2-21-11001/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

25.04.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11001

Kohtuasi

Naps Solar Estonia OÜ hagi Betoteam OÜ vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Naps Solar Estonia OÜ (11972663, Harju maakond, Saku

vald, Tänassilma küla, Piirimäe tn 8), lepinguline esindaja nimi (e-

post)

Kostja: Betoteam OÜ (12203211, Harju maakond, Rae vald,

Assaku alevik, Silvia tn 2), lepinguline esindaja nimi (e-post)

Kohtuistungi toimumise aeg 04.04.2023

Tsiviilasja hind 43 336,33 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Beteteam OÜ-lt põhivõlg 13 190,59 eurot ja kuni 25.04.2023 sissenõutavaks

muutunud viivis 10 077,61 eurot Naps Solar OÜ kasuks.

3. Välja mõista Beteteam OÜ-lt alates 25.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 0,1 %

põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem, kui põhinõue, Naps Solar OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista Beteteam OÜ-lt menetluskulu 540 eurot Naps Solar OÜ kasuks ja määrata kindlaks

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Tsiviilasi nr. 2-21-11001

Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 13.07.2021 kohtule hagi Betoteam OÜ (kostja) vastu

töövõtu tasu ja viivise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.09.2020 töövõtulepingu nr xxxx (leping), mille

esemeks oli taastuvenergialahenduse ehk päikesepargi paigaldamine (töö) kostjale kuuluvale

kinnistule aadressiga Päärdu küla Märjamaa vallas. Töö kirjeldus oli lisatud lepingule ning töö

teostamise tähtajaks lepiti kokku 30.12.2020 a ja tööde maksumuseks 144 947,92 eurot. Töö eest

tasumine pidi toimuma kahes osas, millest 50% ettemaksuna ja ülejäänu töö valmimisel. Pooled

leppisid 03.12.2020 kokku lepingu hinna suurenemise 6485,17 euro võrra, seega kujunes tööde

kogumaksumuseks 151 433,10 eurot (km-ta).

Hageja lõpetas tööd 21.12.2020 ning samal päeval tunnistati tööd Elektrikontrolli Teenused OÜ

teostatud elektripaigaldiste erakorraliste auditite tulemusel vastavaks kehtestatud nõuetele ja

väljastati vastavustunnistused. Infosüsteemis registreeriti elektripaigaldiste kasutusload nr EP-

0134021, EP-0134028, EP-0134034, EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056.

Hageja esitas 21.12.2020 allkirjastamiseks töö üleandmisevastuvõtmise aktid, kuid kostja keeldus

22.12.2020 aktide allkirjastamisest. Hageja edastas kostjale 22.12.2020 täiendatud

dokumentatsiooni, kõrvaldades sellega väidetavad puudused dokumentatsioonis. Hageja esitas

kostjale 22.12.2020 tasumiseks arve nr M20578, summas 78 959,14 eurot (km-ta) ja

maksetähtajaga 29.12.2020.a Omanikujärelevalve tegija Audium OÜ allkirjastas 23.12.2020

ehitusdokumendid.

Hageja palus 30.12.2020 kostjal arve nr M20578 ära tasuda, kuid kostja keeldus 04.01.2021 ning

esitas 10.01.2021 loetelu töö puudustest. Hageja saatis kostjale 27.01.2021 nõudekirja võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 30.01.2021. Kostja esitas hagejale 18.02.2021 uuesti puuduste nimekirja ja

kompromissettepaneku. Hageja keeldus 04.03.2021 kompromissettepaneku vastuvõtmisest ja

leidis, et enam kui 52% töötasu kinnipidamine kostja poolt on ilmselgelt õigusvastane. Kostja tasus

12.03.2021 töötasu 58 959,14 eurot (km-ta), kuid pidas kinni 20 000 eurot (km-ta), mis kataks

puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi.

Hageja palus 16.03.2021 täpsustada parandustööde tegemise vajadust ja esitas kostjale arve nr

M21049, kostja keeldus 23.04.2021 hagejale parandustööde tulemusi kirjeldamast.

Hageja tasunõue 24 000 euro ulatuses on muutunud sissenõutavaks, sest lepingu p-des 4.2 ja 4.3

lepitud kokku, et kostja tasub enne töö teostamist ettemaksuna 72 473,96 eurot (km-ta) ehk 50%

esialgsest töövõtutasust ja 72 473,96 eurot (km-ta) pärast töö lõpetamist. Pakkumuse kohaselt loeti

tööd lõpetatuks peale ehitustööde lõppemist objektil ja enne paigaldise vastavustunnistuse

väljastamist. Hageja lõpetas kõik lepingujärgsed tööd 20.12.2020 ja 21.12.2020 kinnitas

Elektrikontrolli Teenused OÜ teostatud tööde sobilikkust kasutamiseks ettenähtud otstarbel.

Hageja on esitanud kostjale arve ning andnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja.

Töö vastab lepingutingimustele, sest hageja teostas töö lõplikult ja puudusteta, mida tõendavad

sõltumatu isiku auditid, korrektselt koostatud, allkirjastatud ja esitatud ehitusdokumendid ja töö

käigus tehtud üle saja foto. Töö on esitatud vastuvõtmiseks kostjale. Järelikult oli kostja

kohustatud töö vastu võtma. Lepingu p-de 5.1 – 5.4 kohaselt toimub töö üleandmine ehitusobjektil

hiljemalt 30.12.2020. a, milleks hageja koostab töö üleandmise-vastuvõtmise akti, kostja tagastab

hagejale allkirjastatud akti hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ning juhul, kui kostja ei ole 3 tööpäeva

jooksul akti hagejale tagastanud, loetakse tööd lepingu tingimustele vastavateks ja tellija poolt

tingimusteta vastuvõetuks. Kostja keeldus 22.12.2020 ja ka hilisemalt alusetult tööde

vastuvõtmisest.

Kostja heidab ette nelja puuduse esinemist: Ehituseelne olukord kinnistul ei ole taastatud ja

mõningane praht on koristamata; lõikekohad on tsinkimata või paneelid vajavad lisa

kinnitusklambreid; dokumentatsioon on puudustega ja kaabel tuli paigaldada kaablikõrisse. Hageja

hinnangul on puudused otsitud, õigustades tasumiskohustuse rikkumist.

Hageja on ehitusobjekti korrastanud vastavalt lepingule. Hageja esitatud fotodelt ei nähtu, et

ehitusobjektil vedeleks ulatuslikult ehitusmaterjalide jäätmeid. Isegi kui mingid pakendid ja muud

materjalijäägid jäid ehitusobjektile, lubas hageja ehitusobjekti korrasoleku pärast tasumiskohustuse

täitmist täiendavalt üle kontrollida ja korrastada. Lisaks heidab kostja ette, et hageja on tekitanud

rööpad, jätnud tihendamata kaablikraavid, jätnud ehitusobjekti sissesõiduteele pinnase hunniku ja

osaliselt truubi kinni ajanud. Hageja kinnitab, et isegi kui puudused esineks, on tegemist

väheoluliste puudustega, mille kõrvaldamine on kiire ja odav. Hageja on 04.03.2021. a kostjale

kinnitanud, et ekskavaator koorib, vajalikes kohtades täidab ja silub kostja poolt osutatud pinnase

pärast tasumiskohustuse täitmist. Puudutavalt truupi ei nõustu hageja, et ta on selle kinni ajanud.

Lisatsinkimine ja lisa kinnitusklambrite paigaldamine teostatakse vastavalt vajadusele, tegemist on

odavate ja kiirete tegevustega. Hageja tsinkis metallraamistiku lõikekohad ühe kihi tsingiga. Kostja

heidab hagejale ette, et lõikekohad jäid täiendavalt teise kihiga tsinkimata. Tsinkimise vajalikkust

on kostja kirjeldanud liialdustega. Nii on ka omanikujärelevalve kirjeldusest tuvastatav, et puudus

oli väheoluline ja ei esinenud laiaulatuslikult. Puuduse kõrvaldamiseks on sisuliselt vaja

lõikekohale pihustada teine kiht aerosoolvärvi. Hageja 04.03.2021. a kinnitas, et võib täiendava

pihustamise teha pärast tasumiskohustuse täitmist kostja poolt. Hageja on raamistiku kinnitamiseks

kasutanud sobilikke meetodeid ja vahendeid, kandevõime on piisav.

Dokumentatsioon on puudusteta. Hageja ei pidanud kooskõlastama kasutatavaid materjale.

Kasutatud materjalid ja seadmed on kajastatud ehituspäevikutes. Lepingust ega õigusaktidest ei

tulene hageja kohustust kooskõlastada kostjaga töös kasutatavaid materjale. Lepingu p 6.2.6 järgi

pidi hageja kooskõlastama üksnes tööde teostamise aja. Hageja töö vastab nii vanale kui kehtivale

standardile. Kostja on heitnud ette, et eelprojekti järgi pidi töö vastama kehtetule standardile EVS

50438:2013. Samas vastab hageja töö nii lepingus nimetatud standardile kui uuele standardile

EVS-EN 50549-1:2019.

Kontrollmõõtmised on teostatud elektripaigaldiste auditite käigus ja 22.12.2020 väljastati töödele

elektripaigaldiste kasutusload, milleks teostati elektripaigaldiste kontrollmõõtmised. Lepingust

tulenevalt ei pidanud hageja andma kostjale üle tootjagarantiist tulenevaid õiguseid. Hageja ei

pidanud esitama eestikeelset tooteteavet elektriseadmete kohta. Päikesepaneelid ja inverterid on

elektriseadmed, mis jäävad majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määruse nr 49

kohaldamisalast välja. Tööprojekti koostamine ei olnud lepingust ega õigusnormidest tulenevalt

vajalik.

Ehitusprojekti koostamine tööprojekti staadiumis ei olnud kohustuslik lepingust ega ühestki

õigusaktist tulenevalt. Pakkumuse kohaselt oli töödesse hõlmatud järgnev:

„Teostusdokumentatsioon, projekt KOV’le, auditid“ ehk ehitusprojekti konkreetset staadiumit

lepingus ei nimetatud. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile1 “ (projektimäärus) § 13 lg 1 kohaselt esitatakse ehitusloa taotlemisel

ehitusprojekt taotleja valitud staadiumis, st ehitusloa taotluse võib esitada ka eelprojekti alusel ning

on kohaliku omavalitsusüksuse diskretsiooniotsus, millise staadiumi alusel ehitusluba väljastada.

02.12.2020. a korraldusega nr 2-1.1/581 andis Märjamaa Vallavalitsus ehitusloa eelprojekti alusel

päikesejaama ehitamiseks ning kooskõlastas hageja koostatud eelprojekti. Niisiis piisas Märjamaa

Vallavalitsusele ehitusloa väljastamiseks ka eelprojekti staadiumis ehitusprojektist – ja on

meelevaldne kostjast nõuda enamat.

Omanikujärelevalve esindaja ei pea allkirjastama ehitustööde päeviku kandeid. Kohustust

allkirjastada ehitustööde päeviku kandeid ei tulene omanikujärelevalve tegijale ka majandus- ja

taristuministri 02.07.2015. a määrusest nr 80 „Omanikujärelevalve tegemise kord“. Sõltumata

sellest, et ehitustööde teostaja ei ole kohustatud saama omanikujärelevalve tegija allkirja

ehitustööde päevikutele, on omanikujärelevalve tegija Audium OÜ pädev isik R. S. kõik

ehitustööde päevikud 23.12.2020. a allkirjastanud. Ehituspäeviku kandeid ei pea pidama iga

eraldiseisva päeva kohta.

Kaetud tööde aktid olid puudusteta ning nõuetekohaselt allkirjastatud, samuti olid need 23.12.2020

omanikujärelevalve teostaja poolt ka allkirjastatud. Hageja on tööde teostamist jooksvalt

fotografeerinud. Koostatud teostusjoonised on kostjale edastatud.

Päikesepaneelide kaabeldus ei ole ette nähtud kaablitorusse panemiseks. Paigaldusel kasutati PV-

kaablit, mis on isoleeritud selliselt, et kaabel on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest ning ühtlasi

UV-kindel.

Isegi juhul, kui nentida, et teatud ebaolulised puudused töös siiski olid, oli hageja valmis need

pärast tasumist kõrvaldama ning isegi kolmandalt isikult tellides ei oleks nende parandamise kulu

olnud märkimisväärne. Hageja on võtnud pakkumised ekspertiisi märgitud puuduste

kõrvaldamiseks ja nende maksumus jäi 2 262,00 euro ja 3865,90 euro vahele.

Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingu p 9.2 kohaselt 0,1% tähtaegselt tasumata

summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusel tasus kostja 70

750,97 eurot (käibemaksuga) hilinenult 22.03.2021. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt

(0,1%*83*70750,97=) 5872,33 euro tasumist tasumiskohustusega viivitamise eest perioodil

30.12.2020. a – 22.03.2021. ning täiendavalt nõuab hageja kostjalt hagi esitamiseni tasumata 24

000 euro eest viivist (0,1%*196*24 000=) 4704 eurot perioodil 30.12.2020. a – 13.07.2021 ning

edasiulatuvalt TsMS § 367 aluselt kuni kohustus täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele ja lepingu

tingimustele. Lisaks lepingule, pakkumusele ning materjalide ja toodete vastavusdeklaratsioonidele

on hageja poolt teostatud töö aluseks 15.10.2020. a koostatud PV elektripaigaldise

paigaldusprojekt (eelprojekt, töö nr 202007106).

Kostja leiab, et töö ei ole lõpetatud ning hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud. Lepingu p 6.2.7. sätestab, et töövõtja on kohustatud kõrvaldama oma kulul vead ja

puudused, mille eest on vastutav töövõtja. Eksitav on hageja hagiavalduses toodud seisukoht, et

kostja ei ole täpsustanud, mida peaks hageja parandustöödega saavutama või et kostja on

keeldunud parandustööde tulemuste kirjeldamisest.

Kostja on töös esinevatele puudustele korduvalt tähelepanu juhtinud, sh oma 10.01.2021 ja

18.02.2021 kirjades. Hageja töös ilmnesid puudused, millel kostja ka tähelepanu juhtis, juba

19.11.2020 kirjas. Puudustele töös on tähelepanu juhtinud ka omanikujärelevalve.

Kostja 19.11.2020. a e-kirjas on tähelepanu juhitud, et objektil on laiali erinevad pakendid ja

objektil on tekkinud rööpad, raamistiku metalldetaile lõigatakse nurklihvkäiaga, mistõttu

lõikekohad hakkavad roostetama. Sellele märkusele lisas kostja palve katta lõikekohad tsingiga, et

tagada minimaalselt C3 keskkonnaklass. Kostja palus ka maakaablite täpset teostusjoonist.

Lepingu p 6.2.8 kohaselt on töövõtja kohustatud hoidma ehitusobjekti ja selle ümbruse töö ajal

korras ning korrastama pärast töö lõpetamist valminud ehitusobjekti tellijale üleandmiseks. Pärast

tööde lõpetamist ei ole pinnase seisukord taastatud. Kinnistul on pinnases suured rööpad,

raskeveokijäljed ja süvendid, mis on tekkinud töö teostamise käigus ja mis on tänaseni

tasandamata.

Kostja on võtnud kolmandalt isikult hinnapakkumise, mille kohaselt puuduste kõrvaldamise

maksumus on 18 409,50 eurot.

Poltide puudulikud kinnitused. Hageja esitatud hagiavalduse lisa nr 8.1.8 iWeldi

toimivusdeklaratsioonis päikesepaneelide maaraamide ja nende kinnitussüsteemide kohta on välja

toodud, et poltide kinnitusjõud vastavalt paneelitootja poolt lubatud jõule, aga mitte rohkem kui 10

nM (dtl 136) Samas on hageja esitanud kostjale joonise, kus on kirjas, et poldid on kinnitatud

maksimaalselt kuni jõuga 22 nM hageja esitatud dokumentatsioon on omavahel vastuolus, saab

kostja üksnes järeldada, et poldid ei ole kinnitatud nõuetekohaselt. Poltide kinnitamise kohta

puuduvad ka mistahes kontrollaktid või muu dokumentatsioon fotolt nähtub kraav ja ala, mis on

hageja poolt kinni lükatud. Ühtlasi nähtub samalt fotolt pinnas, mille hageja on ära koorinud ning

lükanud naaberkrundile. Käesolevaks ajaks ei ole kinni lükatud veekraavi truup taastatud selle

endisele tasemele

Hageja on jätnud utiliseerimata kinnistul olevad kännud, ehkki teostas objektil kaevetöid (lisad nr

9.1 – 9.2 – fotod utiliseerimata kändudest). Tegemist on olulise puudusega töös, kuivõrd

päikesepaneelidele kasutusloa väljastamise eelduseks on kändude utiliseerimine objektil. Vigala

osavalla vanem P. K. on kostjale saatnud 25.06.2021. a e-kirja, mille selgitab, et Märjamaa valla

poolt kasutusloa väljastamine seisab lõpetamata tööde taga ning juhib tähelepanu kinnistul

asuvatele utiliseerimata kändudele.

Hageja on teostanud töö selliselt, et paljudel metallraamistiku lõikekohtadel on märgata roostet,

mis tähendab, et lõikekohad on jäetud nõuetekohaselt, s.o vähemalt 80 mikroni paksuse

tsingikihiga katmata roostet esineb ka inverteri kaantel (lisad nr 12.1 – 12.3 – fotod roostest

inverteri kaanel) Omanikujärelevalve 04.03.2021. a kirjast (vt hagiavalduse lisa nr 10.1) tulenevalt

ei saa sellist järeldust teha ning selline hageja järeldus on meelevaldne. Omanikujärelevalve viide

kuumtsink raamidel esines korrosiooni vigu ei tähenda automaatselt, et korrosiooni oleks vähe või

et see oleks väheoluline puudus – vastupidi, üksnes fakt, et omanikujärelevalve on roostet

puudusena käsitlenud, kinnitab kostja väidet sellest, et tegemist on kõrvaldamisele kuuluva

puudusega. Lisaks esineb korrosiooni ka metallraamistiku jalgadel päikesepaneelide moodulid on

nõuetekohaselt klambritega kinnitamata. Lisaks eelnevale ei vasta töö nõuetele selles osas, et

päikesepaneelide metallraamistiku erinevates kohtades on kinnitusklambrid katki/lahti lõigatud

(lisad nr 15.1 – 15.64 - fotod nõuetekohaselt kinnitama klambritest) või on hoopiski kinnitamata ja

langevad raamistikule vabalt (lisa nr 16.1 – 16.3 – fotod vabalt langevast klambrist).

Jätku (U-profiili) mittenõuetekohane kinnitus kruvidega. Hagiavalduse lisa nr 8.1.8 iWeldi

toimivusdeklaratsioonis maaraamistiku kohta on välja toodud, et jätkule (u-profiilile) kinnitatakse

4 tk + 4 tk isepuurivat kruvi. Seega peaks iga jätk olema kinnitatud kokku kaheksa kruviga Kostja

ei ole tuvastanud mitte ühtegi nõuetekohast jätkukohta. Kruvisid on paigaldatud kas 6 või halvemal

juhul isegi üksnes 4, seega poole vähem kui näeb ette projektdokumentatsioon paigaldusprojekti

kohaselt tuleb päikesepaneelide asukoha ja nende paigutusel arvestada, et paneelid kinnitatakse

maapaigalduse puhul metallraamile, mille jalad kinnitatakse maapinda Hageja ei ole teostanud

tööd vastavalt paigaldusprojektile, sest päikesepaneelide metallraami jalad on kostjale teadmata

põhjusel mitmes asukohas toestatud maapinna lähedal erinevate puuklotsidega raiumise teel

kahjustamine. Omanikujärelevalve esindaja on oma e-kirjas viidanud, et maakinnitus vaiad

paigaldatakse raiumise teel ja see töö kahjustab torude korrosiooni kaitset otstest (hagiavalduse lisa

nr 10.1). Maavaiade pinnasesse kinnitamise tööjooniselt on aga näha, et pinnasesse kinnitamiseks

tuleb kasutada vasarpuuri SDS ja tööriista SDS. Kostja toodud fotolt on näha, et metallraami

jalgadel esineb roostet

Kaabel paigaldatakse kaitsetorusse 50 mm2. välitingimustes asuvad kaablid kaitsta

ilmastikuoludele vastavalt. Kaablid kaitstakse mehaaniliste vigastuste eest. Kostja esitatud fotodelt

nähtub, et 10 päikesepaneelide kaabeldus ei ole kaitsetorusse paigaldatud ning seega puudub

kaabeldusel kaitse mehaaniliste vigastuste ja ilmastikuolude eest.

Hageja paigaldusjuhise kohaselt (dtl 220) hoiatatakse: „ärge paigaldage kaableid, klemme ega

muid objekte otse mooduli tagakülje alla. On võimalik, et mooduli klaas vajub koormuse all veidi

nõgusaks ning sellisel juhul ei tohi ükski otse mooduli all asetsev objekt puudutada vastu mooduli

tagaosa“. Ometi on fotolt näha, et klambrit on paigaldatud ka otse mooduli tagakülje vastu.

Seega nähtub ehituspäevikutest, et hageja ei olegi oma lepingujärgset korrastamiskohustust sugugi

täitnud. Samuti puudub ehituspäevikutest märge või viide kaetud tööde aktile. Omakorda kaetud

tööde aktile ei olnud lisatud fotosid, millele oli digikonteineris oleva akti p-s 7 viidatud ning mis

kostja arusaamise järgi seal justkui peaksid olema.

Hageja kohustus kooskõlastada kostjaga kastutatavad materjalid tuleneb hageja enda koostatud

projektist (lisa nr 2 – PV elektripaigaldise paigaldusprojekt). Projekti lk 6 sätestab ühemõtteliselt:

materjalide ja seadmetena kasutada ainult neid, mis on Elektrilevi OÜ ja Tellija poolt

aktsepteeritud. Projekti lisana kajastatud materjalide spetsifikatsioon sätestab samuti

ühemõtteliselt, et kõik tellitavad seadmed ja materjalid tuleb kooskõlastada eelnevalt Tellija

esindajaga seejuures pidanuks tööprojektis sisaldama ka mehaaniliste koormus- ja tugevuste

arvutused ja kaablite kaitsemeetmete kirjeldus, kuivõrd need andmed on vajalikud ehitamist

võimaldavas staadiumis. 2.6.8. Kasutatud materjalid ei ole kajastatud ehituspäevikus. Kolme päeva

kohta esitatud ehitustööde päevikus on kajastatud järgmised objektile saabunud materjalid:

päikesepaneelide raamistik iWeld, päikesepaneelid Sunpro 375W120H-756 tk, PV kaabel 6 mm2

Draka inverteerid Huawei SUN2000 – 36 KTL, 6 tk, kaabel AXPK Plus 4G70, kaablikaitsetoru

kollane D-50 mm2 450N, Maandustraat Cu25. Samas on rajatiselt näha, et täiendavalt on kasutatud

ka järgmist: (kaablikinnitused, U-profiil, poldid, isepuurivad kruvid, puuklotsid). Viimaste

materjalide ja toodete nõuetelevastavuse, paigalduse ja tarnimise kohta puudub aga mistahes

informatsioon.

Monetta OÜ hinnapakkumise nr 183 kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks kuluv summa 18

409,50 eurot (millele lisandub käibemaks). Nimetatud summa sisaldab horisontaalprofiili 40x60

lõigatud otste puhastamist ja tsinkimist, horisontaalprofiili 40x60 profiili puhastust ja parandustöid

(kuumtsink kihi vigastused); horisontaalprofiili 40x60 distants vahe tekitamist; eelnevate

töölõikude jaoks demonteerimist ja monteerimist; lahtiste vahe- ja vastuklambrite kontrolli ja

pingutust; lahtiste vastuklambrite eemaldamist; vaheklambri vastuklambri vahetust

liitumiskohtades, raami demontaaži ja montaaži; roostetavate maavaiade korrosiooni parandustöid;

jalgade toetus alusklotside eemaldust ja korrigeerimist maapinna suhtes; puuduolevate kruvide

paigaldust; koristamist ja utiliseerimist; pinnase kuhja utiliseerimist sissesõidu juures; pinnases

olevate rööbaste tasandamist; väljakaevatud kändude utilisteerimist. Teostanuks hageja töö

nõuetekohaselt, puudunuks kostjal ka vajadus muude hinnapakkumiste jaoks. Tegemist on otsese

varalise kahju ja täiendava kuluga, mis tekib kostjale seoses hageja teostatud töö puuduste

kõrvaldamisega.

Menetluse käik

Kohus tegi ehitusobjekti puuduste väljaselgitamiseks ekspertiisi. Riiklikult tunnustatud ekspert

Hannes Kase esitas kohtule 19.01.2023 ekspertiisiakti nr. 022-1.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Pooled vaidlevad töövõtu tasu maksmise ja leppetrahvi üle, täpsemalt, millised olid hageja

kohustuse projekti koostamise, kas ja millal on tööd valminud ning millised on tööl endiselt olevad

puudused ja kui palju maksab puuduste kõrvaldamine. Seega on vaja teha kindlaks, millise projekti

pidi hageja lepingu järgi koostama, mis ajal olid tööd on valminud, kas kostja esitas oma

vastuväited töö kvaliteedile õigeaegselt, kas tööd sh dokumentatsioon vastavad kokkulepitud

kvaliteedile ja kas leppetrahvi nõue on maksma pandud õigeaegsel, samuti kas leppetrahvi suurus

on mõistlik.

VÕS § 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui tööd on üle antud või saab neid

lugeda üle antuks. Tööd peavad vastama VÕS § 641 lg 1 järgi kokkulepitud kvaliteedile.

Lepingust tulenevad kohustused

Poolte vahel puudub vaidlus töövõtulepingu asjaolude üle va projekti koostamise kohustus.

Kohtule esitatud hageja ja kostja vahel 25.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx järgi oli

lepingu esemeks vastavalt p lepingu p 1.2 taastuvenergialahenduse paigaldamine kostjale

kuuluvale kinnistule aadressiga Päärdu külla Märjamaa vallas. Töö teostamise tähtajaks lepiti

lepingu p 3.3 järgi kokku 30.12.2020. Tööde lõplikuks maksumuseks lepingu p 4 ja 03.12.2020

hageja ja kostja e-kirjavahetuse sisalduva kokkuleppe alusel 151 433,10 eurot (km-ta). Töö eest

tasumine pidi lepingu p 4.2 ja 4.3 järgi toimuma kahes osas, millest 50% ettemaksuna ja ülejäänu

töö valmimisel.

Täpsem töö kirjeldus oli loetletud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Lepingule ei ole lisatud

ehitusprojekti, lepingu osaks oli projekti koostamine KOVile, teostusdokumentatsiooni ja auditid

ning ehitustööd. Hageja 25.09.2020 hinnapakkumise järgi sisaldas töö: päikesepaneele, wifi

võimekusega inverterit, paigaldusraamistikku, PV pistikute komplekti, DC ja AC kaableid,

kaablikõri, tööstuslikku ruuterite ja kilpi. Hinnapakkumises oli nimetatud ka paigaldus, transport ja

lisamaterjalid. Lepingu p 6.2.8 järgi oli hagejal kohustu hoida ehitusobjekt korras ja korrastama see

pärast ehitustööde lõppemist.

Kohus järeldab sellest, et sisuliselt koosnes töö kahest osast- päikesepargi taristu (paneelide

raamid) püstitamisest ja elektripaigaldise (paneelid, kaabeldus ja kilp) tööst. Kohustus tagada

dokumentatsiooni üleandmine ja nende vastavus lepingule on sätestatud VÕS § 641 lg 1 ja on

põhikohustuse osa. Kohustus korrastada ehitusplats on tavapärane ehituslepingu kõrvalkohustus.

Hinnapakkumises sisalduvat kohustust projekti kootamine KOV-ile, saab kohtu hinnangul pidada

eelprojekti koostamise kohustuseks, mitte ehitusprojekti koostamise kohustuseks. Ekspert on oma

arvamuses (p 5.17.4) selgitanud, et EVS 932:2017 standardi kohaselt on võimalik koostada eel-,

põhi-, ja tööprojekt. Kohaliku omavalitsuse ehitusloa saamiseks EhS § 40 lg 3 alusel on eksperdi

arvamuse kohaselt minimaalselt vajalik eelprojekti koostamine.

Arvestades lepingus projekti koostamisele arvestatud eelarvet, saab, tuginedes eksperdi

arvamusele, järeldada, et pooled on kokku leppinud eelprojekti koostamises. Kuna vaidlus puudub,

et ehitusluba on väljastatud (dtl 108), saab järeldad, et eelprojekt vastas nõuetele ning hageja on

oma lepingus ette nähtud projekti koostamise kohustuse täitnud.

Tööde üleandmine ja puudustest teavitamine

Hageja väidab, et lõpetas tööd 21.12.2020, mil tunnistati tööd Elektrikontrolli Teenused OÜ

teostatud elektripaigaldiste erakorraliste auditite tulemusel vastavaks kehtestatud nõuetele ja

väljastati vastavustunnistused. Infosüsteemis registreeriti elektripaigaldiste kasutusload. Hageja

esitas 21.12.2020 allkirjastamiseks töö üleandmisevastuvõtmise aktid, kuid kostja keeldus

22.12.2020 aktide allkirjastamisest. Omanikujärelevalve tegija Audium OÜ allkirjastas 23.12.2020

ehitusdokumendid. Kostja väidab, et tööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. Kostja väitis

kohtuistungil, et päikesepark käesoleval ajal töötab.

Kohtu hinnangul on 21.12.2020 Elektrikontrolli Teenused OÜ elektripaigaldiste erakorraliste

audititega (I kd tl 15-26) ja elektripaigaldiste kasutuslubadega nr EP-0134021, EP-0134028, EP-

0134034, EP-0134047, EP-0134052 ja EP-0134056te (I kd tl 27) tõendatud, et päikesepargi

elektripaigaldis oli 21.12.2020 valmis ja vastas kokkulepitud kvaliteedile. Kostja kinnitas

kohtuistungil, et päikesepark töötab, järelikult on elektripaigaldise osas tööd valmis ja tuleb lugeda

vastuvõetuks 21.12.2020.

Kostja on töö puudustena ja lepingu rikkumisena välja toonud järgmised puudused:

22.12.2020 e-kirjas on märgitud, et puudu on tööprojekt, sest esitatud on vaid eelprojekt; puuduvad

kasutatud materjalide loetelud ja sertifikaadid; ehitustööde päevikud on järelevalve poolt

allkirjastamata; kaetud tööde aktid on puudulikud.

10.01.2021 e-kirjas on märgitud, et raami metallosad roostetavad; kaablikraavid on tihendamata;

objekt on koristamata; sissesõidutee ümbrus on rikutud; kinnitusklambrid on katki; krundi pind on

tasandamata. Samuti on välja toodud rida märkuseid töö dokumentatsiooni puuduste osas.

Kokkuvõtvalt võib väita, et kostja etteheited puudutavad töö dokumentatsiooni ning päikesepargi

taristut, mitte elektripaigaldist.

Puudustes teavitamise tähtaeg oli kolm tööpäeva lepingu p 5.3 järgi, kostja on esitanud oma

vastuväited 22.12.202 dokumentatsiooni osas, seega on need tähtaegselt esitatud. Ehituse osas on

puudused loetletud 10.01.2021 kirjas, seega on see esitatud hilinemisega.

Samas on pooled pidanud läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks, teinud vastastiku kompromiss

ettepanekuid, nagu nähtub poolte e-kirjavahetusest 4.01 ja 10.01.2021 ning hageja 27.01.2021 ja

kostja 17.02.2021 vastuskirjast.

Kohus järeldab, et hageja asus kostja poolt välja toodud puuduseid likvideerima, pooled on

pidanud läbirääkimisi konflikti lahendamiseks, seega ei ole kohtu hinnangul asjas tähtsust omav, et

puudused ehitustööde toodi välja hilinenult, kuid puudustena nimetatud tööde osas ei saa lugeda, et

tööd oleksid 21.12.2020 valmis olnud ja neid oleks saanud vastu võtta või lugeda vastu võetuks.

Kostja tasus 12.03.2021 töövõtutasu osaliselt ja maksis välja 58 959,14 eurot ning andis veelkord

täiendava tähtaja puudustega tööde parandamiseks. kuid pidas kinni 20 000 eurot (km-ta), mis

kataks puuduste kõrvaldamise kulu ja leppetrahvi. Kohus järeldab sellest, et kostja ise luges

töötasu väljamakstud osas tööd vastuvõetuks.

Kohus järeldab sellest, et vähemalt osaliselt olid 22.12.202 ja 10.01.2021 kirjas välja toodud

puudused hageja poolt kõrvaldatud. Seda tunnistas kohtuistungil ka kostja, et hageja teatud

puuduseid kõrvaldas. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik kostja poolt samu puuduseid, mida hageja

juba kõrvaldas, uuesti talle ette heita.

Töö puudused ja selle hind

Kohus määras töö puuduste kindlaks tegemiseks ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on ekspertiisi

p 5.24 välja toonud järgmised puudused, mis on vajalik likvideerida ja mida saab kohtu hinnangul

pidada olulisteks puudusteks:

-

Metallraamide tsingikahjustused;

-

Lahtilõigatud päikesepaneelide kinnitusklambrid ja nende jätmine paneelide alla

horisontaalraamile;

-

Horisontaalraami U-profiili osade jätkude kinnitamine;

-

Kinnistu korrastamine sh maapinnal olevate rööbaste silumata jätmine, kändude

utiliseerimine, mullahunnikute ja prahi koristus;

-

Ehitusdokumentatsioon;

-

Paberkandjal ehitusdokumentide üleandmine.

Kostja poolt esitatud etteheited (puitklotsid, metallosade lõikamisest tulenevad kriimustused,

vaiade otste kahjustused) on ekspertiisi kohaselt sellised, mis ei mõjuta päikesepargi tööd ega

püsimise kvaliteeti. Kohtu hinnangul seega pigem esteetilist laadi ja jätavad mulje hooletust

suhtumisest töö tegemisse, kuid mida ei saa pidada töö puuduseks.

Kohus tugineb puuduste määratlemisel eksperdi arvamusele ning järeldab, et nimetatud puudused

eksisteerisid ka 12.03.2021, mil kostja tasus osa töö eest ning kohaldas leppetrahvi. Järelikult

olemasolevate puuduste osas ei ole tööd valmis ega ka vastu võetud.

Hageja möönab hagiavalduses, et töödel võib esineda väiksemaid puuduseid ja on esitanud

hinnapakkumised, tõendamaks puuduste kõrvaldamise hinda. Mõlemad pooled on esitanud kohtule

tõenditena hinnapakkumisi puuduste kõrvaldamiseks, mille hind erineb märgatavalt.

Hageja on esitanud Nevid OÜ hinnapakkumise (dtl 731), mille kohaselt on puuduste kõrvaldamise

hind 2262 eurot, Nordic Networks Oü hinnapakkumise nr P 100212 (dtl 732) järgi on puuduste

kõrvaldamise hind 3320 eurot ja SHV Projekt OÜ hinnapakkumise nr 23-0330 (dtl 733) järgi on

puuduste kõrvaldamise hinnaks 3865,90 eurot, kuid selles ei ole märgitud dokumentatsiooni

korrastamist. Puuduste nimekiri korrespondeerib eksperdi välja toodud puudustele.

Kostja on esitanud omapoolsed hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Monetta OÜ

hinnapakkumine nr 813 (dtl 297) nimetab puuduste kõrvaldamise hinnaks 18 409,50 eurot.

Monetta OÜ hinnapakkumine nr 960 (dtl 722) nimetab puuduste kõrvaldamise hinnaks 28 588,75

eurot.

Mõlemas hinnapakkumises on töödena märgitud ka maavaiade korrosioonitõrje ja puitklotside

eemaldamine tugivaiadelt, mida ekspert ei ole oma arvamuses p 5.26.2 kõrvaldamist vajavaks

puuduseks pidanud.

Hanrogen OÜ hinnapakkumise 4140 (dtl 721) järgi on puuduste kõrvaldamise hinnaks 26 220,50

eurot. Estlander Grupp OÜ hinnapakkumise A160323 (dtl 724) järgi on puuduste kõrvaldamise

hinnaks 30 000 eurot. Mõlemas hinnapakkumises on töödena märgitud ka maavaiade parandus,

mida ekspert ei ole oma arvamuses p 5.26.2 kõrvaldamist vajavaks puuduseks pidanud.

Kohus möönab, et hinnapakkumistes võivad tööde hinnad ja mahud olla erinevad, kuid näiteks

maavaiade parandustööd on Hanrogen OÜ hinnapakkumises 55 eurot ja Monetta hinnapakkumises

550 eurot ning Estlander Grupp Oü hinnapakkumises 4850 eurot. Selline hinnavahe ei tekita

kohtus usaldusväärsust.

Kohtu jaoks on seetõttu, et poolte poolt esitatud hinnapakkumised on väga erinevad ega sisalda

kõiki puudustena nimetatud töid või, vastupidi, sisaldavad töid, mille vajalikkuses ei ole ekspert

veendunud, kõige usaldusväärsemaks eksperdi hinnang puuduste kõrvaldamise hinnale. Eksperdi

arvates on puuduste kõrvaldamise hinnaks 7507,84 eurot käibemaksuta ja 9009,41 käibemaksuga.

Kohtus leiab seega, et 9009,41 euro väärtuses ei ole tööd 12.03.2020 valmis ja kostja oli õigustatud

nimetatud määras töötasu mitte välja maksma.

Leppetrahvi kohaldamine ja suurus

Pooled on lepingu p 9.1 kokku leppinud leppetrahvi kohaldamise õiguses. Leppetrahvi saab nõuda

0,1 % tähtaja ületanud tööde maksumusest iga töödega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem,

kui 10 % tegemata tööde maksumusest.

VÕS § 158 lg 2 järgi kaotab pool leppetrahvi kohaldamise õiguse, kui sellest ei ole teatatud

mõistliku aja jooksul.

Kohtu hinnangul on kostja teatanud leppetrahvist mõistliku aja jooksul alates kohustuse

rikkumisest. Hageja esitas tööde vastuvõtmise akti kostjale 21.12.202 ning kostja teavitas

22.12.2020 puudustest. Pooled pidasid kuni 12.03.2021 läbirääkimisi puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita kaitset lahendada vaidlus kohtuväliselt ning

läbirääkimiste seisust võib aru saada, et kostja andis hagejale täiendavaid tähtaegu puuduste

kõrvaldamiseks. Järelikult sai kostja veenduda, et hageja ei kõrvalda puuduseid ja rikub lepingut,

alles pärast viimase täiendava tähtaja andmist so 22.03.2021. Kostja on esitanud leppetrahvi

hoiatuse 12.03.2021 ja seega on kohtu hinnangul see esitatud õigeaegselt.

Leppetrahvi suuruseks peab kostja 6674,15 eurot, mis tuleneb tegemata tööde mahust, mille

suuruseks on tegemata tööde maksumus 66 741,50 eurot koos käibemaksuga ja 55 617,92 eurot

käibemaksuta. Leppetrahvi suurus on 10 % tegemata tööde mahust. Hageja on teinud taotluse

lepptrahvi vähendamiseks.

Leppetrahvi suuruseks on 10 % tegemata tööde mahust, kuid kostja on lähtunud lepptrahvi suuruse

määramisel hageja esialgsest hinnapakkumisest, kõrvutades hinnapakkumises esitatud tööde

maksumust ja väidetavat hageja puudustega tööde nimekirja. Leppetrahvi suuruse määramisel on

kostja arvestanud (vt hagi p 3.4.4.3) kogu paigaldusraamistiku maksumusega summas 25 558,42

eurot, lisamaterjaliga 20 329,50 eurot, dokumentatsiooni (sh auditi) maksumusega 2500 eurot,

kaabli hinnaga 2975 eurot, muud materjal 4255 eurot.

Kohus järeldab, et kui puudustega tööde maksumuseks oli leppetrahvi kohaldamise ajaks 18 409,

50 eurot kostja enda hinnangu järgi, siis ei saanud ta nõuda leppetrahvi lähtudes kogu välja

maksmata lepingutasust, mis oli 50 % lepingu hinnast.

Kohtu hinnangul ei saa lähtuda kogu hinnapakkumise maksumusest, sest raamistik oli paigaldatud,

sellel esines vaid tsinkimise kahjustusi; auditid olid tehtud, järelikult ei ole kogu dokumentatsioon

vigane; kaabel oli paigaldatud, järelikult ei saa lähtuda kogu kaabli maksumusest. Kohus on välja

selgitanud, et elektripaigaldisel ei esinenud puuduseid ning muude tööde osas esines puuduseid

märkimisväärselt väiksemas määras, kui 66 74,15 eurot. Järelikult ei ole kostja arvestus

leppetrahvi osas korrektne. Kostja ise on väitnud, et puuduste kõrvaldamine maksab 18 409,50

eurot. Seega oli see maksimaalne summa, millest lähtudes sai kostja lepingu p 9.1 kokku lepitud

leppetrahvi arvestamise valemit kohaldada.

Samas siiski esinesid puudused hageja töös ja kostja on õigeaegselt leppetrahvi kohaldanud. Kohus

vähendab leppetrahvi ja mõistlikuks leppetrahvi suuruseks on 1800 eurot.

Tasaarvestus

Hageja esitas kostjale 22.12.2020 tasumiseks arve nr M20578, summas 78 959,14 eurot (km-ta) ja

maksetähtajaga 29.12.2020.a. Kuna tööd teostati puudustega muutus hageja nõue sissenõutavaks

22.03.2021 osas, mille kostja on ka välja maksnud. Kostja tegi ka tasaarvestuse leppetrahvi

(6674,15 eurot) ja kahju hüvitise (18 409,50 eurot) osas. Kohtu hinnangul sai kostja teha

tasaarvestuse kahju osas ja ka leppetrahvi osas, kuid kuna kohus vähendas leppetrahvi 1800 euroni

ja leidis, et kahju suurus on 9009,41 eurot, saab tasaarvestus toimuda vaid 10 809,41 euro osas.

Hageja on esitanud nõude summas 24 000 eurot, seega tuleb hageja kasuks välja mõista 13 190,59

eurot.

Viivise nõue

Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks mitte arve esitamisest vaid alates 22.03.2021, mis

oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks. Kõrvaldatud puuduste osas muutus hageja nõue

sissenõutavaks ning sellelt tuleb arvestada viivist. Viivise suuruseks on pooled lepingu p 9.2

kokku leppinud 0,1 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks on alates VÕS § 113 lg 1 alusel

23.03.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10 077.61 eurot (13190,59*0,1*764) ja sealt

edasiulatuvalt vastavalt TsMS § 376 kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhivõlg.

Tsiviilasja hinna määramine

TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava

rahasummaga. TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise

seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivisele. Seega

on hagi hind kokku 43 336,33 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 järgi võib kohus jätta menetluskulud poolte kanda, kui kohus rahuldab hagi

osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda selliselt, et hageja kasuks tuleb kostjalt välja

mõista riigilõiv hagi rahuldatud osalt ja muus osas tuleb jätta menetluskulud poolte kanda.

Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele 54 % ulatuses,

seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna 540 eurot. Menetluskuludelt

tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2024 kohtuotsusega parandati Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 25.04.2023 otsuse resolutsiooni ja muus osas jäeti muutmata, täiendades osaliselt

kohtuotsuse põhjendusi.