Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-23-903/3 AI generated

3-23-903/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-23-903/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasjas nr 2-12-44594 arutati X. X. hagi X. X. (kaebaja) vastu ühisvara jagamise nõudes ja kaebaja vastuhagi X. X. vastu ühisvara jagamise nõudes. Asjas tegid mh Harju Maakohus 22.06.2015 otsuse ja 22.03.2019 otsus ning Tallinna Ringkonnakohus 12.02.2016 otsuse ja 05.11.2020 otsuse.

Legislator headnote

AI generated

3-23-903/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Keywords

AI generated
subsequent reservation retention of title ground for review right to higher insurance cover insurance exclusion clause precautionary land acquisition
AI generated
3-22-2095/2
X esitas 03.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuhu menetlusosalised saavad pöörduda, kui tsiviilkohus ühele menetluse poolele ei taga TsMS-s nimetatud menetlusosaliste õigusi. Kui vastavaid kaebusi on pädev lahendama halduskohus, sest see on avalik-õiguslik vaidlus, siis peaks halduskohus kohustama tsiviilkohtuid tsiviilasjas nr 2-19-15949 kostjatele tagama võimaluse oma väiteid tõendavate tõendite esitamiseks ja välja nõudmiseks; 2) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti ja tuvastati Tartu linna ja X vahelise üürilepingu ülesütlemise kehtivust või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu; 3) kohustada Eesti Vabariiki vastama, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 menetlesid kohtud üürilepingu korralist või erakorralist ülesütlemist või kui seda saab tuvastada halduskohus, siis tuvastada vastav faktiline asjaolu. Kui erakorralist ülesütlemist ei menetletud, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas tsiviilasja nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsuse tekstist saab kaebaja lasta kustutada kõik kohtu väited X võlgnevuste olemasolu kohta, sest need ei ole korralise ülesütlemise korral asjakohased. Kui aga tsiviilasjas nr 2-18-582 menetleti üürilepingu erakorralist ülesütlemist, siis kohustada Eesti Vabariiki kehtestama menetluskorra, kuidas saaks X oma rikutud õigusi kaitsta, et ta ei saanud esitada tsiviilasjas nr 2-18-582 oma vastuväiteid ja tõendeid üürivõlgnevuse puudumise kohta, sest kohus keeldus neid vastu võtmast põhjusel, et üürilepingu ülesütlemine olevat olnud korraline ja vastavad tõendid ei ole asjakohased;
3-20-324/2
XX esitas 19.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Ringkonnakohtu poolt 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-13-42036 tehtud otsuse tühistamist ja vale kohtuotsusega tekitatud 5400 euro suuruse kahju hüvitamist. Samuti soovis kaebaja saada riigi õigusabi, sest vastasel korral jäävad kaebaja põhiõigused kaitseta.
3-14-51031/2
XXX esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tartu Ringkonnakohut lisama tsiviilasja nr 2-08-54011 toimikusse tema 06.02.2009 apellatsioonkaebuse lisa 1 ning 20.04.2009 avalduse lisad 1 ja 2, mida Tartu Ringkonnakohus õigusvastaselt toimikust välja jättis; 2) teha ettekirjutus toimingu (Tartu Ringkonnakohtu tegevusetus kaebaja poolt esitatud dokumentide lisamiseks toimikusse) tagajärgede kõrvaldamise kohta, s.t. taastada tsiviilasja nr 2- 08-54011 menetlus ringkonnakohtu otsuse tegemise eelse seisuga; 3) teha kindlaks Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse tühisus ja õigusvastasus tsiviilasjas nr 2-08-54011, sest oli võltsitud kohtuasja toimikut; 4) kohustada Tartu Ringkonnakohut tegema tsiviilasjas nr 2-08-54011 uue otsuse arvesse võttes toimikust õigusvastaselt eemaldatud dokumente; 5) keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 kaebajalt kohtukulude väljamõistmine ja täitemenetluse algatamine Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse alusel. 6) Teha esialgse õiguskaitse määrus, millega keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 menetluse jätkamine ja kaebajalt selles määratud kohtukulude sissenõudmine, seniks kuni ei ole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus
3-15-2096/2
Igor Makarevichi ja Yulia Cherniakova esitasid 23.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu 27.08.2012.
3-23-2503/3
Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 6.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-903 Haldusasi X. X. kaebus tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud kohtulahendite tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X. kaebus.

2. Jätta X. X. menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X. X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 arutati X. X. hagi X. X. (kaebaja) vastu ühisvara jagamise nõudes ja kaebaja vastuhagi X. X. vastu ühisvara jagamise nõudes. Asjas tegid mh Harju Maakohus 22.06.2015 otsuse ja 22.03.2019 otsus ning Tallinna Ringkonnakohus 12.02.2016 otsuse ja 05.11.2020 otsuse.

2. Kaebaja esitas 24.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse ning Tallinna Ringkonnakohus 12.02.2016 ja 05.11.2020 otsuste tühistamiseks, paludes jätta jõusse Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse. Kaebuses sisaldus menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3-23-903 2(2)

4. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilasju. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendite õiguspärasust ega neid tühistada. Tsiviilasju on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 järgi pädevad lahendama maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kui kaebaja ei nõustu maakohtu otsusega, on tal õigus esitada selle peale apellatsioonkaebus ringkonnakohtule (TsMS § 630 lg 1). Kui kaebaja ei nõustu ka ringkonnakohtu otsusega, siis on tal õigus esitada selle peale kassatsioonkaebus Riigikohtule (TsMS § 668 lg 1). Jõustunud kohtulahendi peale on TsMS § 702 lg 1 alusel võimalik esitada Riigikohtule teistmisavaldus, kui esineb mõni sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud teistmise alus. Seega on kohtulahendite vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei saa teiste kohtute tehtud lahendite õiguspärasust kontrollida ega neid tühistada. Kohtulahendid ei ole haldusaktid HKMS § 6 lg 1 tähenduses, mille peale saaks halduskohtule kaebuse esitada. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale läbi vaatamatult tagastada.

5. Kuna praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebus kuulub läbi vaatamatult tagastamisele, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

6. RÕS § 7 lg 1 p 2 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasi nr 2-12-44594 on lõppenud jõustunud kohtulahendiga – Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsusega, mis jõustus 22.02.2021, kui Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse selle ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata. Kaebaja proovis asja teista, esitades Riigikohtule 14.03.2021 teistmisavalduse, kuid Riigikohus jättis ka selle 15.06.2021 määrusega menetlusse võtmata. Seega on asja menetlus lõppenud ja neis tehtud kohtulahendeid ei ole enam võimalik vaidlustada ega tühistada. Kaebajal ei ole enam õigust nende tühistamist nõuda. Seega puudub alus kaebajale riigi õigusabi määrata ja kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/