Legislator Case Law & Legislation
2-22-18998/20 AI generated

2-22-18998/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-18998/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-22-18998/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
settlement of dispute termination agreement notice period continuation of contract withdrawal following settlement arbitration clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18998

Kohtuasi

X avaldus täiteasjas nr 176/2012/2642 täitemenetluse

lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Evelin Jõgar

Puudutatud isik OÜ DEKOOR GRUPP (registrikood

11256406), seaduslikud esindajad RT ja AV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-18998 X ja OÜ DEKOOR GRUPP vaheline

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. OÜ DEKOOR GRUPP kohustub esitama kohtutäitur Rocki Albertile avalduse

X vastu alustatud täiteasja nr 176/2012/2642 täitemenetluse lõpetamiseks.

Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab OÜ DEKOOR GRUPP vastavat

avaldust;

1.2. maa-

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

jäävad

kummagi

menetlusosalise enda kanda.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.01.2023. a määrus ja lõpetada tsiviilasja

nr 2-22-18998 menetlus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõu, millega peatati kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas

täiteasjas nr 176/2012/2642 täitemenetlus.

2-22-18998

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Avaldaja ja puudutad isik võivad esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebuse kolme

tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule avalduse täiteasjas nr 176/2012/2642

täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu ja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, milles palus täitemenetluse peatada. Pärnu Maakohus rahuldas esialgse

õiguskaitse taotluse, millega peatas täiteasja nr 176/2012/2642 menetluse.

2. OÜ DEKOOR GRUPP (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu.

3. Pärnu Maakohus jättis 13.01.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja ei lõpetanud

täitemenetlust täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ega

määranud hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks.

4. Avaldaja esitas 30.01.2023 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega rahuldada avaldus. Avaldaja palus menetluskulud jätta nii maakohtus kui

ka ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Lisaks palus avaldaja menetluskulud nii

maakohtus kui ringkonnakohtus kindlaks määrata ning mõista avaldaja menetluskuludelt

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja koos menetluskuludelt arvestatava viivisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

5. Puudutatud isik esitas 07.02.2022 vastuse määruskaebusele, milles vaidles määruskaebusele

vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul pole täitemenetluse

jätkamisel eduväljavaateid ja ta tegi avaldajale kompromissiettepaneku selliselt, et

täitemenetlus lõpetada ja jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

6. Pärnu Maakohus edastas 08.02.2023 määrusega määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.04.2023 ettepaneku lahendada vaidlus tingimustel, et

puudutatud isik esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, seejuures asendaks

kompromissi kinnitav kohtumäärus puudutatud isiku vastavat avaldust, ning maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

8. Avaldaja esitas 19.04.2023 allkirjastatud vastuse kohtunõudele, milles nõustus

kompromissitingimustega, andis nõusoleku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega

kolme päevani alates määruse kättesaamisest ja palus tühistada esialgse õiguskaitse abinõu

pärast täitemenetluse lõpetamise lahendi jõustumist.

9. Puudutatud isik esitas 24.04.2023 allkirjastatud kompromissilepingu, milles nõustus

kompromissitingimustega, soovis kaebeõiguse välistada ja palus tühistada esialgse õiguskaitse

abinõu.

10. Ringkonnakohus palus 24.04.2023 menetlusosalistel täpsustada kaebeõiguse küsimust.

2-22-18998

11. Puudutatud isik nõustus 26.04.2023 kolmepäevase kaebetähtajaga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium

leiab,

et

ringkonnakohtule

esitatud

kompromissikokkulepe

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 430 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6

kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause

alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

13. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluses enne asjas jõustunud

lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 430 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6

sõlmida kohtuliku kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust

käsutada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast,

peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

14. Praeguses asjas vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas täiteasjas on täitmine aegunud ja

täitemenetlus tuleks seetõttu lõpetada. TsMS § 475 lg 1 p 1513 ja täitemenetluse seaduse (TMS)

§ 2231 lg 1 järgi lahendab kohus sellise asja hagita menetluses vastava avalduse alusel ning

menetluse esemeks on täitemenetluse lõpetamine, mida menetlusosalised saavad käsutada, sh

saab sissenõudja TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse oma avalduse alusel lõpetada.

Kompromissiga leppisid pooled kokku, et puudutatud isik kohustub esitama avalduse

kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda

kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, sh seda, et täitemenetlus tuleks sissenõudja

vastuväiteid arvestades pärast 30.04.2023 igal juhul aegumise tõttu lõpetada, on kolleegiumi

hinnangul mõistlik lahendada vaidlus poolte kokkuleppel, ning asjas ei esine kompromissi

kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade

kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

15. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et kannavad oma menetluskulud ise.

16. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696

lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi

kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

17. Kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 II lausega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kompromissilepingu pooled taotlesid

abinõu tühistamist ning abinõu jõusse jätmine ei ole kompromissi täitmiseks vajalik. Esialgse

õiguskaitse abinõu tühistamine jõustub kompromissi kinnitava määruse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Gea Lepik, Ele Liiv