3-23-569/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-569

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Isik, kelle osas luba taotletakse – X

Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet

esindaja Artjom Fedjajev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määrus

muutmata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi

tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lõige 5, § 235 lõige 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse saada

luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esineb VSS

§ 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

1.1. Taotluse põhjenduste kohaselt X vabaneb 15. märtsil 2023 Viru Vanglast karistuse

kandmiselt, misjärel puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. X sündis Eesti Vabariigis, kuid

ta on rahvuselt venelane ja Vene Föderatsiooni kodanik. PPA tunnistas 17. septembri 2021. a

otsusega nr 15.3-3.1/374-3 Xi pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, sest isik kujutab ohtu Eesti

Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Sama otsusega tegi PPA ettekirjutuse Eesti

Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub

sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldas sissesõidukeeldu neljaks

aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. X on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Uue

kuriteo pani toime vanglakaristuse kandmise ajal. X on süütegudega loonud mitmel korral reaalse

ohu avalikule korrale ja tekitanud kannatanutele füüsilist valu ja kehaliselt väärkohelnud. X on

oma tegudega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike

väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu Xi kriminaalsetest ja avalikust korrast

mittehoolivatest vaadetest.

1.2. Xi päritoluperekonda kuulub onu (kasuisa), isa on surnud, emaga ei suhtle. Isiku sõnul on

tal kolm last. Kaks vanemat last elavad koos emaga, kellega on suhted katkenud. Noorima lapse

hooldusõigus on Xilt ja lapse emalt ära võetud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.3. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaalub üles isiku õiguse

perekonna- ja eraelu puutumatusele ning on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku

väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. PPA

andmetel puudub isikul kehtiv reisidokument ja seega võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks

48 tunni jooksul. Isik ei olnud nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks, mis

näitab soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Vabaduses viibides ei pruugi isik hakata

endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest

kõrvale hoiduma.

1.4. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, kuna isiku suhtes ei ole

varasema käitumisega tekkinud usaldust. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt ei ole Xi

käitumine vaatamata korduvatele vangistustele muutunud, tema käitumine on impulsiivne ja

probleemide lahendamise oskus puudulik.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 15. märtsi 2023. a määrusega PPA taotluse ja andis PPA-le loa

Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 15. märtsist 2023 kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2.1. X on väljasaadetav ja kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks

vangistus. Korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud ja tõsiselt seadust rikkunud välismaalast

on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses

viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. VSS § 68 p-de 4 ja 6 eeldused on täidetud.

PPA on veenvalt põhistanud eeldust, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. X on

toime pannud raskeid vägivallakuritegusid lähisuhtes, aga ka teisi isikuid rünnanud (viimati

vanglas karistust kandes), käidelnud suures koguses narkootikume grupis ja korduvalt juhtinud

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Lisaks kuritegudele pani isik 2006-

2017 toime 21 väärtegu. Kuritegude korduvus ja isiku eelnev käitumine viitavad kogumis sellele,

et isik ei pruugi väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le kättesaadav ja

haldusorganiga koostööd teha.

2.2. Isikul puudub kindel elukoht, kuhu vanglast vabanedes elama asuda. Isiku senine kuritegelik

käitumine, hoiakud ja tegevus vajalike reisidokumentide taotlemisel viitab sellele, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita ning võib vabaduses viibides raskendada menetluse läbiviimist, sh

dokumentide hankimist. Isiku põgenemisoht on piisavalt tõenäoline.

2.3. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna asja

materjalid kinnitavad, et isik ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad

Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. X esitas jaanuaris 2023

taotluse Vene Föderatsiooni passi pikendamiseks, kuid hetkel ei vormistata Vene Föderatsiooni

Suursaatkonna poolt kinnipeetavatele vanglas passe.

Isik

ei

ole vanglas täitnud

tagasipöördumistunnistust. Isik on vaidlustanud PPA 17. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-

3.1/374-3, kuid see ei anna isikule õigust loobuda kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Isiku

hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest

huvitatud ega teinud praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega koostööd.

2.4. Kohus ei ole veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid isiku puhul

kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on MTÜ

Lootuse Küla kinnitanud valmisolekut võtta X elektroonilise järelevalve kohaldamisega majutus-

ja nõustamisteenusele. Teada ei ole, kas ja mis tingimustel oleks Xile tagatud majutusteenus

MTÜ-s Lootuse Küla, kuna kohtuistungil X selgitas, et plaanib minna elama ämma juurde. Isikul

puudub vabanemisjärgselt kindel elu- ja töökoht, mis välistab tal elamiseks legaalselt vahendite

teenimise

võimaluse.

Xi

paigutamine

kinnipidamiskeskusesse

on

põhjendatud

ja

proportsionaalne.

2.5. Haldusasjas nr 3-21-2477 keelas halduskohus 9. märtsi 2023. a määrusega PPA-l isiku

väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Lahkumisettekirjutuse täitmise

peatamine ei välista isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. X esitas 22. märtsil 2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määruse tühistamist ja enda vabastamist kinnipidamiskeskusest.

3.1. Isik märgib, et ta kandis karistust oma tegude eest ja enam ei kavatse Eesti Vabariigi seadust

rikkuda, kuna sai aru, et see lõppeb tema jaoks halvasti. Isik saab aru, et on korduvalt

kriminaalkuritegusid sooritanud, kuid enam ei kavatse seda teha.

3.2. Isik on sündinud Eestis ja käinud siin koolis, omandanud keevitaja kutse. Isikul on sündinud

Eestis lapsed, kellel on Eesti kodakondsus. Isik on sündinud 2. juulil 1986 ja on rahvuselt

mustlane.

3.3. X ei ole menetlusest kõrvale hoidnud ega end varjanud, kuna tahab Eestis elada ja läks ise

2009. aastal vanglasse karistust kandma.

3.4. Isikul on kuni 2026. aastani kehtiv ID kaart, kuid passi ei saanud vanglas taastada.

3.5. Isik tarvitab tablette, mis on eluks tähtsad ja mis ei pruugi olla kättesaadavad teises riigis,

mistõttu võib isik surra.

4. Tartu Ringkonnakohtule saabus 29. märtsil 2023 vandeadvokaat Andrei Matvejevi

määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määruse tühistamiseks.

4.1. A. Matvejev selgitab, et Xile anti riigi õigusabi Tartu Halduskohtu 29. septembri 2021. a

määrusega asjas nr 3-21-2192 PPA 17. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/374-3

vaidlustamiseks. Isik soovis PPA-lt tema ülekuulamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise

taotluse läbivaatamise juurde temale riigi õigusabi korras määratud advokaadi osalemist. Isik

esitas sama taotluse halduskohtu istungil, kuid kohus selgitas, et isik saab endale advokaadi ise

palgata. Kohus oleks pidanud kontrollima, millises ulatuses riigi õigusabi anti ja võtma ühendust

advokaadiga, et selgeks saada, kas advokaadi seisukohalt varasemalt antud riigi õigusabi hõlmab

kinnipidamismenetlust. Isik helistas enne istungit advokaadile, kuid lühikese aja tõttu advokaat

ei jõudnud istungile. Kui isik peetakse kinni vahetult peale vabanemist vanglast, siis kuidas ta

sellises olukorras saaks leida endale esindaja käesolevas menetluses esindamiseks. Vähemalt

kaitseõiguse rikkumise tõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §

17 lg 1 alusel laieneb antud riigi õigusabi ka Xi esindamiseks käesolevas asjas.

4.2. Isikule ei saa ette heita, et ta ei vormistanud kehtivat reisidokumenti vanglas viibides, kuna

PPA ei saanud edastada vastavat taotlust Venemaa Föderatsiooni saatkonnale. Isik hakkas

vanglas viibides taotlema Venemaa Föderatsiooni passi. Arusaadav ei ole PPA ja halduskohtu

eeldus, et vabaduses viibides isik ei taotle enam reisidokumenti. Isiku kinnipidamist kohaldati

olukorras, kus talle ei antud eelnevalt võimalust kaasaaitamise kohustuse täitmiseks leebemate

meetmete kaudu.

4.3. Isiku puhul ei esine ka põgenemisohtu. Kui isikul oleks kehtiv pass, kuid puuduks elamisluba,

siis ta ei saaks vabalt liikuda Euroopa Liidu territooriumil. Kui isik tahaks põgeneda teise riiki,

siis ta peetakse seal kinni ja saadetakse tagasi Eestisse. Isik saaks põgeneda üksnes Valgevenesse

ja Venemaale, kuid sellega ta täidaks PPA otsuse. Isiku kinnipidamiseks puuduvad alused.

4.4. Isik palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole selleks rahalisi vahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus kontrollib Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määruse seaduslikkust ning

leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. PPA esitas halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2, 3 alusel. Halduskohus andis loa Xi kinnipidamiseks

viidatud sätete alusel kuni kaheks kuuks. Nimetatud sätete kohaselt võib Eestis viibimisaluseta

viibiva välismaalase kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul kui esineb

välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).

7. VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul

seostatud VSS § 68 p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega (s.o välismaalane on korduvalt toime pannud

tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, ning isiku

hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita). Halduskohus järeldas

isiku varasema käitumise ja hoiakute põhjal, et ta ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le

väljasaatmiseks kättesaadav.

8. Isiku põgenemise ohtu ei saa järeldada vaid kahe VSS §-s 68 sätestatud asjaolu esinemisest,

vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata arvestades kogumis kõiki konkreetset isikut

puudutavaid asjaolusid (Riigikohtu 30. märtsi 2021. a määrus nr 3-20-2004, p 18).

Vaidlus puudub selle üle, et puudutatud isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja Viru

Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsusega nr 1-22-120 karistatud vangistusega. Varasem karistatus

osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses

viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Xi karistati esimest korda kriminaalkorras 2008.

aastal, vägivallaga rahu ja avaliku korra rikkumise eest grupi poolt. Seejärel on isikule mõistetud

karistusi veel vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise eest, kehalise väärkohtlemise eest,

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Viimane kord mõisteti Xile Viru Maakohtu

8. veebruari 2022. a otsusega karistuseks üks kuu vangistust teise inimese tervise kahjustamise

eest, millele liideti Harju Maakohtu 11. oktoobri 2018. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 1 aasta, 1 kuu ja 7 päeva vangistust. Kuna isik pani uue

kuriteo toime vanglakaristuse kandmise ajal, on õige PPA tõdemus, et isikut ei motiveeri

õiguskuulekale käitumisele isegi mitte vangistus. Ainuüksi isiku väited määruskaebuses, et ta ei

pane enam toime kuritegusid ja käitub seadusekuulekalt, ei ole kohtu jaoks arvestades isiku

varasemat käitumist ja karistatust veenvad.

Isiku väitel on tal kolm last. Kahe esimese lapse ema oli Xi toime pandud lähisuhte

vägivallakuriteos kannatanu, kellega on suhted katkenud. Kolmanda lapse hooldusõigus on isikult

ära võetud Harju Maakohtu 15. veebruari 2018. a määrusega ning laps on lapsendatud. Vangla

andmetel ei ole X kunagi materiaalselt panustanud oma laste kasvatamisse. Isiku isa on surnud ja

emaga ta ei suhtle.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku varasem käitumine ja hoiakud ei loo

kindlust, et ta oleks PPA-le vabaduses viibides menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav.

Arvestades ka isiku eelnevat karistatust ja varasemat ning karistuse määramise järgset käitumist,

lubavad asjaolud kogumis järeldada isikust lähtuvat põgenemisohtu, mistõttu on põhjendatud

halduskohtu seisukoht, et isik võib hakata hoidma kõrvale väljasaatmismenetlusest. Eeltoodu

valguses leiab ringkonnakohus, et isiku osas esineb piisavalt suur põgenemisoht ja seetõttu on

tema kinnipidamine põhjendatud.

10. PPA on täiendavalt tuginenud VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alustele

(s.o välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine viibib). X on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal puudub

kehtiv Venemaa Föderatsiooni pass. Isiku selgitustest võib järeldada, et tal on kehtiv Eesti ID

kaart ja ta soovib elada edasi Eestis. Isik proovis vanglas viibides passi vormistada, kuid see ei

õnnestunud sõltuvalt Venemaa saatkonna töökorraldusest. Samas ei olnud isik Viru Vangla

kinnitusel nõus vormistama tagasipöördumistunnistust. Isiku käitumisest ja ütlustest järeldub, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

11. Isiku kinnipidamist ei õigusta üksnes asjaolu, et tal puuduvad käesoleval hetkel Venemaa

Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud reisidokumendid. Kohtupraktika kohaselt eeldab

VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine seda, et isik ei aita piisavalt kaasa dokumentide hankimisele.

Riigikohtu 16. juuni 2017. a määruse nr 3-3-1-24-17 p-st 11 lähtudes tuleb VSS § 23 lg 1 p 3

tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1 p b, mis sätestab, et isikut võib kinni

pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab

neid. Nimetatud alusele tuginemise ainsaks põhjuseks ei saa olla dokumentide puudumine.

Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele saab tugineda üksnes siis, kui isik ei aita

kaasa endale dokumentide hankimisele.

PPA taotlusele lisatud kirjavahetusest Viru Vanglaga nähtub, et vangla andis isikule võimaluse

esitada taotlus tagasipöördumistunnistuse saamiseks, kuid isik ei soovinud seda taotlust esitada.

Isiku Venemaa Föderatsiooni pass kehtis kuni 3. veebruarini 2019. Jaanuaris 2023 esitas isik

taotluse, et soovib pikendada Venemaa Föderatsiooni passi, kuid Venemaa suursaatkond ei

vormista enam vanglas viibivatele kinnipeetavatele passe. Ringkonnakohtu hinnangul on õige

halduskohtu seisukoht, et tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest keeldumine kinnitab, et isik

ei ole dokumendi saamiseks teinud piisavalt koostööd nii vangla kui ka PPA ametnikega.

Usutav pole, et kui isik viibib vabaduses, taotleb ta endale dokumente edasi. Isik esitas taotluse

passi pikendamiseks, kuid selgus, et vanglas viibides ei ole võimalik seda teha. Isik oleks saanud

vanglas viibides esitada taotluse tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Võimalus selleks oli

vanglas olemas. Seega ei ole isik astunud piisavalt samme selleks, et vajalikke dokumente saada

ja jätnud täitmata kohustuse aidata kaasa endale dokumentide saamisele. Sellise käitumisega on

isik pikendanud protsessi tema väljasaatmiseks.

12. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu

põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks ja ei tagaks sama

tõhusalt isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses (Riigikohtu 31. mai 2017. a määrus nr 3-3-

1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb perekonnaõiguse riive, kuid see on proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes, s.o tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ja

väljasaatmismenetluseks. Kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku

tervise ja turvalisuse aspektist. Puudutatud isiku dokumentide taotlemine ei ole lõppenud ning

väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Asja materjalidest ei nähtu, et isikul oleks kindel elukoht.

Samuti puuduvad töökoht ja perekondlikud suhted, mis võiksid soodustada isiku eemale hoidmist

kuritegelikust maailmast ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a

määrus muutmata.

14. Xi nimel esitas Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a määruse peale ringkonnakohtule

määruskaebuse ka vandeadvokaat A. Matvejev.

A. Matvejev määrati Xi esindajaks Tartu Halduskohtu 29. septembri 2021. a määrusega

haldusasjas nr 3-21-2192, et kaebaja saaks esindaja vahendusel haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses vaidlustada PPA 17. septembri 2021. a otsust nr 15.3-3.1/374-3.

Vaidlusaluse otsusega tunnistas PPA kehtetuks Xi pikaajalise elamisloa, tegi ettekirjutuse kaebaja

Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest

vabanemisel ning kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu neljaks aastaks Schengeni õigusruumi

alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Halduskohus võttis haldusasjas nr 3-21-2477 menetlusse Xi kaebuse PPA 17. septembri 2021. a

otsuse tühistamiseks. Kohtuasja menetlus on halduskohtus pooleli.

Määruskaebuses leidis A. Matvejev, et Xile haldusasjas nr 3-21-2192 antud riigi õigusabi laieneb

RÕS § 17 lg 1 alusel isiku esindamiseks ka käesolevas asjas.

15. Ringkonnakohus advokaadi eelneva seisukohaga ei nõustu. RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi

õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS

§ 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi

õigusabi osutamist. Kaebajale määrati riigi õigusabi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses

PPA 17. septembri 2021. a otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole

kohtuasi, milles riigi õigusabi anti, üle kandunud mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi

õigusabi liigiks (kriminaal-, väärteo- või tsiviilasja kohtueelseks või kohtulikuks menetluseks).

Eelnevalt nimetatud kohtuasjade nr 3-21-2192, nr 3-21-2477 ja käesoleva kohtuasja nr 3-23-569

puhul on tegemist haldusasjadega, mis ei ole muutunud mõneks teiseks kohtuasja liigiks ja

seetõttu ei ole muutunud ka riigi õigusabi liik, mida isik soovib saada. Isikule määrati advokaat

PPA 17. septembri 2021. a otsuse vaidlustamiseks, kuid ei ole määratud PPA taotluse, isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks, menetluses isiku esindamiseks.

Tegemist on kahe erineva haldusasja kohtumenetlusega ja kumbki menetlus ei ole mõneks teiseks

riigi õigusabi liigiks üle kandunud.

Ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas X on advokaat A. Matvejeviga sõlminud eraldi lepingu

tema esindamiseks käesolevas asjas. Sellest hoolimata kohus arvestas määruskaebuse

lahendamisel ka advokaadi esitatud määruskaebuses välja toodud argumentidega, kuid juhib

vandeadvokaat A. Matvejevi tähelepanu, et kuna isikule ei ole haldusasja nr 3-23-569 raames riigi

õigusabi määratud ja A. Matvejev esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. märtsi 2023. a

määruse peale enda initsiatiivil, siis puudub A. Matvejevil alus esitada riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramise ja tasu väljamõistmise taotlust ringkonnakohtule käesolevas haldusasjas.

16. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse

läbivaatamise eest. Kaebaja esitatud määruskaebus on riigilõivuvaba, mistõttu kaebajal puudus

vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.

Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

17. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada Xi nimi

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)