2-22-18998/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-22-18998/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-18998
Kohtuasi
X avaldus täiteasjas nr 176/2012/2642 täitemenetluse
lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.01.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Evelin Jõgar
Puudutatud isik OÜ DEKOOR GRUPP (registrikood
11256406), seaduslikud esindajad RT ja AV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-18998 X ja OÜ DEKOOR GRUPP vaheline
kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. OÜ DEKOOR GRUPP kohustub esitama kohtutäitur Rocki Albertile avalduse
X vastu alustatud täiteasja nr 176/2012/2642 täitemenetluse lõpetamiseks.
Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab OÜ DEKOOR GRUPP vastavat
avaldust;
1.2. maa-
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud
jäävad
kummagi
menetlusosalise enda kanda.
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.01.2023. a määrus ja lõpetada tsiviilasja
nr 2-22-18998 menetlus.
3. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse
õiguskaitse abinõu, millega peatati kohtutäitur Rocki Alberti menetluses olevas
täiteasjas nr 176/2012/2642 täitemenetlus.
2-22-18998
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Avaldaja ja puudutad isik võivad esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebuse kolme
tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (avaldaja) esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule avalduse täiteasjas nr 176/2012/2642
täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu ja taotluse esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks, milles palus täitemenetluse peatada. Pärnu Maakohus rahuldas esialgse
õiguskaitse taotluse, millega peatas täiteasja nr 176/2012/2642 menetluse.
2. OÜ DEKOOR GRUPP (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu.
3. Pärnu Maakohus jättis 13.01.2023 määrusega avalduse rahuldamata ja ei lõpetanud
täitemenetlust täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ega
määranud hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks.
4. Avaldaja esitas 30.01.2023 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha
uue määruse, millega rahuldada avaldus. Avaldaja palus menetluskulud jätta nii maakohtus kui
ka ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda. Lisaks palus avaldaja menetluskulud nii
maakohtus kui ringkonnakohtus kindlaks määrata ning mõista avaldaja menetluskuludelt
puudutatud isikult avaldaja kasuks välja koos menetluskuludelt arvestatava viivisega
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5. Puudutatud isik esitas 07.02.2022 vastuse määruskaebusele, milles vaidles määruskaebusele
vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul pole täitemenetluse
jätkamisel eduväljavaateid ja ta tegi avaldajale kompromissiettepaneku selliselt, et
täitemenetlus lõpetada ja jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
6. Pärnu Maakohus edastas 08.02.2023 määrusega määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
7. Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.04.2023 ettepaneku lahendada vaidlus tingimustel, et
puudutatud isik esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, seejuures asendaks
kompromissi kinnitav kohtumäärus puudutatud isiku vastavat avaldust, ning maa- ja
ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
8. Avaldaja esitas 19.04.2023 allkirjastatud vastuse kohtunõudele, milles nõustus
kompromissitingimustega, andis nõusoleku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega
kolme päevani alates määruse kättesaamisest ja palus tühistada esialgse õiguskaitse abinõu
pärast täitemenetluse lõpetamise lahendi jõustumist.
9. Puudutatud isik esitas 24.04.2023 allkirjastatud kompromissilepingu, milles nõustus
kompromissitingimustega, soovis kaebeõiguse välistada ja palus tühistada esialgse õiguskaitse
abinõu.
10. Ringkonnakohus palus 24.04.2023 menetlusosalistel täpsustada kaebeõiguse küsimust.
2-22-18998
11. Puudutatud isik nõustus 26.04.2023 kolmepäevase kaebetähtajaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Kolleegium
leiab,
et
ringkonnakohtule
esitatud
kompromissikokkulepe
tuleb
tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 430 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6
kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 645 lg 1 I lause
alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
13. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluses enne asjas jõustunud
lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja TsMS § 430 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-tega 1 ja 6
sõlmida kohtuliku kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust
käsutada. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast,
peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
14. Praeguses asjas vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas täiteasjas on täitmine aegunud ja
täitemenetlus tuleks seetõttu lõpetada. TsMS § 475 lg 1 p 1513 ja täitemenetluse seaduse (TMS)
§ 2231 lg 1 järgi lahendab kohus sellise asja hagita menetluses vastava avalduse alusel ning
menetluse esemeks on täitemenetluse lõpetamine, mida menetlusosalised saavad käsutada, sh
saab sissenõudja TMS § 48 lg 1 p 1 alusel täitemenetluse oma avalduse alusel lõpetada.
Kompromissiga leppisid pooled kokku, et puudutatud isik kohustub esitama avalduse
kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda
kanda. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, sh seda, et täitemenetlus tuleks sissenõudja
vastuväiteid arvestades pärast 30.04.2023 igal juhul aegumise tõttu lõpetada, on kolleegiumi
hinnangul mõistlik lahendada vaidlus poolte kokkuleppel, ning asjas ei esine kompromissi
kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade
kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
15. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3
alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled
kokku, et kannavad oma menetluskulud ise.
16. Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696
lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Avaldaja ja puudutatud isik leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi
kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
17. Kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus TsMS § 445 lg 2 järgi
koosmõjus TsMS § 477¹ lg 2 II lausega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jõusse
kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja
kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kompromissilepingu pooled taotlesid
abinõu tühistamist ning abinõu jõusse jätmine ei ole kompromissi täitmiseks vajalik. Esialgse
õiguskaitse abinõu tühistamine jõustub kompromissi kinnitava määruse jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak, Gea Lepik, Ele Liiv