2-22-143792/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-143792

Tsiviilasi

I. OÜ hagi A. U. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

4752,77 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I. OÜ (registrikood xxxxxxxx; xxxxx xxx xx-xx, xxxxx

xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Julia Vaganova

(e-post

julia@capitalgate.ee)

Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; elu- ja asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. U.ilt (U.) hageja I. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 3525,81

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 160,74 eurot, kokku 3686,55 eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83% ulatuses A. U. ja 17%

ulatuses I. OÜ kanda.

4. Rahuldada I. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

5. Välja mõista kostjalt A. U.ilt hageja I. OÜ kasuks menetluskuludena 506,30 eurot.

6. Välja mõista A. U.ilt hageja I. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (506,30 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. I. OÜ (hageja) esitas 20. detsember 2022 A. U. (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõla 3915,18 eurot, intress 345,03 eurot ja seisuga 20.12.2022 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 178,49 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 12.10.2021 krediidiandjaga P. F. OÜ laenulepingu nr

ILC12102021/0064, millega on kostja saanud laenu summas 4000 eurot. Kostja kohustus maksma

ka intressi 29,88% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 2,49% kuus). Krediidi

tagasimakseperioodiks oli 72 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 annuiteetgraafiku alusel

iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 113,60 ja

71 x 120,03 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 474,19 eurot (dtl 54). Krediidiandja ütles

27.05.2022 lepingu üles. Nõue on loovutatud hagejale 26.07.2022.

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et enne laenulepingu

sõlmimist kontrollis laenuandja kostja krediidivõimelisust piisava põhjalikkusega ja jõudis

veendumusele, et laenulepingut tulenevate kohustuste täitmine on kostjale jõukohane. Laenuandja

kontrollis krediidivõtja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ning pensioniregistri ja

AS Creditinfo Eesti väljavõtte alusel.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja P. F. OÜ vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr ILC12102021/0064. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja P. F. OÜ vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. P. F. OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

8. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 407 lg 1

kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt

kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus

teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Võimalik oleks jätta hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima

2(5)

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse panga veebilehel,

milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Nimetatud laenutaotlust

kohtule esitatud ei ole. P. F. OÜ kontrollis kostja maksevõimet pensioniregistri alusel ning tegi ka

päringu maksehäirete kohta (dtl 33-34).

16. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad

saavad nähtuda just konto väljavõttelt.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale järelmaksu võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,88%

aastas (vt dtl 27). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

3(5)

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks

tahtlikult võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et krediidiandjal oleks kostja esitatud andmete suhtes

tekkinud kahtlusi või palunud kostjal andmeid täpsustada. Krediidiandja palus kostjal väidetavalt

täita laenutaotluse, kus pidid nähtuma andmed kostja sissetulekute, kohustuste ja püsikulude kohta.

Nimetatud taotlust kohtule esitatud ei ole. Krediidiandja on küll teinud pensioniregistrisse ja

maksehäirete kohta päringud, kuid kohus ei saa seda pidada piisavaks krediidivõime hindamiseks.

Seega ei olnud käesoleval juhul probleemiks mitte see, et kostja oleks esitanud valeandmeid või

varjanud olulisi andmeid, vaid see, et laenuandja ei ole täitnud enda vastutustundliku laenamise

põhimõttest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei veendunud ta laenusaaja võimekuses krediit ka

tegelikkuses tagasi maksta.

20. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti summas 4000 eurot, tagasimakseperioodiga

72 kuud, kohustusega tasuda alates 10.11.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu laenu põhiosast ja

intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas 1 x 113,60 ja 71 x 120,03 eurot.

21. Hageja on kinnitanud, et kostja tasus laenulepingu alusel hagejale kokku 474,19 eurot, millest

arvestas hageja 84,82 eurot põhivõla, 388,87 eurot intressi ja 0,50 eurot viiviste katteks (dtl 54).

22. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega

ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis on kostjal kohustus tasuda hagejale vaid

põhivõlgnevus, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Põhivõla suuruseks on 3525,81 eurot

(arvestusega, et kostja on tagasimakseid teinud summas 474,19 eurot). Nimetatud summa kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

23. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

24. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Hageja nõuab kostjalt viiviseid seadusjärgses määras.

25. Viivist tuleb arvutada perioodi 27.05.2022 – 20.12.2022 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kokku summas 160,74 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

27. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

4(5)

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

29. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 560 eurot ja õigusabikulust summas 192

eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

30. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

31. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (560 + 50) * 83% = 506,30 eurot.

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (506,30 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)