2-21-13057/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.4.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13057

Kohtuasi

Forus Security AS-i (Techno Life OÜ üldõigusjärglane)

hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu 8265,60 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.4.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Ehitusfirma FIDELE OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8587,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Forus Security AS (registrikood 10622346, Techno

Life OÜ (kustutatud) üldõigusjärglane), lepinguline

esindaja Sulev Tammemäe

Kostja Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood 10917165),

lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks 8587,96 eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.4.2022 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi

6800,51 eurot ületavas ulatuses, ning menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

puudutavas osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi 6800,51 eurot ületavas osas

rahuldamata.

4. Ehitusfirma FIDELE OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista Ehitusfirma FIDELE OÜ-lt välja Forus Security AS-i kasuks

6800,51 eurot, sh põhivõlg 6556,37 eurot ja viivised 244,14 eurot.

2-21-13057

5.3. Jätta Forus Security AS esimese ja teise kohtuastme menetluskulud

70% ulatuses Ehitusfirma FIDELE OÜ kanda. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5.4. Mõista Ehitusfirma FIDELE OÜ-lt välja Forus Security AS menetluskulude

katteks 350 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Techno Life OÜ (kustutatud, üldõigusjärglane Forus Security AS; hageja) esitas

Harju Maakohtule 19.8.2021 hagi Ehitusfirma Fidele OÜ (kostja) vastu, milles palus välja

mõista kostjalt põhivõlg 8265,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 1.6.2021–

17.8.2021 eest (1538,94 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja peatöövõtjana ja hageja alltöövõtjana 29.5.2020

alltöövõtulepingu nr 19003-12 (leping), mille alusel tegi hageja Tallinnas Püü tn 2 ridaelamu

nõrkvoolu- ja automaatikatöid. Kostja tasus hagejale enamiku arvetest, kuid viimase arve

8265,60 eurot, mis esitati kostjale 10.5.2021 e-kirjaga, jättis kostja tasumata. Lepingu p 9.2

järgi pidi tellija tööde eest tasuma 21 päeva jooksul alates arve saamisest. Kuivõrd kostja ei

esitanud töö kohta pretensioone, oleks ta pidanud arve tasuma hiljemalt 31.5.2021. Hageja

arvestab viivist alates 1.6.2021 lepingu p 12.3 järgi 0,05% võlasummalt iga viivitatud päeva

eest.

1.2. Kostja esitas hagejale 1.7.2021 leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude ning

tasaarvestusavalduse, milles kostja väitis, et hageja rikkus lepingu täitmise tähtaega ja peab

tasuma leppetrahvi 6141,64 eurot ning hüvitama kostjale osaliselt, 11 001,77 euro ulatuses

tellija esitatud leppetrahvinõude. Kostja tasaarvestas hageja nõude oma nõudega, mille

tulemusel nõudis kostja hagejalt 10 255,41 euro suuruse võla tasumist. Hageja ei pidanud kostja

nõudeid põhjendatuks ning tegi kostjale 8.7.2021 ettepaneku võlg tasuda. Tasaarvestusavalduse

esitamisega on kostja tunnustanud hageja nõuet.

1.3. Lepingu täitmise käigus, tööde üleandmise ega 10.5.2021 arve väljastamise ajal ei

maininud kostja kordagi, et talle on tekkinud kahju või et kahju tekkimine on tõenäoline või et

kostjal on hageja vastu rahaline nõue muudest asjaoludest tulenevalt.

1.4. Lepingu p-s 3.2 sätestati tööde lõpetamise ja kostjale üle andmise tähtajaks 20.10.2020 ja

kostja pidi hiljemalt sellele järgneval päeval aru saama, et hageja on ületanud kokkulepitud

2-21-13057

tähtaega. Kostja esitas leppetrahvinõude hagejale ca üheksa kuud pärast lepingulise tähtaja

möödumist. Hageja ei vastuta tähtaja rikkumise eest, sest tähtaja ületamise põhjustas kostja, kes

tegutses objektil nii peatöövõtja kui ka üldehitustööde tegijana ning kes ei andnud tööfronti

hagejale õigeaegselt üle. Pärast lepingulise tähtaja möödumist jätkati töö tegemist ning kostja

ei andnud märku, et ta kavatseb hageja vastu esitada leppetrahvinõude. Leppetrahvi esitamisest

ei teatanud kostja ka siis, kui hageja talle viimase arve esitas. Arve esitamise aluseks oli kaetud

tööde akt nr 6, mille kostja allkirjastas 10.5.2021 ilma märkusteta. Eeltoodud põhjustel kaotas

kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 järgi õiguse nõuda leppetrahvi.

1.5. Tellija leppetrahvinõudest kostja vastu tuleneb, et hilinemine sai alguse töö põhilise

valmiduse tähtaja rikkumisest 123 päeva võrra. Töö põhiline valmidus eeldas üldehitustööde

tähtaegset lõpetamist, mille eest vastutas kostja. Seega ei vastuta hageja kostjal tellija

leppetrahvinõudest tingitud kahju tekkimise eest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 3.1.2 järgi pidi hageja lõpetama tööd hiljemalt

10.10.2020. Hageja pidi kostjale üle andma ka tööde juurde kuuluva dokumentatsiooni. Tööd

valmisid ja anti kostjale üle 10.05.2021, s.o tööde üleandmine viibis 212 päeva. Kostja juhtis

tööde tegemise ajal hageja tähelepanu selle, et töödega on hilinetud.

2.2. Kostja juhtis tööde käigus hageja tähelepanu mitmetele puudustele hageja töös:

-

kostja tegi 12.6.2020 e-kirjas hagejale etteheite, et I korrusel on ustele vedamata

valveandurite kaabeldus, nõudes selle töö kiiret tegemist, kuivõrd 12.6.2020 pidi tulema

krohvija samale objekti osale tööd tegema ning selle töölõigu tegemise ajaks pidid kaablid

olema paigaldatud;

-

perioodil 21.1.–3.3.2021 pidasid pooled kirjavahetust tegemata ja hilinenud tööde kohta.

Kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et kaamera kaabeldus peaukse juures on vales

kohas, kaamera kaabeldused pole vastavalt joonistele õigest kohast välja toodud ning

vannitoa põrandakütte termostaat ei tööta korrektselt;

-

kostja on 10.2.2021 e-kirjas palunud hagejal jooniseid korrigeerida;

-

kostja on vahemikus 3.3.–4.3.2021 saadetud e-kirjades märkinud, et probleeme esineb

magnetite toimimisega, bokside 5 ja 6 põranda andurite asukoha ja toimimisega, fassaadil

rippuvate kaablite ning kaamerate ja sireenide paigaldamisega. Hageja lubas oma 4.3.2021

e-kirjas need puudused kõrvaldada;

-

kostja on perioodi 10.3.–11.3.2021 e-kirjades toonud välja järgmised puudused: neljast

läbipääsukaardist töötab vaid kolm; boksi nr 3 vannitoas ei tööta põrandakütte andur

korrektselt; boksi nr 6 elutoa vinguanduri kaabeldus ja anduri paigaldus on tegemata;

räkikapi (seadmekapi) katteplaat on tagasi paigaldamata ja kapi all on kate, mida pole

kaablita paigalduseks kasutatud;

-

vahemikus 29.3.–14.4.2021 edastatud e-kirjades on kostja välja toonud, et boksi nr 3

vannitoa põrandakütteandur ei tööta jätkuvalt korrektselt; neljas korteris on jahutuse kaitse

väljas ja kahes boksis on jahutuse kontroller hangunud; majaesiste panipaikade

uksemagnetid on paigaldamata ja nende jaoks kaablid vedamata; esitamata on iga boksi

kohta joonised, millest oleks näha elektrilukkude toitekaablid ning avamise nupu

kaabeldused;

-

kostja on perioodi 13.4.–4.5.2021 e-kirjavahetuses märkinud, et boksi nr 6 panipaiga

magnet paigaldati alles 14.4.2021, kusjuures seda ei tehtud kokku lepitud viisil (seina

seest).

2-21-13057

2.3. See, et hageja ei jõudnud lepinguliste töödega tähtaegselt valmis, ei ole tingitud kostjast,

sh tööfrondi puudumisest. Selle väite esitas hageja esmakordselt pärast leppetrahvinõude

saamist. Lepingu p 6.1 kohaselt pidanuks hageja teavitama tööde tegemist takistavast asjaolust

ja selle mõjust kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai sellisest asjaolust teada. Hageja

pole kostjat tööde tegemist takistavatest asjaoludest teavitanud. Lepingu p 5.1 järgi pidi kostja

tööfrondi üle andma hiljemalt 18.5.2020. Kostja ei ületanud seda tähtaega.

2.4. Leppetrahvinõue on esitatud õigeaegselt. VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud mõistlik aeg peab

jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. VÕS § 159 lg 2 kohaldamisel ei ole

oluline üksnes ajaline vahe rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb

ka muid asjaolusid, sh pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingutingimusi (eelkõige täitmise

tähtaja pikkust), samuti poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda.

2.5. Hageja oli tööde üleandmisega viivituses alates 10.10.2020 kuni 10.05.2021. Sel ajal ei

saanud hagejal olla õigustatud ootust, et rikkumisele ei järgne sanktsiooni. Hageja on oma eriala

spetsialistina professionaalne ettevõtja, kellele ei pea kogu aeg meelde tuletama, et leping ja

seal sisalduvad tähtajad on täitmiseks. Lepingu p 12.2.1 alusel on hageja kinnitanud teadlikkust

sellest, et tema tööst ja lepingu õigeaegsest täitmisest sõltub teiste töövõtjate töö objektil ja

sellise tegevusega võib tekkida kahju objekti ehitise omaniku (arendaja) esitatavate

kahjunõuete ja leppetrahvide näol. Nimetatud lepingu punktis on pooled kokku leppinud, et

sellise kahju peab töövõtja tellijale hüvitama. Selline kahju sai tekkida alles pärast objekti

üleandmist arendajale. Seega on pooled arvestanud lepingu sõlmimisel ühelt poolt seda, et

rikkumine (sh viivitus) saab tuua kahju kostjale tema töö ümberkorraldamisest tingituna, aga

võib tekitada kahju ka arendajale, kes seetõttu saab hakata esitama just kostja vastu nõudeid.

Kostja esitas leppetrahvinõude 52 päeva pärast tööde faktilist üleandmist ning 20 päeva pärast

arendaja nõude saamist. Arendaja tegi etteheiteid hageja tehtud või tegemata tööde kohta.

Kostja jagas temalt nõutud leppetrahvi summa kahe alltöövõtja vahel proportsionaalselt

nendega sõlmitud lepingute mahule. Hageja puhul oli lepingu hinnaks 28 970 eurot ja

leppetrahv vastavalt 25,42%.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 14.4.2022 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 8265,60 eurot ja viivise 8265,60 eurot. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ning

mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 550 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et lepingu järgi pidi hageja

nõrkvoolu- ja automaatikatööd lõpetama 10.10.2020 ning selleks ajaks töid ei lõpetatud. Hageja

lõpetas tööd ja andis kostjale üle 10.5.2021, mille kohta allkirjastasid pooled akti. Hageja

edastas kostjale 10.5.2021 arve 8265,60 eurot, maksetähtajaga 21 päeva alates arve saamisest.

Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks arves toodud tähtaja möödumisel, s.o 31.5.2021.

Kostja ei ole arvet tasunud. Järelikult on hageja õigustatud nõudma tasu maksmist VÕS § 101

lg 1 p 1 järgi ning viivist VÕS § 113 lg 1 järgi lepingus kokku lepitud suuruses. Viivise suurus

on lepingu järgi 0,5% päevas, mis teeb viivise suuruseks kohtulahendi tegemise päevaks

13 142,30 eurot. Kuna põhinõuet ületavas osas viivise sissenõudmine ei ole heade kommetega

kooskõlas, tuleb viivist vähendada kuni põhinõude suuruseni.

3.2. Kohtupraktika järgi sõltub mõistlik aeg leppetrahvi nõude esitamiseks lepingu olemusest

ning jääb lepingu rikkumise avastamise ja aegumistähtaja vahele. Kui rikkumine seisneb

töövõtulepingus kokku lepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest

eelduslikult teada hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid

2-21-13057

üle ei anta. Arvestades, et pooled suhtlesid pidevalt tööde kulgemise küsimuses, pidi kostja

rikkumisest teada saama hiljemalt 11.10.2020. Kostja esitas leppetrahvi nõude alles kaheksa ja

pool kuud pärast rikkumisest teada saamist. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

isik pidi aru saama, et sedavõrd pikk tööde venimise aeg on piisav, et rakendada lepingus kokku

lepitud sanktsioone. Seega ei ole kostja tasaarvestusavaldus leppetrahvi puudutavas osas

põhjendatud.

3.3. Puudub vaidlus, et tööde üleandmine venis ning arendaja on kostjale esitanud 43 280 euro

suuruse leppetrahvi nõude. Kostja ei ole vaidlustanud temale esitatud leppetrahvi ega palunud

seda vähendada, sest peatöövõtja on leppetrahvi juba ise vähendanud. Kohtule esitatud hageja

ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et kostja nõudis hagejalt pidevalt selgitusi töödega

viivitamise tõttu. Kohtule esitatud ehituskoosolekute protokollidest ja ehituspäevikust nähtub,

et töödega graafikus püsimise põhjuseid oli palju. Näiteks on töövõtja (hageja) 29.7.2020

koosolekul märkinud, et tööd venivad projektivigade ja lisatööde tõttu (protokolli p 4.11);

omanikujärelevalve pidas vajalikuks korrigeerida arhitektuurseid plaane (protokolli p 5.3).

Kohtuistungil üle kuulatud hageja juhatuse liikme GU ja kostja objektijuhi HH ütlustega leidis

tõendamist, et hageja sai töid teha etapiviisiliselt vastavalt üldehitustööde ja siseviimistlustööde

kulgemisele. Teatud töid sai hageja teha pärast üldehitustööde valmimist ning nutikodu

seadmete lõplik paigaldus sai toimuda alles pärast siseviimistlustööde lõppemist. Objektijuhi

sõnul teavitati puudustest suuliselt, kuid kostja tellijalt tööde lõpptähtaja edasilükkamist ei

palunud, sest tööd hilinesid objektil tervikuna. Kuigi kostja objektijuht tõi oma ütlustes välja

mitmeid puuduseid, näiteks kaablite ja andurite ebaõige paigaldus, ei ole kohtul võimalik

tuvastada, kas ja millises ulatuses jäi hageja töö puudulikuks. Kostja ei ole ära näidanud

konkreetseid rikkumisi, mille tõttu tööde tegemine venis, selle tulemusel tekkinud kahju ning

põhjuslikku seost hageja tegevuse ja kostja vastu leppetrahvi nõude esitamise vahel.

Leppetrahvi nõude jaotamine kahe alltöövõtja vahel lepingute maksumusest lähtudes ei ole

kohane, vaid arvestama peab tegeliku rikkumise suurusega. Seega ei ole kostja tasaarvestus ka

kahjunõude osas põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus hindas ebaõigesti pooltevahelise võlasuhte olemust. Kohus ei pööranud

tähelepanu sellele, et lepingu p 12.2.1 järgi ei olnud hageja seotud üksnes tema tehtavate tööde

kokkulepitud tähtajaga, vaid ka objekti kui terviku üleandmise tähtajaga. Seega sõltus kostja

esitatav leppetrahv sellest, kas ja millises suuruses leppetrahvinõude arendaja kostja vastu

esitab. Selliselt tajus leppetrahvi esitamise põhjuseid ka hageja. Kohus ei arvestanud mõistliku

aja sisustamisel sellega, et viivitustest tingitud sanktsioonid on seotud ehitusobjekti üleandmise

ajaga. Leppetrahvi nõude esitamisel pole oluline üksnes lepingu tähtaja rikkumise selgumise

kuupäev, vaid ka viivituse periood. Perioodil 10.10.2020–10.05.2021, mil hageja oli jätkuvas

viivituses, ei saanud tal olla õigustatud ootust, et viivitamisele ei järgne sanktsiooni. Kostja ei

pidanud hagejale kui professionaalsele ehitusettevõtjale meelde tuletama, et kohustused tuleb

täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu esitada lepingust tulenevaid nõudeid. HH

ütluste kohaselt andis ta alltöövõtjatele 2019. a juunis või juulis teada kostja kavatsusest esitada

leppetrahvi nõue, kui töid ei tehta piisavalt kiiresti. HH seletusi pole ümber lükatud ning

maakohus pole tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Suuline teavitus on

esitatud mõistliku aja jooksul.

2-21-13057

4.2. Maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud viivise põhinõudega võrdses summas,

kuid sellises ulatuses viivisenõuet ei ole hageja esitanud. Taotletust suurema summa

väljamõistmisega on maakohus väljunud hagi piiridest ja rikkunud menetlusnormi

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439). Kostja taotleb viivise vähendamist juhuks,

kui ringkonnakohus peab põhjendatuks viivist maakohtu otsusega välja mõistetud ulatuses.

Viivisenõude puhul tuleks arvestada sellega, et hageja viivitas lepingu täitmisega olulisel

määral.

4.3. Vaidlus puudub selles, et kostjale on tekkinud kahju arendaja poolt leppetrahvi nõude

esitamise tulemusel. Tunnistaja HH kirjeldas viivituse tekkimise asjaolusid. Tunnistaja

selgituse kohaselt tekkisid konfliktid jõukaabli paigaldanud ettevõttega, kes freesis jõukaablid

seina sisse. Seejärel tuli hageja, kes paigaldas oma kaablid freesitud avadesse, millega

kahjustati juba valminud ehitise osa. Pärast põranda valamist selgus, et hageja on kaablid kohati

valesti paigaldanud ning need tuli ümber tõsta, freesides lagedesse, seintesse ja põrandatesse

uusi sooni. Lõhutud kohad tuli seejärel viimistlejal parandada. Pärast kaablite

ümberpaigutamist selgus, et seina karkassid ja vööd olid kahjustatud. Parandustööde tegemisele

kulus iga boksi kohta nädal aega viivitust, kokku 2–3 nädalat. Pärast seinte valmimist selgus

kaablite asukohtade kontrollimisel, et osad kaablid on valesti paigaldatud. Maalrid pidid auke

parandama, ümber tegema ja täitma. Sellest tulenevalt nihkusid tööd veel nädala või kahe võrra.

Kui osa viimistlusest oli tehtud, asus hageja paigaldama erinevaid põrandakütte andureid,

liikumisandureid jms, millega rikuti korduvalt viimistlust. Pärast andurite paigaldamist selgus,

et uste ja akende magnetid ei toiminud ning neid oli vaja korrigeerida, milleks avati palesid ja

seinu. See omakorda tingis lisatööde tegemise. Seejärel vedasid hageja töötajad ripplagede alt

kaableid, kahjustades ehitise luuke. Taaskord pidid maalrid parandustöid tegema. Väliboksides

(panipaikades) oli ette nähtud süvistatud kaabelduse tegemine. Hageja töötajad ei teinud neid

töid õigel ajal ning paigaldasid kaabeldused viisil, mida projekt ei näinud ette. Lisaks ilmnesid

probleemid põrandakütte andurite ja välikaamerate paigaldusega. Välibokside ja välikaamerate

puhul pidi kostja projektist erineva lahenduse arendajaga kooskõlastama. Kirjeldatud

minetustele on kostja viidanud ka e-kirjavahetuses.

4.4. Maakohus selgitas hagejale, et ta peab tõendama seda, et viivitus ei tekkinud tema süül.

Hageja pole selles osas oma tõendamiskoormist täitnud. Kohus sellele mingit tähtsust ei

omistanud. HH ütluste kohaselt ei vasta tõele väide, et hageja sai töödega alustada alles siis, kui

kogu siseviimistlus oli tehtud. Hageja töötajad paigaldasid kaableid iga tööetapi käigus. Ka

maakohus luges tuvastatuks, et hageja sai töid teha etapiviisiliselt vastavalt muude tööde

kulgemisele, teatud töid sai hageja teha pärast üldehitustööde valmimist ning nutikodu

seadmete lõplik paigaldus sai toimuda alles pärast siseviimistlustööde lõppemist. Lepingu p 5.1

järgi pidi kostja hagejale tööfrondi andma üle hiljemalt 18.5.2020. Nimetatud punkti kohaselt

tuli tööfrondi hilisem üleandmine fikseerida ja pikendada tööde valmimise tähtaega. Tööfrondi

hilisemat üleandmist ei ole fikseeritud. Ka hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et

ta ei saatnud selle kohta kostjale teadet ega palunud tähtaja pikendamist.

4.5. Kuivõrd tööde tegemisega oli viivituses kaks töövõtjat, on keeruline, kui mitte võimatu

eristada, millisel määral kumbki ehitustööde lõpptähtaja ületamise eest vastutab. Kui kohus ei

nõustunud kostja määratud proportsiooniga, oleks ta saanud TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127

lg 6 alusel ise hinnata, millises ulatuses kahju eest hageja vastutab. Jättes selle tegemata, rikkus

maakohus TsMS § 436 lg-t 1.

2-21-13057

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata (v.a nõude piire

ületava viivise väljamõistmist puudutavas osas) ja menetluskulud hageja kanda.

5.1. Hageja nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles osas, et maakohus on viivise

väljamõistmisel ületanud nõude piire. Õige on kostja väide, et hagiavalduses taotleti viivise

väljamõistmist 1538,94 euro ulatuses, kuid maakohus mõistis välja 8265,60 euro suuruse

viivise. Maakohtu otsuse tühistamine on põhjendatud osas, milles kohus ületas nõude piire.

5.2. Kui kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite viivise vähendamiseks, tuleb see jätta

tähelepanuta. Sellise nõude oleks kostja pidanud esitama juba maakohtus. Lisaks ei ole kostja

põhjendanud, miks on viivisenõue, mille suurus on kõigest 18,6% põhinõudest, ebamõistlikult

suur VÕS § 162 lg 1 tähenduses. Hageja viivisenõude suurust ei mõjuta see, et tööde

üleandmisega hilineti, kuivõrd viivisenõude aluseks on kostja enda poolne rikkumine. See, et

kostja pidas kohtu välja pakutud kompromissivariante põhjendatuks, ei ole seaduslik alus

viivise vähendamiseks.

5.3. Tööde üleandmise tähtaeg on sätestatud lepingu p-s 3.1.2. Kostja viidatud lepingu p 12.2.1

ei puuduta hageja tehtud tööde üleandmise aega ning sellest ei tulenenud ka hagejale kohustust

järgida kostja ja tellija vahel kokku lepitud objekti üleandmise tähtaega.

5.4. Tööde üleandmisega viivitamise periood ei oma leppetrahvinõude esitamise mõistliku aja

sisustamisel tähtsust. Kostja oli alates 11.10.2020 teadlik sellest, et hageja on rikkunud

kohustust lõpetada tööd hiljemalt 10.10.2020. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08 tehtud

otsuse p-s 11 märkinud, et kohustuse rikkumise avastamisest hakkab kulgema mõistlik aeg

leppetrahvi nõudest teatamiseks. Leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda selle suuruse

märkimist (samas, p 14). Kostja esitas leppetrahvi nõude alles pärast seda, kui arendaja oli

temalt leppetrahvi nõudnud.

5.5. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ajal, mil üks lepingupool on kohustuse täitmisega

viivituses, ei saa tal tekkida õigustatud ootust, et teine pool leppetrahvi ei nõua. Kui õigustatud

pool ei ole pikemat aega andnud mõista, et kavatseb leppetrahvi nõuda, võib kohustatud poolel

tekkida õigustatud ootus, et sanktsiooni ei rakendatagi. Kostja ei andnud üheksa kuu jooksul

alates lepingu tähtaja ületamisest kordagi teada leppetrahvi nõudmisest. Seejuures ei esitanud

kostja mingeid pretensioone ka töö vastuvõtmisel. Arvestada tuleb sellegagi, et peatöövõtjana

oli kostja teadlik sellest, et tööde viibimine oli tingitud asjaoludest, mis ei olnud hageja kontrolli

all. 29.7.2020 ehituskoosoleku protokollist, mis koostati ca kaks kuud pärast seda, kui hageja

töödega alustas, nähtub, et töövõtja (kostja) on kuue nädala jagu graafikust maas ning suurem

osa töid, mis olid veninud, olid kostja tehtavad üldehitustööd. Protokolli p-s 4.11 on kostja

toonud välja ka tööde venimise põhjused, millest ükski ei olnud seotud hagejaga. Protokollis

märgitu kohaselt on tööde viibimise põhjustanud muudatustööde tellimine, projekteerimisvead,

viivitused fassaaditööde kooskõlastamisel jne. Samuti on 8.7.2020 ehituskoosoleku protokolli

p-des 4.2 ja 4.3 toodud välja, et arhitektuurne ja konstruktiivne projekt on vastuolus. Seega on

kostja ise kinnitanud, et ehitustegevuse hilinemine ei ole tingitud hagejast, samuti seda, et

üldehituse hilinemisel ei ole eriosade tegijal nagu hageja võimalik temale seatud tähtaegu

järgida. Neil asjaoludel kujunes hagejal veendumus, et kostja ei kavatse temalt leppetrahvi

nõuda.

5.6. Alusetu on kostja väide, et ta teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest suuliselt. Vastuses

hagiavaldusele kostja suulist nõuet ei maininud. Lepingu p 13.2 järgi oli HH kostja esindaja

2-21-13057

tehnilistes küsimustes objektil. Seega ei olnud HH-l õigust esindada kostjat hagejale leppetrahvi

nõude esitamisel ning selle küsimusega ta ka ei tegelenud. Kostja ei ole väitnud, et leppetrahvi

nõude esitas MR, kes oli lepingu p 13.1 järgi kostja esindaja lepingulistes küsimustes. Kohtus

ütlusi andnud hageja juhatuse liikme selgituste kohaselt ei nõudnud kostja tööde tegemise ajal

leppetrahvi ega andnud isegi mõista, et selline nõue võidakse esitada.

5.7. Kostja ei ole tasaarvestuse avalduses ega ka kohtumenetluses konkreetselt ära näidanud,

millise alltöövõtja milline tegu millise kahjuliku tagajärje kaasa tõi. Kostja ei ole kahjunõude

esitamisel lähtunud mitte põhjuslikust seosest, vaid alltöövõtjaga sõlmitud lepingu hinnast. HH

ütlused ei tõenda seda, et hageja viivitas tööde tegemisega. HH rääkis hilinemisest üksikute

töölõikude puhul, kuid lepingus ei olnud kokku lepitud vahetähtaegasid töölõikude jaoks. HH

ütluste kohaselt juhtis kostja tööde tegemise ajal hageja tähelepanu teatud puudustele tema töös,

kuid see on ehitustegevuses tavapärane. Vaidlust ei ole selles, et hageja andis kostjale üle

lepingutingimustele vastavad ja puudustest vabad tööd. Hagi vastuse juurde lisatud e-

kirjavahetus, milles on käsitletud töös esinevaid puuduseid, pärineb lepingus kokku lepitud

tööde üleandmise järgsest ajast. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja ei vaidlustanud arendaja

esitatud leppetrahvi, ehkki ehituskoosoleku protokollide järgi pidas kostja tähtaegade rikkumist

arendajast tulenevaks asjaoluks. Arendaja esitatud leppetrahvinõude vaidlustamisel oleks kostja

saanud temal kahju tekkimist vältida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 6800,51 eurot. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi 6800,51 eurot ületavas osas rahuldamata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Esmalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad hagi nõuet (I),

teiseks kostja tasaarvestust puudutavatele väidetele, sh leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue

(II). Seejärel muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda (III) ning käsitleb viimasena

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimusi (IV).

(I)

8. Hageja ja kostja vahel 29.5.2020 sõlmitud alltöövõtulepingu järgi pidi hageja tegema

ridaelamu nõrkvoolu- ja automaatikatööd ning andma kostjale üle sellega kaasneva

dokumentatsiooni. Lepingu kohaselt algasid tööd 8.5.2020 (p 3.1.1) ning pidid lõppema

10.10.2020 (p 3.1.3). Tööde ja dokumentatsiooni üleandmise tähtaeg oli 20.10.2020 (p-d 3.1.3,

3.1.4 ja 3.2). Lepingu p 4.1 järgi oli lepingu tasu 28 970 eurot, millele lisandus käibemaks.

Tööd anti kostjale üle 10.5.2021 ning hageja edastas 10.5.2021 e-kirjaga kostjale viimase arve,

mille järgi tuli kostjal tasuda 8265,60 eurot (sh käibemaks) ning mida kostja ei ole tasunud.

9. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Viidatud sätte kohaselt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma.

Kohustuse täitmise sissenõutavust reguleerivad üldnormina VÕS § 82 lg-d 3 ja 7. Erireegli

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Praegusel juhul

oli lepingus (p-d 9.1.1 ja 9.3) kokku lepitud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on

töö vastuvõtmine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5) ja vastuvõtu akti alusel esitatud arve.

2-21-13057

10. Kuivõrd selle üle, et viimane arve on täies ulatuses tasumata, pooled ei vaidle, on hagejal

kostja vastu 8265,60 euro suurune põhinõue, millele lisandub viivis.

11. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et maakohus on viivise väljamõistmisel väljunud hagi

piiridest. Maakohus on vaidlustatud otsuses väljamõistetava viivise arvutamisel ekslikult

leidnud, et pooled leppisid lepingus kokku viivise määras 0,5% päevas. Lepingu p 12.3 järgi on

viivise määr 0,05% päevas. Hageja nõudis lisaks põhivõlale (8265,60 eurot) viivist põhivõlalt

lepingus kokkulepitud määras perioodi 1.6.–17.8.2021 (78 päeva) eest. Hagiavalduses on

kostjalt nõutava viivise summaks märgitud 1538,94 eurot (19,73 × 78). Ringkonnakohus

märgib, et hageja on viivise arvestamisel teinud arvutusvea ning lisaks arvestanud viivist

pikema perioodi eest, kui on põhjendatud.

12. Hagiavalduses toodud viivise arvestamisel on hageja lähtunud lepingu p-s 9.2 sätestatud

maksetähtajast, mis on 21 päeva alates arve tellijale saabumisest. Samas tuleneb lepingu

p-st 9.1.1, et viimase lepingujärgse makse tasub tellija töö vastuvõtu akti alusel ning

lõpparveldus toimub hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui tellija on allkirjastanud töö

vastuvõtmise akti. Samuti tuleneb lepingu p-st 12.7, et viimane makse tasutakse 30 päeva

jooksul pärast lepingukohaste tööde lõpetamist ja üleandmist. Kostjale esitatud viimasel arvel

(tl 23) on märgitud tasumise tähtajaks 30 päeva. Ka 8.7.2021 kirjas kostjale (dtl 20–30) on

hageja viidanud lepingu p-st 9.1.1 tulenevale 30-päevasele maksetähtajale ning märkinud, et

kostja oleks pidanud arve tasuma hiljemalt 9.6.2021. Seega tuleb praegusel juhul lähtuda

30-päevasest maksetähtajast, mis hakkas kulgema 10.5.2021, kui hageja andis kostjale tööd üle

ja esitas viimase arve, ning lõppes 9.6.2021. VÕS § 113 lg 1 I lause järgi saab võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 I ja II lause).

Seega muutus arvest tulenev kohustus sissenõutavaks 10.6.2021 ning kostja saab nõuda viivist

alates nimetatud kuupäevast. Perioodi 10.6.–17.8.2021, s.o 69 päeva eest arvestatud viivis on

285,16 eurot (8265,60 × (0,05 ÷ 100) × 69). Kuivõrd viivise summa on maakohtu

väljamõistetud summast ning ka hageja taotletust oluliselt väiksem, puudub vajadus hinnata,

kas viivist peaks veelgi vähendama, arvestades, et kostja sellekohane taotlus on tingitud

maakohtu väljamõistetud viivise summast.

(II)

13. Kostja esitas 1.7.2021 hagejale avalduse, mille kohaselt nõuab kostja hagejalt 6141,64 euro

suuruse leppetrahvi tasumist ja kahju hüvitamist 11 001,77 euro ulatuses ning tasaarvestab need

nõuded hageja nõudega. Kostja tugineb ka kohtumenetluses tasaarvestusele samadel alustel.

Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu.

14. Nõuete tasaarvestamine VÕS § 197 lg 1 järgi eeldab praegusel juhul seda, et kostjal kui

tasaarvestaval poolel on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi tasumist ja kahju hüvitamist.

Kui kostjal on õigus tasaarvestuseks, on poolte nõuded kattuvas osas lõppenud (VÕS § 197

lg 2). Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine

pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited

tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Sellises olukorras

ei kohaldu VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele

teine pool saab esitada vastuväiteid (vt RKTKo 15.6.2021, nr 2-19-15657, p 12 ja selles

viidatud lahendid). Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal on hageja vastu leppetrahvi ja

kahju hüvitamise nõuded, mida ta saab hageja nõudega tasaarvestada.

2-21-13057

(1.)

15. Lepingu p 12.4 järgi on tellijal töövõtja poolse rikkumise korral õigus nõuda lisaks tekitatud

kahju hüvitamisele ka leppetrahvi 0,1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest töö lõpptähtaja

ületamise korral, samuti iga vahetähtaja ületamise korral.

16. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused:

-

poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

-

võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

-

võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §‑d 103 ja 160);

-

võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 I lause alusel praeguses asjas

kostjal (RKTKo 10.5.2017, nr 3-2-1-36-17, p 11). Kehtiva lepingu olemasolus ja lepingus

kokkulepitud tähtaja ületamises ei ole vaidlust. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja mis ulatuses

vastutab hageja rikkumise eest ning kas kostja on leppetrahvi nõudmisest teatanud mõistliku

aja jooksul. Maakohus leidis, et kostja on minetanud õiguse nõuda hagejalt leppetrahvi

tasumist, kuivõrd seda nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul.

(A)

17. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta nõuab leppetrahvi. Kuna kostja leppetrahvi nõue põhineb asjaolul, et hageja ületas tööde

üleandmise tähtaega, tuleb mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks hakata lugema

päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Olukorras, kus lepingurikkumine seisneb töövõtulepingus

kokkulepitud tööde üleandmisega hilinemises, saab tellija lepingurikkumisest eelduslikult teada

hiljemalt kohustuse lepingujärgse täitmise päeval, kuna talle sel päeval töid üle ei anta (RKTKo

7.12.2009, 3-2-1-128-09, p 10).

18. VÕS § 159 lg 2 sõnastuse järgi tuleb teadet leppetrahvinõude esitamise kohta eristada

leppetrahvinõudest. Leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist.

Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku

jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises

arvestada (RKTKo 20.3.2008, 3-2-1-15-08, p 12). See aga ei tähenda, et leppetrahvi teade

tuleks esitada kohustust rikkunud poolele viivitamata, n-ö igaks juhuks. Leppetrahvi teade

(ka kohtusse mõistliku aja jooksul esitatav nõue leppetrahvi tasumiseks on võrdsustatav

teatega) tuleb esitada mõistliku aja jooksul (RKTKo 29.4.2008, 3-2-1-28-08, p 14).

Kui leppetrahvi suurus sõltub täitmise ajast, s.t trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev,

on trahvi nõudmiseks õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha

kindlaks nõude suurus. Ehitusettevõtjale ei pea teine pool meelde tuletama, et kohustused tuleb

täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (RKTKo

21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 17).

19. Kohtupraktika järgi mahub mõistlik aeg leppetrahvist teatamiseks või nõude esitamiseks

kohustuse rikkumise avastamise ja aegumistähtaja vahele. Mõiste „mõistlik aeg“ on

määratlemata õigusmõiste, mida tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades

2-21-13057

(RKTKo 29.4.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlikkuse hindamisel tuleb lisaks aegumistähtajale

muu hulgas arvestada pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingus kokkulepitud tingimusi,

eelkõige täitmise tähtaja pikkust, poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda

(RKTKo 7.12.2009, 3-2-1-128-09, p 11), samuti täitmise vastuvõtmise aega ja asjaolusid

(RKTKo 20.3.2008, 3-2-1-15-08, p 13). Lisaks tuleb arvesse võtta seda, kas võlgnikul võis hea

usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo

21.12.2011, 3-2-1-142-11, p 16). Kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolel ei saa tekkida

sellist õigustatud ootust ainuüksi seetõttu, et teine pool ei teatanud enne lepingu täitmist,

et kavatseb leppetrahvi nõuda (samas, p 17).

20. Praegusel juhul sõltus leppetrahvi suurus täitmise ajast ning selle leppetrahvi lõplik summa

selgus alles tööde üleandmisel. Perioodilise leppetrahvi nõue, mis muutub sissenõutavaks

eelkõige kohustuse täitmisega viivitamisel ja mille suurus sõltub viivitamise ajast, aegub

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 alusel n-ö täisaastate kaupa (RKTKo 21.12.2011,

3-2-1-142-11, p 16). Kuigi kostja sai lepingurikkumisest teada hiljemalt 10.10.2020 ning oleks

põhimõtteliselt võinud anda hagejale teada leppetrahvi nõude esitamise kavatsusest, ei pidanud

ta eelnevalt viidatud kohtupraktikast tulenevalt teatama leppetrahvi nõudmisest enne tööde

üleandmist. Samas kui kostja oleks juba enne tööde viivitusega üleandmist sellise teate hagejale

esitanud, tuleks asuda seisukohale, et teade leppetrahvi nõudmise kohta on esitatud mõistliku

aja jooksul ning nõude esitamise puhul oleks sellisel juhul oluline üksnes see, et see on esitatud

aegumistähtaja jooksul.

21. Kostja viitab maakohtu 29.3.2022 istungil antud tunnistaja HH ütlustele, milles viimane on

väitnud leppetrahvi nõude esitamisest teavitamist. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on HH

selgitanud järgmist: [k]ui kipsseinte ehitus oli ja ma nägin, et see hakkas graafiku mõttes käest

ära minema, siis sellel hetkel tegin kõigile alltöövõtjatele teavituse, et kui nad kahjustavad teiste

inimeste tööd või ei käi piisavalt kohal, ei tee piisavalt kiiresti töid, siis on meil objekti lõpus

õigus teha nõue (protokolli ajamärk 00:17:05–00:17:30). Tunnistaja esitas teate enda väitel

2019. aasta juunis või juulis (protokolli ajamärk 00:17:37–00:17:44), täpsustades, et teatas

leppetrahvi nõudmisest siis, kui tunnistajale selgus seinte ehitamise käigus, et graafik hakkab

paigast nihkuma (protokolli ajamärk 00:23:29–00:23:55). Hageja eitab sellise teate saamist,

märkides, et vastuses hagile ei ole kostja viidanud suulisele leppetrahvist teavitamisele. Samuti

on hageja toonud välja, et HH oli lepingu p 13.2 järgi kostja esindaja tehnilistes küsimustes

objektil, samas kui lepingulistes küsimustes esindas kostjat MR (lepingu p 13.1).

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd hageja alustas töid Püü tn 2 objektil alles 8.5.2020, ei

saanud 2019. a juunis või juulis tehtud teavitus puudutada hagejat. Samas ka juhul, kui

tunnistaja mõtles tegelikult 2020. a juunit või juulit, olnuks teavitus enneaegne, kuivõrd sel ajal

ei olnud hageja veel lepingus kokku lepitud tähtaega ületanud ning tähtaja saabumiseni jäänud

aega arvestades ei olnud tõenäoliselt veel ilmne, et hageja ei suuda kokkulepitud tähtaega

järgida. Lisaks on hageja asjakohaselt viidanud, et lepingu järgi oleks leppetrahvi nõude

esitamisest pidanud hagejat teavitama MR, mitte HH. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda

tõendatuks, et kostja teavitas hagejat leppetrahvi esitamisest enne 1.7.2021. Seega tuleb

hinnata, kas leppetrahvi maksmise nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse

rikkumise avastamist.

22. Ringkonnakohus arvestab mõistliku aja hindamisel sellega, et lepingu täitmise tähtaeg oli

ligikaudu viis kuud ja seda ületati seitsme kuu võrra ning kostja esitas leppetrahvi nõude

52 päeva pärast tööde vastuvõtmist, sh 21 päeva pärast viimase arve tasumise tähtaja

möödumist. Määravat tähtsust ei ole siinkohal sellel, et kostja leppetrahvinõue hageja vastu

võib olla ajendatud sellest, et arendaja esitas kostja enda vastu leppetrahvinõude. Sellest, et

2-21-13057

kostja võttis töö ilma pretensioonideta vastu, ei saanud iseenesest tuleneda hagejale õigustatud

ootust, et leppetrahvi ei nõuta. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta

iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid (vt RKTKo 14.10.2015, nr 3-2-1-93-15, p 11). Õigustatud ootus, et kostja

temalt leppetrahvi ei nõua, võinuks hagejal tekkida näiteks juhul, kui kostja oleks arve tasunud

ning alles pärast seda esitanud leppetrahvinõude. Kostja ei ole arvet tasunud. Riigikohus on

oma praktikas pidanud mõistlikuks kolme kuu pikkust leppetrahvi nõude esitamise tähtaega

(RKTKo 29.4.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitanud

leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul ning ei ole seega minetanud õigust hagejalt leppetrahvi

nõuda.

(B)

23. Hageja väitel ületas ta tööde üleandmise tähtaega põhjusel, et temale anti tööfront

hilinemisega üle, s.t tema töödele vältimatult eelnenud töid ei olnud õigeaegselt tehtud ja tööesi

ei olnud vaba. Hageja tugineb VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda

kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid

niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või

sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

24. Lepingu p 5.1 kohaselt pidi tellija andma töövõtjale tööfrondi üle hiljemalt 18.5.2020;

hilisem frondi üleandmine fikseeritakse ja lisandunud päevad arvestatakse objekti lõpptähtajale

juurde. Hageja kinnitab, et töödega sai ta alustada kokkulepitud kuupäeval, kuid väidab, et

paljud tööd (eelkõige boksisiseste seinte püstitamine ja siseviimistlustööd) jäid graafikust

maha, mille tõttu ei saanud hageja ka oma töid õigeaegselt lõpetada. Lepingu kohaselt pidi

hageja tegema nõrkvoolu ja automaatikatöid, mis hõlmasid muu hulgas termostaatide, suitsu-

ja vingugaasiandurite, valvesüsteemide ning fonolukkude paigaldust.

24.1. 8.7.2020 toimunud ehituskoosoleku protokolli (tl 90–91 pöördel) p-st 1 nähtub, et

koosoleku toimumise ajaks olid graafikust maas muu hulgas kipskarkass-seinte ehitustööd ning

mahajäämus oli kolm nädalat.

24.2. 29.7.2020 ehituskoosoleku protokolli (tl 87–88 pöördel) p 1 järgi oli kõikides boksides

alustatud sisekergseinte metallkarkasside ehitamisega ning kahes boksis oli lõpetatud ühe poole

kergseinte kipsi paigaldusega. Protokolli järgi olid tööd graafikust maas ca kuus nädalat.

Protokolli p-st 4.11 nähtuvalt pidas töövõtja graafikust maha jäämise põhjusteks muudatus- ja

lisatöid, tellija muudatusi ning projektivigu, mille tõttu olid paljud tööd seisnud.

24.3. 25.11.2020 ehituskoosoleku protokolli (tl 93–94 pöördel) p-s 1 on siseviimistlustööde

kohta märgitud, et plaatimistööd on valmis boksides 3 ja 6 ning boksides 1, 2, 4 ja 7 on tööd

pooleli. Maalritöid (üks kiht värvi) oli tehtud boksides 1 ja 2. Boksides 3, 4, 5 ja 6 olid tehtud

kruntimistööd ning boksis 7 kavandati kruntimistööd lõpetada 30.11.2020.

24.4. Ehitustööde päevikust perioodi 18.1.–22.1.2021 kohta (tl 96–100) nähtub, et nimetatud

perioodil tehti maalritöid boksides 3 ja 7. Seejuures tehti boksis 7 maalritöid veel ka 29.1.2021

(tl 109) ja plaatimistöid 31.1.2021 (tl 111). Ühtlasi nähtub ehitustööde päevikutest, et 18.1.–

22.1.2021, 25.1.–26.1.2021 ja 29.1 tegeles hageja andurite paigalduse ning süsteemide

katsetamise ja seadistamisega (tl 96–100, 105–106 ja 109).

24.5. Hageja esindaja GU selgitas maakohtu 29.3.2022 istungil (protokoll tl 130–133), et

nutikodu süsteemid on võimalik paigaldada ja nende lõppseadistamine teha pärast

2-21-13057

siseviimistlustööde lõpetamist; kuna värvimis-, pahteldamis- ja plaatimistööd viibisid, ei

saanud ka hageja oma töid teha. Hageja ei palunud kostjalt tähtaja edasilükkamist, sest tööd

ehitusobjektil nihkusid tervikuna.

24.6. Kostja objektijuht HH selgitas maakohtu 29.3.2022 istungil kokkuvõtvalt järgmist.

Jõukaablite paigaldaja freesis oma kaablid seinte sisse ning seejärel paigaldas hageja varem

freesitud avadesse nõrkvoolu kaablid, tekitades selle töö käigus objekti valminud osale

kahjustusi. Pärast põranda valamist ilmnes, et hageja oli kaablid valesti paigaldanud ning nende

ümberpaigutamiseks tuli freesida lagedesse, seintesse ja põrandatesse uusi sooni. Selle tõttu

pidi viimistleja tegema lisatööd. Seejärel, kui seinte karkass oli valmis ja seinad olid ühelt poolt

kipsiga kaetud, tuli mitu nädalat oodata, kuni hageja saatis oma töötajad objektile kaableid

paigaldama. Pärast seda, kui hageja oli kaablid paigaldanud, selgus, et seinad olid saanud

kahjustusi ning parandustööde tegemise tõttu tekkis töödes 2–3-nädalane viivitus. Kui hiljem

kontrolliti kaablite asukohti, selgus, et kaablid olid osaliselt ebaõigesti paigaldatud, mistõttu oli

vaja auke puurida ja need omakorda täita. Need lisatööd tingisid 1–2 nädala pikkuse nihke tööde

graafikus. Pärast seda, kui viimistlustööd olid osaliselt tehtud, paigaldas hageja erinevaid

andureid. Selle töö käigus rikuti korduvalt viimistlust, mille tulemusel pidi kostja tegema

lisatöid ja viibis viimistlusele järgnevate töödega alustamine. Samuti oli vaja uste ja akende

magneteid korrigeerida, milleks võeti kohati lahti palesid ja seinu, veeti ripplagede alt kaableid

ja kahjustati luuke. Lisaks tõi HH välja, et panipaigas ei paigaldanud hageja kaabeldust selliselt,

nagu projekt ette nägi, ning paigaldas valesti põrandakütteandurid ja välikaamerad; andurite

probleemiga tegeleti kaks kuud. HH ütluste kohaselt ei vasta tõele hageja väide, et hageja sai

oma töid teha alles siis, kui kogu siseviimistlus oli tehtud; sellist hetke, kui hageja poleks üldse

saanud oma töid teha, ei olnud, arvestades, et töid tehti bokside kaupa. HH väitel ei ole

ehituspäevikutes ega ehituskoosolekute protokollides tema kirjeldatud probleeme välja toodud,

kuna see on peatöövõtja ja alltöövõtja vaheline küsimus.

24.7. Kostja on kohtule esitanud tema ja hageja vahelised e-kirjad, milles on välja toodud

hageja töös esinevaid puuduseid. 12.6.2020 e-kiri (tl 47–47 pöördel) puudutab valveandurite

kaabelduse vedamist, millega kostja palus hagejal kiirustada, et see töö saaks tehtud enne, kui

krohvija asub oma tööd tegema. Ülejäänud e-kirjad (tl 48–69 pöördel) pärinevad perioodist

21.1.–4.5.2021. 10.2.2021 e-kirjas on kostja osundanud joonistel esinevatele puudustele (tl 51–

56). Kirjades mainitakse muu hulgas kaamera kaabeldust fassaadil peaukse juures (21.1.–

3.3.2021 kirjavahetus, tl 48–49), fassaadil rippuvaid kaableid (3.3.–4.3.2021 kirjavahetus,

tl 57–58) ning seda, et majaesiste panipaikade uksemagnetid on paigaldamata ja nende jaoks

on kaablid vedamata (29.3.–14.4.2021, tl 62–64). Lisaks on välja toodud boksi 6 vingugaasi

anduri kaabelduse ja anduri puudumine, mis hageja esindaja vastuse kohaselt oli juba tehtud

(10.3.2021 e-kiri, tl 59 pöördel). Kirjavahetuses on välja toodud ka probleemid andurite,

magnetite ja kontrolleritega.

25. Eeltoodud tõenditest nähtub, et üldehitustööd olid juba 2020. a juulikuu seisuga graafikust

maas, sealhulgas viibis sisekergseinte ehitus, millest sõltus hageja tööde tegemine. 29.7.2020

ehituskoosolekul ei ole tööde venimise põhjusena toodud välja seda, et hageja oleks kaablite

paigaldamisega hilinenud. Ka kostja esitatud kirjavahetusest ei järeldu, et hageja oleks

vahemikus 8.5.–10.10.2020 viivitanud oma tööde tegemisega ja põhjustanud muude tööde

viibimise. Kostja esitatud kirjadest vaid üks, 12.6.2021 e-kiri on saadetud enne hageja tööde

lõpetamise tähtaja saabumist. Nimetatud kirjast ei saa üheselt järeldada, et hageja oleks

põhjustanud tööde viibimise, kuivõrd sellest kirjast ei nähtu, et hageja ei paigaldanud

valveandurite kaabeldust aegsasti ja takistas sellega krohvimistööde tegemist. Enne seinte

valmimist ja maalritööde tegemist ei saanud hageja mõlema poole väidetest lähtuvalt teha suurt

osa oma töödest, s.o paigaldada andureid ja muid nutikodu seadmeid. Ehitustööde päevikust

2-21-13057

nähtuvalt tehti veel 2021. a jaanuari lõpus maalritöid, kuigi need oleks pidanud eelduslikult

olema lõpetatud mõistliku ajavaruga enne seda, kui saabus hageja tööde lõpetamise tähtaeg.

Ehituskoosolekute protokollidest ja ehitustööde päevikutest järeldub seega, et nihe tööde

graafikus üha suurenes ning oli 2021. a jaanuari lõpuks mitme kuu pikkune.

25.1. Kostja esitatud kirjavahetus ega muud tõendid ei kinnita HH väiteid, et hageja puuduliku

töö tõttu tuli siseviimistlejal teha korduvalt lisatöid, mille tulemusel venisid tööd mitme nädala

võrra. Kui jätta kõrvale boksi 6 vingugaasi anduri kaabelduse küsimus, ei ole kirjavahetuses

mainitud HH kirjeldatud probleeme boksisiseste kaablite ja andurite paigaldamisel ning

korrigeerimisel, mis oleks tinginud täiendavate viimistlustööde tegemise. Pole välistatud, et

neid probleeme arutati suuliselt, kuid arvestades, et muid puuduseid on kirjavahetuses

võrdlemisi üksikasjalikult käsitletud, võiks eeldada, et kostja oleks e-kirja teel pretensioone

esitanud ka selliste puuduste kohta, nagu kaablite ebaõige paigaldamine ja selle käigus

siseviimistluse kahjustamine, samuti töötajate objektile saatmisega viivitamine, või need muul

viisil jäädvustanud. HH ei toonud seejuures välja, millal täpsemalt tehti tema kirjeldatud töid

(kaablite ebaõige paigaldamine ja siseviimistluse kahjustamine ning sellest tingitud lisatööd)

ning ütlused väidetava hagejast põhjustatud viivituse kohta on umbmäärased. Lisaks on

väheusutav, et HH kirjeldatud võimalikud lisatööd (aukude täitmine jms parandustööd) oleksid

olnud väga mahukad ja küündinud mitmetesse nädalatesse. Seega ei saa ringkonnakohtu

hinnangul lugeda HH ütluste põhjal tõendatuks, et hageja põhjustas oma ebakorrektse tööga

olulises mahus lisatööde tegemise ja mitmete nädalate pikkuse viivituse.

25.2. Hageja sai küll jooksvalt teha töid seal, kus tööesi oli valmis, kuid arvestades, et sisetööd

hilinesid olulisel määral, ei olnud hagejal temast mitteolenevatel asjaoludel võimalik lepingulisi

töid tähtaegselt lõpetada. Sellises olukorras ei ole ka põhjendatud hagejale ette heita, et ta ei

teinud oma töid ööpäevaringselt seitse päeva nädalas, nagu hageja vajadusel lepingu p 3.5 järgi

pidi tegema. Samuti ei saa sellest, et hageja ei taotlenud tähtaja pikendamist, järeldada, et

viivitus oli tingitud just hagejast. Kuivõrd jaanuari lõpus tehti veel osades boksides maalri- ja

plaatimistöid, ei olnud hagejal võimalik oma töid 2021. a jaanuari seisuga lõpetada. Alates

maalritööde lõpetamisest pidi hagejale jääma mõistlik aeg nende tööde tegemiseks, mida ta

varem teha ei saanud. Arvestades lepinguliste tööde tähtaega (ca viis kuud) ning samuti seda,

et kostja esitatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks teinud hagejale 2021. a veebruarikuu

jooksul etteheiteid hageja tööde, sh nendega viivitamise kohta objektil (ainus veebruaris

saadetud kiri puudutab üksnes hageja koostatud jooniseid) ning kostja 3.4.2021 e-kirja kohaselt

pidi 4.4.2021 toimuma suur objekti ülevaatus (tl 57 pöördel–58), loeb ringkonnakohus selleks

mõistlikuks ajaks ühe kuu, s.o hageja oleks pidanud oma tööd lõpetama hiljemalt 28.2.2021.

25.3. Asjas esitatud tõendite põhjal ei nähtu, et hageja tööde lõpetamine ja üleandmine oleks

alates 1.3.2021 kuni 28.4.2021 viibinud kostjast tingitud asjaoludel. Vahemikus 3.3.–4.5.2021

peetud kirjavahetusest nähtub, et hagejal olid 4.3.2021 seisuga veel paigaldamata kaamerad ja

välisireenid (tl 57–58), 31.3.2021 seisuga panipaikade uste magnetid (tl 62 pöördel–64); boksi 6

panipaiga magnet paigaldati 14.4.2021 (tl 67). 22.4.2021 kirja kohaselt oli hageja selleks ajaks

lõpetanud valveseadmete paigalduse (tl 68 pöördel); arendaja kinnitas 26.4.2021 akti tööde

osas, mis arendaja oli otse hagejalt tellinud (tl 68). 28.4.2021 edastas hageja kostjale

allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 21).

25.4. Puudub vaidlus, et kostja allkirjastas akti 10.5.2021 ilma pretensioonideta. Seega andis

hageja kostjale üle puudusteta töö. Ehkki lepingu p-de 3.2 ja 8.3 järgi on tööde üleandmise

lõpptähtaeg saavutatud siis, kui tellija on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti,

tuleb arvestada, et hageja tegi juba 13.4.2021 ettepaneku lõppakti vormistamiseks, kuna selleks

ajaks oli teha jäänud vaid ühe uksemagneti paigaldamine, ning kirjavahetusest nähtuvalt oli

2-21-13057

kostja töid jooksvalt üle vaadanud, s.t kostja oli juba tutvunud varasemalt tehtud töödega.

VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. 12 päeva

pikkust vahemikku hageja 28.4.2021 kirjast kuni akti allkirjastamiseni ei saa praegusel juhul

mõistlikuks pidada, arvestades mh lepingu täitmise tähtaega ja lõppaktil (tl 23) kajastatud tööde

mahtu. Hageja ja kostja 13.4.–19.4.2021 kirjavahetusest nähtuvalt ei olnud kostja nõus

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastama enne arendaja kinnituse saamist, millest järeldub,

et kostjal puudusid muud takistused allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt kohe pärast

seda, kui hageja oli selle talle pärast arendaja kinnituse saamist edastanud.

25.5. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et tulenevalt VÕS § 100 lg-st 3 ei ole kostjal õigust

nõuda hagejalt leppetrahvi perioodi 10.10.2020–28.2.2021 eest ning samuti ei ole põhjendatud

arvestada leppetrahvi vahemiku eest, mis kulus kostjal hageja 28.4.2021 kirja saamise järel

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks, s.o 29.4.–10.5.2021 (vt ka RKTKo 30.4.2013,

nr 3-2-1-43-13, p 11). Kostja leppetrahvinõue on põhjendatud vahemiku 1.3.2021–28.4.2021,

s.o 59 päeva eest. Arvestades, et leppetrahvi suurus on 0,1% lepingu hinnast (28 970 eurot) iga

viivitatud päeva eest, on leppetrahvinõudest tulenev tasaarvestus põhjendatud 1709,23 euro

ulatuses (28 970 × 0,1% × 59).

(2.)

26. Kostjale on tema väitel tekkinud kahju arendaja poolt kostja vastu lepinguliste tähtaegade

ületamise tõttu esitatud 43 280 euro suuruse leppetrahvi nõude tõttu, millest kostja nõuab

hagejalt 11 001,776 (≈ 11 001,78) eurot. Kostja on hagejalt nõutava kahjuhüvitise summa

arvestamisel lähtunud tema arvates tähtaegade ületamise põhjustanud kahe alltöövõtja

lepingute hinnast, s.o 28 970 eurot (25,42%) ja 85 000 eurot (74,58%).

27. Leppetrahvi ja kahju hüvitamise samaaegsel nõudmisel tuleb arvestada VÕS §-s 161

sätestatuga. VÕS § 161 lg 1 alusel võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral

nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 161 lg-st 2 tuleneb, et kui kahjustatud

lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada

osas, mida leppetrahv ei katnud. Enne kahju hüvitamise nõude leppetrahviga kaetuks lugemist

tuleb kontrollida, kas leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju

(vt RKTKo 27.10.2016, nr 3-2-1-76-16, p 17).

28. Lepingu p 12.2.1 järgi on hageja kohustatud kostjale hüvitama kahju, mis tuleneb kostja

vastu esitatud lepingu rikkumisest (sh tähtaja ületamine) tulenevatest nõuetest. Lepingu p 12.4

kohaselt on kostjal õigus nõuda leppetrahvi lisaks tekitatud kahju hüvitamisele. Leppetrahvi

nõue on seotud lepingus kokkulepitud tähtaegade ületamisega. Seega on leppetrahvi eesmärk

kohustuse täitmisele sundimine, täpsemalt tähtaegadest kinnipidamise tagamine, ning sellest

rikkumisest tingitud kahju hüvitamine. Ka arendaja poolt kostja vastu esitatud leppetrahvi nõue

on seotud lepinguliste tähtaegade ületamisega (tl 25–26 ja 32–32 pöördel). Ringkonnakohtu

hinnangul on hagejalt nõutava leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks hüvitada sama

kahju, s.o lepingus kokku lepitud tähtaegade ületamisest tingitud kahju. Seetõttu saab kostja

hagejalt nõuda VÕS § 161 lg 2 alusel kahju hüvitamist vaid selles ulatuses, mida leppetrahv ei

kata, s.o kuni 9292,55 eurot (11 001,78 – 709,23).

29. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi

2-21-13057

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei tule

VÕS § 127 lg 2 järgi hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või

sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist

kohustust rikkunud lepingupool peab VÕS § 127 lg 3 järgi hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud

juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi

hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest

solidaarselt. Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et

kahju võis tekitada neist igaüks, võib VÕS § 138 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist neilt kõigilt.

Sellisel juhul vabaneb kahju hüvitama kohustatud isik VÕS § 138 lg 2 järgi vastutusest, kui ta

tõendab, et tema kahju ei tekitanud, ja VÕS § 138 lg 3 järgi võib igalt isikult nõuda kahju

hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.

Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (vt RKTKo 2.11.2010, 3-2-1-93-10, p 17).

Kostja kahjuhüvitise põhjendatuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui pikalt viibis

kogu objekti üleandmine arendajale seetõttu, et hageja andis oma tööd kostjale üle hilinemisega.

Asjaolu, et kostja hüvitas arendajale oma viivituse tõttu 43 280 eurot, ei tähenda veel seda, et

hageja vastutab arendajale hüvitatud kahju eest kostja arvestatud ulatuses. Hageja vastutab

üksnes oma rikkumisega põhjustatud kahju eest. Kui hagejaga samal ajal olid kostja ees

viivituses ka mõni teine töövõtja, siis vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi sellise kahju eest

solidaarselt, kuid mitte oma viivitusega põhjustatud kahjust suuremas ulatuses (vt RKTKo

2.11.2010, 3-2-1-93-10, p 18).

30. Maakohus selgitas kostjale kahjunõuet puudutavat tõendamiskoormist (maakohtu

30.11.2021 istungi protokoll, ajamärgid 00:12:36–00:16:00 ja 00:17:42–00:18:34). Kostja

väitel vastutab viivituse eest lisaks hagejale ka teine alltöövõtja, kuid samas ei ole kostja toonud

esile asjaolusid, mille põhjal oleks tuvastatav hageja osa kostjale põhjustatud kahjus

(sh milliseid töid teine alltöövõtja tegi, millal töödega alustas ja lõpetas ning kas ja millisel

määral sõltusid tema tehtavatest töödest muud tööd). Lepingu hinna põhjal ei saa teha järeldusi

põhjusliku seose kohta hageja rikkumise ja kostjale kahju tekkimise vahel. Arendaja

leppetrahvinõude kohaselt oli töö lõpliku valmiduse tähtaeg 15.12.2020, mis saavutati

tingimuslikult alles 4.6.2021, s.o enam kui kuu aega pärast seda, kui hageja oli oma tööd

lõpetanud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole tõendatud, et hageja põhjustas oma

puuduliku tööga märkimisväärse viivituse muude tööde tegemisel. Samuti tuvastas

ringkonnakohus, et üldehitustööd olid juba 2020. a juulikuus graafikust oluliselt maas. Kuigi

hagejale võib ette heita viivitust perioodil 1.3.–28.4.2021, ei ole asjas esitatud ja kogutud

tõendite põhjal tuvastatav selle viivituse seos töö lõpliku valmiduse edasilükkumisega kuni

4.6.2021. Kostja aktsepteeris hageja töö 10.5.2021 ilma pretensioonideta, ning ka

e-kirjavahetusest ei nähtu, et 2021. a märtsis ja aprillis tehtud töödega põhjustas hageja kostjale

või tema alltöövõtjale aeganõudvate lisatööde tegemise. Seega ei ole kostja kahju hüvitamise

nõue põhjendatud ning kostja ei saa sellega hageja nõuet tasaarvestada.

31. Eelneva põhjal on kostja tasaarvestus põhjendatud 1709,23 euro ulatuses. VÕS § 197 lg 2

kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,

2-21-13057

mil neid võis tasaarvestada. Kuna leppetrahvi nõude koos tasaarvestusavaldusega on kostja

esitanud 1.7.2021, tuleb alates nimetatud kuupäevast lugeda hageja põhinõue kostja

leppetrahvinõudega tasaarvestatuks. Seetõttu tuleb teha ka viivise ümberarvestus. Perioodi

10.6.–30.6.2021, s.o 21 päeva eest tuleb viivist arvestada 8265,60 euro suuruselt põhivõlalt.

Selle perioodi eest arvestatud viivis on 86,79 eurot (8265,60 × (0,05 ÷ 100) × 21). Alates

tasaarvestuse tegemisest, s.o perioodi 1.7.–17.8.2021 (48 päeva) eest saab viivist arvestada

6556,37 euro suuruselt põhivõlalt (8265,60 – 1709,23). Selle perioodi eest arvestatud viivis on

157,35 eurot (6556,37 × (0,05 ÷ 100) × 48).

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6556,37 eurot ja viivised 244,14 eurot

(86,79 + 157,35), s.o kokku 6800,51 eurot.

(III)

32. Maakohus on hagi hinna leidmisel lähtunud hagiavalduses märgitud asja hinnast

(9804,54 eurot), mis on ebaõige. Hageja nõudis viivist põhivõlalt (8265,60 eurot) lepingus

kokkulepitud määras 0,05% päevas perioodi 1.6.–17.08.2021 (78 päeva) eest. Hageja arvestuse

järgi on viivise summa 1538,94 eurot (19,73 × 78). Tegelik viise summa on aga väiksem,

322,36 eurot (8265,60 × (0,05 ÷ 100) × 78). Tsiviilasja hind on seega 8587,96 eurot

(8265,60 + 322,36).

33. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 550 eurot. Hagiavalduse esitamisel ajal

(19.8.2021) kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni kohaselt oleks hagiavalduselt tulnud tasuda

500 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 50 euro võrra nõutavast enam.

34. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel (18.5.2022) riigilõivu 770 eurot. Lähtudes

ringkonnakohtu määratud tsiviilasja hinnast, oleks kostja pidanud tasuma riigilõivu 700 eurot.

Seega on kostja tasunud riigilõivu 70 eurot nõutavast enam.

35. Kummalgi poolel on õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks,

hagejal 50 euro ja kostjal 70 euro tagastamiseks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõpeb riigilõivu

tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte

enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida

andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

(IV)

36. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb uuesti otsustada ka maakohtus

kantud menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 3), samuti jaotada apellatsioonimenetluse kulud

(TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Riigikohus on

selgitanud, et TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid on põhimõtteliselt võrdse

kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka

soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka

kombineerida. Näiteks saab olukorras, kus hageja nõue valdavas osas rahuldatakse, ühe

võimalusena jätta hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja

enda kanda (vt RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 13).

2-21-13057

37. Hagi nõue oli 9804,54 eurot ning hagi kuulub rahuldamisele 6800,51 euro ulatuses,

s.o ligikaudu 70% ulatuses (6800,51 × 100% ÷ 9804,54 = 69,36%). Hageja menetluskulu

maakohtus oli üksnes riigilõiv. Ringkonnakohtus ei ole hageja menetluskulude nimekirja

esitanud. Kostja taotles maakohtus 1545 euro suuruse menetluskulu (ilma käibemaksuta)

hüvitamist. Ringkonnakohtus on kostja menetluskuludeks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud

500 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hagi kuulub suuremas ulatuses rahuldamise, kuid

samas on kostja menetluskulud oluliselt suuremad hageja menetluskuludest, ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades või

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane

jätta hageja menetluskuludest 70% kostja kanda. Kostja menetluskulud maakohtus ja

ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

350 eurot (500 × 70% ÷ 100%).

38. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)