4-22-4126/86 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-22-4126

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2023. a Tallinnas

Väärteoasja number

4-22-4126 (2315,22,005401, 2315,22,002868, 2315,22,007380)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Väärteoasi

D.Z-i väärteoasi KarS § 218 lg 1, KarS § 275 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

D.Z ; ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: xx; emakeel: vene

keel; töökoht: OÜ xxx

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi

esindaja Kristel Proos

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 90 lg 1; § 107–111, § 113,

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada D.Z 13.04.2022. a ja 02.09.2022. a toime

pandud väärtegudes KarS § 275 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

2. Süüdi tunnistada D.Z 16.07.2022. a toime pandud

väärteos KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

arest 15 (viisteist) päeva.

4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et D.Z võib talle mõistetud

23 päeva aresti ära kanda ositi, kandes korraga mitte

vähem kui 3 (kolm) päeva aresti.

Arest tuleb ära kanda PPA Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskuses (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla,

Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada D.Z-i

suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse.

4. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel välja mõista D.Z-ilt menetluskulud, s.o DNA-

ekspertiisi kulud 171 euro ulatuses. Menetluskulud tuleb

tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele:

SEB pank – EE351010052031000004;

Swedbank – EE522200221013264447;

LHV pank – EE957700771001523585 või

Luminor pank – EE401700017002872300.

Makse tegemisel märkida viitenumber 99923700009596.

5. VTMS 38 lg 1, KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA-

ekspertiisi kulu ülejäänud osas, s.o kokku 171 euro ulatuses

riigi kanda.

Asitõend: must müts (asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti

asitõendi hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada

D.Z-ile kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates

17.03.2023. a ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates

14.04.2023. a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Julianna Rozova koostas 03.11.2022. a

väärteoprotokolli nr 2315,22,005401 D.Z-ile selle eest, et tema, 16.07.2022. a kella 00.26

ajal Harju maakonnas Maardu linnas Vana-Narva mnt 3 kahjustas tahtlikult aadressil Maardu,

Vana-Narva mnt 3 asuva hoone aknaklaasid, lastes selle pihta tuvastamata pneumorelvast,

millega tekitas EE OÜ`le varalist kahju, mis jääb alla olulise kahju piirmäära ning pani sellega

toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Nimetatud tegevusega rikkus D.Z

väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

Samuti, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Sergei Dõmša koostas

03.11.2022. a väärteoprotokolli nr 2315,22,002868 D.Z-ile selle eest, et tema, 13.04.2022.

a kella 10.00 ajal Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Vana- Kolde pst 65

solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat politseiametnik Q.K seoses tema

ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et D.Z saatis oma e-posti aadressilt xxx

politseiametnik Q.K töömeili aadressile xxx e-kirja järgmise tekstiga: "Я тебе последний

раз говорю документы прислать. Я ТВОЮ МАМУ В РОТ ЕБАЛ С уважением Эрик

Лакерников". Üldtuntud ropu väljendi tõttu tundis politseiametnik Q.K ennast töökohustuste

täitmisel solvatuna. Nimetatud tegevusega rikkus D.Z väärteoprotokolli kohaselt

karistusseadustiku § 275 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

KarS § 275 lg 1 järgi.

Samuti, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Julianna Rozova koostas 03.11.2022. a

väärteoprotokolli nr 2315,22,007380 D.Z-ile selle eest, et tema, 02.09.2022. a kella 15.56

ajal Harju maakonnas Viimsi vallas Viimsi alevikus Nelgi tee 1 solvas avalikku korda kaitsvat

võimuesindajat Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektorit C.N seoses tema ametikostuste

täitmisega parkimiskorraldusejärelevalve teostamisel, mis seisnes selles, et isik Viimsi

Vallavalitsuse poolt edastatud kaebuse käiguta jätmise määrusele vastuseks saatis e-kirja

„KÄI NAHUI PIDAR“, mistõttu määruse koostanud Viimsi Vallavalitsuse

järelevalveinspektor C.N tundis end solvatuna. Nimetatud tegevusega rikkus D.Z

väärteoprotokolli kohaselt karistusseadustiku § 275 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime

väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi.

Väärteoasjad nr 2315,22,005401, 2315,22,002868 ja 2315,22,007380 saabusid Harju

Maakohtu menetlusse 23.11.2022. a. Harju Maakohtu 30.11.2022. a määrusega ühendati

nimetatud väärteoasjad ühte menetlusse ning väärteoasja numbriks loeti 4-22-4126.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et politseiametnike puhul on tegemist

avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega ning see tuleb politsei ja piirivalve seaduse

(PPVS) § 1 lg-st 2. C.N, kes töötas 02.09.2022. a Viimsi vallavalitsuse

järelevalveametnikuna, teostas sellel ajal Viimsi valla põhimääruse § 54 lg 6 p-st 1 tulenevalt

valla territooriumil avalikku võimu. KarS § 218 osas märkis kohtuväline menetleja, et nii

väärteotoimikus olevate tõenditega kui ka kohtus tunnistaja poolt antud ütlustega on

tõendatud, et D.Z viibis sellel ajal Vana-Narva mnt 3. Kokkuvõttes leidis kohtuväline

menetleja, et D.Z on talle süüks pandavad teod KarS § 275 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi toime

pannud ning taotles D.Z-i süüditunnistamist ja karistamist KarS § 275 lg 1 järgi arestiga 17

päeva ja KarS § 218 lg 1 järgi arestiga 13 päeva.

Kohtuistungil 05.01.2023. a märkis menetlusalune isik, et kui rääkida ametnike solvamisest,

siis ta tunnistab nendes asjades enda süüd ja tunnistab, et sellised räpased sõnad tema suust

välja tulid. Mõlemal korral ta tegi seda emotsioonide pinnalt. Menetlusalune isik leidis, et

Q.K ja C.N ei ole avalikku korda kaitsvad ametnikud. Kolmandat episoodi eitab ta täielikult

väites, et ta oli kodus ja magas. Selle kohta on tunnistaja olemas.

Kohtu seisukoht

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, üle kuulanud tunnistajad, hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära

menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku

süü on väärtegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud.

Seoses asjas kogutud ja uuritud tõenditega peab kohus vajalikuks esmalt märkida kaht

tõendikogumit mõjutavat aspekti, mis tulenevad sellest, et asi lahendati 17.03.2023. a D.Z-i

osavõtuta ning kohtu hinnangul ei olnud enam vajalik ka T.Q tunnistajana ülekuulamine.

Kohus pidas 17.03.2023. a protokollilise määrusega võimalikuks lahendada väärteoasi D.Z-i

osavõtuta. Nimelt oli D.Z 17.03.2023. a kohtuistungist teadlik ning esitas 15.03.2023. a

taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses elukaaslase (T.Q) ostetud üllatusliku reisiga.

Selle kinnituseks olid taotlusele lisatud lennupiletid Mehhikosse ning ta põhjendas oma

taotlust asjaoluga, et seoses töökoormusega läks tal see reis meelest ära. Kokkuvõtvalt kohus

neid põhjendusi mõjuvateks ei pidanud, lähtus VTMS 90 lg-st 1 ja § 98 lg-st 5 ja avaldas D.Z-

i kohtueelses menetluses antud ütlused ja tema kirjalikud avaldused.

Samuti ei olnud kujunenud olukorras enam vajalik tunnistaja T.Q ülekuulamine. Algatuseks

oli 17.03.2023. a istungiks tunnistaja varem korduvalt kohtusse ilma mõjuva põhjuseta

ilmumata jäänud. Kuna eelmised istungid olid samal ajal edasi lükkunud D.Z-i haigestumiste

tõttu ja tunnistaja ülekuulamine ei oleks olnud võimalik, ei pidanud kohus siiski vajalikuks

tunnistajat sanktsioneerida (vastava õigusliku aluse olemasolust hoolimata) ja kordas kutset

järgmisele, 17.03.2023. a istungile. 28.02.2023. a edastati kohtukutse samale e-postile, millel

T.Q oli kohtule teatavaks teinud ja mille kaudu ta kohtuga ka suhtles (vt Tallinna

Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-21-4601, p 7). T.Q esitas samuti 15.03.2023. a taotluse

istungi edasilükkamiseks, milles kinnitas, et „kohus edastas mulle kutse tunnistajana

osalemiseks“ (III kd tl 220). Sel viisil oli ta kohtuistungist teadlikuks saanud kohtukutse

saatmise hetkest. Sellest hoolimata nähtus, et ta soetas 09.03.2023. a reisi välisriiki ajaks, mil

pidi toimuma 17.03.2023. a istung (III kd tl 251). Seega lahkusid tunnistaja T.Q ja

menetlusaluse isik välisriiki ilmselgelt teadlikult ajaks, mil pidi toimuma kohtuistung. Istungi

edasilükkamise taotluse jättis kohus neil põhjustel ka rahuldamata. Kohus ei pidanud

tunnistaja T.Q kohtusse kutsumist vajalikuks ka omal initsiatiivil, sest ta oli kohtusse kutsutud

D.Z-i kaitsepositsioonist lähtuvalt (kirjalikud seisukohad III kd tl 145pö). Seejuures oli

17.03.2023. a istungiks D.Z-i positsioon olnud muutumatu – ta ei tunnistanud antud

rikkumist ning oli selgitanud, et ta ei viibinud antud ajal sündmuskohal. Just sellist versiooni

saanukski tema elukaaslaseks olev tunnistaja T.Q kinnitada ning kohus sellist kaitseversiooni

ka teadvustas. Mõistagi ei ole võimatu, et T.Q oleks võinud ütluste andmisest isiklikel

põhjustel keelduda. Samal ajal oli 17.03.2023. a istungi seisuga uuritud ja avaldatud hulk teisi

tõendeid, mis ei viidanud sellele, et T.Q oleks viibinud sündmuskohal või mujal kui nende

ühise elamise juures. Seega isegi pärast seda, kui kohus siirdus lahendi tegemiseks

nõupidamistuppa ja hindas tõendikogumit, ei tõusetunud vajadust T.Q ülekuulamiseks ja

vajadust selleks kohtuliku uurimise uuendamiseks. Nimelt, asjaolu, et T.Q ei saagi teada D.Z-i

tegelikku kodusviibimise aega ja liikumisi kinnitab D.Z-i kinnipidamisel tehtud

politseiametniku rinnakaamera salvestis. Sellest nähtub, et ta ei ole teadlik D.Z-i majas

viibimisest ning ta märgib spontaanse kommentaarina, et: „Ma ei teadnud, et ta on kodus:

Mina olin esimesel korrusel koguaeg.“ (salvestise fail „U07638 [16.07.2022

02_12_24].MP4“, salvestisel oleva kella järgi alates 02:32:36). Seega ei viita ükski kogutud

tõend sellele, et tunnistaja T.Q saanuks tegelikkuses kohtus kinnitada D.Z-i alibit.

Väärteoetteheited KarS § 275 lg 1 järgi

KarS § 275 lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest

seoses tema ametikohustuste täitmisega. Selle väärteokoosseisu täitmiseks peab esinema

esmalt solvamistegu, teiseks peab solvamine olema suunatud avalikku korda kaitsva

võimuesindaja vastu ning kolmandaks peab solvamistegu aset leidma seoses võimuesindaja

ametikohustuste täitmisega. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis

ning riivab kannatanu sisemist autunnet, nö sisemist au ehk väärikust (KarS komm vlj 2015, J.

Sootak, P. Pikamäe; lk 370 p 7).

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et D.Z saatis oma e-posti aadressilt XXX

politseiametnik Q.K töömeili aadressile xxx e-kirja järgmise tekstiga: "Я тебе последний

раз говорю документы прислать. Я ТВОЮ МАМУ В РОТ ЕБАЛ С уважением Эрик

Лакерников". Seda kinnitab toimikusse lisatud väljatrükk e-kirjast (I kd tl 10), nii

menetlusalune isik ise kui ka tunnistaja Q.K kohtuistungil antud ütlustes (III kd tl 151pö,

152pö). Samuti ei ole vaidlust selles, et D.Z saatis oma e-posti aadressilt xxx Viimsi

Vallavalitsuse e-posti aadressile (mida haldas Viimsi valla järelevalveinspektor C.N) xxx e-

kirja järgmise tekstiga: „KÄI NAHUI PIDAR“. Seda kinnitab toimikusse lisatud väljatrükk e-

kirjast (II kd tl 17), nii menetlusalune isik ise kui ka tunnistaja C.N kohtuistungil antud

ütlustes (III kd tl 151pö, 153pö).

Kahtlust ei ole selleski, et kõnealuste fraaside puhul on tegemist solvavate väljenditega. Seda

on möönnud ka menetlusalune isik ise kohtuistungil öeldes, et „tunnistan ennast süüdi selles,

et sellised räpased sõnad üldse minu suust välja tulid“ (III kd tl 151pö). Q.K on andnud

ütlusi, et tajus neid sõnu solvangutena. Q.K selgitas täiendavalt, et e-kirjas oli öeldud halvasti

tema ema kohta, see oli ebameeldiv väljend ja tema jaoks solvav. Q.K jaoks on ema selline

inimene, kes andis talle elu ja kasvatas teda ja kui nii lähedast inimest solvatakse, siis

solvatakse ka teda (III kd tl 153). C.N on andnud ütlusi, et D.Z-i poolt saadetud e-kiri oli

tema jaoks väga solvav ning samuti tema au ja väärikust väga solvav. Lisaks nägid e-kirja ka

teised ametnikud ja küsisid peale seda kannatanult, et „Kas sa oled siis selline?“ ja kuna

nemad nägid seda meili pealt, siis oli see väga solvav (III kd tl 153 pö, 157pö). Kõnesolevates

e-kirjades on D.Z kasutanud kannatanute suunas üldteadaolevalt halvustavaid ja ebasündsaid

fraase. Kannatanud on kinnitanud, et sellised fraasid olid nende jaoks solvavad. C.N puhul

solvas D.Z-i poolt kirjutatu ka tema au ja väärikust, kuivõrd e-kirja nägid ka tema kolleegid,

kes tegid talle selleteemalisi kommentaare.

Peamine vaidlusalune küsimus on see, kas Q.K ja C.N puhul oli tegude toimepanemise hetkel

tegemist avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega. Menetlusalune isik on kohtuistungil

välja toonud, et tema hinnangul ei olnud tegemist avalikku korda kaitsvate isikutega. Kohus

on seisukohal, et nii politseiametniku Q.K kui ka Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori

C.N puhul oli tegemist avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega. KarS § 275 koosseis

hõlmab selliseid võimuesindajaid, kes kaitsevad avalikku korda ning kelle all tuleb mõelda

eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid (KarS komm vlj 2015, J.

Sootak, P. Pikamäe; lk 704 p 3). KorS § 6 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega

riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Q.K oli teo

toimepanemise hetkel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri (PPA PP) Ida-Harju

politseijaoskonnas isikuvastaste kuritegude grupi uurija. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS)

§ 1 lg 2 järgi on Politsei põhiülesanneteks mh avaliku korra kaitsmine ning PPVS § 3 lg 1 p 7

kohaselt on politsei ülesandeks mh süütegude menetlemine. Seega oli Q.K kui PPA PP

isikuvastaste kuritegude uurija puhul tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga. C.N

oli teo toimepanemise hetkel Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor. Tema volitused

tulenevad kohaliku omavalitsuse seaduse (KOKS) §-st 531, mille järgi võib kohalik

omavalitsus moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse

korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja

teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet

kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. Viimsi valla põhimääruse § 54 lg 6 p 1

kohaselt on Viimsi vallavalitsuse üheks põhiülesandeks valla territooriumil avaliku võimu

teostamine. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 281 sätestab, et liiklusjärelevalve on riiklik järelevalve

liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle. LS § 193 lg 1 kohaselt teostavad

liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega

antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil. C.N ülesanded avaliku korra tagamiseks ja

liiklusjärelevalve teostamiseks Viimsi valla territooriumil nähtuvad tema ametijuhendist (II

kd, tl 27). Näiteks oli tema ülesanneteks valla haldusterritooriumil parkimiskorraldusest

kinnipidamise tegemiseks regulaarsete kontrollkäikude tegemine ning väärteomenetluste

läbiviimine. Seega oli ka C.N puhul tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga.

Kohtu hinnangul ei esine kahtlusi ka selles, et Q.K ja C.N solvamised D.Z-i poolt olid seotud

nende poolt konkreetsete ametikohustuste täitmisega. Ametikohustuste täitmine Q.K puhul

avaldub asjaolus, et Q.K oli tol ajaperioodil seotud D.Z-i suhtes läbiviidavate

kriminaalmenetlustega. Q.K on andnud kohtuistungil tunnistajana ütlusi, et 2020. või 2021.

aastal viis ta D.Z-i suhtes läbi kriminaalmenetlusi ning pärast nende kriminaalmenetluste

lõpetamist soovis D.Z DNA-proovide kustutamist registrist. Sellega seoses toimus

politseiametnikul suhtlus D.Z-iga ka telefoni teel. Peale kriminaalmenetluse toimingute D.Z-

iga tal muid kokkupuuteid ei olnud. Solvamise ja kriminaalmenetluste otsuste vastuvõtmise

ajaline vahe võis Q.K ütluste kohaselt olla kõige rohkem 4–5 kuud (III kd tl 153). Tunnistaja

ütluste ja D.Z-i 03.04.2022. a e-kirja põhjal (I kd, tl 4) on ilmne, et solvava sisuga e-kiri oli

seotud D.Z-i suhtes läbiviidud kriminaalmenetlustega. Nimelt olid D.Z-i väitel

kriminaalmenetluste käigus kogutud ebaseaduslikult DNA-proovid ja ta palus Q.K-lt DNA-

proovidega seotud dokumentide edastamist umbes nädal enne kõnealuse solvava e-kirja

edastamist. Samuti kordas ta dokumentide edastamise soovi kõnealuses solvava sisuga e-

kirjas. Asjaolu, et kriminaalmenetlustes vastuvõetud otsustest oli möödunud hinnanguliselt 4–

5 kuud, ei oma tähtsust, kuivõrd D.Z-i poolt saadetud varasem e-kiri ja ka kogu muu suhtlus

oli seotud Q.K ametikohustuste teostamisega. Kohtul puudub alus arvata, et Q.K ja D.Z-i

vahel olid isiklikku laadi suhted.

Sarnaselt Q.K-ga oli ka C.N solvamine seotud tema ametialaste kohustuste täitmisega. C.N on

andnud kohtuistungil ütlusi, et solvangu osaliseks D.Z-i poolt sai ta läbi väärteomenetluse

läbiviimise. Tunnistaja sõnade kohaselt saatis D.Z talle kaebuse, et soovib asja vaidlustada,

mille peale C.N edastas talle käiguta jätmise määruse ja andis tähtaja paranduste tegemiseks.

Sellele D.Z ei reageerinud ja tähtaeg möödus. 01.09.2022. a teostas C.N liiklusjärelevalvet

Viimsi vallas ja märkas sõiduautot, mida juhtis D.Z . Kuna C.N teadis, et D.Z on otsingus

seoses liiklusrikkumistega, siis otsustas ta D.Z-i kinni pidada. Pärast seda, kui D.Z oli 2.

septembril vabanenud kinnipidamiskeskusest, siis kirjutaski ta Viimsi valla menetlusmeilile

kõnealuse solvava sisuga kirja. C.N ütluste kohaselt haldas Viimsi valla menetlusmeili ainult

tema ning kõik määrused, dokumendid olid tema allkirjastatud (III kd tl 153pö). E-kirja

väljatrükist nähtub, et solvava sisuga e-kiri oli edastatud vastuseks C.N poolt D.Z-ile

edastatud kaebuse käiguta jätmise määrusele, kasutades selleks teadlikult e-postkasti

vastamise (reply) funktsiooni. Eeltoodu pinnalt on üheselt mõistetav, et solvang oli suunatud

just C.N-ile ning see oli seotud tema ametikohustuste täitmisega D.Z-i suhtes

väärteomenetluse läbiviimisel. Lisaks ei ole välistatud, et täiendavaks motiiviks oli soov

solvata C.N-i reaktsioonina tema kinnipidamisele eelmisel päeval, kuid sellist käitumist ei ole

D.Z-ile väärteoprotokollis ette heidetud ja kohus seda D.Z-ile süüks ei arva. Samal ajal on

ilmne, et D.Z soovis solvata C.N-i just seoses tema tegevusega Viimsi vallavalitsuse

ametnikuna, sest selleks otsis ta 16 päeva pärast kirja saamist välja e-kirja, millele ta vastas

solvanguga. Kuivõrd kirjas oli nõutud temalt kaebuses puuduste parandamist, ta ei olnud

kohustust tähtaegselt täitnud ning sellega seoses jõustus väärteootsus, siis on see otsene

reaktsioon sellisele negatiivsele tulemile. Kohtul puudub teave selle kohta, et D.Z-i ja C.N

vahel oleksid olnud isiklikku laadi suhted.

Seoses Q.K solvamise episoodiga on D.Z oma 12.11.2022. a allkirjastatud vastulauses välja

toonud, et väärteoprotokollis esinevad ulatuslikud puudused, st see ei vasta VTMS § 69

nõuetele. Nimelt on D.Z märkinud, et väärteoprotokoll ei sisalda teavet tekitatud kahju kohta,

samuti ei sisalda see teavet selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest

osa võtta ning väärteoprotokollis puuduvad kohtuvälise menetleja telefoninumber ja e-post (I

kd tl 12). Kohtu hinnangul on nimetatud puuduste puhul tegemist väheoluliste minetustega,

mis ei takista väärteoetteheite sisu ja faktiliste asjaolude mõistmist. Samuti ei ole see

mõjutanud menetlusaluse isiku õiguste teostamist. Menetlusalune isik on saanud esitada

vastulause ja omapoolsed seisukohad ning osaleda kohtus väärteoasja arutamise juures. Ka

muude VTMS §-s 19 nimetatud õiguste teostamist ei ole nimetatud puudused mõjutanud.

Kohus leiab, et D.Z-ile etteheidetavad süüteod on ta toime pannud kavatsetult. Kohtu

hinnangul on ilmne, et D.Z saatis solvava sisuga e-kirjad mõlemale ametnikule sooviga

riivata nende au ja väärikust ning seda viisil, mis solvaks just konkreetseid võimuesindajaid,

kes teostasid enda ametiülesandeid viies tema suhtes läbi kriminaal- või väärteomenetlust.

Q.K puhul tulenes solvang asjaolust, et ta ei edastanud D.Z-ile soovitud dokumente, mis olid

seotud tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlusega. C.N puhul oli solvang ilmselgelt

ajendatud tema pahameelest konkreetse ametniku suunas pärast seda, kui talle oli seoses

väärteomenetlusega edastatud puuduste kõrvaldamise määrus. Seejuures võis selline

reaktsioon lisaks olla ajendatud ka tema kinnipidamisest sama ametniku poolt. Kõnealuseid e-

kirju saates pidi D.Z teadma, et nendes sisalduvad ebatsensuursed väljendid on konkreetsete

võimuesindajate jaoks solvava iseloomuga.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et D.Z-i süü politseiametniku Q.K ja Viimsi valla

järelevalveinspektori C.N solvamises on tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud

KarS § 275 lg 1 järgi.

Väärteoetteheide KarS § 218 lg 1 järgi

Vaidlus puudub selles, et Vana-Narva mnt 3, Maardu asuva hoone aknaklaase kahjustati ning

sellega tekitati kahju EE OÜ-le. Seda kinnitavad nii tunnistajate I.X , X.B , kui Y.J omavahel

riimuvad ütlused (III kd tl 170-173, 256pö-257pö, 260-261), kui ka sündmuskohal tehtud

fotod (III kd tl 9-12), sündmuskoha vaatlusprotokoll (III kd tl 43, 50-55, 75pö, 79-81pö),

tunnistaja Y.J tehtud fotod (III kd tl 9-12), kirjavahetus ja hinnapakkumised (III kd tl 13-17).

Lähtudes vaidlusalustest küsimustest ja poolte seisukohtadest tuleb aga tuvastada see, kes on

kahju tekitajaks, millal ja millises ulatuses on see tekitatud ning kas asja menetlemisel on

oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

Kohus ei pea usaldusväärseteks D.Z-i ütlusi, mida ta andis kohtueelses menetluses ja mille

kohus avaldas VTMS § 98 lg 5 alusel. Ütluste kohaselt ei tea ta sündmusest midagi ja viibis

sel ajal kodus, ühel hetkel pidasid politseinikud ta kodus kinni (III kd tl 6-6pö), samuti kuulis,

kuidas üks politseiametnik instrueeris kannatanu I.X-i mobiiltelefoni teel, et viimane annaks

ütlusi nii, et saaks talle esitada kahtlustuse KarS § 263 lg 1 p 2 alusel (III kd tl 58). Need

ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust

kahelda, mis on omavahel riimuvad ja loogiliselt suhestuvad ning on lisaks kooskõlas ka

kirjalikes tõenditest nähtuvaga. Seega jätab kohus D.Z-i ütlused tõendikogumist tervikuna

välja. Lisaks D.Z-i ütlustele avaldati VTMS § 98 lg 5 alusel ka tema kirjalikud avaldused

(seisukohad ja vastulause), mida kohus arvestab D.Z-i seisukohtadena ja menetluslike

taotlustena (nt taotlused menetluse eri alustel lõpetamiseks) ning millele osas antakse hinnang

allpool.

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud kahju tekitamine just 16.07.2022. a öösel

pneumorelvast (õhupüssist) akende pihta laskmisega. Seda kinnitavad ennekõike tunnistaja

I.X kohtus antud ütlused, millede kohaselt kuulis ta just sel ööl õhupüssist laskmisele

iseloomulikku heli ja see ei sarnanenud millegi loopimisele (III kd tl 158, 160pö). Seejuures

on tunnistaja I.X kokku puutunud tulirelvadega ja oskab seetõttu eristada ka pneumorelva

heli tulirelva omast. Ta nägi relvataolise esemega (pruun kaba ja must metallosa) isikut relva

sõidukisse Ford reg nr xxxx (mida ta oli eelnevalt pildistanud, III kd tl 60) asetamas ja

seejärel meesterahvas hakkas sõidukiga lahkuma, tekkis rüselus ja tunnistaja oli sunnitud

selleks, et mitte viga saada, temast lahti laskma (III kd tl 170, 171). Sündmuskoha

vaatlusprotokollist on näha vigastatud klaaspakette, mida läbivad osaliselt augud, seejuures on

näha väikest deformeerunud kuuliosa (III kd tl 43, 52-55). Kuigi kirjalikes seisukohtades

märkis D.Z , et teada ei ole relvaliik ja seega tuleks alustada ka kriminaalmenetlust KarS §

418 tunnustel, siis eelnevat arvestades selleks ilmselgelt vajadus ka puudus.

Kohtus on ümberlükkamatult tõendamist leidnud see, et D.Z viibis 16.07.2022. a ööl Vana-

Narva mnt 3, Maardu hoone juures. See asjaolu nähtub esmalt I.X ütlustest, mille järgi nägi

ta sündmuskohal sõidukit Ford Focus, mida ta ka pildistas (III kd tl 170, 170pö, 60). D.Z-i

poolt selle sõiduki kasutamist veidi enam kui kuu enne 16.07.2022. a sündmust kinnitab see,

et ta on 09.06.2022. a selle sõidukiga toime pannud liiklusrikkumise (IV kd tl 1-2, 4-6; 8).

Seejuures on sõiduki registreerimismärki muudetud mõni nädal pärast 16.07.2022. a

sündmusi, kuid omaniku (T.Q) osas muutusi ei nähtu (III kd tl 267, 269 ja IV kd tl 18pö).

Kohtu küsimusele vastates avaldas tunnistaja I.X , et istungil videoülekande teel istungil

osalev mees on sarnane sellele, keda ta Vana-Narva mnt 3 juures nägi ning kelle liikumise

takistamisel tekkis sõiduki Ford Focus juures rüselus (III kd tl 172). Videoülekande teel

osales istungil üksnes D.Z ning ajal, kui toimus I.X ülekuulamine, kandis D.Z meditsiinilist

näomaski, mida kohus ka tema kaitseversioonist lähtudes tal kanda lubas (III kd tl 172-173).

See asjaolu on oluline ka tunnistaja I.X ütluste usaldusvääruse hindamisel. Nimelt, kui I.X

peaks olema varem andnud ja soovib anda teadvalt valeütlusi, nagu on väitnud D.Z , siis

olnuks tunnistajal võimalik kohtus vastata kindlas kõneviisis, et ta tunneb videopildis ära

konkreetselt D.Z-i või vähemalt isiku, kes viibis sündmuskohal. Seevastu on I.X vastanud

kohtu küsimustele nii, nagu võib seda eeldada tunnistajalt, kes ei ole selles kindel. Ta

vastaski, et arvab peakuju järgi sama isiku olevat, kuid kindlalt ära ei tunne. Kohtus leidis

tuvastamist, et tunnistaja I.X esitas toimepanija kirjelduse (III kd tl 170), aga politseiametnik

X.B sai D.Z-i isiku tuvastamiseks informatsiooni hoopis Y.J-ilt (III kd tl 257). Kõik eelnev

süvendab kohtu veendumust selles, et I.X on tunnistajana usaldusväärne, ei ole vaenulikult

meelestatud ega anna valeütlusi.

Vastupidiselt D.Z-i positsioonile on kohtus selgunud ka see, et sündmuskohal oli piisav

valgustatus, mis nähtub nii fotodelt kui ka I.X ja Y.J ütlustest ning koostatud skeemist (III kd

tl 48, 60, 70, 162, 171-172pö, 260-260pö). Asjaolu, et pipragaasi kasutamine ei jätnud D.Z-ile

mingeid jälgi, on eluliselt selgitatav nii kinnipidamiseks kulunud ajaga, kui ka sellega, et I.X

poolt gaasi laskmine toimus rüseluse käigus ja samal ajal liikuvas autos poolenisti sees olles.

Ka I.X sai ise gaasi näkku, kuid midagi eriskummalist tema juures nt kohapeale saabunud Y.J

ei märganud (III kd tl 261). Oluline on seegi, et põgenev meesterahvas suutis raskusteta

sündmuskohalt autot juhtides põgeneda (III kd tl 170). Seega ei saanud pihustatud gaasi kogus

olla tegelikkuses kuigi suur.

Lisaks eelnevale asetab D.Z-i otseselt sündmuskohale ka sealt leitud müts. Selle mütsi kohta

on ütlusi andnud I.X , kelle sõnul tuli see rüseluse käigus autoga lahkuvalt isikult peast ära

(III kd tl 170pö). Müts leiti sündmuskohalt ja võeti kaasa (III kd tl 43, 46, 47) ning sellelt

kogutud proovide suhtes tehtud DNA-ekspertiisi tulemusena leidis tuvastamist D.Z-ilt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumine neis proovides (III kd tl 26-27).

D.Z on esitanud 02.11.2022. a ülekuulamisel versiooni nagu oleks keegi tema kodust

varastanud koti aluspesuga (III kd tl 6pö). 13.11.2022. a allkirjastatud vastulauses on D.Z aga

juba märkinud, et koti tema aluspesuga (sh musta mütsiga) varastasid politseinikud ning see

müts anti ühe politseiametniku poolt I.X-ile. Sama politseiametnik käskis I.X-il öelda, et ta

rebis selle D.Z-ilt peast (III kd tl 33, 35). Siinkohal on tähelepanuväärne see, kuidas D.Z-i

kaitseversiooni detailsus ajas suureneb ja kaduma läinud aluspesu hulka liigitab ta hiljem ka

musta värvi mütsi. Esiteks on eluliselt täiesti ebausutav kogu D.Z-i loodud narratiiv sellest,

kuidas keegi (sh politseinikud) temalt varastatud riietelt või mütsilt saadud bioloogilise

materjali kasutamise ja I.X juhendamise kaudu teda süüdi püüab lavastada. Seejuures on

D.Z-i nägemuses selle motiiviks I.X ehk objektil patrullinud turvamehe poolt saadav

tunnustus ja rahaline kasu (III kd tl 33, 145pö). Selline asjade käik ja selle mastaapsus ei ole

mõistuspäraselt seletatavad ning need ei ole kooskõlas ka asjas kogutud usaldusväärsete

tõenditega. Määravaks on siin see, et kõnealust sündmuskohta ja seal olnud mütsi on

vaadeldud 16.07.2022. a kella 02.01.-02.09 ajal (III kd tl 43), kuid D.Z-i kinnipidamine

toimus sellest hiljem, kell 02.32 (III kd tl 74). Lisaks kahtlustatava kinnipidamise protokollis

märgitud ajale (III kd tl 74) on see kooskõlas ka politseiametniku rinnakaamera salvestiselt

nähtuva kellaajaga (salvestise fail „U07638 [16.07.2022 02_12_24].MP4“). Kõige eelneva

kokkuvõtteks saab tõdeda, et usaldusväärsete tõendite pinnalt on jälgitav see, kuidas D.Z-ilt

pärinev müts sattus sündmuskohale ja tõendamist on leidnud versioon, kus see tuli ära tema

peast I.X-iga tekkinud rüseluse käigus. Puudub igasugune kahtlus selles, nagu oleks keegi

tunnistaja I.X-ile valeütluste eest tasunud või teda juhendanud ütlusi andma ja asitõendit

kuhugi paigutama.

D.Z on seadnud kahtluse alla ka selle, kuidas sündmuskohale tulnud politseiametnikud

tuvastasid tema isiku läbi I.X ehk kuidas teadis politsei just teda andmebaasidest otsida.

Siinkohal on oluline tähele panna, et tunnistaja Y.J on kohtuistungil avaldanud, et kuigi talle

ei olnud teada võimaliku korrarikkuja nimi, siis juba enne 16.07.2022. a oli tuvastatud tema

ettevõtte teiste kinnisvaraobjektide juures sõiduki BMW registreerimismärgiga xxx sage

liikumine (III kd tl 260pö). Sellise registreerimismärgiga sõidukit on kasutanud D.Z (IV kd tl

21-22). Arvestades, et tunnistaja Y.J saabus 16.07.2022. a Vana-Narva mnt sündmuskohale,

on tõenäoline, et D.Z-i isikuni jõuti algselt kas Y.J ja/või politseiametnike teadmisena just

D.Z-i poolt kasutatud sõidukite andmete kaudu. Samuti on menetlustoiminguid läbi viinud

politseiametnik X.B andnud kohtus ütlusi, et kannatanuks olnud isik ütles talle kohapeal D.Z-

i nime, mis kannatanule seostus mingi äritüliga (III kd tl 257). Arvestades, et Y.J teadis enne

16.07. ja oskas ka istungil nimetada kahtlaste sõidukite registreerimisnumbreid ja et tema

teada on D.Z-il olnud kokkupuuteid R. Y.J-iga, võis Y.J sel ajal nimetada ühe võimaliku

toimepanijana D.Z-i nime. Kohus rõhutab, et KrMS § 81 lg 1 kohaselt on äratundmiseks

esitamine uurimistoiming, mida võib teha vajadusel ehk selle kohaldamine on menetleja

diskretsioon. Olukorras, kus algne teave oli võimaliku tulistaja kohta, kes osutas

turvatöötajale füüsilist vastupanu ja põgenes kinnipidamise käigus, on sellise

menetlustoimingu tegemine teisejärguline, prioriteet on ohu tõrjumine, korrarikkuja

kinnipidamine. Seda enam, et politseiametnike poolt võimalikelt tunnistajatelt kogutud

eelteave osundas konkreetsele sõidukile ja isikule.

Ka tunnistaja Y.J puhul peab kohus oluliseks rõhutada, et tunnistaja usaldusväärsust kinnitab

asjaolu, et ta on nii kohtueelses menetluses, kui kohtus avaldanud ainult neid faktilisi

andmeid, mis talle olid teada (kirjeldused, sõidukite andmed) ehk ta ei ole meelevaldselt

seostanud neid D.Z-i isikuga (III kd tl 260).

D.Z on oma 13.11.2022. a allkirjastatud vastulauses välja toonud, et väärteoprotokollis

esinevad puudused, st see ei vasta VTMS §-s 69 sisalduvatele nõuetele. Nimelt on D.Z

märkinud, et väärteoprotokollis on täpne varaline kahju täpsustamata. Märgitud on vaid, et see

on alla olulise ulatuse ehk alla 4000 euro. D.Z leiab, et kuna protokollis täpne varalise kahju

suurus puudub, siis tuleb seda täpsustada ning koostada uus väärteoprotokoll. Kohus tõdeb, et

väärteoprotokollis võinuks selguse huvides sisalduda ka võimalikult täpne kahju suurus, kuid

see ei muuda väärteoetteheite sisu ja teo kvalifikatsiooni. VTMS § 69 lg 2 p 5 kohaselt peab

väärteoprotokoll sisaldama teavet väärteoga põhjustatud kahju kohta. Kohus leiab, et tegemist

ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd tekitatud kahju suurusjärk ja

iseloom on väärteoprotokollis kajastatud. Riigikohtu praktikas on seejuures leitud, et

väärteoprotokollis tuleb näidata, kellel kahju tekkis ja see, milles kõnealune kahju seisnes,

kuid samas ei tähenda viimane tingimata kahju rahalise suuruse määramist (RKKKo 3-1-1-

117-04, p 7). Rikkumise kirjeldus tuleb esitada paratamatult teatud üldistatuse astmega,

arvestades samas, et see, kellele rikkumist ette heidetakse, saaks kõigi oluliste faktiliste

asjaolude suhtes vastuväiteid esitada. Oluline on, et oleks tagatud menetlusaluse isiku õigus

teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Esimeseks kriteeriumiks on praeguses

asjas see, et oleks arusaadav, mida isikule ette heidetakse ja et teo kvalifitseerimiseks

väärteona jääks kahju suurus alla olulise kahju piirmäära. Need asjaolud on

väärteoprotokollist arusaadavad. Protokollis on kirjas, millal ja mil viisil toimepandud

tegevust ette heidetakse ja et sellega põhjustati kahju EE OÜ-le mahus, mis jääb alla olulise

kahju piirmäära ning seetõttu pandi menetleja hinnangul toime varavastane süütegu

väheväärtusliku asja vastu. Protokollis sisalduvad lisaks ka viited tõenditele, sh

hinnapakkumistele, milles sisalduvad juba konkreetsed kahjusummad. Kui menetlusalune isik

sooviks esitada vastuväiteid kahju suurusele, tuleks nendega igal juhul tutvuda. Praegusel

juhul on D.Z-i kaitsetaktikaks olnud teo toimepanemise kategooriline eitamine. Seega kahju

suuruse aspekt 16.07.2022. a episoodis tema kaitsepositsiooni ka ei mõjuta.

Samuti märgib D.Z , et väärteoprotokoll ei sisalda teavet selle kohta, kas menetlusalune isik

soovib väärteoasja arutamisest osa võtta ning väärteoprotokollis puuduvad väärteomenetleja

telefoninumber ja e-post. Nagu eelpool KarS § 275 lg 1 episoode kajastavas osas märgitud,

siis on nimetatud puuduste puhul tegemist väheoluliste minetustega, mis ei takista

väärteoetteheite sisu ja faktiliste asjaolude mõistmist. See ei ole see mõjutanud menetlusaluse

isiku VTMS §-s 19 sätestatud õiguste teostamist.

Kohus ei nõustu ka D.Z-i seisukohaga nagu tulnuks praegune väärteomenetlus lõpetada

seoses kuriteotunnuste esinemisega põhjusel, et 10 päeva jooksul on toime pandud sarnaseid

tegusid ehk see oli jätkuv tegevus, mis oli suunatud Vana-Narva mnt 3 hoone kahjustamisele

ja nende episoodide kogukahju ületab eeldatavalt 4000 euro piiri. Seda seisukohta põhjendab

D.Z sellega, et asjas on teoühtsuse mõttes tegemist ühe teoga. Kohus sellise käsitlusega ei

nõustu. Nii, nagu menetlusaluse isiku seisukohas osundatud Riigikohtu praktikast ka nähtub,

tuleb üheks teoks teoühtsuse mõttes lugeda ühisest tahtlusest kantud mitu sarnast

käitumisakti, mis on ajalis-ruumiliselt sedavõrd seotud, et kolmandale isikule on see

vaadeldav kokkukuuluva teona. Nimetatu ei tähenda, et D.Z-i viidatud kolme lõpuleviidud

süütegu tuleks menetleda koos. Esmalt tuleb silmas pidada, et legaliteedipõhimõte (ehk

kohustus ka pelgalt arvatavate kuriteotunnuste korral alustada kriminaalmenetlust) ei ole

absoluutne. Riigikohus on leidnud, et välistatud ei ole siiski kriminaalmenetluse alustamise

otsustamisel arvestada ka tõendite kogumise väljavaateid (vt ka RKKKo 4-21-3478, p 26).

Hetkel ei viita asjas kogutud tõenditest miski sellele, et 07.07. ja 09.07.2022.a episoodide ja

16.07.2022. a episoodi osas võiks olla tegemist ühe ja sama isiku poolt toime pandud

süütegudega. Nende tegude toimepanemise viis võib olla küll sarnane, kuid see ei tähenda, et

hetkel oleks alust arvata, et need oleks toime pannud sama isik. Siinkohal leiab kohus, et kahe

esimese juhtumi teoreetiline tõendamisperspektiiv on sündmustest möödunud aja ja

kriminoloogilise kogemuse pinnalt madal. Selliste tegude toimepanek on laialt levinud, kuid

tõendite kogumise takistatuse tõttu jäävad need uurimised sageli tulemuseta.

Teadaolevalt ei ole kahe varasema episoodi osas kriminaalmenetlust tulemuslikult läbi viidud.

Tunnistaja Y.J kinnitas kohtuistungil, et kummagi Vana-Narva mnt juhtumi kahjude

suurusjärk on ilmselt sama (s.o alla 4000 euro), paludes ka ise liita menetlused üheks

kriminaalasjaks (III kd tl 261). Samal ajal selgus istungil, et talle ei ole D.Z-i isik varasemast

teada (III kd tl 260). Neist kahest asjaolust saab järeldada, et kõigi ülejäänud tunnistaja poolt

märgitud juhtumite osas ei ole enam kui pea 9 kuu jooksul kriminaalasjas kahtlustatava isik

selgunud. Käsilolevas asjas on tunnistajate I.X ja Y.J ütlustest tõendamist leidnud, et Vana-

Narva mnt 3 varasemate juhtumite osas tunnistajaid ei ole ja seal puudusid ka toimivad

valvekaamerad (III kd tl 172pö, 260-260pö). Seega on ilmne, et võimalik tõendusteave ei ole

nende episoodide koos menetlemiseks piisav. Olgu lisatud, et KrMS §-st 216 lähtuvalt tuleks

arvatavate kriminaalasjade ühise menetlemise korral lähtuda sama kahtlustatava (mitte sama

kannatanu) osas toimetatavate menetluste ühendamisest.

Praeguses asjas lahendatava süüteoepisoodi liitmine võimaliku perspektiivitu kriminaalasja

juurde oleks ka menetlusökonoomia seisukohast põhjendamatu. Seda enam, et 16.07.2022. a

episoodis on menetleja leidnud, et tõendikogum on piisav, et esitada väärteoetteheide D.Z-i

suhtes ja teisel juhul ei oleks uurimisversiooni järgi võimalik isegi mitte kahtlustust esitada.

Menetlusökonoomiast tuleb lähtuda ka põhjusel, et olukorras, kus kohtulikul uurimisel on

tõendamist leidnud praegune süüteoepisood, on põhjendamatu lähtuda legaliteedipõhimõttest

viisil, mis takistab ammendavalt tõendamist leidnud süüteepisoodi menetlemist. Nimelt, juhul,

kui viia läbi kriminaalmenetlus kõigi kolme Vana-Narva mnt 3 juhtumi osas, on eespool

märgitud tõendite kogumise perspektiivist lähtudes küllalt tõenäoline, et kriminaalmenetlus

tuleks kahes esimeses episoodis lõpetada. Kuivõrd praegu arutatavas juhtumis jääb kahju

määr alla 4000 euro, esineks selles teos (taas) väärteotunnused, kuid selle juhtumi

menetlemine enam topeltmenetlemise keelu põhimõtte järgi võimalik ei oleks. Tekkinud

olukorras ei saa legaliteedipõhimõtte kohaldamise eesmärk olla juba tõendamist leidnud

süütegude osas menetlust ennast konsumeeriv, uroboroslik.

Eelpool kirjeldatud D.Z-i käitumine vastab KarS §-s 203 sisalduvale teokirjeldusele. Kuivõrd

tema teoga ei põhjustatud KarS § 203 lg 1 koosseisus nõutavat tagajärge ehk olulist kahju

(summas üle 4000 euro), täidab see käitumine aga KarS § 218 lg-s 1 sätestatud koosseisu ehk

tegu on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, et D.Z on KarS § 218 järgi kvalifitseeritava süüteo toime pannud kavatsetult.

Asjaolu, et D.Z lasi pneumorelvast nelja eri aknapaketi pihta, purustas need järgemööda,

näitab et D.Z seadis endale eesmärgiks süüteo toimepanemise. Kuna ta pani rikkumise toime

öisel ajal, varjates oma nägu meditsiinilise maskiga, siis võimaliku vastutuse vältimiseks

püüdis samal ajal enda isikut varjata. D.Z-i käitumise sihipärasust ilmestab ka tema

käitumine rikkumise toimepanemise järgselt. Nimelt soovis D.Z sündmuskohalt põgeneda ja

osutas vastupanu teda takistanud turvatöötajale. Kuivõrd D.Z-il õnnestus sündmuskohalt

põgeneda, siis oli ta saavutanud püstitatud eesmärgi.

Kohtu hinnangul puuduvad asjas mistahes süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud.

KARISTUS

Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena D.Z-i karistusregistri väljatrükki (III

kd tl 236) ning tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi.

Karistusregistri väljatrükist nähtub, et D.Z-i on varasemalt korduvalt väärteokorras

karistatud, tal on 6 kehtivat väärteokaristust ning kõik karistused on seotud liiklusalaste

rikkumistega. Seega ei ole D.Z-i puhul tegemist õiguskuuleka isikuga, kuid praegusega

sarnase iseloomuga varasemad rikkumised puuduvad.

Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks

isiku süü, seejuures arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse

õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust

ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

KarS § 218 lg 1 ja § 275 lg 1 näevad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või

aresti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegemist oli kahe erineva võimuesindaja solvamisega

e-posti teel. Mõlema kannatanu puhul oli solvav e-kiri saadetud mõni aeg pärast kokkupuudet

nende ametnikega ehk D.Z-il oli aega oma tegevus läbi mõelda, tegevus oli pikemalt

ettekavatsetud. Kohus leiab, et kuivõrd solvangud olid edastatud e-posti teel, siis ei olnud

nende mõju nii vahetu ja intensiivne kui seda oleks olnud näost-näkku edastatud solvangute

puhul. Kohus märgib siiski, et C.N puhul suurendas solvangu mõju asjaolu, et see saadeti

Viimsi valla menetlusmeilile, mille nimekujust pidi olema D.Z-ile arusaadav ka see, et see ei

ole kitsalt C.N-ile isikustatud aadress. C.N-ile edastatud solvangut nägid ka teised ametnikud.

Kuigi KarS § 275 koosseis ei eelda seda, et solvang oleks tajutav kõrvalistele isikule, saab

seda asjaolu arvesta mõnevõrra süüd suurendava tegurina. Samas ei olnud solvav tekst kuigi

pikk ja solvangu adressaatidele kuidagi eriliselt kohandatud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et

D.Z-i süü solvamistegudes on mõnevõrra alla keskmise.

D.Z on tunnistanud oma süüd osas, mis puudutab solvavate väljendite kasutamist, kuid ta ei

nõustu sellega, et tegemist oli avalikku korda kaitsvate isikutega ja ametnikele ta neid kirju

saatnud ei oleks (III kd tl 151pö). Tal on enda sõnul selliste väljendite kasutamise pärast

piinlik, sh mõtleb ta sellele, mida sõbrad ja tuttavad temast arvata võivad. Arvestades, et D.Z

ei ole lõpuni võimalikuks pidanud kohtu poolt eespool tuvastatut – sellised kirjad on mitte

ainult solvavad, vaid ka edastatud ametikohustuste täitmisega seonduvalt – ei ole põhjust

rääkida karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikust kahetsusest. Karistust raskendavaid

asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas episoodis arvestab kohus süü suuruse määratlemisel

esmalt seda, et tegemist on arvestatava kahjuga, mis põhjustas kahju kannatanud isikule

kulutusi enam kui 3000 eurot ulatuses. Kahju suurus on KarS § 218 lg 1 järgi kahju ulatuse

ülemises neljandikus. Samuti arvestab kohus, et D.Z tegutses kavatsetult nelja erineva

klaaspaketi kahjustamisel ehk ta püüdiski suhteliselt suurt hulka klaaspakette kahjustada.

Kohus arvestab sedagi, et puuduvad mistahes sellist käitumist õigustavad asjaolud. D.Z ei ole

kahju tekitamist kordagi tunnistanud, ta põgenes sündmuskohalt, asetades ka ohtu teda

takistama tulnud turvatöötaja tervise. Lisaks on ta asunud teostama aktiivset kaitset ja

esitanud erinevaid juba algselt eluliselt ebausutavaid versioone, kus kesksel kohal on tema

süüdilavastamine politsei poolt. Need versioonid on kohtus ka täielikult ümber lükatud.

Selline tegevus peegeldab D.Z-i suhtumist nii teiste isikute varasse kui ka õiguskorda

üldisemalt.

Kohtuväline menetleja on taotlenud kohtult D.Z-i karistamist KarS § 275 lg 1 järgi arestiga

17 päeva ja KarS § 218 lg 1 järgi arestiga 13 päeva. Kohus nõustub, et arest karistusliigina

vastab süüdlase isikule, süü suurusele ja toimepandu tehioludele. Kuivõrd D.Z-i on korduvalt

varasemalt karistatud rahatrahvidega, siis ei ole kohtu hinnangul rahatrahv piisav mõjutamaks

menetlusalust isikut uute süütegude toimepanemisest hoiduma, seda enam, et praegu on

lühikeses ajalises raamis toime pandud 3 väärtegu ning ka pärast seda on D.Z jätkanud uute

süütegude toimepanemist. Siiski ei pea kohus asjaolusid arvestades vajalikuks aresti

kohaldamist sellises määras nagu on seda taotlenud kohtuväline menetleja. Kohus peab KarS

§ 275 lg 1 järgi proportsionaalseks ja kohaseks karistuseks aresti sanktsiooni keskmisest

madalamas määras ja määrab D.Z-ile karistuseks KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavate

süütegude toimepanemise eest 8 päeva aresti. Arvestades D.Z-i süü suurust ja karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on KarS § 218 lg 1 järgi põhjendatud

karistuseks 15 päeva aresti.

Aresti asendamist üldkasuliku töö kohaldamisega ei pea kohus võimalikuks. Esiteks ei ole

teada menetlusaluse isiku sellekohane nõusolek. Teiseks on D.Z menetluses pikema aja

jooksul avaldanud, et tal on mitmeid erinevaid töövõimetust põhjustavaid terviseprobleeme

(III kd tl 113, 207-211). Kuna üldkasulik töö sisu on teatava füüsilise iseloomuga, ei pea

kohus tõenäoliseks ka seda, et üldkasulik töö oleks D.Z-ile jõukohane. Veelgi olulisem on

aga see, et sedavõrd mitmeid eri liiki süütegusid toimepaneva isiku (kokku nüüdseks 9

väärtegu) puhul on põhjendatud karistuse mõjususe saavutamiseks kohaldada raskeimat

võimalikku karistusliiki. Arvestades suhteliselt pikka arestipäevade arvu ja D.Z-i poolt

avaldatud hõivatust, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmine ositi vähemalt 3 päeva

kaupa, 3 kuu jooksul. Kokku 23 määratud arestipäeva korral tähendab see, et mõni periood

nendest peab olema ka pikem kui 3 päeva.

Asitõendid ja menetluskulud

Sündmuskohalt äravõetud must müts, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite

hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada selle omanikule ehk D.Z-ile kohtuotsuse

jõustumisel.

D.Z-ilt tuleb välja mõista DNA-ekspertiisi kulud 171 euro ulatuses. VTMS 38 lg 1, KrMS §

180 lg 3 alusel tuleb jätta DNA-ekspertiisi kulu ülejäänud osas, s.o kokku 171 euro ulatuses

riigi kanda (vt RKKKm 3-1-1-120-12, p 6.2).

Kohus juhindub VTMS § 2; § 38 lg 1, § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS § 126, § 175, §

180 lg 1, 3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

kohtunik