3-21-1089/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-1089

Haldusasi

Xe, Ye, A, B, C, E, D ja MTÜ Gaia Hariduse Seltsi kaebus

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 20. aprilli 2021.

a käskkirja nr 1.1-3/21/71 ja Gaia Kooli riikliku järelevalve

õiendi osaliseks tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. juuni 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xe, Ye, A, B, C, D, E ja MTÜ Gaia Hariduse Selts ühine

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X, seaduslik esindaja A

Kaebaja Y, seaduslik esindaja A

Kaebaja A

Kaebaja B, seaduslik esindaja C

Kaebaja C

Kaebaja D, seaduslik esindaja E

Kaebaja E

Kaebaja MTÜ Gaia Hariduse Selts

kaebajate ühine esindaja v.adv Villy Lopman

Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium,

esindaja Indrek Kilk

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. juuni 2022. a otsus

muutmata.

2. Võtta

asja

materjalide

juurde

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi

vastuse

apellatsioonkaebusele lisana esitatud tõendid.

3. Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. mai 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kinnitas 20. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1.1 3/21/71

Gaia Kooli riikliku järelevalve õiendi. Õiendi punktis 3.1.2.1 tehti MTÜ-le Gaia Hariduse Selts

ettekirjutus viia õppe- ja kasvatustööd läbi üksnes omavalitsusüksuses, kus õppe- ja kasvatustöö

läbiviimiseks on seltsi õppeasutusel kehtiv tegevusluba erakooliseaduse (EraKS) § 5 lg 1 p 1 mõttes

ja lõpetada tegevusloata tegevus muudes kohaliku omavalitsuse üksustes.

2. Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i 20. aprilli 2021. a käskkirja ja selle lisaks

oleva õiendi p 3.1.2.1 tühistamiseks.

Kaebajad leidsid, et põhjendamatu on nõue lõpetada Karula, Harmi ja Saku õppekeskustes õppe

andmine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) ning EraKS § 5 lg-st 2 ei tulene vastustaja

märgitud piirang. Gaia Kooli õppekeskused loodi Harmisse, Sakusse ja Karulasse põhjusel, et laste

individuaalsus tulenes nende õppekeskkonna iseärasusest (vt PGS § 18 lg 1). Gaia Kooli õppe- ja

huvitegevuse läbiviimine teistes omavalitsusüksustes aitab täita haridusvaldkonna arengukavas

2021–2035 märgitud riiklikke strateegilisi eesmärke.

Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas on asjaolud varasemate otsuste vastuvõtmise aja seisuga

muutunud ning seda olukorras, kus vastustaja on eelnevate aastate jooksul korduvalt leidnud, et

kaebajate tegevus on olnud õiguspärane.

Vaidlusaluste õppekeskuste puhul ei ole MTÜ Gaia Hariduse Selts tegevuslubasid eraldi taotlenud

muu hulgas põhjusel, et sellisel juhul väheneks järgneval neljal aastal riigi poolt eraldatav

sihtotstarbeline tegevustoetus õppekeskustele enam kui poole võrra (vt EraKS § 22³ lg 3 p 1).

Lapsevanemate kulud kasvaksid n-ö filiaali avamisega kordades ja see välistabki uue kooli avamise.

Kaebajate eesmärgiks on säilitada hajakülades elavatele lastele kodulähedane põhiharidus, millega

on rahul külades elavad pered, mis toetab nende väärtushinnanguid ning mis on neile majanduslikus

mõttes jõukohane.

Vaidlustatud otsuse tegemisele ei eelnenud nõuetekohast haldusmenetlust ning kaebajate

ärakuulamist piisavas mahus. Vastustaja ei ole vaidlustatud akte andes hinnanud vaidlusaluste

õppekeskuste vastavust tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

Isegi õigusvastase olukorra tuvastamisel peaks vastustaja rakendama kaalutlusõigust ning

määratlema üksikjuhtumi mõttes proportsionaalsed meetmed.

3. Vastuses kaebusele vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et EraKS § 5 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt peab ettevõtjal olema õppetöö läbiviimiseks

EraKS § 2 lg-s 2 nimetatud koolis tegevusluba. Gaia Kooli tegevusloa alusel on kooli tegevuskohaks

Tallinna linn. Gaia Koolil puudub Tallinna linnast väljaspool õppe läbiviimiseks õigusaktides

nõutud tegevusluba ning kooli pidaja ei ole seda ka taotlenud. Ebakohane on kaebajate viide PGS

§ 18 lg-le 1. Viidatud säte ei anna koolile õigust tegutseda omavalitsusüksuse haldusterritooriumil,

mida pole tegevusloas märgitud.

Gaia Kooli esitatud seisukohtadest selgub sisuliselt, et nad on teinud valiku tegutseda ilma

õigusaktides nõutud tegevusloata, sest see on rahaliselt soodsam kui tegevusloa saamiseks esitatud

nõuete täitmine. Sellisel viisil tegutsemine ei ole loakohustuse tingimustega vastavuses.

HTM on Gaia Kooli pidajale korduvalt selgitanud võimalikke tegutsemisvariante, et tegevus

õigusaktidega kooskõlla viia. Vastustaja on varasemalt viidanud, et ühe lahendusena on õpilaste

vanematel võimalus taotleda koduõppe läbiviimist ning sisuliselt jätkata oma senist tegevust

küllaltki sarnasel kujul.

Kuna kool ei ole ise asjakohaseid samme astunud, siis ei ole ettekirjutus õigusvastane. Õiendiga

tehtud ettekirjutus ei riku ka kooli pidaja ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabadus ei hõlma õigust

tegutseda õigusvastaselt.

Kooli pidajal ning kõikidel isikutel, keda HTM pidas järelevalvemenetlusse vajalikuks kaasata,

võimalus menetluses oma arvamust avaldada. Järelevalvemenetlusse kaasati ka lapsevanemad.

HTM-i kaalutlusõigus ettekirjutuse tegemisel oli sisuliselt vähenenud olematuks, sest Gaia Kooli

pidaja tegutses tegevusloata valdkonnas, kus on õigusaktidega selgelt kehtestatud loakohustus.

Tõele ei vasta kaebajate väide, et HTM on varasemalt aktsepteerinud kooli pidaja ja kooli senist

tegevust ja pidanud seda õigusaktidega kooskõlas olevaks. Vastustaja on ka varem juhtinud kooli

pidaja tähelepanu sellele, et talle väljastatud tegevusluba ei anna õigust teiste omavalitsusüksuste

haldusterritooriumitel asuvates õppekeskustes tegutseda. Lisaks sellele on koolil varasemalt olnud

ka muudes omavalitsusüksustes tegutsemiseks kehtivad tegevusload, mistõttu ei olnud siis alust

õigusvastasele tegevusele tähelepanu juhtida.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 30. juuni 2022. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et ettekirjutusega (õiendi punkt 3.1.2.1.) ei lõpetatud Gaia Kooli tegevust

täielikult, vaid kohustati viia läbi õppe- ja kasvatustöö tegevusloas märgitud omavalitsusüksuses.

Õiendi põhjendused EraKS § 5 lg 1 p 1 ja lg 2 sisustamisel ei ole kuigi detailsed, kuid õiendist on

siiski piisaval määral arusaadav, kuidas vastustaja neid norme sisustab ja mida Gaia Koolile ja selle

pidajale ette heidetakse.

6. EraKS § 5 lg 2 kohaselt annab tegevusluba ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal

märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Normi

üheks eesmärgiks on konkreetses omavalitsusüksuse haldusterritooriumil tegutseva kooli

õppekeskkonna vastavuse tagamine kehtestatud tingimustele.

Sätte sõnastus, eesmärk ja ajalooline kujunemine ei võimalda asuda seisukohale, et EraKS § 5 lg 2

ei välista tegevusloale mittemärgitud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil õppe andmist. Enne

5. juulit 2004 anti erakooli pidamiseks koolituslube, mis hõlmasid kogu Eesti Vabariigi

territooriumi. 21. aprillil 2004 vastu võetud Eesti Vabariigi haridusseaduse, täiskasvanute koolituse

seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, huvialakooli seaduse, erakooliseaduse, koolieelse

lasteasutuse seaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse §-ga 10 muudeti erakooli

seaduse § 5 lg-t 1. Seaduse seletuskirja kohaselt on koolitusloa kehtivuse piiritlemine konkreetse

omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga seotud nõuetele vastava õppekvaliteedi tagamise

vajadusega õppeasutuse igas tegutsemiskohas. Kui koolitusloa taotlemise hetkel on õppetöö

kavandatud ühte piirkonda, siis esitatakse andmed õpperuumide (sh vastavus tervisekaitse

nõuetele), õppemateriaalse baasi ja õppejõudude/pedagoogide kohta just selles piirkonnas.

Täiendavaid andmeid tegevuse laiendamisel haridus- ja teadusministrile aga ei esitatud, mistõttu

varasem praktika ei olnud kooskõlas koolitusloa mõttega ja vajas muutmist. Seega juba 5. juulist

2004 on eeldab teises piirkonnas õppetöö läbiviimine ja erakooli pidamine tegevusloa muutmist.

1. juulil 2014 jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) §-ga 86 muudeti

uuesti EraKS §-i 5. Selle tulemusel ei kasutata EraKS §-s 5 enam koolitusloa mõistet, vaid

lähtutakse tegevusloa ja loakohustuse mõistetest. EraKS § 5 pealkiri on loakohustus ning selle lg 2

nägi ette, et tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö läbiviimiseks tegevusloal märgitud

õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Sellises

sõnastuses on nimetatud norm ka praegusel hetkel. Eelnevast nähtub, et seadusandja on teadlikult

piiritlenud õppe osutamise tegevuskohana tegevusloale märgitud konkreetse kohaliku

omavalitsusüksuse haldusterritooriumi

7. Õiendi kohaselt õppis järelevalve ajal osa õpilastest väljaspool Tallinna asuvates õppekohtades,

sh Harmis, Karulas ja Sakus. Kuna MTÜ-l Gaia Hariduse Selts puudub tegevusluba nimetatud

kohtades väljaspool Tallinna linna õppetegevuse läbiviimiseks, siis puudub mittetulundusühingul

õigus ka seal õppetegevust korraldada. Tegevusloa tingimuse mittetäitmine ei ole formaalne

eksimus, vaid sisuline puudus, kuna tegevusloal märgitud tegevuspiirkond on MSÜS § 17 lg 2

teisest lausest tulenevalt tegevusloa põhiregulatsiooniks. PGS § 18 lg 1 ei kehtesta ega saagi

kehtestada erisust erakooliseaduses sätestatud loakohustuse tingimuste, sh tegevuskoha tingimuste

osas.

8. Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 sätestatud riiklike eesmärkide täitmine ei tohi

toimuda loakohustust rikkudes. Kooli pidaja ettevõtlusvabadust ei saa rikkuda nõuetest

kinnipidamise kohustus. Kodulähedase põhihariduse säilitamine vaidlusaluste õppekeskuste näol

võib olla mõistlik, kuid seda tuleb teha õigusaktides sätestatud tingimusi arvestades. Majanduslikud

ja sotsiaalsed mõjud kaebajatele ei õigusta EraKS § 5 lg-s 2 sätestatust kõrvalekaldumist ega

suurenda vastustaja kaalumisruumi ettekirjutuse tegemisel. HTM-i kaalutlusõigus ettekirjutuse

tegemisel oli sisuliselt vähenenud ühe valikuni, sest Gaia Kooli pidaja tegutses tegevusloata

piirkondades, kus on õigusaktidega selgelt kehtestatud loakohustus. Seetõttu ei oma määravat

tähtsust kaebajate ärakuulamisele tehtud etteheited. Vastustaja on varem Gaia Kooli pidaja

tähelepanu rikkumisele juhtinud ning selgitanud, et kool ei saa senisel viisil väljaspool Tallinna

asunud õppekeskustes tegutsemist jätkata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebajad esitas apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Kaebajad leiavad, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud EraKS § 5 lg 2 regulatsiooni.

Kaasaegsed infotehnoloogilised võimalused ja lahendused ei ole võrreldavad 2004. a lahendustega.

Samuti on olukorda oluliselt muutnud koroona haiguspuhang ning sellest tingitud vajadused ning

lahendused. Õppetöö läbiviimise piiramine vaid tegevusloas märgitud omavalitsusüksuse

haldusterritooriumiga

on

vastuolus

haridusvaldkonna

arengukavas

2021–2035

toodud

eesmärkidega. Kui tõlgendada EraKS § 5 lg 2 nii, et see ei välista tegevusloale märkimata kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil õppe andmist, on see nimetatud eesmärkidega paremini kooskõlas.

Teiseks jätab halduskohtu EraKS § 5 lg 2 antud tõlgendus kaebajad - so eelkõige lapsed - faktiliselt

väljapääsmatusse olukorda. Vastustaja ja halduskohus ei ole lähtunud laste parimatest huvidest.

Vastustaja ei ole kaalunud ega pakkunud ühtegi mõistlikku lahendust tekkinud olukorrale, jättes

kogu ebamõistlikult kiireloomulise õppekorralduse muutmise Gaia kooli ja vanemate kanda.

Juhul, kui MTÜ Gaia Hariduse Selts peab iga õppekeskuse avamiseks taotlema uut tegevusluba,

jääb ta vähemalt neljaks aastaks ilma tegevusloatoetuseta vastavate õppekeskuste osas tulenevalt .

EraKS § 223 lg 3 p 1 regulatsioonist.

Halduskohus on jätnud tuvastamata vastustaja põhjendamiskohustuse ja kaalutlusreeglite

rikkumise. Vastustaja jättis põhjendamata, miks õiendi täitmise tähtajaks määrati 1. september 2021.

Vastustaja on jätnud arvestama ettekirjutuse majanduslike ja sotsiaalsete mõjudega kaebajatele.

Vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust. Ärakuulamiskohustuse rikkumist ei saa õigustada sellega,

et mõned menetlusosalised võisid olla siiski ära kuulatud. Vastustaja valikudiskretsioon ei olnud

redutseerunud ühe valikuni. Isegi kui vastustajal oleks puudunud otsustusdiskretsioon, oli vastustala

eraldiseisev kohustus otsustada ja kaaluda seda, milliste tingimustega (sh millise tähtajaga) õiend

koostatakse.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja leiab, et EraKS § 5 lg 2 sõnastus on selge ja ühene. Säte on kooskõlas MSüS § 17 lg-ga

2, mille kohaselt, kui ning kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks

konkreetses tegevuspiirkonnas või kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond

või koht.

Karistusseadustiku § 372 lg 1 järgi tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on

nõutav, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Olukorras, kus

seadusandja on otsustanud tegevusloata tegevuse karistatavaks muuta, ei olnud vastustajal õigust

kaalutlusõiguse alusel seda ühelgi tingimusel lubada. ettekirjutus. Tegelikkuses ei oleks ettevõtja

tohtinud ka ettekirjutuse tegemise ning täitmise tähtaja saabumise vahel tegevusloata tegutseda,

kuid HTM otsustas talle siiski anda tähtaja, mis võimaldab tegevuse ümber korraldada. Seaduses

toodud tähtajad kooli tegevuse lõpetamiseks saavad kehtida vaid tegevusloa alusel õiguspäraselt

toimuvale tegevusele. Mitte mingil juhul ei olnud mõeldav, et ebaseaduslik tegevus jätkub ka uuel

õppeaastal.

Koolis toimus järelevalve tulemuste tutvustamine 29. aprillil 2021, kus osalesid nii pidaja, kooli kui

lastevanemate esindajad. Samal koosolekul selgitati ka, kuidas on võimalik korraldada õiguspäraselt

nende õpilaste õpet, kes õppisid tegevusloata õppekohtades. Järelevalvemenetlus oli igati

läbipaistev, sellesse kaasati ka lapsevanemad. Vestlused viidi läbi kõikide õppekohtade

lastevanemate esindajatega. Lisaks esitas vastustaja järelevalve õiendi eelnõu koolile ja selle

pidajale enne kinnitamist ülevaatamiseks, et nad saaksid sellesse teha kõik täiendused ja

parandused, mida nad vajalikuks pidasid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Halduskohus on selgitanud, miks MTÜ Gaia Hariduse Selts ei olnud õigustatud pidama kooli

õppekeskustes Harmis, Sakus ja Karulas ning õiguspärane on vastustaja ettekirjutus selle tegevuse

lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab

põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

12. Apellatsioonimenetluses leiavad kaebajad jätkuvalt, et EraKS § 5 lg-t 2 tuleb muutunud

ühiskonnakorralduse, laste parimate huvide ja haridusvaldkonna arengukava eesmärkide tõttu

tõlgendada selliselt, et kaebajale kooli pidamiseks Tallinnas linnas antud tegevusluba on piisav kooli

pidamiseks ka teiste omavalitsusüksuste territooriumil.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

13. Vaidlust ei ole, et tulenevalt EraKS § 2 lg-st 2 ja § 5 lg 1 p-st 1 on erakooli pidamine

loakohustuslik tegevus. EraKS § 5 lg 2 sätestab: „Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse õppetöö

läbiviimiseks tegevusloal märgitud õppekava alusel, haridustaseme piires ja omavalitsusüksuse

haldusterritooriumil“.

Halduskohus analüüsis normis sätestatud loa kehtivuse piiramist ühe omavalitsusüksuse

haldusterritooriumiga (halduskohtu otsuse p 10) ning järeldas, et sätte sõnastus langeb kokku

seadusandja eesmärgiga õigusnormi sellises sõnastuses kehtestamisel. Kaebajad ei ole halduskohtu

järeldust kahtluse alla seadnud, kuid leiavad, et sätte algsest kehtestamisest 2004. aastal möödunud

aja ja muutunud olude tõttu tuleks sätet tõlgendada laiendavalt käesoleval ajal. Seejuures vaatavad

aga kaebajad mööda loakohustusega majandustegevuse regulatsioonist tervikuna.

14. Seadusandja on selgesõnaliselt ette näinud, et loakohustuse korral peab isikul olema tegevusluba

enne majandustegevuse alustamist ning loa puudumisel on keelatud majandustegevust alustada

(MsÜS § 16 lg 2). Tegevusloa olemuseks ongi pädeva asutuse kinnitus, et isik võib loakohustusega

tegevusalal tegutseda ning täidab asjakohaseid majandustegevuse nõudeid. See moodustab

tegevusloa põhiregulatsiooni (MsÜS § 17 lg 2 ls 1). Sama sätte teise lause järgi, kui tegevusluba

antakse seaduses sätestatud juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub

tegevusloa põhiregulatsiooni ka tegevuspiirkond või -koht. Seega kui tegevusluba antakse

tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas, siis annab luba õigus alustada majandustegevust

selles piirkonnas ja keelatud on sama majandustegevuse alustamine väljaspool tegevusloas

määratud piirkonda.

15. Praegusele juhul ongi seadusega kehtestatud nii loakohustus vaidlusaluses majandustegevuse

valdkonnas (erakooli pidamine) kui ka see, et tegevusluba antakse erakooli pidamiseks loas

nimetatud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. MTÜ-l Gaia Hariduse Selts oli tegevusluba

erakooli pidamiseks Tallinna linnas. See luba andis õiguse pakkuda haridusteenust Tallinna linna

haldusterritooriumil. Loas nimetamata kohaliku omavalitsuse üksuste territooriumidel oli MTÜ-l

Gaia Hariduse Selts aga keelatud erakooli avada või pidada. Loakohustusega tegevusalal tegevust

alustades pidi kooli pidaja tegevusala reeglid endale selgeks tegema ja juhinduma neist oma

tegevuses. Ringkonnakohtu hinnangul on EraKS § 5 lg 2 regulatsioon piisavalt selge selleks, et

kooli pidaja pidi ka HMT selgitusteta mõistma, et tal on lubatud pidada kooli üksnes Tallinna linnas,

väljaspool Tallinna tegevuse alustamiseks tuli aga taotleda uus tegevusluba.

16. Kaebajate väited, et kooli pidamine Harmis, Sakus ja Karulas oli laste parimates huvides, vastab

praegusele ühiskonnakorraldusele ja on kooskõlas haridusvaldkonna arengukava eesmärkidega, ei

anna alust kohaldada seaduse selget normi vastuolus normi sõnastuse ja selle kehtestamisel taotletud

eesmärgiga. Ka kohus ei saa selget normi kohaldada vastuolus normi sõnastusega, lähtudes asja

lahendamisel poolte või enda väärtushinnangutest. Kui normi kohaldamine viib tulemuseni, mis

normi kohaldamise ajal kujunenud olukorras riivab ülemäärase intensiivsusega puudutatud isikute

õigusi, siis võib tekkida küsimus, kas norm on kooskõlas põhiseadusega. Normi kohaldamise üle

tekkinud vaidluse lahendamisel on kohtul võimalik tunnistada norm põhiseadusega vastuolus

olevaks, jätta norm kohaldamata ja saata asi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses normi põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

17. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus, et EraKS § 5 lg-s 2 sätestatud tegevuskoha piirang oleks

eesmärgipäratu ja selle kohaldamine viiks ebamõistliku tulemuseni. Põhihariduse tasemele on

koolide pidamine ja koolivõrgu korraldamine Eestis eelkõige kohalike omavalitsuste ülesanne (PGS

§ 7 lg 5). Seetõttu on mõistetav seadusandja valik anda ka erakoolidele tegevusluba kooli

pidamiseks konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil. See tagab suurema selguse selles, millised

koolid piirkonnas tegutsevad ja milline on vajadus koolikohtade osas, mille peab tagama kohaliku

omavalitsuse üksus. Vähetähtis ei ole siinjuures ka vastustaja poolt esile toodu, et koolitusloa

kehtivuse piiritlemine konkreetse omavalitsusüksuse haldusterritooriumiga on seotud nõuetele

vastava õppekvaliteedi (õppemateriaalne baas, õppejõud) tagamise vajadusega õppeasutuse igas

tegutsemiskohas. Koolitusloa taotlemisel esitatakse andmed õpperuumide (sh vastavus tervisekaitse

nõuetele) ja pedagoogide kohta selles piirkonnas. Uute õppekohtade avamisel teiste

omavalitsusüksuste territooriumil sellest tegevusloa andjat informeerimata, ei ole tagatud

haridusteenuse ühetaoline kvaliteet.

Ringkonnakohus nõustub, et nendel asjaoludel on tegusloa piiritlemine kohaliku omavalitsusüksuse

täpsusega eesmärgipärane ja vajalik. Ringkonnakohus ei näe muid meetmeid, mis oleks sama

tõhusad, kuid riivaks vähem kaebajate õigusi. Seetõttu ei ole põhjendatud põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamine EraKS § 5 lg 2 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate esile toodud ettekirjutuse täitmisega kaasnevad

negatiivsed tagajärjed põhjustatud eelkõige MTÜ Gaia Hariduse Selts enda õigusvastasest

tegevusest. EraKS § 23 lg 1 ja PGS § 84 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve läbiviimise ja selle raames

vaidlustatud ettekirjutuse tegemine on loakohustuse rikkumise tulemus. Ettekirjutusega kohustas

vastustaja MTÜ-d Gaia Hariduse Selts järgima tegevusloa nõudeid ja lõpetama tegevusloata tegevus

muudes kohaliku omavalitsuse üksustes. Selline kohustus oli MTÜ-l Gaia Hariduse Selts juba

vahetult seadusest tulenevalt. Seetõttu ei pannud HTM MTÜ-le Gaia Hariduse Selts uut kohustust,

vaid üksnes nõudis olemasolevast kohustusest kinnipidamist, andes selleks tähtaja. Kui MTÜ Gaia

Hariduse Selts ei oleks asunud pakkuma haridusteenust vastuolus talle väljastatud tegevusloaga ei

oleks kooli pidaja, lapsed ega nende vanemad sattunud olukorda, kus neil tuli suvevaheaja jooksul

kohaneda uue olukorraga ja leida võimalused laste hariduse jätkamiseks. Asjaolu, et MTÜ Gaia

Hariduse Selts jaoks võis olla majanduslikult soodsam mitte taotleda tegevusluba Harmis, Sakus ja

Karulas kooli pidamiseks, ei anna võimalust HTM-le jätta loakohustus jõustamata.

Kui vastustajale siinkohal midagi ette heita, siis tuleks küsida, kas HTM oleks juba varem pidanud

võtma samme MTÜ Gaia Hariduse Selts tegevusloata kooli pidamise lõpetamiseks Harmis, Sakus

ja Karulas. Kuid ka juhul, kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei saanud kaebajatel tekkida

sellest õiguspärast ootust, et tegevusloata kooli pidamine vastuolus EraKS § 5 lg-ga 2 oleks lubatav

ja jätkub selliselt määramata ajal. Õigusvastane halduspraktika ei anna alust nõuda sellise praktika

jätkumist.

19. Kaebajate väitel pidanuks HTM ettekirjutuse tegemisel valima erinevate meetmete vahel ning

esitama õiendis kaalutlused ja põhjendused, miks nõutakse just kooli pidamise lõpetamist Harmis,

Sakus ja Karulas. Samas ei ole kaebajad suutnud nimetada, millised muud meetmed võinuks

tegevusloata kooli pidamise tuvastamise korral kõne alla tulla. Ka ringkonnakohus ei oska

alternatiivseid meetmeid nimetada, pidades silmas, et MTÜ Gaia Hariduse Selts on väljendanud

soovimatust taotleda tegevusluba kooli pidamises jätkamiseks Harmis, Sakus ja Karulas ning teisalt

ei ole HTM-l õigust lubada kooli pidamist väljaspool tegevusloa põhiregulatsiooni. Seega ei olnud

vastustajal võimalik teha ettekirjutust tegevuse seadustamiseks. Seega oli vastustajal ettekirjutuse

tegemisel võimalik otsustada üksnes seda, milliseks tähtajaks nõuda õigusvastase tegevuse

lõpetamist.

20. Kaebajate hinnangul oli selleks määratud tähtaeg ebamõistlikult lühike ja järgida tulnuks PGS

§ 80 lg-s 3 sätestatud viiekuulist tähtaega. Ringkonnakohus ei jaga ka seda kaebajate seisukohta.

Vastustaja on põhjendatult märkinud, et EraKS § 24 ja PSG § 80 reguleerivad õiguspäraselt

tegutseva kooli lõpetamist ja on adresseeritud kooli pidajale. Õigusvastase õppetegevuse lõpetamist

EraKS § 24 ja PSG § 80 ei puuduta ega reguleeri seega ka HTM tegevust selleks ettekirjutuse

tegemisel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas oli MTÜ-l Gaia Hariduse Selts seadusest

tuleneva kohustus mitte pidada kooli kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus tal puudus

selleks tegevusluba. Seega pidanuks MTÜ Gaia Hariduse Selts õigusvastase tegevuse lõpetama

koheselt. Tegevuse lõpetamiseks tähtaja andmisega vastustaja seega pigem soodustas nii MTÜ-d

Gaia Hariduse Selts kui ka teisi puudutatud isikuid. Õiendis ei ole tähtaja määramist eraldi

põhjendatud, kuid Ringkonnakohtu hinnangul on veenev HTM-i kohtumenetluses antud selgitus, et

tähtaja määramisel 1. septembriks 2021 peeti silmas seda, et uue õppeaasta alguseks oleks leitud

õpilastele võimalused hariduse omandamise jätkamiseks ning õigusvastane haridusteenuse

osutamine ei kanduks järgmisse õppeaastasse. Ringkonnakohus arvestab vastustaja nende

selgitustega kui ettekirjutuse põhjendustega. Nendel asjaoludel on põhjendamatu kaebajate

seisukoht, et vastustaja on eksinud kaalutlusreeglite vastu ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel.

On selge, et HTM arvestas ettekirjutusest tulenevate negatiivsete tagajärgedega lastele ja nende

vanematele. Samas ei ole kaebajad nimetanud, milline tähtaeg MTÜ Gaia Hariduse Selts

õigusvastase tegevuse lõpetamiseks oleks nende õigusi vähem riivanud. Ettekirjutuse täitmise

tähtaja määramine aasta võrra hilisemaks tähendanuks sisuliselt koolide tegevusloata tegutsemise

lubamist, milleks vastustajal õigust ei olnud. Kooli tegevuse lõpetamine uue õppeaasta esimestel

kuudel, aga ilmselt ei saanud olla lastele ega nende vanematele leebem lahendus, kuna sundinuks

tegema ümberkorraldusi laste hariduse jätkamises vahetult õppeaasta sees.

21. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta selleski, et kaebuses esitatud tühistamisnõue

tuleks rahuldada ainuüksi ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu. Halduskohus möönis, et kuna

MTÜ Gaia Hariduse Selts suhtes toimunud järelevalvemenetluse võimalikuks tulemuseks oli ka

teistes omavalitsusüksuste haldusterritooriumitel asunud õppekeskustes õppe jätkamise lõpetamine,

pidanuks HTM lapsevanematele oma seisukohtade väljendamiseks tagama suuremad võimalused.

Samas on haldusmenetluses toimunud vestlused Harmi, Saku ja Karula õppekoha lastevanematega.

Ühes vastusega apellatsioonkaebusele esitas vastustaja Karula õppekoha lastevanematega 1. märtsil

2021 toimunud vestluse protokolli ja MTÜ-le Gaia Hariduse Selts 31. märtsil 2021. a tutvumiseks

ja ettepanekute tegemiseks saadetud järelevalve õiendi projekti, samuti sellele saadud vastuse.

Ringkonnakohus võtab nimetatud tõendid asja juurde, kuna neist nähtuvad asja lahendamisel

olulised asjaolud, mille tõendamise vajadus halduskohtu menetluse ajal ei olnud selge.

Tõenditest ilmneb, et lapsevanemad said esitada oma seisukohad vaidlusalustes õppekohtades õppe

korraldamise kvaliteedi ja vajalikkuse kohta. HTM oli vaidlusaluse õiendi koostamisel teadlik

sellest, et lapsevanemad on rahul õppeteenuse osutamisega Harmis, Sakus ja Karulas ning soovivad

õppe jätkumist neis kohtades. Teisalt tõepoolest ei ole lapsevanemad saanud tutvuda õiendi

projektiga ega esitada oma seisukohti ja vastuväiteid MTÜ-le Gaia Hariduse Selts kavandatud

ettekirjutusele jätkata õppeteenuse osutamist üksnes tegevusloas näidatud kohaliku omavalitsuse

üksuses. Kohtumenetluses ei ole aga ilmnenud väiteid ega põhjendusi, millega HTM ettekirjutuse

tegemisel pidanuks täiendavalt arvestama ja mida kaebajad ei saanud järelevalve õiendiga tutvumata

järelevalvemenetluses esitada. Seetõttu jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et

lapsevanematele ärakuulamiseks suuremate võimaluste tagamine ei saanud mõjutada asja

otsustamist. Vastavalt ei ole põhjendatud vaidlustatud haldusakti tühistamine ainuüksi võimaliku

menetlusliku minetuse tõttu ärakuulamisõiguse tagamisel.

Liiati on MTÜ Gaia Hariduse Selts saanud võimaluse tutvuda järelevalve õiendi projektiga, kuid ei

pidanud vajalikuks esitada vastuväiteid ettekirjutusele õppetöö jätkamiseks üksnes tegevusloas

nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuses ega teha märkusi ettekirjutuse täitmise tähtaja kohta.

22. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse

rahuldamata, leides, et vaidlustatud käskkiri ja järelevalve õiend on õiguspärased.

23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/