2-21-113609/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-113609

Tsiviilasi

AS-i PlusPlus Capital hagi Kaideli Jürissoni vastu põhivõla,

intresside, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

687 eurot 96 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: AS PlusPlus Capital (hageja), rk 11919806; esindaja

Carlo Kask

Vastustaja: Kaideli Jürisson (kostja), ik XXXXXXXXXXXX;

esindaja Riina Libe

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 22. detsembri 2021 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i PlusPlus Capital kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-lt PlusPlus

Capital Kaideli Jürissoni kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 792 eurot (koos

käibemaksuga).

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid (maksekorraldused).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS PlusPlus Capital (hageja) esitas hagi Kaideli Jürissoni (kostja) vastu põhivõla 1897 euro

45 sendi, intresside 340 euro 34 sendi, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Kostja esitas ESTO AS-i keskkonnas 29. mail 2019 kell 11.20 laenutaotluse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Esto AS ja kostja sõlmisid 29. mail 2019 krediidikonto

lepingu nr XXXXXXXXXX ja 12. mail 2020 lepingu lisa, mille alusel ESTO AS võimaldas

kostjal arvelduskrediidilimiidi 2000 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud krediidi

tagastama ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Intressimäär oli 41,90% aastas.

Kostja kasutas arvelduskrediiti summas 1897 eurot 45 senti. Kostja rikkus lepingut ega tasunud

tagasimakseid alates 15. juunist 2020. Kostja jättis tasumata intressi alates 16. juunist 2020 kuni

16. novembrini 2020 kokku 340 eurot 34 senti.

ESTO AS ütles 13. novembril 2020 lepingu üles. ESTO AS loovutas 18. detsembril 2020 oma

nõuded hagejale. Hagejal tekkis võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

ESTO AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja ei tõendanud, et kostja on laenu saanud. Hageja ei ole ka tõendanud, millises summas

ja millistel tingimustel laenu saadi ning millises ulatuses on laen tagastatud. Hageja koostatud

tabelid ei tõenda, et kostjale oleks ülekandeid tehtud. Hageja esitatud tabelid ei ole ka omavahel

kooskõlas. Tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega.

Hageja ei tõendanud, et ESTO AS ja kostja oleksid sõlminud krediidilimiidi muutmise kohta

vorminõuetele vastava lepingu. Kostja ei kasutanud pärast 13. märtsi 2020 enam krediiti. Alates

29. maist 2019 kuni 11. maini 2020 üle 500 euro suuruse krediidilimiidi väljastamise kohta ei

sõlmitud kokkuleppeid või on need vorminõude rikkumise tõttu tühised.

Kui hageja väidab, et 12. mai 2020 leping on esialgse lepingu lisa või täiendus, on 12. mai 2020

leping tühine, kuna selle krediidikulukuse määr 60,73% ületab esialgse lepingu

krediidikulukuse määra rohkem kui kolm korda.

AS ESTO rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. ESTO AS ei hinnanud enne lepingu

sõlmimist, kas kostja on võimeline krediidi kokkulepitud tingimustel tagasi maksma.

Kostja sattus liiklusõnnetusse ega saanud enda kohustusi täita. Kui lepingu rikkumine esines,

on see vabandatav.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 861 eurot ja viivis menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

Lepingu p-i III 13 järgi jõustub arvelduskrediidileping, kui klient on selle allkirjastanud

ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil ja krediidiandja on pannud sellele oma juhatuse liikme

allkirja mehhaanilise jäljendi. Kostja allkirjastas lepingu 29. mail 2019 (dtl 78 jj). Lepingul on

krediidiandja juhatuse liikme allkirja mehhaaniline jäljend (dtl 86). Leping on 29. mail 2019

sõlmitud. Kostja on nii lepingu kui ka selle lisa allkirjastanud. Kostja tahteavaldus lepingust ja

selle lisast tulenevate kohustuste võtmiseks on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Leping ega selle lisa ei ole vorminõude rikkumise tõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.

Lepingu lisast nähtub, et tegemist on lepingu muutmisega. Lepingu lisa on sõlmitud samade

poolte vahel. Selles on viidatud algse lepingu numbrile XXXXXXXXXX. Lepingu lisas on

muudetud krediidilimiiti ning sellest tulenevalt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ja krediidikulukusemäära.

Maakohus tuvastas, et lepingu alusel ei toimunud kostjale krediidi väljastamine kostja

maksekonto jäägi ületamisega, mistõttu ei ole tegemist olukorraga, kus kostja konto saldo

muutuks negatiivseks. Tegemist ei ole VÕS § 407 lg 1 tähenduses arvelduskrediidilepingu, vaid

VÕS § 402 lg 1 järgse tavalise tarbijakrediidilepinguga.

Kostja väitel on ta teinud ESTO AS-le lepingust tulenevate nõuete katteks tagasimakseid.

Tagasimaksete tegemine nähtub ka kostja pangakonto väljavõttelt. Kostja hakkas lepingu alusel

krediiti kasutama. Kuna kostja asus lepingu alusel krediiti kasutama, ei ole leping eespool

nimetatud andmete puudulikkuse tõttu VÕS § 408 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt tühine.

Eesti Panga andmetel oli enne lepingu sõlmimist eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidikulukusemäär 20,01% aastas ja enne lepingu lisa sõlmimist 20,61% aastas. Leping ega

selle lisa ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.

Kuna hageja tugineb krediidi tagastamise ja intresside tasumise nõuete alusena kostjapoolsele

lepingurikkumisele, peab hageja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt vaidluse korral tõendama, et

kostja rikkus lepingut või selle lisa, sh et kostja võttis lepingu või selle lisa alusel krediidi

kasutusele. Hageja pidi tõendama, et kostja võttis krediidi kasutusele ja summa, mille ulatuses

kostja võttis krediidi kasutusele.

Hageja selgitas nõude kujunemist 25. augusti 2021 menetlusdokumendis. Hageja märkis, et

kostja võttis 29. maist 2019 kuni 13. märtsini 2020 kasutusele krediiti kokku 3215 eurot 80

senti ja maksis alates 10. juunist 2019 kuni 20. juulini 2020 krediiti tagasi kokku 1318 eurot 35

senti. Hageja esitas kostja poolt krediidi kasutusele võtmise tõendamiseks .pdf faili

„Transactions for XXXXXXXXXX“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et

selle autor on Carlo Kask, see loodi 25. augustil 2021, seda muudeti 25. augustil 2021.

Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS-i süsteemi

väljavõttega.

Dokumendist „Transactions for XXXXXXXXXX“ ei ole aru saada, kelle kontole on

krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“ on

viimases tulbas numbrid. Arvestades numbrite kuju ja muutumise sagedust, ei ole ilmselt

tegemist kostja pangakonto numbritega. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“

esitatud andmete põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises

ulatuses kostja seda tegi. Teine hageja esitatud tõend, millest võiks nähtuda kostja poolt krediidi

kasutusele võtmine, on fail „XXXXXXXXXX outstanding“. Faili avamisel (File, Properties,

Description) nähtub, et selle autor on Carlo Kask, see loodi 25. augustil 2021, seda muudeti 25.

augustil 2021. Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO

AS-i süsteemi väljavõttega. Sellest dokumendist ei ole samuti aru saada, kelle kontole on

krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Selle dokumendi põhjal ei saa samuti lugeda

tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Hageja ei

esitanud kostja poolt krediidi kasutusele võtmise kohta muid tõendeid.

Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest saab järeldada, et kostja ikkagi võttis krediidi

mingis summas kasutusele, sest kostja on teinud ESTO AS-le ülekandeid. Kostja väidetest ja

kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ESTO AS-le makseid kokku 288 eurot.

Hageja väitel sai kostja krediiti 3215 eurot 80 senti ja maksis sellest tagasi 1318 eurot 35 senti.

Ainuüksi kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate tagasimaksete (kogusummas 288 eurot)

alusel ei saa tuvastada kogu summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja

tagastamata jättis. Kostja esitas kohtule ka poolte kohtuvälise kirjavahetuse. Selles kajastuvad

üksnes hageja väited krediidi kasutusele võtmise kohta. Hageja väited ainuüksi ei ole aga

piisavad selleks, et tõendada summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja

tagastamata jättis.

Kuna hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu,

selle lisa ja VÕS § 108 lg 1 alusel krediidi tagastamist ega intressi maksmist. Hageja ei

tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, seetõttu ei ole tõendatud ka VÕS § 416 lõikes 1

sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused. Kuna lepingu ega selle lisa

ülesütlemise eeldused ei ole tõendatud, ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 5 alusel

krediidi tagastamist. Hageja ei tõendanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja ta ei saa nõuda

kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist ega VÕS § 113 lg 1 alusel

viivise tasumist.

Isegi juhul, kui hageja oleks kostjapoolse kohustuste rikkumise tõendanud, ei oleks hageja

nõuete rahuldamine tervikuna põhjendatud, kuna ESTO AS rikkus kostjale krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei saa tugineda sellele, et tegemist on lihtmenetlusega ning ta ei pea nõude tõendamiseks

tõendeid esitama. Hagejal oli võimalik esitada kohtule tõendeid, sh konto väljavõtteid kostjale

laenu ülekandmise kohta. Hageja ei teinud seda, kuigi kostja seda järjepidevalt nõudis.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks 656,74 eurot, viivised

31,22 eurot ning menetluskulud. Apellatsioonkaebusele on lisatud uued tõendid

(makskorraldused 14. juuni 2019 kuni 13. märts 2020).

Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, sealhulgas jättis välja

selgitamata hageja nõude kujunemise. Olukorras, kus hageja juhtis tähelepanu, et

krediidilepinguga suurendati kostja varasemast krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja

vastustaja vaidles kohustuste olemasolule vastu, oleks maakohus pidanud antud vaieldavale

asjaolule viitama, et hageja oleks saanud selgelt nõude kujunemise aluseks olevaid asjaolusid

täiendavalt selgitada ja esitada neid kinnitavad tõendid. Maakohtu otsus ei ole piisavalt

põhjendatud.

Hageja ei vaidlusta, et ta rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja palub mõista kostjalt

välja ainult põhivõlg ja viivis.

Hageja on tõendanud lisatud maksekorraldusetega, et tegi kostjale ülekandeid kokku summas

2890,97 eurot (lisad 1-24, uued tõendid). Kostja on tasunud hagejale kokku 2234,23 eurot, mille

saab hageja arvestada põhiosa katteks ja kostjal tuleks tagastada põhiosana hagejale 656,74

eurot.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

Kostja hinnangul on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. Tegemist on TsMS

§ 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaga ja maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks.

Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Kostja juhtis nii kohtueelselt, maksekäsu

kiirmenetluses kui maakohtu menetluses korduvalt hageja tähelepanu nõude ebaselgusele ning

palus esitada dokumente, mis tõendaks nõuet. Hageja soovimatust nõude kujunemist

täiendavalt selgitada kinnitab 25. novembri 2021 istungil hageja öeldu: „tegemist on

lihtmenetlusega, me ei hakka ülemääraselt dokumente vormistama ja küsima pangalt mingeid

kinnitusi“.

Kuigi nõudele vaieldi vastu, esitas hageja hagi, lisamata sellele ühtegi alusdokumenti ega

arvutuskäiku selle kohta, kui palju oli ESTO AS kostjale laenu väljastanud.

Kostja vaidleb vastu uute tõendite vastuvõtmisele. Hageja ei ole TsMS § 633 lõike 5 kohaselt

põhjendanud, miks ei saanud neid varem esitada.

Hageja on kohtule esitanud valeandmeid. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses

märkis hageja, et on andnud laenu 3215,80 eurot, apellatsioonkaebuses aga 2890,97 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, tutvunud toimikuga ja poolte seisukohtadega, et maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata

TsMS § 654 lõike 6 alusel.

8. TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid

erandlikel asjaoludel. TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme

kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul,

kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või

sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja/või tõendi esitamise lubatavust

põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite

vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. Kui pool uue

asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle

tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja

vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult

asjakohaseid tõendeid.

Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta ei saanud ringkonnakohtule esitatud tõendeid

esitada maakohtu menetluses. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle

tegevusalaks on laenu andmine. Hagejat esindab menetluses õigusteadmistega esindaja, kellele

pidi olema teada üldine tõendamiskoormis (TsMS 230 lg 1), sealjuures ka see, et hageja peab

tõendama enda nõude suurust ja laenu andmist. Maakohtus vaidles kostja hageja nõudele vastu

ja juhtis tähelepanu tõendite puudumisele, kuid vaatamata sellele ei pidanud hageja vajalikuks

tõendeid

esitada.

Ringkonnakohus

märgib,

et

hageja

on

võrreldes

varasemaga

apellatsioonimenetluses enda nõuet oluliselt vähendanud, mis viitab asjaolule, et hageja võib

olla sihikult jätnud maakohtu menetluses nõude suurust puudutavad tõendid esitamata.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi kostjale kohtumenetluse väliselt kompromissi

ettepaneku tasuda 4 873,05 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja nõude

suuruseks 2 645,85 eurot, hagimenetluses aga 1986,03 eurot ja apellatsioonkaebuses on nõude

suurus 687 eurot. Algselt oluliselt suurema nõude esitamine nii kohtueelselt kui ka kohtus võib

praegusel juhul tähendada vähemalt hea usu põhimõtte vastast käitumist (TsÜS § 138 lg 1 ja

2). Kohtueelses kompromissis märgitud nõude suurus viitab teadlikule ebaõigete andmete

esitamisele. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks rahuldamata

TsMS § 652 lg 4 alusel.

9. Ringkonnakohus ei soostu hageja väidetega, et maakohus rikkus oluliselt eelmenetluse

sätteid, kuna ei selgitanud välja hageja nõuet. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Eelviidatud sätted väljendavad tsiviilkohtumenetluse

võistlevust ja dispositiivsust, mis tähendab, et pool määrab ise nõude ja põhjendused ning valib,

millega ta enda nõuet tõendab. See tähendab ka muuhulgas seda, et ebaselge või tõendamata

nõude esitamisel tuleb jätta hagi rahuldamata ning kohus ei pea õigusteadmistega esindajat

abistama ega hagejalt tõendeid koguma. Hageja väited on omased hagita menetlusele (TsMS

§ 457 jj), mitte hagimenetlusele.

10. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 alusel määratakse menetluskulude rahaline suurus

kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on tema lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtu menetluses koos käibemaksuga

1056,00 eurot. Nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal maakohtu otsusega tutvumisele 1 tund,

apellatsioonkaebuse ja lisadega tutvumisele 2 tundi, vastuse koostamisele 3 tundi, täiendavate

seisukohtade esitamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 2 tundi, kokku 8 tundi.

Hageja esitas kostja menetluskulude suurusele vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

esindaja ajakulu ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu lahend väidetavate

menetlusnormide rikkumise tõttu ning taotleti uute tõendite asja juurde võtmist.

Ringkonnakohus ei pea kaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud ajakulu täies

ulatuses põhjendatuks. Menetlusdokument „täiendavad seisukohad ja menetluskulude

nimekiri“ sisaldab varasemalt avaldatu kordust ja kulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et

õigusteadmistega esindaja, arvestades tema teadmisi ja esindusõiguse täitmiseks vajalikke

kutseoskusi, vajalik ja vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluv õigusabi kulu on 6 tundi, seega

loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 792 eurot sh käibemaks. Lisaks

peab hageja tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS §177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/