2-21-19189/37 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada Exxx Kxxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest Exxx Kxxxxxxx (pankrotis)
Legislator headnote
AI generated2-21-19189/37 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Lõpetada Exxx Kxxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest Exxx Kxxxxxxx (pankrotis)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-21-19189
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04. 2023. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-19189
Tsiviilasi
Exxx Kxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri
tasu määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamise otsustamine
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
võlgnik: Exxx Kxxxxxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx;
elukoht:
xxxxxxxx,
xxxxxxxxxxx
linn;
e-post:
xxxxxxxxxxxxxx@gmail.com);
pankrotihaldur: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK; Väike-
Ameerika
8-203,
10129
Tallinn;
7383;
lyy.myyrsoo@mail.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
20.04.2021
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Exxx Kxxxxxxx (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu
pärast pankroti välja kuulutamist.
2. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest Exxx Kxxxxxxx (pankrotis)
pankrotimenetluses.
3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:
Jrk
nr
Võlausaldaja nimi,
isiku/registrikood
Nõude
suurus (€)
Jaotis
(%)
Andmed võlausaldajatele väljamaksete
tegemiseks
Põlva kohtutäitur Aive Kolsar
(47506036523)
450,00 €
2,07%
EE911010010124098017
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx)
PlusPlus Capital AS
(11919806)
1043,58 €
4,81%
EE082200221053320710
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Viitenumber: 24583671
Tartu kohtutäitur Jane
Rumjantseva (47108102747)
453,00 €
2,09%
EE102200221016601227 või
EE032200221016601159
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Eesti Vabariik Maksu- ja
Tolliameti kaudu (70000349)
5100,61 €
23,51%
EE522200221013264447 või
EE351010052031000004
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Viitenumber: 03490895
Themis Õigusbüroo OÜ
(12803543)
3908,45 €
18,01%
EE442200221061439253 või
EE731010220240584224
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx)
HxxxxxKxxxxxx
(6xxxxxxxxxx)
10 466,56 € 48,24%
Saaja: Kxxxxx Pxxxxs
EE307700771003048819
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ikxxxxxxxxxxxx)
Aktiva Finants OÜ
(10746479)
275,65 €
1,27%
Saaja: Julianus Inkasso OÜ
EE147700771000526428
Selgitus: Exxx Kxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Kokku: 21 697,85 €
100%
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus osaliselt ja määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 735
eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 147 eurot, kokku seega 882 eurot, ja mõista tasu
välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sentire MK.
5. Pankrotihalduri tasu summas 882 eurot, sh käibemaks 147 eurot, tasuda kohtu deposiitarvele
Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.12.2021 ja 22.03.2022 tasutud summast OÜ Sentire MK
arveldusarvele nr EE452200221011718199.
6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.12.2021 ja 22.03.2022
kohtu deposiitkontole tasutud summa arvel pankrotihalduri tasu katteks 882 eurot, sh käibemaks
147 eurot, OÜ Sentire MK (registrikood 10539935) arveldusarvele EE452200221011718199
selgitusega „Exxx Kxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri tasu“.
7. Kanda Themis Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE731010220240584224 tema poolt
22.12.2021 ja 22.03.2022 kohtu tagatiste kontole tasutud summade jääk 420 eurot, märkides
selgituseks „menetluskulude tagastamine, tsiviilasi nr 2-21-19189“.
8. Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulud summas 501,55 eurot tasuda pankrotivara arvel.
9. Algatada Exxx Kxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise
menetlus.
Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise
avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise,
otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast
kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus
kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
10. Jätta Exxx Kxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada
Exxx Kxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx linn; e-post:
ixxxxxxxxxxxxxxgmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
11. Usaldusisikul (Exxx Kxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või
teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning
ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele
üks kord aastas (iga aasta 20. aprillil).
12. Exxx Kxxxxxxxx esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama
vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes
ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes
raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada
hiljemalt 30. oktoobril 2023. a, järgnev 30. aprillil 2024. a jne. Iga aasta 15. märtsiks esitatav
aruanne peab sisaldama andmeid võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
13. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised
(PankrS § 173):
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei
ole, siis seda otsima.
Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha
vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel
teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude
maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui
see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725,00 eurot) suurust
või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude
pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule
rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku
sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik
elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%
sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile
mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.
TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud
peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse
tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus
ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja
arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis;
vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud
ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise
toetus.
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131
pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47
lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses
ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS §
47 lg 4).
14. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja
pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni viienda ja
seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee).
15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates
võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada
võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg
1, 2, § 171 lg 4).
Asjaolud
1. Tartu Maakohus kuulutas 30.03.2022. a määrusega välja Exxx Kxxxxxxx pankroti ja nimetas
pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
2. Pankrotihaldur esitas 04.08.2022. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
3. Tartu Maakohtu 06.09.2022. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
4. 31.01.2023. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1. Lõpetada Exxx Kxxxxxxx
(Kxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole
piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks; 2. Kinnitada pankrotihalduri Ly
Müürsoo töötasuks 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks 264,50 eurot, kokku 1587,00 eurot
(üks tuhat viissada kaheksakümmend seitse) eurot ja mõista see välja OÜ-le Sentire MK (reg.kood
10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu
pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb; 3. Halduri tasust 501,55 eurot koos käibemaksuga palun
välja mõista pankrotivara arvelt; 4. Halduri tasust 1085,45 eurot koos käibemaksuga palun välja
mõista pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt 22.03.2022.a. kohtu
deposiitkontole tasutud summadest OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr
EE452200221011718199 Swedbank AS-s); 5. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood 46208220284)
ExxxxKxxxxxxxxpankrotihalduri kohustustest; 6. Otsustada ExxxxKxxxxxxx kohustustest
vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada
xxxxxxxxxxxxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi; 7. Edastada kohtulahend pärast
jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamaksete tegemiseks OÜ-le Sentire MK ja ärikeelu
eemaldamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
5. Kohus avaldas 02.02.2023. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või
kolmandal isikul on võimalus ExxxxKxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise
vältimiseks hiljemalt 12.02.2023. a maksta kohtu deposiiti 1800 eurot. Kohtu deposiiti ei ole
määratud summat tähtaegselt tasutud.
6. Kohus kuulas ExxxxKxxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja
kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Exxx Kxxxxxx avaldas, et on valmis ise
täitma usaldusisiku kohustusi.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
7. Exxx Kxxxxxx omab alljärgnevates pankades järgmisi arvelduskontosid
• Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE082200221022346864, mille jääk oli 3,84 eurot.;
• AS-is SEB Pank arvelduskontot nr EE271010011836865223, mille saldo oli 0,00 eurot.
8. Vastavalt ExxxxKxxxxxxx sooviavaldusele lubas haldur Exxx Kxxxxxxxx kastutada
arvelduskontot AS-s SEB Pank.
9. Exxx Kxxxxxx informeeris haldurit selles, et asus tööle RMC Ehitus OÜ-s. Nähtuvalt maksu- ja
Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele on RMC Ehitus OÜ maksnud Exxx
Kxxxxxxxxxxtöötasu 2022. a juunis ja oktoobris. Töötasust on pankrotivarasse laekunud 497,71
eurot.
10. Tulenevalt eeltoodust on pankrotivaras kokku 501,55 eurot.
Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta
11. Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 798
eurot koos käibemaksuga, mis on tasutud Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole
tasutud rahaliste vahendite arvelt, kuid mis on PankrS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1 p 6 alusel
pankrotimenetluse kulud (alus: Tartu Maakohtu 30.03.2022. a määrus);
12. Pankrotihalduri arvestatav tasu:
PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud
käibemaks. Kui Haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.
Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on
käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest,
samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud
rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri
kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti
väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
Kuna käesolevas menetluses olnud vara maht on väike, haldur ei ole esitanud vara tagasivõitmise
või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS §
65 lg 11 ja lg 12.
PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike
11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus
halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel.
PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle
maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel
üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on
tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri
taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes
1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.
Kuna Exxx Kxxxxxxx pankrot kuulutati välja 2022. aastal, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud
alampalk oli 654 eurot, siis PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär
130,80 eurot.
13. Haldur on Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 115 eurot
tunnis:
1. Teadete koostamine ja saatmine 14-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja
võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, teate ja taotlused täitemenetluste
lõpetamiseks koostamine ja saatmine 6-le kohtutäiturile, teadete saatmine pankroti
väljakuulutamise kohta Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank, avalduse koostamine ja
saatmine AS-i SEB Pank arvelduskonto ja arvelduskonto juurde väljastatud deebetkaardi
blokeeringust vabastamiseks; avalduste koostamine ja saatmine tööandjale (RMC Ehitus
OÜ-le) ja Eesti Haigekassasse, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja
Tolliametisse, võlausaldajatele kaaskirja koostamine ja saatmine võlausaldajate esialgse
nimekirja edastamiseks; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja
andmine ja saatmine (kõik kokku 9 dokumenti): kokku 2 tundi, s.o. 2 x 115 eurot = 230
eurot;
2. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja
koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku
protokolli koostamine: kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 115 eurot = 172,50 eurot;
3. Ettekande koostamine pankrotivara kohta PankrS § 132 lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x
115 eurot = 57,50 eurot;
4. Nõudeavalduste (7 nõudeavaldust) ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste
kontroll: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
5. Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga
tutvumise võimaluse kohta: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
6. Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks
koostamine ja kohtule esitamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 115 eurot = 115,00 eurot;
7. Lõpparuande koostamine: 3 tundi, s.o. 3 x 115 eurot = 354 eurot;
8. Korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega: kokku 0,5 tund,
s.o. 0,5 x 115 = 57,50 eurot;
9. Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 115 eurot =
57,50 eurot;
10. Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 115 eurot = 57,50 eurot.
Kokku on haldur kulutanud Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 115 eurot
tunnis, seega tasu kokku 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks 264,50 eurot, kokku 1587,00
eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid.
Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur
tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes.
14. Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed on kokku 2385,00 eurot koos
käibemaksuga, millest 798 eurot koos käibemaksuga on tasutud Themis Õigusbüroo OÜ poolt
kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt ja 1587 eurot on haldurile hüvitamata.
15. Pankrotimenetluse kulude hüvitamata osast (halduri tasust) 501,55 eurot koos käibemaksuga saab
katta pankrotivara arvel ja 1085,45 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu
haldurile hüvitamata.
16. Kohus on 30.03.2022. a määrusega määranud Themis õigusbüroo OÜ menetluskulud summas
1830 eurot (s.h tasutud riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 230 eurot ja deposiiti tasutud 1300
eurot) väljamaksmisele pankrotivarast PankrS § 146 alusel.
17. Kuigi mõlemad nimetatud summad on PankrS § 146 lg 1 ja § 150 lg 1 p 6 alusel pankrotimenetluse
kulud, kuid Themis Õigusbüroo OÜ on Tartu Maakohtu 30.03.2022. a määrusega väljamõistetud
summa 1830 eurot kajastanud oma nõudeavalduses ja kohus on selle nõudega arvestanud jaotise
määramisel, mistõttu on haldur seisukohal, et nimetatud summat ei saa kajastada kahel korral.
18. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole,
samuti ei ole võlgnikule makstud elatist.
Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa
19. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta
20. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta
21. Müümata pankrotivaraks on OÜ Nxxxxxxxxx (rk 14792950). Osaühing on registreeritud Tartu
maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris 30.09.2018. a. Äriühing ei ole esitanud
registripidajale majandusaasta aruandeid mitteühegi majandusaasta kohta, registripidaja on
äriühingule teinud kustutamishoiatuse ja äriühingul on võlg vähemalt 200 eurot sunnirahana.
Seega kõike kogumis hinnates asub pankrotihaldur seisukohale, et tegemist ei ole likviidse
varaga.
22. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel
23. Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud likviidset vara, mida haldur oleks saanud müüa.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud
24. II järgu nõuded:
Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 450,00 eurot;
PlusPlus Capital AS 1043,58 eurot;
Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva 453,00 eurot;
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5100,61 eurot;
Themis Õigusbüroo OÜ 5738,45 eurot;
Hxxxx Kxxxxxx 10466,56 eurot;
Aktiva Finants OÜ 275,65 eurot.
25. III järgu nõudeid ei esitatud.
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,
mida haldur kavatseb veel esitada
26. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.
Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused
27. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud
28. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on
jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud
määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva
seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet
tunnustanud.
29. Exxx Kxxxxxx ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele
vastuväiteid esitanud.
Maksejõuetuse tekkimise põhjus
30. Vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset
sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta.
31. Seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteo tunnusega tegu.
Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes
32. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud
juhul või lõpparuande kinnitamisel.
33. Pankrotihaldurile ei ole teada, kas Exxx Kxxxxxx on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest
vabastamiseks, kuid PankrS § 171 lg 1 kohaselt saab ta seda teha koos halduri poolt käesoleva
taotlused esitamisega.
34. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja,
kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
35. Nähtuvalt Maksu ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele on Exxx Kxxxxxx
saanud 2022. a maksustatavat tulu RMC Ehitus OÜ-st juunis ja oktoobris, teistel kuudel
väljamakseid tehtud ei ole.
36. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva
seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
37. Haldur kutsus 05.12.2022. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja,
koha ja päevakorra 1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise
otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel kohta oli avaldatud
elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2022. a, kuid ükski võlausaldaja
koosolekust osa ei võtnud.
38. Sellest saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku
nimetamise kohta.
39. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku
määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik
suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku
ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi
täidab.
40. PankrS § 176 lg 1 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või
vanemale elatise maksmise kohustused.
41. Hxxxx Kxxxxxxx nõude aluseks on elatise nõue.
42. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti nõudest kokku 5100,61 eurot 3570,01 eurot moodustab
elatisabi ja 1530,60 eurot menetluskulude hüvitised.
Kohtu põhjendused ja järeldused
Pankrotimenetluse lõpetamine
43. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul
pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste
ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub
pankrotihaldur Ly Müürsooga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse
kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning
ExxxxKxxxxxxx (pankrotis)
pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
44. Kohus avaldas 02.02.2023. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal
või kolmandal isikul on võimalus Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
maksta hiljemalt 12.02.2023. a kohtu deposiiti 1800,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud
summat tasutud. Seega leiab kohus, et Exxx Kxxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb
lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
45. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise
põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on
esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
46. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja
võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi
maksta. Seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteo tunnusega tegu. Kohus palus
pankrotihalduril kohtule teatada asjaolud, mille alusel on pankrotihaldur eelmärgitud järeldusele
jõudnud ja kas pankrotihaldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks.
Pankrotihaldur teatas kohtule, et pankrotihaldur on ekslikult maksejõuetuse põhjuse lõppu
märkinud, et seega on maksejõuetuse üheks põhjuseks kuriteotunnusega tegu. Õige sõnastus on:
Seega on maksejõuetuse muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Haldur selgitas oma seisukohta
järgnevaga. Haldur tuvastas teises pankrotimenetluses (ts.asi nr 2-21-13989), et võlgnik on
halduri arvates viinud laenuandjaid ja kaupade järelmaksuga müünud äriühinguid eksitusse, kuna
võlgniku sissetulek oli laene võttes ja kaupade ostmiseks järelmaksulepingud sõlmides Vabariigi
Valitsuse kehtestatud alampalga lähedane, mistõttu esitas haldur 22.07.2022. a Lääne
Ringkonnaprokuratuuri kuriteoteate, milles palus alustada ts.asjas 2-21-13989 võlgniku suhtes
kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 1, § 209 lg 1, § 384 lg 1 tunnustel. Lääne Ringkonnaprokuratuur
saatis kuriteoteate 01.08.2022. a Lääne prefektuuri kriminaalasja nr 22750000044 alustamiseks.
Lääne prefektuur tegi 08.11.2022. a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Sellest tegi haldur
järelduse, et puudub põhjus esitada kuriteoteateid isikute suhtes, kes on tegelenud vastutustundetu
laenamisega.
47. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5
tähenduses muu asjaolu.
48. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri kohustusest Exxx
Kxxxxxxx pankrotimenetluses.
49. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises
ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele
nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on
kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja
pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev
määrus täitedokumendiks.
50. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 480 lg 1 teine lause sätestab, et kohus võib määruse
tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle
aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud.
51. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on oma nõude summas
5738,45 eurot hulka märkinud ka menetluskulud summas 1830 eurot. Kuna Exxx Kxxxxxxx
pankrotimenetlus on raugenud ja seetõttu on kohus otsustanud pankrotimenetluse kulude
jagamise asjaolude kohaselt, tuleb vähendada võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ teise
rahuldamisjärgu nõuet 1830 euro võrra ja seega tuleb muuta ka jaotisi. Kohus märgib uued
jaotised kohtumääruse resolutsiooni.
Pankrotihalduri tasu
52. Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.
veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55
lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse
seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse
§ 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
53. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning
kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021.
aasta 31. jaanuarini.
54. Pankrotihaldur on esitanud taotluse PankrS § 65 lg 11 ja lg 12 alusel määrata pankrotihalduri tasu
suuruseks 1322,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 264,50 eurot, kokku seega 1587,00
eurot. Kokku on pankrotihaldur kulutanud Exxx Kxxxxxxx pankrotimenetluses 11,5 tundi
arvestusega 115,00 eurot tunnis, tegevuste loetelu on kajastatud käeoleva määrus ep 13.
55. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu
katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud
ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist
ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja
pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,
keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja
arvestust.
56. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab
kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot.
57. Kuna võlgniku pankrotvarasse on laekunud vahendeid halduri tegevusest sõltumata, siis lähtub
pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte
pankrotivarasse laekunud summast.
58. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu
vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Kohus märgib, et PankrS §661 lg 1 sätestatud
põhimõte, et haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et
menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik, kehtib ka olukorras, kus tasu makstakse
toimingupõhiselt. Haldur peab toiminguid tegema ökonoomselt ja eesmärgipäraselt ning see peab
kajastuma ka tasu arvestuses.
59. Kohus leiab, et halduri näidatud töötunnid on põhjendatud vaid osaliselt.
60. Pankrotihaldur, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, omab eelduslikult oskusi, aga ka kohustust
toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide
vormistamise oskus varasematest menetlustest. Kohus rõhutab, et olukorras, kus halduri tunnitasu
on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega
suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne.
61. Kohus
märgib,
et
tsiviilkohtumenetluses
loetakse
töömahu
väljenduseks
koostatud
menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste
menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik,
võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades
pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda
pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks vestlusi ja selgitusi võlgniku ja
võlausaldajatega.
62. Kohus toob välja, et haldur on iga toimingu minimaalseks ajakuluks märkinud 0,5 tundi, kuigi
ilmselgelt kulus osadele toimingutele vähem aega. Kohus märgib, et kuna tegemist ei ole riigi
vahenditest määratava halduri tasuga, siis ei saa kohaldada justiitsministri määrust nr 2 Ajutise
halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord, kus § 1 lg 2 näeb
ette, et tasu arvutatakse poole tunni täpsusega. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu arvestada
toimingu tegemiseks kulunud tegeliku ajaga.
63. Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses ainult seitse võlausaldajat. Käesolev menetlus ei
ole olnud võlausaldajate arvu arvestades mahukas. Samuti loeti kõik nõuded peale kahe
kohtutäituri nõude PankrS § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Seega piirdus
pankrotihalduri nõuete kontroll sisuliselt ainult kahe kohtutäituri nõudega, millele pankrotihaldur
pidas põhjendatuks mitte vastuväidet esitada.
64. Töötasuarvestuses on märgitud, et nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide ja
arvestuse kontrollile on kulunud üks tund, võlausaldajate esialgse nimekirja koostamisele ja teate
avaldamisele esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluste kohta on kulunud üks tund ja
võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele on kulunud samuti üks tund
ehk kokku on kulunud 3 h. Kohus märgib, et menetluses on ainult seitse võlausaldajat, esitatud
seitsmest nõudest viis nõuet loeti kaitsmiseta tunnustatuks, nõuetele vastuväiteid ei esitatud ja
mingeid muudatusi võrreldes esialgse nimekirjaga teha ei tulnud ning seetõttu pole selline ajakulu
põhjendatud.
65. Samuti on töötasuarvestuses välja toodud, et lõpparuande koostamisele on kulunud 3 töötundi.
Kohu hinnangul ei esinenud võlgniku pankrotimenetluses selliseid asjaolusid, mis põhjendaksid
taolist ajakulu. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ta on asunud seisukohale, et
pankrotivaraks olev osalus OÜ-s Nxxxxxxxxx on mittelikviidne vara ja seetõttu ei ole
pankrotihaldur selle müügiga tegelenud. Menetluses puudus ka pandiese. Võlgnik on peaaegu
aasta kestnud menetluse jooksul töötanud ainult kahel kuul ja seetõttu on haldur pidanud tegelema
töötasust summade eraldamisega pankrotivara hulka väga vähesel määral.
66. Pankrotihaldurile tuleb töötasu määrata taotletud 11,5 tunni asemel ca 9,2 tunni kohta.
67. Kohus leiab, et põhjendatud on vähendada ka pankrotihalduri tunnitasu. Kohus leiab, et
pankrotihalduri tunnitasuks on põhjendatud määrata maksimaalselt 80,00 eurot (+KM), mis
vastab ka kohalikule keskmisele pankrotihalduri tunnitasule (Tartu MK piirkonnas tavapäraselt
haldurite poolt küsitav tunnitasu). Tegemist ei ole tavapärasest keerukama menetlusega, mis
tingiks keskmisest kõrgema tunnitasu määramise.
68. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja
taotlust, tuleb pankrotihaldur Ly Müürsoo taotlus määrata pankrotihalduri tasuks 1322,50 eurot,
millele lisandub käibemaks, jätta rahuldamata. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735,00
eurot, millele lisandub käibemaks summas 147,00 eurot, kokku summas 882,00 eurot.
Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Sentire
MK, mille kaudu haldur tegutseb.
69. Pankrotihalduri tasu 501,55 eurot, sh käibemaks 83,59 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista
pankrotivara arvelt. Ülejäänud pankrotihalduri tasu maksmist taotleb pankrotihaldur
pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiitkontole
tasutud summade arvel.
70. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus
pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
71. Pankrotimäärusega on kohus kindlaks määranud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Themis
Õigusbüroo OÜ menetluskulud summas 1830 eurot (riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 230 eurot,
deposiit 1300 eurot) ja määranud, et menetluskulud tuleb tasuda Themis Õigusbüroo OÜ-le
pankrotivarast vastavalt PankrS § 146. Pankrotivaras on raha summas 501,55 eurot. Kohus leiab
PankrS § 146 ja § 150 lg 4 alusel, et summas 501,55 eurot tuleb Themis Õigusbüroo OÜ-le
pankrotimenetluse kulud hüvitada pankrotivara arvel. Ülejäänud summa pankrotivarast
hüvitamiseks vahendid puuduvad.
72. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks
22.12.2021. a tasunud 800 eurot, mille arvel on välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu
summas 798 eurot, sh käibemaks. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole
pankrotimenetluse kulude katteks 22.03.2022. a tasunud 1300 eurot, mille arvel ei ole
väljamakseid tehtud. Seega deposiidi jääk on summas 1302 eurot.
73. Kohus leiab PankrS § 150 lg 4 alusel, et pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga summas 882
eurot tuleb tasuda võlausaldaja tasutud deposiidi jäägi arvel OÜ-le Sentire MK, mille kaudu
haldur tegutseb. Deposiidi jääk summas 420 eurot tuleb võlausaldajale Themis Õigusbüroo OÜ
tagastada.
Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
74. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et
enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade
ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse
redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.
juunini.
75. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad
füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis
kehtisid 2022. aasta 30. juunini.
76. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamise mh PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul.
77. Kohtule on esitatud võlgniku 22.04.2022. a allkirjastatud avaldus võlgniku kohustustest
vabastamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid
kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi,
palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
19.04.2022. a.
78. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule
hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158
lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast
võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
79. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1
sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused.
PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest
vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.
80. PankrS § 174 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa
pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses
nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt PankrS § 176 lg 1 kui võlgnik
vabastatakse
oma
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
kohustustest,
lõpevad
pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate
nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise
eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses
ettenähtud korras (PankrS § 2 II lause). Võlausaldajad ei ole Exxx Kxxxxxxx kohustustest
vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Exxx
Kxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse.
81. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS §
173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kutsus
pankrotihaldur 05.12.2022. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja ei
võtnud koosolekust osa.
82. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku
määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik
suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku
ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi
täidab.
83. Võlgnik on andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise
võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Exxx Kxxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma
usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab ExxxxKxxxxxxxx esitama iga kuue (6) kuu järel
kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,
sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid
võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete
tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 30. oktoobril 2023. a, järgnev 30. aprillil 2024.
a jne.
84. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest
saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik
peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt xxxxxxxxxxxxx tööandjale,
Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud tulust (Exxx Kxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud
tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus
võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei
ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab
Exxx Kxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest
või muust sarnasest suhtest saadud tulust.
85. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1
toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt
ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%
võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik
elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%
sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile
mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud
alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20%
määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
86. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131
pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS § 47 lg
3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud
määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS § 47 lg 4).
87. Exxx Kxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja
eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20.
aprillil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
88. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik
kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks.
89. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei
panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku
käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku
asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie
aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse
algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja
rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest
vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku
panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
90. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud
kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise
menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie
aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
91. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on
mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud
kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
92. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste
täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
93. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel
otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse,
kui enne kolme aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja
võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest
arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5
järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
94. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või
vanemale elatise maksmise kohustused.
95. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse
tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi
tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik