, tekitades talle eluohtliku vigastuse. Kuna ta on elukaaslasega leppinud siis mingit karistust ta N.P-le ei nõua.

Kohus, vaaginud kõiki kohtus ja eeluurimisel antud ütlusi ning kirjalikke tõendeid, leiab, et N.P on süüdi KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kohus loeb tõesteks kannatanu J. K. ütlused, mis on ühetaolised ja nende järgi ei tarvitanud kannatanu seekord eelnevalt N.P suhtes vägivalda. N.P on eeluurimisel andnud väga vastuolulisi ja erinevaid ütlusi. Alul ei rääkinud ta midagi kannatanu poolt tema suhtes kasutatavast vägivallast. Hiljem püüdis oma teguviisi õigustada ning rääkis, et kannatanu lõi teda käega näkku. Ka kohtus antud ütlused on vastuolus eeluurimisel antud ütlustega ja ennastõigustavad. Seetõttu ei saa neid asjas tõendina kasutada ja kohus jätab need ebausaldusväärsetena kõrvale.

N.P ei ole tuvastatud mingeid vigastusi ei arsti, tunnistajate ega kellegi teise poolt. J. K. vigastusi aga nägid kõik asjaosalised ning need on fikseeritud Isiku ekspertiisiaktis nr *, 7. detsembrist 2009. a , mille alusel diagnoositi tal paremal pool kõhul kõhuõõnde tungiv torkehaav koos peensoolt läbistava vigastusega. Tervisekahjustus on saadud terava vägivalla toimel 7. novembril 2009. a löögist torke-lõikevahendiga, näiteks noaga. J. K.l esinenud tervisekahjustus on eluohtlik. Kehavigastuse tekitamise kohta ja vahendit kinnitavad sündmuskohaja asitõendi vaatlusprotokollid. Seega on täielikult tuvastatud KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis.

Kohus leiab, et N.P käitumises antud kuriteo toimepanemises on tuvastatud ka teo subjektiivne koosseis – tahtlus. Seda tõendab kõige ilmekamalt asjaolu, et juba enne omavahelise sõneluse tekkimist oli N.P pannud suure kööginoa oma istumise alla ning väidab, et soovis meest väikese noatorkega hirmutada. See näitab, et N.P tegutses tahtlikult ja isegi ettekavatsetult. Siin ei saa rääkida äkki tekkinud vihapurskest või veel vähem enesekaitsest. Arvestades teo asjaolusid ja noa suurust, mille tera pikkus oli 20 cm, N.P vähemalt möönis, et tema löögi tagajärjel võib J. K.l saabuda eluohtlik vigastus või isegi surm.

Arvestades elukaaslaste iseloomuomadusi ja eelnevat käitumist, oli N.P võimalus vältida J. K.ga tüli puhkemist. Tal oli võimalus kõrvale tõmbuda või siis vajadusel kaitsta end köögis olevate muude käepäraste vahenditega. Tema valmistus aga ilma eelneva põhjuseta noaga löömiseks, valides välja riista, millega oleks olnud võimalik kannatanule surma põhjustamine. Köögis oleks aga leidunud palju säästvamaid vahendeid teiste köögiriistade näol ja see oli süüdistatavale täpselt teada. Tema aga valmistus teadlikult kannatanu noaga löömiseks.

Seega langevad ära asjaolud, mis viitaks süüdlase enesekaitsele. Tegemist ei olnud seega ka hädakaitsega ega nende piiride ületamisega ning N.P tegutses J. K.le eluohtlikku vigastust tekitades tahtlikult. Ja kuna ei ole tõendamist leidnud mingisugune kannatanu rünne süüdistatava suhtes, nende vahel toimus ainult verbaalne konflikt, siis ei olnud N.P käitumine kuidagi õigustatud. Ta on pannud toime tahtliku ründe J. K. elu ja tervise vastu ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud raske tervisekahjustuse tekitamisena.

Seega tuleb N.P-le mõista karistus. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvesse võtta isiku süüd ja vastutust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. Toime on pandud tahtlikult esimese astme kuritegu, mille eest on ette nähtud vaid vangistus 4

– 12 aastat. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja löömise süü tunnistamine.

Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kannatanu on nüüdseks täielikult paranenud ja süüdistatavaga leppinud. Nad elavad endiselt koos ning J. K.

N.P-le karistust ei soovi. Mõlemad asjaosalised olid kuriteo toimepanemise hetkel alkoholijoobes.

N.P on varem karistamata isik, kes omab kindlat elukohta. Seetõttu on võimalik teda karistada minimaalse vangistusega. Seega tuleb N.P KarS § 118 p 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks vangistus 4 aastat. Lühimenetluse korras vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel N.P karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mille kandmisest vabastada ta tingimisi KarS § 73 sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga.

Asitõendiks tunnistatud musta värvi käepidemega 330 mm pikkune lauanuga hävitada.

Vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 tuleb menetluskulud, sealhulgas ekspertiisitasu ja õigusabi kulud, välja mõista süüdimõistetult.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik