3-23-804/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-804

Haldusasi

X kaebus politseiteenistusest vabastamise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja MK

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-le 14.04.2023 esitatud Kaitsepolitseiameti 05.04.2023 otsus nr R-

00019/23, Politsei- ja Piirivalveameti 12.04.2023 käskkiri nr 1.9-2.10/32p, Politsei- ja

Piirivalveameti 06.04.2023 e-kiri ning 21.04.2023 esitatud lapse sünnitunnistus.

2. Võtta asja materjalide juurde X 14.04.2023 esitatud teatis sõjaaja ametikohale

nimetamise kohta, 04.04.2023 ärakuulamise protokoll, Maksu- ja Tolliameti

31.03.2023 käskkiri nr R200-3.1-2.1/114, X 13.04.2023 e-kiri ning Politsei- ja

Piirivalveameti 20.04.2023 vastusele lisatud tõend.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2023 määruse

resolutsiooni p 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) nimetas X (kaebaja) 09.04.2019 käskkirjaga alates

09.04.2019

keskkriminaalpolitsei

operatiivbüroo

III

talituse

tunnistajakaitse

grupi

tunnistajakaitse ametniku ametikohale, mis hiljem muudeti jälitusametniku ametikohaks.

Ametikoht eeldas riigisaladusele juurdepääsu õigust. Kaebaja oli 15.04.2019–30.04.2019

rotatsiooni korras üle viidud Kaitseväe luurekeskusesse ning 01.05.2020–15.04.2023

Maksu- ja Tolliametisse (MTA). Kaebaja pidi minema Euroopa Liidu eksperdina Ukrainasse

missioonile alates 10.05.2023.

2. Kaitsepolitseiamet (KAPO) esitas kaebajale 21.03.2023 kahtlustuse karistusseadustiku

§ 209 lg 1 järgi kelmuse toimepanemises. KAPO keeldus 05.04.2023 otsusega nr R-00019/23

kaebajale täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest ning tunnistas

kehtetuks kaebaja juurdepääsuloa salajase tasemega riigisaladusele, põhjendades seda esitatud

kahtlustuse ja sellest tuleneva kahtlusega, et kaebaja ei järgi juurdepääsuõigusega kaasnevaid

3-23-804

2(6)

kohustusi. Otsuse õigusliku alusena on viidatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

(RSVS) § 32 lg 2 p-le 3.

3. PPA ametnik küsis kaebajalt 06.04.2023 e-kirjas, kuidas ta soovib teenistust jätkata, sest

Siseministeerium on võtnud Ukraina missioonil osalemise kooskõlastuse tagasi. Kaebaja

vastas, et soovib PPA-sse naasta ja teha piirivalve tööd Ida prefektuuris.

4. PPA keskkriminaalpolitsei juht vabastas 12.04.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.10/32p kaebaja

alates 16.04.2023 politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel. Kaebaja

ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele, sest tal ei ole kehtivat riigisaladusele juurdepääsu

luba. Kaebajat ei ole võimalik viia üle Ida prefektuuri piirivalvuri ametikohale, sest

kriminaalmenetluses kahtlustatavana ei vasta ta ametikohale nimetamise nõuetele. Samuti on

Ida prefektuuri piirivalvuritele kehtestatud riigisaladusele juurdepääsu loa nõue.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 13.04.2023 kaebuse PPA 12.04.2023 käskkirja

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pakkuda kaebajale tema suhtes läbiviidava

kriminaalmenetluse ajaks teist ametikohta või tema teenistusest kõrvaldamiseks vastavalt

politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 581 lg-le 1. Teenistusest vabastamine on vastuolus

süütuse presumptsiooni põhimõttega. Seepärast on PPVS § 581 lg-s 1 nähtud ette võimalus

politseiametniku teisele ametikohale üleviimiseks või teenistusest kõrvaldamiseks, kuid PPA

jättis selle võimaluse õigusvastaselt kasutamata (vt ka Riigikohtu 12.4.2021 otsus nr 5-21-1).

Kuna kaebaja on olnud politseiametniku ametikohal alates 15.04.2019, on tema teisele

ametikohale üleviimine võimalik. Arvestades, et teistele samas kriminaalasjas kahtlustuse

saanud ametnikele on kohaldatud PPVS §-i 581 alusel ametist kõrvaldamist, on kaebajat

ebavõrdselt koheldud.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud käskkirja kehtivuse ja täitmise

peatamiseks. Kaebaja soovib vältida teenistussuhte katkemist, sest ametikohale ennistamine ei

ole hiljem enam võimalik, isegi kui teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 13.04.2023 määrusega menetlusse, määrates

kaebajale tähtaja nõuete täpsustamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 3), ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Tühistamis- ja kohustamisnõuded ei ole esitatud kujul lubatavad. Kaebajal on võimalik esitada

ATS §-s 105 sätestatud nõudeid. Muude HKMS-s sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine

on lubatud, kui ametnikku ei ole teenistusest vabastatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr

3-21-2241).

Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul saabuvad kohtumenetluse ajal tagajärjed,

mida ei ole võimalik kaebaja kasuks tehtud kohtuotsusega hiljem kõrvaldada. Vajadus esialgse

õiguskaitse kohaldamise järele peab olema kaalukam avalikust huvist haldusakti täitmise vastu

ning kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

Kui kaebaja kuulub ATS § 105 lg-s 4 nimetatud isikute hulka, võib ta nõuda teenistusse

ennistamist. Ennistamisel on tal võimalik saada sunnitult puudutud aja eest hüvitist. Käskkirja

kehtivuse peatamine ei tooks seega kaebaja jaoks kaasa pöördumatut tagajärge, sest töötasu on

tagantjärele hüvitatav. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse põhjendamisel toetunud toimetuleku

halvenemisele, kuid võib eeldada, et ta peab toimetulekuks tegema elukorralduses muudatusi,

mille hilisem heastamine on keeruline. Samas võib töö- ja teenistussuhete loogikast järeldada,

et vaidluse ajal ei pea vaidlusaluse suhte pooled suhtest tulenevaid kohustusi täitma. See on ka

arusaadav, sest töö- või teenistussuhe eeldab pooltevahelist usaldust ja austust, mida ei ole

võimalik ette kujutada töö- või teenistussuhte lõpetamise õiguspärasuse või selle jätkamise üle

toimuva vaidluse puhul. Sarnane regulatsioon kehtis ka enne praeguse ATS-i jõustumist. Küll

saab

õigusvastase

teenistusest

vabastamise

tagajärgi

arvestada

hüvitise

suuruse

3-23-804

3(6)

kindlaksmääramisel. Üksiti ei ole teenistusest vabastatud ametnikul keelatud leida vahepeal

muu sissetulek. Seadusandja on töö- ja teenistussuhete lõpetamisel eelistanud asutuse huvisid.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks seepärast vastuolus PPA seadusega kaitstud huvidega,

samas kui selle kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatut tagajärge.

Pooltel oleks mõistlik pidada kompromissiläbirääkimisi. Kaebaja vabastati teenistusest, sest tal

ei olnud riigisaladusele juurdepääsu luba. Arvestades, et kaebaja juurdepääsuluba on

tunnistatud kehtetuks esitatud kahtlustuse tõttu, on vähemalt kaudselt teenistusest vabastamise

põhjuseks

olnud

kaebaja

osalemine

kriminaalmenetluses

kahtlustavana.

Sellisteks

olukordadeks on aga ette nähtud PPVS §-s 581 sätestatud võimalus viia kahtlustuse saanud

politseiametnik üle teisele ametikohale või kui ta sellega ei nõustu, siis ta teenistusest

kõrvaldada. Kaebaja puhul ei ole seda võimalust kasutatud. Seadusandja mõttega ei pruugi olla

kooskõlas see, kui politseiametnik vabastatakse teenistusest ATS § 95 lg 1 alusel, kui ta on

kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse tõttu jäänud ilma riigisaladusele juurdepääsu loast.

ATS § 95 lg 1 räägib isiku teenistusest vabastamisest, kui ilmnevad või tekivad „asjaolud, mis

välistaksid tema teenistusse võtmise“ tulenevalt ATS § 14 lg-st 1 või 2 või §-st 15. Käskkirjast

ei nähtu, missugune ATS § 15 p-s 5 nimetatud „muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist

välistav asjaolu“ kaebaja puhul esines. Ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu luba on

kehtestatud PPA käskkirjaga. On küsitav, kas ametikohal nõutavat riigisaladusele juurdepääsu

luba saab käsitada seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaoluna. ATS § 95 lg-t 1

ja §-i 15 on võimalik tõlgendada ka nii, et teenistusest tuleb vabastada isik, kelle puhul esineb

põhimõtteliselt avalikku teenistusse või politseiteenistusse võtmist välistav asjaolu, mitte aga

isik, kes teatava loa, kvalifikatsiooninõude vms tõttu ei vasta enam konkreetsel ametikohal

esitatavatele nõuetele. PPVS §-d 38 ja 40 ei sätesta riigisaladusele juurdepääsu loa puudumist

üldise politseiteenistusse võtmist välistava asjaoluna. Seega on küsimus, kas kirjeldatud

asjaoludel on võimalik politseiametniku teenistusest vabastamine või näeb seadus ette mingi

muu aluse, mille korral tuleb ametnikule enne teenistusest vabastamist pakkuda muud tööd (vrd

ATS § 92). Isegi kui riigisaladusele juurdepääsu loa puudumise tõttu on teenistusest

vabastamine ATS § 95 lg 1 järgi võimalik, siis tekib küsimus, miks ei tule ametnikule pakkuda

enne teist tööd. Kaheldav on PPA väide, et üleviimine ei ole võimalik põhjusel, et kaebaja ei

vasta enam politseiametniku teenistusse nimetamise nõuetele, sest sellisteks olukordades ongi

ette nähtud PPVS § 581. Üksiti ei pruugi olla tagatud süütuse presumptsiooni põhimõtte

järgimine. Neil põhjustel võib kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuses kahelda.

7. Halduskohus lubas 24.04.2023 määrusega kaebajal kaebust muuta ja täiendada kaebust

alternatiivsete nõuetega PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p tühistamiseks, kaebaja

teenistusse ennistamiseks ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks ning

käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja ebaseadusliku teenistusest vabastamisega tekitatud

kahju hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 14.04.2023 määruskaebuse (täiendatud 21.04.2023),

milles taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA 12.04.2023 käskkirja kehtivuse ja täitmise

peatamist ning tema suhtes sarnaste regulatsioonide, eelkõige PPVS §-i 581, kohaldamist

kriminaalmenetluse ajal nagu teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavate puhul.

Rotatsiooni õiguspärasust võib järeldada erinevate riigiasutuste (KAPO, PPA, Kaitseväe

luurekeskus, MTA, Sotsiaalkindlustusamet (SKA)) tegevusest. KAPO andis kaebajale

2020. a-l salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa kuni 15.04.2023, kuigi juba siis vaieldi

rotatsiooni õiguspärasuse üle. Kaitseväe luurekeskus viis kaebaja üle sõjaaja ametikohale, et

tagada kaebaja jätkamine reservväelasena, vaatamata riigisaladusele juurdepääsu loa

puudumisele. SKA jätkab kaebajale väljateenitud aastate pensioni maksmist. Teenistussuhte

3-23-804

4(6)

katkestamisel kaob kaebajal õigus saada 25-aastase staažiga politseiametnikule ette nähtud

hüvesid. Usutav ei ole, et PPA-l ei ole kaebajale pakkuda ühtegi ametikohta, sest on üldteada,

et PPA-l on raske ametikohti täita. Kaebajal on väga mitmekülgne väljaõpe (iseseisva

pädevusega abipolitseinik, relvaalane väljaõpe, alarmsõidukijuhi koolitus) ning ta on nõus iga

ametikohaga. Kaebaja kasvatas teenistusest vabastamise ajal alla seitsme aastast last. Käskkiri

ei saa olla jõustunud, sest vastasel juhul ei ole vaidlustamisel sisulist mõtet. Käskkiri on ka

õigusvastane, sest selle andmisel ei ole kaalutud PPVS § 581 kohaldamist. Kuna kaebaja juba

on politseiteenistuses, ei saa teisele ametikohale üleviimisel või ametist kõrvaldamisel

arvestada politseiametniku ametikohale nimetamisel arvestatavaid nõudeid. Esialgne

õiguskaitse on vajalik väljateenitud aastate pensioni saamiseks, Ukraina missioonil osalemiseks

ning alaealiste laste ülalpidamise tagamiseks.

9. Tallinna Ringkonnakohus võttis 14.04.2023 määrusega X määruskaebuse menetlusse ja

tagas määruskaebuse, peatades PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p kehtivuse kuni

28.04.2023 (kaasa arvatud).

10. PPA leidis 20.04.2023 vastuses, et tühistamis- ja kohustamisnõuded ei ole

perspektiivikad. Kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, ei ole kaebaja enam alla

seitsme aastast last kasvatava lapse vanem ning tal on õigus kasutada vaid ATS § 105 lg-s 1

nimetatud õiguskaitsevahendeid. Kohustamisnõude esitamiseks praegusel kujul puudub

kaebajal kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saavutaks kaebaja soodsama tagajärje

kui põhinõude rahuldamisel. PPA märkis täiendavalt, et kõrvaldas 14.04.2023 käskkirjaga nr

1.9-2.1/26p kaebaja teenistusest ning peatas tema avaliku võimu teostamise õiguse alates

16.04.2023 kuni kriminaalmenetluse lõpetamise või politseiteenistusest vabastamiseni,

arvestades ringkonnakohtu 14.04.2023 määrust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

11. Kaebaja on määruskaebusele ja selle 21.04.2023 täiendusele lisanud teatise sõjaaja

ametikohale nimetamise kohta, KAPO 05.04.2023 otsuse nr R-00019/23, 04.04.2023

ärakuulamise protokolli, PPA 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p, MTA 31.03.2023 käskkirja

nr R200-3.1-2.1/114 teenistusest vabastamise kohta seoses tähtaja lõppemisega, PPA

06.04.2023 teenistuses jätkamise teemalise e-kirja, kaebaja 13.04.2023 e-kirja PPA-le seoses

teenistusest vabastamisega ning koopia poja sünnitunnistusest. PPA on lisanud määruskaebuse

vastusele 14.04.2023 käskkirja kaebaja teenistusest kõrvaldamise kohta. Ringkonnakohus

järeldab sellest, et pooled soovivad esitatud tõendite asja juurde võtmist.

12. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde teatise sõjaaja ametikohale nimetamise

kohta, 04.04.2023 ärakuulamise protokolli, MTA 31.03.2023 käskkirja ja kaebaja 13.04.2023

e-kirja. Ülejäänud kaebaja esitatud dokumendid on juba toimikus. Ringkonnakohus võtab asja

lahendamisel arvesse kõiki juba esitatud tõendeid, mistõttu puudub vajadus nende korduvaks

esitamiseks. Korduvad dokumendid tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 62 lg-d 2 ja 3). Asja

juurde tuleb võtta ka PPA käskkiri kaebaja teenistusest kõrvaldamise kohta. Vastu võetud

tõenditel võib olla tähtsus määruskaebuse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

II

13. Halduskohus leidis õigesti, et teenistusest vabastamise korral on isikul võimalik kasutada

ATS §-s 105 nimetatud õiguskaitsevahendeid. HKMS-s nimetatud õiguskaitsevahendeid on

peetud lubatavaks vaid enne teenistusest vabastamist (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus

nr 3-21-2241, p 12). Kuna kaebaja on PPA 12.04.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.10/32p teenistusest

vabastatud ja see haldusakt on kehtiv (vt haldusmenetluse seaduse § 61), saab ta kehtiva õiguse

ja senise kohtupraktika kohaselt kasutada ATS §-s 105 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Ka

3-23-804

5(6)

vaidlusaluse käskkirja kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse korras ei annaks kaebajale

õigust esitada muid nõudeid peale nende, mis on sätestatud ATS §-s 105. Esialgne õiguskaitse

tagab esitatud kaebust. Halduskohus lähtus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel õigesti

kaebuse eesmärgist. Määruskaebuse lahendamise ajaks on halduskohus lubanud kaebajal

kaebust muuta ja esitada alternatiivsed nõuded (vt 24.04.2023 määrus).

14. Ringkonnakohus jääb 14.04.2023 määruses väljendatud seisukohale, et kaebajal on

põhimõtteliselt võimalik esialgse õiguskaitse abinõuna taotleda PPA 12.04.2023 käskkirja nr

1.9-2.10/32p kehtivuse peatamist. Kaebajal oli käskkirja andmise ajal alla seitsme aastane laps,

mistõttu tal on võimalik kasutada ATS § 105 lg-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda

käskkirja tühistamist ja teenistusse ennistamist koos tasuga teenistusest sunnitult puudutud aja

eest. Kaebaja on sellise nõude ka esitanud ja halduskohus on selle 24.04.2023 määrusega

menetlusse võtnud. Sellise kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada HKMS § 251 lg 1 p-s 1

nimetatud abinõusid.

15. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või

oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse

kstegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset

ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse kahjustab

ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.

16. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset tema politseiteenistusest vabastamise käskkirja

õigusvastasuse, politseiametniku väljateenitud aastate pensioni maksmise lõppemise ja

missioonil osalemise võimatuse tõttu, samuti vajaduse tõttu tagada alaealiste laste

ülalpidamine.

17. Asja materjalidest võib järeldada, et Siseministeerium on võtnud tagasi kooskõlastuse

kaebaja missioonile lähetamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis puudub põhjus selles asjaolus

kahelda. Seepärast ei tagaks käskkirja kehtivuse peatamine, et kaebaja saab missioonile minna.

Kohtule ei ole esitatud piisavalt asjaolusid ja tõendeid, et hinnata sisuliselt väljateenitud aastate

pensioniga seotud väiteid. Tuleb siiski eeldada, et kui kaebaja politseiteenistusest vabastamine

osutub õigusvastaseks, on võimalik alusetult saamata jäänud pensioni summa kaebajale hiljem

hüvitada. On siiski usutav, et teenistusest vabastamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed

kaebaja elukorraldusele ja toimetulekule, mida on hiljem tagantjärele ka kaebajale soodsa

kohtuotsusega keeruline kõrvaldada. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

18. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks saab olla eelkõige kaebuse

ilmselge perspektiivitus, s.o olukord, kus kaebuse rahuldamise tõenäosus on olematu või väga

väike. Esialgse õiguskaitse menetluse eripärast tulenevalt ei saa kaebuse perspektiivi hindamine

olla kuigi põhjalik, sest kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud ei pruugi olla selged ning kogutud

ei ole veel kõiki tõendeid. Halduskohus on andnud esialgse hinnangu kaebuse perspektiivile

13.04.2023 määruse põhjendava osa p-s 15, milles tegi pooltele ettepaneku pidada

kompromissiläbirääkimisi. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on tõstatanud kaebaja

teenistusest vabastamise õiguspärasuse kohta asjakohaseid küsimusi, mille tõttu ei saa kaebust

praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus ei korda

selles osas halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

19. Praegusel juhul võib avalikku huvi haldusakti täitmise vastu pidada siiski kaebaja

õigustest kaalukamaks. Halduskohus märkis õigesti, et teenistussuhteid reguleerivate

õigusaktide üldise loogika järgi ei eeldata pooltelt vastastikuste kohustuste täitmist, kui

vaieldakse teenistussuhte jätkumise üle. Teenistussuhte jätkumine vaidluse ajal ei teeni

3-23-804

6(6)

avalikke huve, sest eelduslikult puudub poolte vahel usaldus, sh selles osas, et

teenistusülesandeid täidetakse nõuetekohaselt, ning tagatud ei ole sujuv koostöö. Arvestada

tuleb sedagi, et kaebajat kahtlustatakse kelmuse toimepanemises varalise kasu saamise

eesmärgil. Kaebaja teenistuses jätkamine võib vähendada avalikkuse usaldust PPA vastu ning

kahjustada avaliku teenistuse (ja ka konkreetsemalt politseiteenistuse) mainet. Kaebaja ei ole

sarnases olukorras nagu teised kahtlustuse saanud isikud, sest praeguse asja materjalide põhjal

osutasid teised isikud kaebajale üksnes kaasabi süüteo toimepanemisel. Kaebaja ei ole ka ära

näidanud, et tal on võimatu leida menetluse ajal uus töö ja tagada niiviisi laste ülalpidamine.

Seetõttu peab ringkonnakohus piisavaks kaebaja teenistusest vabastamisega kaasneva

võimaliku ebaõiguse heastamist asjas tehtava kohtulahendiga.

20. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tähenda, et kaebaja ei saa enam kasutada

ATS § 105 lg-s 4 sätestatud võimalust taotleda teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist,

teenistusse ennistamist ja tasu sunnitult puudutud aja eest. Lapse vanust tuleb hinnata

teenistusest vabastamise käskkirja andmise aja seisuga (vt ka K. Lang jt, Avaliku teenistuse

seaduse käsiraamat, Tallinn 20131, lk 309). Vaidlus puudub, et kaebajal oli käskkirja andmise

ajal alla seitsme aastane laps.

21. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2023

määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/1144/download