2-20-3865/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3865

Kohtuasi

Y hagi X vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3870 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Traat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus kuulata tunnistajana üle C.

2. Jätta

rahuldamata

Y

taotlus

võtta

asja

juurde

28. aprilli

2022.

a

menetlusdokumendi lisad 1 ja 2.

3. Jätta Harju Maakohtu 23. veebruari 2022. a otsus muutmata.

4. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-3865

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja) esitas 10. märtsil 2020 Harju Maakohtule hagi X vastu, paludes mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahjuhüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, samuti

seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase

tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras

viivisega menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 15. oktoobril 2019 oma Facebooki lehel postituse,

milles käsitles hageja ametist lahkumise teemat. Oma postituses avaldas kostja hageja kohta

järgmised faktiväited:

- hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis;

- hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega

võrreldes eeliseid;

- hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi).

- Sama postituse kommentaaride alal avaldas kostja hageja kohta veel järgmist:

- hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne;

- hageja esindas taksofirmat Q;

- hageja tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides;

- hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata;

- hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha;

- hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides;

- hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude kohta.

1.2. Esitatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega kahjustas kostja oluliselt hageja mainet.

Kostja Facebooki postitus oli suunatud piiranguta auditooriumile (global) ehk kõigile.

1.3. Kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele, kuna on selge, et kostja ei ole avaldatud

andmeid piisava hoolsusega kontrollinud. Avaldatud faktiväited sisaldavad endas

väärtusotsustust, mis on hageja au teotav.

1.4. Hageja on avalikkusele tuntud isik. Kostja avaldatud au teotavat teavet tuleb analüüsida

hageja suhtes avaldatu kontekstis. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited on pannud ohtu hageja

ametialased väljavaated ning võimaluse töötada talle kõige südamelähedasemal alal. Kostja

avaldatud laim ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele või inimeste

informeerimisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku vastu, eesmärgiga lõpetada

hageja väljavaated tulevikus sarnastel kõrget ametialast usaldusväärsust nõudvatel

positsioonidel töötamiseks. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude

avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli hagejale

haiget teha.

1.5. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju on

suur. Avaldatud teksti tuleb analüüsida hageja ümber tekitatud laimulaviini ja sõimu ning

2-20-3865

totaalse vääritimõistmise kontekstis. Tekstiga rünnati intensiivselt hageja isikut eesmärgiga

seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning teda alavääristada.

1.6. Hageja andis kostjale koheselt teada, et postitus kostja Facebook´i seinal on laimav ja

häiriv ning palus selle tunni aja jooksul kustutada. Kostja nägi hageja palvet laimav postitus

kustutada, kuid keeldus seda tegemast, öeldes „Ma ei kustuta siit midagi. Oli sinust väga rumal

seda paluda.“

1.7. Hageja töötab suhtekorraldajana ja negatiivne kuvand kahjustab hageja karjääri. Hageja

palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle mõistlikuks suuruseks

vähemalt 8000 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja faktiväited hageja kohta ei ole ebaõiged ja laimavad. Kostja ei ole hageja kohta

laimu levitanud.

2) Hageja ei ole seniajani täpselt aru saanud oma tegevusest ja selle võimalikest

tagajärgedest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri meedianõunikuna. Hageja on

hagiavalduses omaks võtnud, et temale kuuluv suhtekorraldusfirma OÜ W osutas

taksofirmale

Q

kommunikatsiooniteenust.

See

teenus

hõlmab

sotsiaalmeediakampaaniate

korraldamist,

klienditoe

eestikeelset

haldamist,

reklaamiagentuuridega koostöö tegemist jmt. Hageja ei eita seda fakti, et ta on seotud

OÜ-ga W. Hageja peaks olema kursis, et taksofirmat Q seostatakse julgeolekuohuga

(eelkõige võimalike klientide delikaatsete isikuandmete soovimatu lekkimisega) nii

Euroopa Liidus kui ka Eestis. Q tegevuse küsitav seaduslikkus on leidnud laialdast

avalikkuse tähelepanu. Kui sellisele ettevõttele nagu Q tehakse avalikku kampaaniat, sh

sotsiaalmeediakampaaniat, mille eesmärk on suurendada ettevõtte turuosa, suunates

võimalikult suurt osa inimestest pakutavat teenust tarbima, ei saa seda käsitleda

ministeeriumis

nõunikuna

töötavale

isikule

kuuluva

ettevõtte

tavapärase

majandustegevusena. Selline tegevus pälvib avalikkuse laialdast tähelepanu ning selle

osas ei esitata faktiväiteid ja/või ei anta hinnanguid.

3) Kostjale teadaolevalt lahkus hageja nõuniku ametist põhjusel, et tema tegevus ei

vastanud korruptsioonivastases seaduses nõutule. Hageja ei astunud vabatahtlikult ja

seaduse

nõudeid

järgides

tagasi

väliskaubandus-

ja

infotehnoloogiaministri

meedianõuniku kohalt isegi olukorras, kus talle otsesõnu selgitati tema tegevuse

vastuolu korruptsioonivastase seadusega. Hagejale kuuluva äriühingu OÜ W tegevus

oli otseselt seotud Q (äri)huvide esindamise-kaitsmisega Eestis. Hageja lahkus lõpuks

töölt ministri nõudmisel ning mh põhjusel, et ta ei olnud astunud tagasi nimetatud

äriühingu juhatusest ja/või ei astunud vabatahtlikult tagasi meedianõuniku kohalt.

Hageja tegeles oma põhitöö tegemise asemel ministeeriumis aktiivselt oma

suhtekorraldusettevõttele kontaktide loomisega.

4) Kui ministri nõunikule kuuluv ettevõte jääb avalikkusele silma sellega, et osutab

(ükskõik millist) teenust ettevõttele, mille tegevuse seaduslikkus on küsitav, ning mis

võib endast kujutada ohtu riigi julgeolekule, ei saa mõistlikult eeldada, et sellisele

tegevusele ei järgne negatiivsed avalikud kommentaarid, avalikkuse negatiivne

reaktsioon jms.

5) Kostja tegevuses rikkumisi ei esine. Kostja on esitanud faktiväiteid, aga ei ole andnud

sobimatuid väärtushinnanguid. Kostja kommnetaarides ei ole midagi meelevaldset,

2-20-3865

samuti ei ole need väljendusviisilt ebasündsad. Kostja ei ole hageja au teotanud. Kostja

ei ole hagejat laimanud. Sisuliselt on hageja ise tõendanud seda, et tema hagi on alusetu.

Hageja oli avalikus ametis, seega oli tema tegevus avalikkuse suurema tähelepanu all

ning kõike tema kohta kirjutatut ei saa võtta tema isikliku ründamisena. Ametniku, sh

nõuniku tegevust võib avalikkus kommenteerida, kui seda ei tehta solvavalt. Seega tuleb

hagi jätta rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 23. veebruari 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5500 eurot ning seadusjärgses määras viivise

kahjuhüvitiselt alates 10. märtsist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 15.oktoobril 2019 oma

Facebook´i lehel postituse, mille viimases lõigus avaldas kostja hageja hagiavalduses esitatud

teabe.

3.2. Maakohus analüüsis faktiväidet, et hageja on taksofirma Q ainuesindaja Eestis. Eestis on

registreeritud kaks äriühingut, mille (nüüdseks) kehtetutes ärinimedes oli kasutatud nime Q.

Hageja ei ole kummagi äriühingu juhatuse liige. Hageja osutas suhtekorraldusettevõte

Osaühing W kaudu taksofirmale Q kommunikatsioonialast teenust. Tegemist ei ole tegevusega,

mida saaks samastada või võrrelda juhatuse liikme tegevusega. Hagejale kuuluv ettevõte ei

esindanud Q mitte üheski võlaõiguslikus suhtes kolmandate isikutega.

3.3. Olukorras, kus hageja osutas Q-le endale kuulunud kommunikatsiooniettevõtte kaudu

teenust ja esindas äriühingut kommunikatsiooniteenuse pakkujana avalikkuse või kolmandate

isikute ees, võib teda pidada piiratud ulatuses Q esindajaks. See ei tähenda, et ta oli seaduslik

esindaja või allkirjaõiguslik esindaja tehingute mõttes, vaid esindajana üldises mõttes –

esindades äriühingu huve ja seisukohti. Seega väide, et hageja esindas taksofirmat Q, on tõene.

Kuid tõendamata on see, et hageja oli Q ainuesindaja Eestis. Järelikult tuleb kostja avaldatud

faktiväide selles osas ebaõigeks lugeda. Hageja seostamine taksofirma esindamisega ei ole

iseenesest au teotav. Kuna hageja ei ole esitanud ebaõigete andmete ümberlükkamise või

kustutamise nõuet, vaid ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ei anna ebaõige (kuid

mitte au teotava) faktiväite avaldamine hagejale õigust nõuda kahju hüvitamist.

3.4. Teiseks analüüsis maakohus järgmist väidet: hageja kasutas oma nõuniku ametikohta ja

võimalusi, et luua taksofirmale Q teiste firmadega võrreldes eeliseid (hagi p 1.2.); hageja

tegutses nõunikuna taksofirma Q huvides (hagi p 2.3.).

Kostja väiteid saab mõista selliselt, et hageja on kasutanud talle antud volitusi ja pädevust ning

mõjuvõimuga kaubelnud või püüdnud saavutada taksofirma Q hüvedega seotud eelise. Sellist

käitumist käsitatakse ebaeetilise ja taunitavana, osadel juhtudel ka süüteo mõttes karistatavana.

Seega on tegu au teotavate faktiväidetega. Asjas ei ole tõendatud, et hagejal oli keeld omada

ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või äriühingu kaudu teenuseid osutada. Seega ei

saa hagejale olla etteheidetav ametnikuna töötamise ajal suhtekorraldusettevõtte omamine ega

oma selle kaudu Q-le teenuse osutamine. Asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõunikuna

töötamisega seoses tegutsenud Q huvides või oleks kasutanud oma ametikohta Q-le eeliste

loomiseks. Seega on need au teotavad väited ebaõiged.

3.5. Maakohus analüüsis väiteid: hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne (lõhnas

tugevalt korruptiivsuse järgi) (hagi p 1.3.); hageja tegevus nõuniku ametikohal oli korruptiivne

(hagi p 2.1.); hageja tegevus oli piisav, et kapo oleks võinud teda uurima hakata (hagi p 2.4.);

hageja korruptiivne tegevus algas pärast seda, kui klient sai endale nõuniku koha (hagi p 2.5.).

2-20-3865

Kuna seadusest ei tulene keeldu omada ametnikuna töötamise ajal osalust äriühingus või

äriühingu kaudu teenuseid osutada, siis ei ole hagejale etteheidetav samaaegselt ametnikuna

töötamine ja Q-le teenuse osutamine läbi oma ettevõtte. Korruptsioon tähendab ametiseisundi

kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Kostja ei ole tõendanud enda avaldatud andmete

tegelikkusele vastavust. Kohus ei ole hagejat süüdi mõistnud mistahes kuriteos. Kostja ei ole

välja toonud ega tõendanud, milles hageja korruptiivne tegevus seisnes. Tõendamata on väide,

nagu oleks hageja tegevus piisav, et Kaitsepolitsei (KAPO) oleks võinud teda uurida. Seega on

need väited ebaõiged.

3.6. Kostja järgmise väite: hageja tegutses nõunikuametis iseenda huvides (hagi p 2.6.) osas

leidis maakohus järgmist. See väide on kolmandale objektiivsele kõrvalseisjale mõistetav kui

„lõi nõunikuametis endale eeliseid“ või „eelistas nõunikuametis teistele huvidele enda omi“.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kuidagi eelistanud nõunikuametis enda huve

teiste huvidele või loonud endale või endaga seotud isikutele ebaausaid eeliseid. Kuna kostja ei

ole enda esitatud andmete tegelikkusele vastavust põhistanud (faktiväidetega sisustanud) ega

tõendanud, on need väited ebaõiged.

3.7. Kostja avaldas Facebook’is: hageja teadlikult valetas oma töösuhte lõpetamise asjaolude

kohta. Maakohus kvalifitseeris selle kostja väite väärtushinnanguks. Facebook´is postituse, sh

kommentaari, avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks

isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047

tähenduses. Vaidlust ei ole, et viidatud väärtushinnangu puudutas hagejat ja tema tegevust.

3.7.1. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väljend „teadlikult

valetama“ on mõistlikule isikule tajutav kui ebaeetiliselt ja ebaausalt käitumine. Seega on see

väljend on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Järelikult on hinnang hageja au teotav.

Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või

ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult

põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud,

millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma

väljendusviisi tõttu; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st

avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Kostja

avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu. See on kujundatud ilma põhjenduseta või

ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et

hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane.

3.8. Praegusel juhul rikuti ebaõigete au teotavate faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu

avaldamisega hageja õigusi ning seega tuleb sõnavabadusse sekkuda. Kostja väljendatu solvas

ja diskrediteeris hagejat avalikkuse silmis. Hageja õigus au kaitsele kaalub üles kostja õiguse

sõnavabadusele väidete avaldamisel.

3.9. Kostja ei kontrollinud enda avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Kostja on ebaõigete

andmete avaldamisega hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane. Teo

õigusvastasus on seda suurem, et kostjale oli hästi teada hageja kui avalikkusele tuntud isiku

tegutsemine kommunikatsiooniettevõttes, kus ta ise peab suutma oma klientidest head kuvandit

luua. Samuti oli kostjale teada asjaolu, et hageja oli aktiivne avalikkuses sõnavõtja

korruptsiooni teemal ning on oma karjääri jooksul tähelepanu juhtinud mitmele korruptsiooniga

seotud probleemile.

3.10. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ega tõendatud. Maakohus leidis, et

hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos kostja teo ja hagejale

põhjustatud kahju vahel.

2-20-3865

3.11. Hageja oli ministri nõunikuna avaliku elu tegelane. Sellele vaatamata on kostja avaldatud

au teotavad ebaõiged faktiväited ja hinnang sedavõrd au teotavad, et ka avaliku elu tegelane ei

pea selliseid väiteid ega hinnanguid taluma. Kostja põhjustas hagejale ebaõigete faktiväidete ja

väärtushinnangu avaldamisega märkimisväärse moraalse kahju. Hageja kui suhtekorraldajana

töötava inimese avalik negatiivne kuvand tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning

võimalik, et ka klientide kaotust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi kostja avaldatu tõttu

hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt ja ebaeetiliselt käituvast inimesest. Samuti

nimetas kostja põhjendamatult hageja tegevust korruptiivseks, mis tähendab talle sisuliselt

kuritegude toimepaneku omistamist, mis toob kahtlemata kaasa isiku ja tema tegude

hukkamõistu. Kostja rikkumine oli jätkuv, kuna ta esitas vabanduse asemel uusi hagejat

naeruvääristavaid ja tema au teotavaid kommentaare.

3.12. Maakohus leidis, et kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel oluline ka see, et kostja

suhtumine oma teosse on olnud ükskõikne, ta ei ole enda rikkumist mõistnud. Kostja ei ole

avaldatut kustutanud, vaid jätkas hageja naeruvääristamist. See suurendab kostja teo

õigusvastasust ning tema süüd. Neil põhjustel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks

välja tavapärasest suurem hüvitis. Kuna praeguses asjas esinevad raskendavad asjaolud, mis

tingivad kahju välja mõistmise keskmisest suuremas ulatuses, mõistis maakohus kostja

hilisemat käitumist ja teosse suhtumist arvestades kostjalt hageja kasuks välja keskmisest

umbes kaks korda suurema hüvitise, s.o 5500 eurot.

3.13. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise põhivõlalt (5500

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. märtsist 2020 (hagi esitamine)

kuni põhivõla kohase tasumiseni.

3.14. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5. Kostja leiab, et maakohtu põhjendused ja otsuse arutluskäik on väär. Väär on maakohtu

seisukoht, et samaaegselt ametnikuna töötamine ja taksoettevõtte Q huvide esindamine ei ole

taunitav. Q tegevus on keelustatud mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning Q tegevuse

keelustamine kogu Euroopa Liidu territooriumil on endiselt päevakorras. Q oht nii Eesti

Vabariigi kui ka maailma julgeolekule laiemalt oli avalikult teada ka varem.

6. Hageja on avaliku elu tegelane, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla.

Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju

üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel

põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Hageja pidi

arvestama, et avalikkus võib tema tegevust põhjendatult kritiseerida .

7. Kostja avaldatu ei olnud vulgaarne ning jäi põhiseadusliku sõnavabadusõigusepiiridesse.

Väljendusvabaduse kaitse ei laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu

heasoovlikult või käsitletakse mitteründavatena, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis

ründab, šokeerib ja häirib (vt PS kommenteeritud väljaanne, § 45, p 11; EIKo 07.12.1976 nr

5493/72, Handyside vs. Ühendkuningriik). Väärtushinnang loetakse põhjendatuks, kui see ei

ole pelgalt spekulatiivne, vaid sellise andmiseks on olemas üldine (objektiivne) faktiline baas,

mille põhjal erinevad inimesed võivad teha erinevaid järeldusi (vt EIKo 24.02.1997 nr

19983/92, De Haes ja Gijsels vs. Belgia).

2-20-3865

8. Kostja väide hageja korruptiivsuse kohta ei ole esitatud kategoorilise väitena, vaid sulgudes

on kostja lisanud, et hageja tegevus lõhnas tugevalt korruptsiooni järele. Ka väide, et hageja

tegevus oli piisav, et KAPO oleks võinud seda uurima hakata, on oletuslik. KAPO võib uurida

kõikide äriühingute ja isikute tegevust, kelle suhtes tekib mingigi kahtlus ohust ühiskondlikule

julgeolekule.

9. Tõsiseltvõetav ei ole maakohtu seisukoht, et isikul, kes on avalikus ametis olles samaaegselt

tunnistanud oma ettevõte seotust Q-le teenuse osutamisega, on ühiskonnas läbinisti aus ja

eetiline kuvand, mida kostja kommentaarid on eriti kahjustanud.

10. Maakohus eksis oluliselt, kui leidis, et hüvitise väljamõistmisel esindavad raskendavad

asjaolud.

Vastustaja seisukoht

11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta kostja

kanda.

13. Kolleegium lahendab esmalt poolte taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning uute tõendite

vastu võtmiseks.

13.1. Kostja taotlus kuulata tunnistajana üle C tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leiab, et

maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse rahuldamata ja seega ei ole asjas menetlusnormide

rikkumist, mis lubaks TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi taotluse apellatsioonimenetluses rahuldada.

13.1.1. Harju Maakohtu 16.. aprilli 2021. a määrusega jäeti kostja taotlus tunnistaja C

ülekuulamiseks käiguta ja anti tähtaeg taotluse täpsustamiseks kuni 21. aprillini 2021. Kostja

täpsustas oma taotlust 21. aprillil 2021. Kolleegium leiab, et maakohus jättis kostja täpsustatud

taotluse põhjendatult oma 18. novembri 2021. a määrusega rahuldamata. Maakohus leidis

põhjendatult, et kostja ei esitanud seoses tunnistaja ülekuulamise taotlusega ühtegi asjakohast

faktiväidet TsMS § 238 lg 1 järgi.

13.1.2. Seoses tunnistaja üle kuulamata jätmisega ei ole enam asjakohane hageja taotlus võtta

vastu 28. aprillil 2022 apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid, mis on esitatud tunnistaja

usaldusväärsuse vaidlustamiseks. Kolleegium jätab hageja vastava taotluse rahuldamata.

14. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

15. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Praeguse vaidluse lahendamisel on oluline märkida, et kostja tuletas kõik oma etteheited

hagejale sellest, et ajal, mil hageja oli ministri nõunik, kuulus talle suhtekorraldusfirma OÜ W,

mis osutas taksofirmale Q kommunikatsiooniteenust. Kostja ei toonud ei postituses ega

apellatsioonkaebuses täpsemalt esile, milles seisnes kahe positsiooni huvide konflikt, ega

esitanud üheselt mõistetavaid asjaolusid, kuidas suhtekorraldusettevõtte omamine kahjustas

ministeeriumi huve.

16.1. Hageja õigusest sõnavabaduselt ei tulene õigust esitada asjaoludega seostamata süüdistusi

ebaeetilise ja korruptiivse käitumise kohta. Väljendusvabadusele (sõnavabadusele) vastandub

isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid, sh õigus aule ja

heale nimele (RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 14).

2-20-3865

16.2. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites kujundanud kriteeriumid, mida

tuleb sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel arvestada. Need on: avaldatud

materjali panus üldist huvi pakkuvasse debatti; puudutatud isiku tuntus, staatus, avaldatud

teema kaalukus ja aktuaalsus; puudutatud isiku akuutne ja varasem käitumine; teabe hankimise

viis ja teabe tõeväärsus; materjali sisu, vorm ja tagajärjed ning avaliku võimu reaktsiooni

(karistuse) raskus. Konfliktolukordade lahendamine eeldab põrkuvate huvide igakülgset ja

veenvat kaalumist (vt nt EIKo 48311/10, Axel Springer AG vs. Saksamaa (nr 2), 10.07.2014)

ja EIKo 40660/08 ja 60641/08, Von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), 07.02.2012).

16.3. Kostja avaldatud konkretiseerimata süüdistused ei panustanud arvestataval määral üldist

huvi pakkuvasse debatti muuhulgas seetõttu, et need olid üldised ning asjaoludega seostamata.

Väidete esitamise üldine laad viitab, et nende väidete mõju oli üksnes hageja maine

kahjustamine, mitte panustamine debatti selle üle, kas hageja sai ja võis mõjutada ministeeriumi

tegema Q ettevõttele kasulikke otsuseid. Maakohus on õigesti leidnud, et üksnes hageja kahe

positsiooni üheaegsest esinemisest ei saa mõistlik kõrvalseisja järeldada, et hageja tegevus on

„korruptiivne“ või et ta tegutses oma ametikohal „iseenda huvides“.

16.4. Kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel tuleb mh arvestada, kas hageja oli

avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem (RKTKo

nr 3-2-1-123-97 ja nr 3-2-1-24-15, p 14). Avalikkuse huvides ja seega ka VÕS § 1046 lg 2

mõttes ei saa olla õiguspärane avaliku elu tegelase (aga ka muu isiku) au teotamine valeandmete

teadliku avaldamise teel (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 14).

16.5. Praegusel juhul oli hageja avaldamise ajal küll avaliku elu tegelane, kuid üksnes piiratud

ulatuses. Hageja ei olnud aktiivne poliitik ega esinenud ise avaldustega, vaid töötas ministri

nõunikuna. Seega tuleb väljendusvabaduse ja isiklike õiguste kaitse tasakaalustamisel

arvestada, et hagejalt ei saa eeldada sellise lauskriitika talumist, nagu aktiivselt poliitikult.

17. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus jättis arvestamata, et kostja väited (mh

sulgudes olev täiend „lõhnas tugevalt korruptiivsuse järgi“) ei olnud kategoorilised. Maakohus

sisustas esitatud väited nii, nagu neid võis mõista keskmine lugeja. Kostja viide, et KAPO võib

uurida iga isikut, üksnes moonutab esitatud väite sisu.

18. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole au teotamise eest hüvitise välja mõistmisel

diskretsioonipiire ületanud ega teinud diskretsiooni rakendamisel kaalumisvigu.

18.1. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks

tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu

ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13). Lisaks sätestab kohtu

kaalutlusõiguse ka VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samuti arvestatakse VÕS § 134 lg

5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, 2-

15-16007, p 18; RKTKo 01.02.2017, 3-2-1-142-16, p 15; RKTKo 15.12.2016, . 3-2-1-127-16,

p 19).

18.2. Maakohus arvestas põhjendatult hüvitise suuruse määramisel, et pärast hagejalt

pretensiooni saamist jätkas kostja au teotavate väidete avaldamist ja hageja naeruvääristamist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg

4 järgi ka ringkonnakohus.

2-20-3865

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

(allkirjastatud digitaalselt)