2-23-4723/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-4723

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4723

Tsiviilasi

R. L. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik R. L. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

12. aprill 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta R. L. i maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja R. L. (isikukood XXX) pankrot kell 18.00 ja algatada R. L. i kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. mail 2023 kell 10.40 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada R. L. i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. aprillil 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud R. L. i kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. R. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 27. märtsil 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-4723).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline, ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik töötas viimati Venner

Grupp OÜ-s puhastusteenindajana. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema sissetulekuks on

töötukassalt saadav toetus 290 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on samuti 290 eurot:

kulutused toidule 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 22 eurot, kulutused majatarvetele ja

hügieenile 15 eurot, transpordikulud 108 eurot, sidekulud 35 eurot ning ravimid ja tervishoiukulud

10 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara.

Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 29 902,41 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et makseraskused on tekkinud seoses elukaaslasest lahkuminekuga. Viimane

sundis võlgnikku kiirlaene võtma, lubades aidata tagasimaksmisel, kuid uue elukaaslase leides jäid

kõik kohustused võlgniku kanda. Võlgnik on jõudnud mõned laenud tagasi maksta, aga kuna laene

on üle 20 000 euro, jäi võlgnik töötuks jäädes maksmisega hätta. Tööandjad ei taha võlgnikku

kohtutäiturite olemasolu tõttu tööle võtta.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et R. L. i maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 29 902,41 eurot)

ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks. Võlgniku praegune sissetulek (toetused) arestimisele ei kuulu. Kohtute

infosüsteemi (KIS) andmetel võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtumenetlusi ei ole (lõpplahendid on

kuulutatud). Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust:

täiteasi nr 084/2022/4801, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu 19.08.2022 määrusest

tsiviilasjas nr 2-22-126415 tulenev Bondora AS nõue 8085,49 eurot ja nr 182/2023/1134, kohtutäitur

Ane Böckler, Pärnu Maakohtu 15.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-22-150686 tulenev Aktiva

Finance Group OÜ nõue 5070,59 eurot.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 29 902,41 euro ulatuses järgmiselt:

1. Bondora AS nõue 8085,49 eurot (täiteasi nr XXX);

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue 426,82 eurot;

3. OK Incure OÜ nõue 1261,84 eurot;

4. Introl Holding OÜ (kehtetu ärinimi OÜ Introl Inkasso) / OK Incure OÜ nõue 1797,84 eurot;

5. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõue 765,17 eurot;

6. Bigbank AS nõue 5099,16 eurot;

7. Telia Eesti AS nõue 1446,58 eurot;

8. Julianus Inkasso OÜ nõue 5348,96 eurot;

9. Aktiva Finance Group OÜ (kehtetu ärinimi Osaühing Aktiva Finants) nõue 5670,55 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on probleemid isiklikus elus, aga ka oma krediidivõimekust

arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete

kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS

§ 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik,

kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab R. L. i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 24. aprilliks 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik