2-21-121615/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.4.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-121615

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.6.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja EA

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.6.2022 otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Mõista X-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 40 eurot, sh põhivõlg

30 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot.

3. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus.

4. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus X kanda.

5. Mõista X-lt välja Osaühing EUROPARK ESTONIA esimese ja teise kohtuastme

menetluskulude katteks 1203 eurot 33 senti.

6. Mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-121615

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 15.7.2022 maksekäsu kiirmenetluses

avalduse X (kostja) vastu 40 euro (sh põhinõue ja sissenõudekulud 10 eurot) saamiseks. Kuna

kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju

Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hageja esitas 31.8.2021 Harju Maakohtule

hagiavalduse, milles palus kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg 30 eurot ja

sissenõudmiskulud 10 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt

enda kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda võlgnetavalt

menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXXXX (sõiduk)

pargitud 24.7.2018 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas Rotermanni tn 18/T5 tsooni

EP21. Kostja rikkus parkimistingimusi, kuna parkimiseks puudus luba, parkimise eest ei olnud

tasutud ning ka mobiilset parkimist ei olnud alustatud. Parkimistingimuste avaldamisega esitas

hageja omapoolse pakkumuse ning parkimisega hageja parklasse esitas kostja sellele

nõustumuse. Seega tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes

on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

1.2. Hageja esitas kostjale leppetrahvi tasumise nõude, milles on näidatud rikkumise laad

(parkimistasu maksmata jätmine), ja paigutas selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole

leppetrahvi tasunud ega seda ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Samuti ei vastanud kostja

tema rahvastikuregistri järgsele aadressile saadetud nõudekirjale. Seetõttu on hagejal õigus

nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel ka sissenõudmiskulusid 10 eurot, mis on seotud päringute

tegemisega kostja andmete saamiseks rahvastikuregistrist ja Transpordiametist ning kostjale

tähitud meeldetuletuskirja saatmisega.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on parkimistingimusi rikkunud. Parkimistingimusi

puudutavad fotod ei ole tehtud samas parkimistsoonis ja ajal, mis sõidukist tehtud fotod. Seega

pole tõendatud, et

väidetava parkimise ajal oleksid

kehtinud fotol kajastuvad

parkimistingimused. Kostja ei mäleta, et kojamehe vahel oleks olnud kviitung, fotodelt seda ei

paista. Tuul võis kviitungi ära viia. Fotode koordinaadid on ebareaalse täpsusega.

2-21-121615

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 10.6.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus jättis kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu

kindlaks määramata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud fotod parkimistingimustest, mis

puudutavad tsooni 112, aga mitte seda tsooni, kus parkis kostja sõiduk. Ka hageja ise on

märkinud, et tegemist on muud tsooni puudutavate fotodega. Seega ei kinnita hagiavalduse

lisana 1 esitatud fotod hageja väidet, et kostja sõiduk parkis 24.7.2018 Rotermanni tn 18/T5

tsoonis EP21. Hagiavalduse lisana 3 ning 4.10.2021 ja 11.2.2022 esitatud fotodelt kogumis

nähtub, et vaidlusalune sõiduk oli 24.7.2018 kell 21.55–21.56 pargitud hageja opereeritavas

parklas tsoonis EP21. Lisaks esitas hageja 11.2.2022 väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist,

millest nähtuvalt ühtivad sõiduki asukohast tehtud fotode metaandmetes märgitud

GPS-koordinaadid Rotermanni tn 18 koordinaatidega. Seega on tõendatud, et kostja sõiduk

XXXXX oli 24.7.2018 pargitud Rotermanni tn 18/T5 parklas tsoonis EP21.

3.2. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele tuleb pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Hagiavalduse lisa 2 fotolt nr 7 nähtub, et sõiduki esiklaasile on

asetatud kviitung 24.7.2018 kell 21.56. Seega on tõendatud hageja väide, et leppetrahvi nõue

on kostjale mõistlikul viisil edastatud. Seda, et tuul võis kviitungi ära viia, peab tõendama

kostja.

3.3. Puudub vaidlus, et parkimistingimused on välja töötanud hageja, kes kasutab neid pidevalt

parkimisteenuse osutamisel, ja neid ei saa mõjutada isik, kes pargib sõidukit hageja parklas.

Seega on hageja kasutatavad parkimistingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. Hageja

esitatud tõendid (fotod) kinnitavad, et tsoonis EP 21, kus kostja parkis, tuli maksta tasu.

Sisenedes vaidlusalusele parkimisalale, pidi kostja seda tingimust nägema. Asudes parkimisalal

parkima, avaldas kostja nõustumuse hageja pakutud tingimustel parkida ja seega sõlmisid

pooled võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-te 1 ja 2 järgi sõiduki tasulise parkimise lepingu. Sellist

lepingut tuleb pidada üürilepinguks (VÕS § 271). Seega oli kostjal kohustus VÕS § 8 lg-te 1 ja

2, § 76 lg-te 1 ja 2 ning § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP21 parkimise eest.

3.4. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille kohaselt on hagejal

õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot juhul, kui kostja parkimise eest ei tasu. Kostja esitatud

fotodelt ei nähtu muid tingimusi peale selle, et tsoonis EP21 tuleb parkimise eest tasuda.

Fotodelt nähtuval märgil on viide, et tingimused on märgi teisel poolel, kuid tingimuste sisu,

sh leppetrahvi nõude esitamise õigust parkimistasu maksmata jätmise korral, hagiavaldusega

ning hageja 4.10.2021 esitatud fotodelt ei nähtu. Hageja 11.2.2022 esitatud fotod ei ole aga

tehtud sel ajal, kui kostja sõiduk oli hageja parklas. Leppetrahvi tasumise tingimus ei ole saanud

poolte vahel 24.7.2018 sõlmitud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi ja seega ei saa nõuda ka

sellise tingimuse täitmist.

3.5. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, ei saa hageja nõuda ka sissenõudmiskulusid.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-21-121615

4.1. Kohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, mis on kaasa toonud väärad

järeldused asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8).

Menetlusnormide rikkumine on täiendavalt kaasa toonud materiaalõiguse väära kohaldamise

(VÕS § 37 lg 1, § 76 lg-d 1 ja 2). Need rikkumised on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

4.2. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja viidatud parkimistingimused ei saanud poolte

vahel 24.7.2018 sõlmitud parkimislepingu osaks. Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale

hageja väite, et 4.10.2021 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud fotol nähtuvad

parkimistingimused kehtisid lepingu sõlmimise ajal. Maakohus aktsepteeris tõendina märki,

mis viitab tüüptingimuste olemasolule, kuid jättis arvestamata sama märgi tagaküljest tehtud

foto, millelt nähtub tingimuste sisu. Kuigi foto tingimustest on tehtud talveperioodil, on hageja

selgitanud, et ta ei muuda tüüptingimusi ega neid kajastavaid märgistusi tihti. Samuti ei ole

kostja tõendanud teise sisuga tüüptingimuse kehtivust. Kohtu väide, et märkidest tehtud fotodel

pole näha kostja sõidukit, on asjakohatu, kuivõrd kohus tuvastas, et kostja parkis 24.7.2018

oma sõidukit hageja opereeritaval tasulisel parkimisalal EP21. Hageja väljakujunenud tava

kohaselt tehakse fotod parkimist korraldavatest ja parkimistingimusi kajastavatest märkidest

nende paigaldamisel, mis tähendab, et viimati tehtud fotodel on aktuaalsed ja kehtivad

tingimused. Pole eluliselt usutav, et märkide paigaldamise ajal oli parkimistsoonis EP21 nähtud

ette leppetrahv, kuid hiljem enam polnud. Asjaolu, et tasulisel parkimisalal võib parkimist

korraldav isik parkimistingimuste rikkumise korral määrata leppetrahvi, on üldtuntud. Hagejal

on ainuüksi Tallinnas ca 40 000 parkimiskohta põhimõtteliselt identsete parkimistingimustega.

Kuivõrd kostja teadis, et pargib tasulisel parkimisalal, ei saanud kostja eeldada, et parkimistasu

maksmata jätmisega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.

4.3. Maakohtu otsus on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga. Tallinna Ringkonnakohus

on tsiviilasjas nr 2-10-118554 tehtud otsuses leidnud, et parkla operaator ei pea iga trahvi puhul

eraldi tõendama, et parklale viitavad liiklus- ja teavitusmärgid olid vaidlusalusel ajal olemas ja

selgelt nähtavad. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus

sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, on loogiline eeldada, et parkla operaator ei vaheta oma

parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid

teistsugused parkimistingimused, peab ta seda tõendama.

4.4. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu

sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli

võimalus nende sisust teada saada. Hageja on maakohtu menetluses tõendanud, et parkimisalale

sissesõidul on olemas tasulist parkimisala tähistav märk koos viitega tüüptingimustele, mis on

kättesaadavad märgi tagaküljel. Seega on tõendatud, et tüüptingimused said lepingu osaks.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus on hagi õigesti rahuldamata jätnud. Hageja ja kostja vahel ei sõlmitud ühtegi

lepingut. Kostja sõiduk oli pargitud mahajäetud ladude alale, kus polnud tasulist parklat. Hageja

ei suutnud tõendada parkimistsoonis kehtinud tingimusi. Hageja esitatud fotod pärinevad

suvalistest kohtadest ja aegadest ning neil pole ka kostja sõidukit näha.

2-21-121615

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue

otsuse, millega rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

7. Maakohus tuvastas, et sõiduk registrimärgiga nr XXXXX oli 24.7.2018 kell 21.55–21.56

pargitud hageja opereeritavas parklas aadressil Rotermanni tn 18/T5, parkimistsoonis EP21.

Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tema oli sel ajal nimetatud sõiduki omanik ja kasutaja. Kostja

väited parkla puudumise kohta on paljasõnalised ega kummuta hageja esitatud tõendeid, mis

üheselt kinnitavad vaidlusalusel ajal Rotermanni tn 18/T5 aadressil tasulise parkla olemasolu.

8. Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tasuline parkimisleping, mida tuleb

pidada üürilepinguks. Ka Riigikohus on leidnud, et tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud

leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes: tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala

(vt nt RKTKo 25.1.2017, 3-2-1-68-16, p 29). Üüri maksmine on VÕS § 271 järgi üürniku

põhikohustus ning VÕS § 108 lg 1 alusel saab üürileandja seda temalt nõuda. Üüri suurust saab

järeldada parkimistingimusi sisaldavast tahvlist (samas, p 35). Parkimislepingule on

iseloomulik, et selle saab sõlmida ühelt poolt vastava teabe avaldamisega parkla sissesõidu

juures ja vastavate tingimuste äratuntavas mõjupiirkonnas sõiduki parkimisega (vt RKTKm

23.3.2016, nr 3-2-1-3-16, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hageja on

tõendanud, et parkimisala oli 24.7.2018 tähistatud (dtl 195). Samuti on hageja esitanud foto

infotahvlist parkimislepingu tingimustega (dtl 199), mille p 1 kohaselt loeb parkimise

korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 4 järgi

peab sõiduki kasutaja maksma parkimiskoha kasutamise eest tasu; p 6 järgi kohustub sõiduki

kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 50 eurot. Infotahvlil on

märgitud ka parkimise tsoon ja tasu suurus. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale

parkimise eest tasu. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole parkimise eest tasu maksnud ning selle

asjaolu üle ei ole ka apellatsioonimenetluses vaidlust.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kehtestatud parkimislepingu tingimused on

tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu

osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale

selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on

lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja

teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

Maakohus asus seisukohale, et tüüptingimus, mille kohaselt peab parkimislepingu tingimusi

rikkunud sõiduki kasutaja maksma leppetrahvi, ei ole saanud parkimislepingu osaks, kuna

hageja pole tõendanud, et leppetrahvi tasumise tingimus kehtis 24.7.2018 Rotermanni tn 18/T5

parklas tsoonis EP21. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla

haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 6.12.2017, 2-15-3430, p 18).

2-21-121615

Hageja on esitanud fotod tsoonis EP21 parklat tähistavast liiklusmärgist (dtl 195 ja 198), millel

viidatakse märgi tagaküljel toodud parkimistingimustele, ning foto parkimistsooni EP21

parkimislepingu tingimustest (dtl 199). Hageja väitel on foto parkimistingimustest tehtud

4.10.2017, märgi paigaldamise järel. Samuti on hageja esitanud foto Rotermanni kvartalis

asunud infotahvlil esitatud parkimistingimustest (dtl 53), mille kohaselt on parkimistingimuste

rikkumise korral hagejal õigus määrata sõiduki juhile leppetrahv 30 eurot või rakendada

meetmeid sõiduki teisaldamiseks. Seega nähtuvad erinevatel aegadel tehtud fotodelt

parkimistingimused, mis näevad ette vähemalt 30 euro suuruse leppetrahvi. Arvestades

eelmises lõigus viidatud Riigikohtu seisukohta, märgib ringkonnakohus, et foto

parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea

olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk. Üldjuhul ei olegi võimalik teha sellist fotolt,

millelt

oleks

äratuntavalt

näha

nii

parkimistingimusi

rikkunud

sõiduk

kui

ka

parkimistingimused. Ringkonnakohus peab usutavaks hageja väidet, et ta ei muuda

parkimistingimusi sageli. Parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on

väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks muudetud.

Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid

teistsugused parkimistingimused (vt TalRKo 8.10.2020, nr 2-19-123666, p 39). Praegusel juhul

ei ole kostja seda teinud.

Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et leppetrahvi nõuet sisaldavad tüüptingimused said

hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks.

10. Parkimistingimuste p 6 vastab leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes ja selle

nõude alus on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 159 lg 1 järgi eeldatakse, et leppetrahv on lepitud

kokku selliselt, et see ei välista leppetrahviga tagatud kohustuse täitmise nõuet, st praegusel

juhul parkimistasu maksmise nõuet. Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud

seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS

§ 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3

p 5 järgi (RKTKo 25.1.2017, 3-2-1-68-16, p 36).

11. Kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja tasuma kostjale parkimistingimuste rikkumise tõttu

leppetrahvi 30 eurot, ei ole tühine tüüptingimus, kuna sellist leppetrahvi summat ei saa pidada

ebamõistlikult suureks (VÕS § 42 lg 3 p 5). Parkimislepingu tingimuste kohaselt on parkimise

tasu 30 minuti eest 2 eurot ja 24 tunni eest 20 eurot. Tingimuste p 6 järgi võib parkla pidaja

esitada sõidukile uue leppetrahvi nõude, kui eelmise nõude esitamisest on möödunud vähemalt

24 tundi. Leppetrahv ei täidaks oma eesmärki sundida sõidukeid parkivaid isikuid lepingu

tingimusi täitma, kui leppetrahvi nõue ei oleks parkimistasust suurem. Ühtlasi puuduvad

praegusel juhul alused leppetrahvi vähendamiseks.

12. Hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest selliselt, et pani sellekohase teate sõiduki

kojamehe vahele, ning tegi sellest foto (dtl 62). Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis

leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 5.6.2019, nr 2-17-117146, p 12). Teate kättesaadavaks

tegemise tõendamiseks ei pea olema fotolt väljaloetav, et tegemist on leppetrahvi nõudega.

Ringkonnakohtul puudub mõistlik põhjus arvata, et fotol nähtuv ei ole leppetrahvi teade. Teate

hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja

ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille

puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik

viis teate edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid.

2-21-121615

13. Kuivõrd leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, pole

tähtsust sellel, kas kostja sai kätte talle registrijärgsel aadressil edastatud hageja nõudekirja.

14. Leppetrahvi nõudekirja järgi on kostjalt nõutav leppetrahvi summa 30 eurot (dtl 56–57).

See summa ei ületa parkimislepingu tingimustes toodud summat. Leppetrahvi maksetähtaeg oli

7.8.2018. Puudub vaidlus, et kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Järelikult on hagi leppetrahvi

tasumise nõudes põhjendatud. Lisaks on hagejal õigus nõuda VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel

sissenõudmiskulu hüvitamist 10 euro ulatuses, sest hageja tegi päringud registritesse ning saatis

kostjale kohtuvälise nõudekirja (dtl 64–67). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, tuleb uuesti otsustada ka maakohtus

kantud menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 3), samuti jaotada apellatsioonimenetluse kulud

(TsMS § 173 lg 1). Hagi rahuldamise tulemusel jäävad esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 I lause järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Riigikohtu 14.4.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) avaldatud seisukoha järgi ei

pea ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga.

16. Hageja taotles maakohtus 1035 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh õigusabikulud

940 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv 75 eurot ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 245–247) järgi on esindajal

kulunud maakohtus toimingute tegemisele 11 tundi 45 minutit ning õigusabi on osutatud

tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnihind mõistlikus suuruses, kuid esindaja töö maht

on ülepaisutatud, arvestades seejuures, et asi ei ole keerukas ega mahukas. Hagi koostamisele

on esindajal kulunud 2 tundi ning täiendavate seisukohtade koostamisele kokku 4 tundi.

Arvestades, et täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise vajadus oli osaliselt tingitud

sellest, et hagile lisatud fotodel olid kajastatud ebaõige parkimistsooni tingimused, loeb

ringkonnakohus täiendavate seisukohtade esitamise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.

Samuti on osaliselt ülemäärane ärakuulamisteks ettevalmistamise ajakulu (kokku 1 tund) ning

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (1 tund 15 minutit). Nende toimingute puhul loeb

ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks vastavalt (kahe ärakuulamise ettevalmistamise peale

kokku) 30 minutit ja 15 minutit. Muud toimingud ja nendele kulutatud aeg on põhjendatud.

Seega loeb ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks töömahuks maakohtus

kokku 8 tundi 15 minutit, s.o esindajakulu on 660 eurot (8,25 × 80). Kokku on hageja esimese

kohtuastme hüvitatavad menetluskulud kokku 755 eurot (660 + 75 + 20).

17. Ringkonnakohtus taotleb hageja 100 euro suuruse riigilõivu ja 348,33 euro suuruse

esindajakulu hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 352–358) on hageja esindaja

teinud toiminguid kokku 3 tunni ja 10 minuti ulatuses, sh maakohtu otsusega tutvumine, selle

analüüsimine ja nõupidamine kliendiga 30 minutit, apellatsioonkaebuse esitamine 2 tundi

30 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Õigusabi on osutatud

tunnihinnaga 110 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on nii tunnihind kui ka töömaht

põhjendatud. Seega on hageja apellatsiooniastme hüvitatavad menetluskulud 448,33 eurot

(100 + 348,33).

2-21-121615

18. Eelneva põhjal tuleb kostjalt hageja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks välja mõista 1203,33 eurot (755 + 448,33).

19. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib ringkonnakohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)