2-22-2159/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2159

Tsiviilasi

E. I. E. hagi J. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks, J. J.

vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

Hagis 3 500 eurot

Vastuhagis 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. I. E. (isikukood xxxx)

lepingulised esindajad advokaat Kaspar Koppel ja Tuulikki

Laesson

Kostja: J. J. (isikukood xxxx)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja E. I. E. hagi.

2. Jätta J. J. vastuhagi rahuldamata.

3. Lõpetada kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomand selliselt, et

müüa kinnisasi registriosa nr xxxx avalikul enampakkumisel järgmistel tingimustel:

3.1.

enampakkumise alghinnaks määrata 505 000 eurot ning määrata, et juhul, kui

lõppenud enampakkumine ei ole olnud edukas, siis alandatakse alghinda 5%

võrra eelmisest alghinnast ja nii kuni eduka enampakkumiseni;

3.2.

määrata, et kui enampakkumine ei olnud edukas, tuleb uus enampakkumine

välja kuulutada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates eelmise enampakkumise

lõppemisest;

3.3.

enampakkumise korraldajaks määrata E. I. E. poolt valitud Harju tööpiirkonna

kohtutäitur;

3.4.

eduka enampakkumise tulemina saadavast rahast tasutakse esmalt

enampakkumise läbiviimisega seotud kulud ning seejärel jagatakse ülejäänud

summa E. I. E. ja J. J. vahel järgmises proportsioonis: 78,96% E. I. E.le ja

21,04% J. J.le.

4. Kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

5. Jätta jõusse Harju Maakohtu 10.02.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määrata, et rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-22-2159

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. E. I. E. (hageja) esitas 09.02.2022 hagi J. J. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kinnistu registriosa nr-ga xxxx, asukohaga Xxxx

kaasomanikud. Hageja taotles algselt kinnistu jätmist tema ainuomandisse kostjale makstava

hüvitise summas 75 000 eurot vastu.

3. Hageja täpsustas oma nõuet 17.08.2022 menetlusdokumendis ning palus määrata kostjale

omandi kaotuse hüvitisena 82 216 eurot. Hageja taotles alternatiivse kaasomandi lõpetamise

viisina kaasomandis oleva kinnisasja müüki avalikul enampakkumisel tervikvarana ning tulemi

jaotamist selliselt, et pärast enampakkumise läbiviimisega seotud kulude tasumist saab hageja

79,88% ja kostja 20,12% rahast.

4. 28.03.2023 täpsustas hageja alternatiivnõuet, paludes määrata enampakkumise alghinnaks

505 000 eurot ja jaotada tulem nii, pärast enampakkumise läbiviimisega seotud kulude tasumist

saab hageja 78,96% ja kostja 21,04% rahast. Vastavate suhtarvude kujunemist selgitas hageja

29.03.2023 kohtuistungil (III kd, tl 144). Hageja on arvestanud nii 18.11.2022 kui ka 25.03.2023

hindamisaktides toodud väärtusi ning vastavad suhtarvud on väärtuste matemaatiline keskmine.

5. Hageja põhjenduste kohaselt ei soovi hageja kaasomanikuna kaasomandi jätkamist ning

soovib kaasomandi lõpetamist. Kuigi kaasomanikele kuulub kummalegi 1/2 suurune mõtteline

osa kaasomandist, kehtib kaasomanike vahel ühtlasi kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra

kokkulepe. Kummagi kaasomaniku ainukasutuses on eraldiseisvad osad elamust, milliste väärtus

on erinev. Kostja kasutuses on nn vanem majaosa, hageja kasutuses uuem majaosa. 24.01.2022

seisuga on kostja ainukasutuses oleva majaosa väärtus 80 000 eurot (I kd, tl 21-25).

6. 18.11.2022 seisuga koostatud hindamisakti kohaselt on kostja vanema majaosa väärtus 103

000 eurot ja hageja uuema majaosa väärtus 400 000 eurot, kinnisasja väärtus tervikuna 508 000

eurot (III kd, tl 27).

7. Hageja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine korteriomandite moodustamise teel ei ole

võimalik. Viimsi vald on oma ühemõttelist ja õigusaktidel, sh Viimsi valla üldplaneeringul

põhinevat seisukohta põhjendanud nii oma 30.03.2022 (I kd, tl 101), 17.08.2022 (II kd, tl 57),

14.09.2022 (II kd, tl 129) kui ka viimast korda 11.10.2022 seisukohas (II kd, tl 151). Viimsi vald

põhjendab korteriomandite moodustamise võimatust sellega, et Viimsi valla üldplaneeringu

teemaplaneering ,,Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“

kohaselt peab kaksikelamu krundi suurus olema vähemalt 1 800 m2. Vaidlusaluse krundi suurus

on 1 199 m2 (I kd, tl 6).

2-22-2159

8. Viimsi Vallavalitsus on oma 11.10.2022 seisukohas kinnitanud, et Xxxx kinnistule on

väljastatud nii ehitusluba kui ka kasutusluba ning nii ehitus- kui ka kasutusloa kohaselt on

tegemist üksikelamuga.

Kostja vastuväited, vastuhagi ja nende aluseks olevad asjaolud

9. Kostja vaidleb vastu kaasomandi lõpetamisele hagis taotletud viisidel.

10. Kostja taotleb lõpetada kaasomand Xxxx kinnistule, kas selle jagamisel reaalosadeks või

korteriomandite loomise kaudu.

11. Kostja taotles määrata kindlaks korteriomandite moodustamine nii, et J. J.le kuulub

eriomandina korter nr xxxx (vastavalt kostja 01.07.2022 menetlusdokumendi lisa 5 skeemile)

hoonealuse pinna suurusega 104,54 m2, mille juurde kuulub mõttelise osana kaasomandist xxxx

ja E. I. E.le kuulub eriomandina korter nr xxxx (vastavalt kostja 01.07.2022 menetlusdokumendi

lisa 5 skeemile) hoonealuse pinna suurusega 147,40 m2, mille juurde kuulub mõttelise osana

kaasomandist xxxx.

12. Kostja selgitas, et Viimsi vallavalitsus on pidanud võimalikuks ka kehtiva üldplaneeringu ja

sellega seotud teemaplaneeringu alusel vähemalt 2007 kõnesoleva elamu ümberprojekteerimist

kaksikelamuks sõltumata eelnevalt kehtestatud teemaplaneeringust. Kostja ei vaidle samas, et

2007 väljastatud haldusakt on kehtetu (18.11.2022 menetlusdokumendi p 14). Kostja ei eita ka

seda, et käesoleva kohtumenetluse ajal on Viimsi Vald asunud ühemõtteliselt seisukohale, et

Viimsi valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu alusel ei ole võimalik elamut jagada

korterelamuks.

13. Kostja esitas 25.03.2023 seisuga koostatud hindamisakti, mille kohaselt on kostja vanema

majaosa väärtus 110 000 eurot ja hageja uuema majaosa väärtus 404 000 eurot, kinnisasja

väärtus tervikuna 502 000 eurot (III kd, tl 108). Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et kui kohus

peaks rahuldama hageja alternatiivse nõude kinnisasja müümiseks avalikul enampakkumisel, on

tulemi jaotamise valem hagejale 78,96% ja kostjale 21,04% (29.03.2023 kohtuistung, ajatempel

00:37:35).

14. Kostja selgitab, et on elanud suurema osa oma elust vaidlusalusel kinnistul asuvas elamus,

aastast 2000 on see olnud küll peamiselt kostja ema püsivaks elukohaks, kuid kostja on

säilitanud elamuga sideme. Pärast ema surma soovib kostja elamu renoveerida ja sinna elama

asuda. Menetluse kestel asus kostja kinnistule elama. Nimetatud põhjendustel leiab kostja, et

kaasomandi lõpetamine on ebaõiglane ning kaasomand tuleks poolte huvisid kaaludes jätta

lõpetamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud alternatiivsel viisil. Seega kohus

rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata.

16. Kohus tuvastab järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

16.1.

kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud 1/2 suurustes mõttelistes

osades on hageja ja kostja;

16.2.

kinnistul asuv elamu jaguneb vanemaks ja uuemaks majaosaks, mille väärtused on

erinevad;

16.3.

hageja osa kinnistu väärtusest moodustab 78,96% ja kostja osa 21,04%;

16.4.

Viimsi Vald asunud ühemõtteliselt seisukohale, et Viimsi valla üldplaneeringu ja

teemaplaneeringu alusel ei ole võimalik elamut jagada korterelamuks.

17. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal

kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud.

AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja

jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel

2-22-2159

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

18. Hageja soovib kinnistu kaasomandi lõpetada kas selliselt, et kinnistu jääb hageja

ainuomandisse ja hageja maksab kostjale hüvitise 82 216 eurot või kinnistu müüakse avalikul

enampakkumisel ja saadud tulem jagatakse pärast enampakkumise kulude katmist hagejale

78,96% ja kostjale 21,04%.

19. Kostja soovib kinnistu kaasomandi lõpetada, kas korteriomandite loomise teel või palub jätta

kaasomand üldse lõpetamata põhjusel, et kaasomandi lõpetamine oleks äärmiselt ebaõiglane

kostja suhtes.

20. Riigikohus on 29.09.2010 tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 otsuse p-s 21 leidnud, et kaasomandi

lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades.

Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus. Seega kaasomandi lõpetamise

viisi valimisel võtab kohus võimalikult suures ulatuses arvesse kõigi kaasomanike huve.

Lahendis 2- 17-9749 selgitas Riigikohus, et üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea

usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise

viis ei ole õiglane.

21. Selleks, et kohus saaks kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida, peavad kõik kohtu ette

toodud kaasomandi lõpetamise viisid olema objektiivselt teostatavad ehk kohtulahend vastaval

viisil kaasomandi lõpetamise korral täidetav. Kohus hindab esmalt, kas kostja poolt taotletud

viisil kaasomandi lõpetamine oleks täidetav.

22. Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt

Riigikohtu 15. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03, p 26). Kinnisasi on MaaKS §

13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine

vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Riigikohus leiab, et

kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega jagada reaalosadeks üksnes

erandjuhtudel. Ehitise kui kinnisasja olulise osa reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine

nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust (RKTKo nr 3-2-1-61-12, p 12).

Riigikohtu seisukohast nähtub, et pärast kaasomandis oleva kinnisasja reaalosadeks jagamist

peavad ehitise osad säilitama oma komplekssuse ning kasutusotstarbe ka juhul, kui nt ehitise üks

osadest häviks.

23. Kohus selgitas kostjale, et juhul, kui kostja soovib kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks

jagamisega, tuleb kostjal tõendada taotletud viisil jagamise võimalikkust.

24. Riigikohus on lahendis nr 3-2-3-7-05 (p 12) selgitanud, et kaasomandi jagamise vaidlustes,

kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste

tegevusest avalike huvide kaitsel ehk kinnisasja jagamise menetluses, saab kohaliku

omavalitsuse asutus avaldada arvamust, kas selline jagamine on põhimõtteliselt võimalik või

mitte. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis kinnitaksid kostja taotletud viisil jagamise

võimalikkust ning hageja on tõendanud, et Viimsi vald ei pea korteriomandite moodustamist

võimalikuks.

25. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt tuleb muuhulgas korteriomandite

kinnistamiseks esitada hoonejaotusplaan, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil

tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid. Vastavat hoonejaotusplaani ei ole kostja samuti

kohtule esitanud.

26. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kostja poolt taotletud viisil ehk korteriomandi moodustamisega

ei ole kaasomandi lõpetamine võimalik. Seetõttu jätab kohus vastuhagi rahuldamata.

27. Hageja taotleb esimese alternatiivina kaasomandi lõpetamist viisil, et kogu kinnistu jääb

hageja omandisse ning hageja tasub kostjale omandikaotuse eest hüvitist 82 216 eurot. Vaidlus

puudub, et kostja kaasomandiosa väärtus on oluliselt suurem kui 82 216 eurot, jäädes

suurusjärku 106 000 eurot (arvestatuna 18.11.2022 ja 25.03.2023 hindamisaktide keskmisena).

2-22-2159

28. Tulenevalt kohtupraktikast ei saa kohus tekitada sundomandit. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku

ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma.

Samuti tuleb arvestada Riigikohtu poolt koduvalt selgitatud põhimõttega, et kaasomand tuleb

lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Selle põhimõtte kohaldamise osaks on

ka asjaolu, et omandist ilmajäävale kaasomanikule tuleb hüvitada omandikaotus õiglaselt ehk

lähtudes turuväärtusest.

29. Hageja taotlusest tulenevalt ei saa kohus jätta hagejale omandit suurema hüvitise vastu kui 82

216 eurot, kuid tegemist on summaga, mis oluliselt madalam kostja omandi mõttelise osa

turuväärtusest, milleks on ca 106 000 eurot. Sellest tulenevalt ei ole poolte huvisid kaaludes

võimalik lõpetada kaasomandit hageja taotletaval esimesel alternatiivsel viisil ehk omandi

jätmisega hagejale kostjale makstava hüvitise vastu.

30. Järgmisena kontrollib kohus, kas kaasomandi lõpetamine on võimalik kolmandal kohtu ette

toodud viisil, milleks on kinnisasja müük avalikul enampakkumisel ning tulemi jaotamine

kaasomanike vahel. Riigikohus on lahendis 2-19-18320 rõhutanud veelkordselt, et viimase

valikuna tuleb alati kaaluda kaasomandi lõpetamist kaasomandis oleva asja avalikule

enampakkumisele panekuga, sh on kohtul kohustus teha pooltele vastav ettepanek juhul, kui

nimetatud viisil kaasomandi lõpetamist ei ole kumbki pool palunud.

31. Kuivõrd hageja on taotletud ühe kaasomandi lõpetamise viisina kaasomandi lõpetamist

avaliku enampakkumise teel, ei saa kaasomandi lõpetamist pidada ebaõiglaseks.

32. Seadus ei võimalda jätta kaasomandit lõpetamata seetõttu, et kostja kasutab kinnistut

elukohana ja omab kinnistuga emotsionaalset seost. Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on

tavapärane, et vähemalt üks kaasomanikest kasutab kinnistut oma elukohana. Kuna

kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, peab kohus sellise hagi esitamisel

lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil.

33. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid

aluse jätta kaasomand lõpetamata ainsal tegelikult teostataval ja täidetaval kohtu ette toodud

viisil, st hageja taotletud viisil kinnistu avalikul enampakkumisel müügi teel.

34. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et hagejal on olnud võimalus valida kostja õigusi

tunduvalt vähem riivav meede kaasomandi lõpetamiseks, kuivõrd hagejal oleks olnud võimalus

oma osa ära müüa, kuid hageja ei ole seda võimalust kasutanud. Hagejale ei saa ette heita

seadusest tuleneva kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse realiseerimist, samuti ei saa hagejalt

eeldada kaasomandi osa võõrandamist, kui hageja sellisel viisil oma omandiõigust teostada ei

soovi.

35. Seega kohus rahuldab hagi ning lõpetab kaasomandi kinnisasja müümisega avalikul

enampakkumisel. Hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra ehk enampakkumise korra

kindlaksmääramist. Kostja ei ole esitanud enampakkumise läbiviimise korrale vastuväiteid.

36. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

37. Hageja taotleb järgmist kohtuotsuse täitmise korda:

37.1.

müüa Xxxx kinnisasi tervikvarana;

37.2.

enampakkumise alghinnaks määrata 505 000 eurot ning määrata, et juhul, kui lõppenud

enampakkumine ei ole olnud edukas, siis alandatakse alghinda 5% võrra eelmisest alghinnast ja

nii kuni eduka enampakkumiseni;

37.3.

määrata, et kui enampakkumine ei olnud edukas, tuleb uus enampakkumine välja

kuulutada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates eelmise enampakkumise lõppemisest;

37.4.

enampakkumise korraldajaks määrata E. I. E. poolt valitud Harju tööpiirkonna

kohtutäitur;

37.5.

eduka enampakkumise tulemina saadavast rahast tasutakse esmalt enampakkumise

läbiviimisega seotud kulud ning seejärel jagatakse ülejäänud summa E. I. E. ja J. J. vahel

järgmises proportsioonis: 78,96% E. I. E.’le ja 21,04% J. J.’le.

2-22-2159

38. Kohus peab taotletud kohtuotsuse täitmise korda põhjendatuks. Taotletav enampakkumise

alghind vastab kahe kinnisasja hindamisakti keskmisele väärtusele ((502 000 + 508 000)/ 2) ning

on seega mõistlik ja poolte huve arvestav ning tagab võimalikult suure tulemi enampakkumise

õnnestumisel.

39. Hageja taotleb ühtlasi määrata, et enampakkumise tulemist hüvitatakse kõigepealt

hüpoteegipidajate nõuded ja kustutatakse hüpoteegid ning seejärel makstakse ülejääv raha E. I.

E.’le ja J. J.’le välja. Kinnisasja ei koorma hüpoteegid, mistõttu on kõnealune taotlus asjakohatu

ja kohus taotlust ei rahulda.

40. Hageja esitas oma 28.03.2023 menetlusdokumendi punktis 8.1.6 uue taotluse kohustada J.

J.’d andma tahteavaldus kinnistu registriosa nr xxxx avalikul enampakkumisel müümiseks

tervikvarana.

41. Hageja taotlus on esiteks esitatud hilinenult. Eelmenetlus asjas lõppes 25.11.2022, hageja ei

ole esitanud mõjuvat põhjust taotluse hilisemaks esitamiseks. Hageja viited Riigikohtu

22.03.2023 lahendis tsiviilasjas 2-19-18320 toodud selgitusele, et kui kaasomandi lõpetamist asja

avalikule enampakkumisele panemisega ei taotletud, tuleb kaasomandi lõpetamise hagi esitanud

kaasomanikul taotleda, et kohus teeks otsuse, millega kohustatakse kostjaid taluma kaasomandi

esemeks oleva asja müüki täitemenetluses avalikul enampakkumisel, on asjakohatud. Riigikohtu

otsusest ei tulene, et hagejal tuleks nõuda TsMS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavalduse andmiseks

kohustamist, nagu hageja on teinud oma 28.03.2023 menetlusdokumendis. Kohus keeldub

taotluse menetlemisest TsMS § 331 alusel.

Hagi tagamise abinõu tühistamine

42. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused.

43. Kohus tagas 10.02.2022 määrusega hagi ja määras keelata J. J.l kinnistu registriosa nr xxxx,

asukoht Xxxx, ümberehitamine ja juurdeehituste teostamine J. J. ½ kaasomandi osa suhtes kuni

lahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-22-2159. Kohaldatud hagi tagamise abinõu jääb kehtima

käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Hagihinna korrigeerimine

44. Kohus korrigeerib TsMS § 136 alusel nii hagi kui vastuhagi hinda. Tsiviilasja hinna

määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind

hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud

või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi

hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot.

45. Ühtlustamaks kohtupraktikat ning kohtlemaks menetlusosalisi võrdselt sõltumata sellest,

millisel viisil menetlusosaline taotleb kaasomandi lõpetamist ehk sõltumata sellest, kas

kaasomandi lõpetamise viisiga kaasneb tahteavalduse asendamise nõue või mitte, on kaasomandi

lõpetamise nõude hinnaks 3 500 eurot.

46. Seega on nii hagi kui ka vastuhagi hinnaks 3 500 eurot.

47. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutaks hagilt hinnaga kuni 3

500 eurot riigilõivu summas 420 eurot. Seega on 210 euro ulatuses tegemist enamtasutud

riigilõivuga, menetlusosalistel on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks

kooskõlas TsMS § 150 sätestatuga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

2-22-2159

49. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades

leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb

üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on

mõlema poole huvides (vt Riigikohtu 27.09.2010 lahend 3-2-1-70-10 p 14). Kohus ei nõustu

hagejaga, et kostja on põhjustanud põhjendamatuid menetluskulusid tulenevalt vastuhagis

esitatud korteriomandite loomise nõudega. Kostjale ei saa ette heita kohtumenetluses oma

õiguste kaitseks kõikide võimalike vastuväidete esitamist, sh täiendava kaasomandi lõpetamise

viisi kohtu ette toomist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetlusosaliste endi kanda. Seega rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

50. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 25.04.2023 kohtuotsus.

Riigikohtu 23.10.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu

13.02.2024 kohtuotsus.