3-22-550/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-550

Haldusasi

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ

kaebus Keskkonnaameti 27.12.2021 korralduse nr DM-

117127-16 ja selle alusel väljastatud kaevandamisloa nr

KL-513784 ning 03.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/19

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitajad MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame

Eesti Metsad MTÜ, esindaja v.adv Villy Lopman

Vastustaja: Keskkonnaamet

Kolmas isik: AS TREV-2 GRUPP (registrikood: 10047362)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24. mai 2023 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) väljastas 27.12.2021 korraldusega nr DM-117127-16 AS-le TREV-

2 Grupp keskkonnaloa nr KL513784 maavara kaevandamiseks Saarde vallas Kalda külas Lodja

metskond 3 kinnistul (registriosa nr 16487750; katastritunnus 75601:005:0397; pindala

1019,31 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) asuvas Tõitoja liivamaardla Tõitoja II

liivakarjääri mäeeraldisel (pindala koos teenindusmaaga 14,1 ha) kehtivusega 15 aastat (p 1)

ning seadis kaevandamisloale kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb kuival aastaajal tolmu

tekke ja leviku vältimiseks karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega (p 2).

Mäeeraldise alast on moodustatud eraldi Tõitoja karjäär 2 kinnistu (registriosa nr 16487750;

katastritunnus 71201:001:0533; pindala 14,1 ha; sihtotstarve 100% mäetööstusmaa).

2. MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid KeA-le 26.01.2022 vaide

keskkonnaloa nr KL513784 kehtetuks tunnistamiseks. KeA jättis 03.02.2022 käskkirjaga nr 1-

1/22/19 vaide rahuldamata, lugedes vaideotsuses esitatud selgitused KeA 27.12.2021

korralduse täiendavateks põhjendusteks.

3. 04.03.2022 esitasid MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ Tallinna

Halduskohtule kaebuse KeA 27.12.2021 korralduse nr DM-117127-16 ja selle alusel

väljastatud kaevandamisloa nr KL-513784 ning 03.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/19

tühistamiseks.

Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad HKMS

§ 251 lg 1 p 1 ning p 5 alusel peatada KeA 27.12.2021 korralduse nr DM-117127-16 ja selle

alusel väljastatud kaevandamisloa nr KL-513784 kehtivus kohtumenetluse lõppemiseni ning

keelata KeA 27.12.2021 korralduse nr DM-117127-16 ja selle alusel väljastatud

kaevandamisloa nr KL-513784 alusel Tõitoja II liivakarjääri maa-alal teha mis tahes töid, mis

muudavad faktilist olukorda looduses kuni kohtumenetluse lõppemiseni.

4. 07.03.2022 määrusega võttis kohus MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad

MTÜ kaebuse menetlusse ning küsis mh vastustaja ja kolmanda isiku seisukoha kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlusele.

Tallinna Halduskohtu 13.02.2022 määrusega jättis kohus kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 07.06.2022 määrusega jätta MTÜ

Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinn

Halduskohtu 16.03.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-550 muutmata.

09.02.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kaebajatel on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonidena (keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 30 lg 2).

5.2. KeA jättis keskkonnamõju hindamise (KMH) õigusvastaselt algatamata (vt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1), sest

kaevandamisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju Kikepera looduskaitsealale.

KMH eelhinnang (KeA 10.12.2021 otsus nr DM-117127-10) on puudustega, sest hinnatud ei

ole mürahäiringute olulisust ja kumulatiivset mõju Kikepera looduskaitseala kaitsealustele

liikidele. Kakulised on terava kuulmisega ja lähim händkaku (Strix uralensis) leiukoht asub

mäeeraldisest vaid ca 480 m kaugusel. Tegemist on III kaitsekategooria linnuliigiga, kelle

soodsa kaitsestaatuse säilitamine on Kikepera looduskaitseala eraldiseisvaks kaitse-eesmärgiks

(vt Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrus nr 73 „Kikepera looduskaitseala moodustamine ja

kaitse-eeskiri“).

5.3. KeA ei ole andnud nõuetekohast Natura eelhinnangut Natura 2000 võrgustikku

kuuluvale Kikepera linnualale, millel kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009

direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud kaljukotka (Aquila chrysaetos), must-

toonekure (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus) ja metsise (Tetrao urogallus) elupaiku,

ning mis asub Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldisest ca 1,1 km kaugusel (vt KeHJS § 3 lg 1 p 2,

§ 6 lg 2 p 22; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15

p 8).

Nõuetekohaseks Natura eelhinnanguks ei saa pidada alles 03.02.2022 vaideotsuses (p-d 1.2 ja

3.3) esitatud põhjendusi, kuna igasugune mõjude hindamine peab toimuma ajaliselt enne

kavandatava tegevuse lubamist (Euroopa Kohtu 07.09.2004 otsus nr C-127/02: Waddenzee, p

53). Ka vaideotsuses ei ole KeA lähtunud objektiivsetest andmetest ja parimast teaduslikust

teadmisest.

KMH eelhinnangu tulemused ei ole vastustaja poolt väidetud viisil ülekantavad ega anna

adekvaatset vastust sellele, kas Natura hindamise algatamine oli asjas vajalik või mitte. KeHJS

§ 29 lg 1 p 1 nõuab selgesõnaliselt eraldiseisva Natura eelhinnangu andmist ning seda enne

kaevandamisloa väljastamist ei antud. Seega ei saanud vastustaja olla kaevandamisloa

väljastamise hetkel veendumust, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000

võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

Käesoleval juhul pole vastustaja Natura eelhinnangu andmisel lähtunud objektiivsetest

andmetest, parimast teaduslikust teadmisest ega hinnanud võimalikku mõjusid Natura 2000

alale loodusdirektiivi artikli 6 lõikega 3, KeHJS-ga ja määrusega nr 31 põhjalikult sätestatud

kohasel viisil. Kahtlus võimalikest mõjudest Natura 2000 alale ei ole teaduslikult välistatud

ning vastustaja poleks tohtinud enne nende välistamist kaevandamisluba väljastada.

Olulise mõju avaldumist ei välista see, kui kavandatav tegevus toimub väljaspool Natura ala,

kuna arvestada tuleb ka kaudse mõjuga. Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise asukohta arvestades

tuleb pigem eeldada, et kavandatav tegevus võib avaldada märkimisväärset mõju Kikepera

linnualale ja selle kaitse-eesmärgile (vt KeHJS § 29 lg 1 p 1 ja lg 2; nt Riigikohtu 06.12.2012

otsus nr 3-3-1-56-12; 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p-d 18 ja 20). Must-toonekurg, metsis ja

kaljukotkas on äärmiselt häirimistundlikud liigid ning kaevandamisega kaasnevad müra, tolm

ja õhusaaste võivad nende elupaiku oluliselt mõjutada, kusjuures elupaiku tuleb vaadelda

laiema territooriumina.

Kaebajate hinnangul ei saa asjas olla välistatud, et kavandatav tegevus ei avalda Kikepera

linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele isenditele olulist mõju. Kaevandamisloa realiseerimine

tähendab seda, et Kikepera linnuala lähedal asuval 14 ha suurusel maa-alal kaob olemasolev

kõrghaljastus aastakümneteks, kuna kaevandamistegevusega alustamine eeldab maa-alal kogu

olemasoleva kõrghaljastuse raadamist. Kõnealune maa-ala asendub vähemalt järgnevaks 15

aastaks

tööstusmaastikuga,

kust

lähtub

aastaringselt

olulisel

määral

erinevaid

keskkonnahäiringuid, st nii müra, tolmu kui ka õhusaastet.

Vastustajal ei saanud olla veendumust, et asjas puudub igasugune risk või võimalus, et

kavandatav tegevus ei avalda Kikepera linnualale olulist mõju. Vastustaja ei ole haldus- ega

vaidemenetluse raames toonud välja mitte mingisugust objektiivset teavet või teaduslikke

teadmisi tõenäolise olulise mõju puudumise kohta Natura alale.

Otseseid, kaudseid ega kumulatiivseid mõjusid ei saa ilma kohase KMH-ta välistada. Vastustaja

on teinud olulise kaalutlusvea, jättes KMH õigusvastaselt algatamata ning kavandatava

tegevusega kaasneva mõju Natura alale asjakohaselt hindamata. Samuti ei ole vastustaja

hinnanud seda, kas asjas esineb MaaPS § 55 lg 2 p-st 12 tulenev kaevandamisloa andmisest

keeldumise alus. Eeltoodu on toonud kaasa õigusvastase kaevandamisloa väljastamise.

Natura

eelhinnangu

andmisel

ei

saanud

KeA

mürataseme

hindamisel

lähtuda

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“, mis seavad müra piirväärtused eelkõige inimese tervise ja

heaolu kaitseks, kuid lindude kuulmismeel on inimesega võrreldes oluliselt tundlikum.

Seejuures võib normi piiresse jääv müra häirida ka inimesi (nt Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr

3-3-1-15-16, p 15).

Kokkuvõttes on kaevandamisest Natura ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele lähtuva

mürahäiringute mõju väljaselgitamine olnud asjas selgelt puudulik ning on toonud kaasa

õigusvastase kaevandamisloa väljastamise. Vastustajal puudub igasugune objektiivne teave

selle kohta, kas kaevandamisest lähtuv müra võiks viia Kikepera linnuala ja looduskaitseala

kaitse-eesmärgiks olevate isendite – must-toonekurge, metsise, kaljukotka ja rabapüü –

populatsiooni pikaajalise vähenemiseni, liigi leviala vähenemisele või vähenemise ohu

suurenemisele või liigi elupaiga suuruse vähenemisele.

Natura eelhinnangu andmisel ei tohi võtta arvesse leevendusmeetmeid (nt Euroopa Kohtu

12.04.2018 otsus nr C-323/17: People Over Wind, p-d 25, 36–37), kuid KeA võttis mh arvesse

keskkonnameetmeid tolmuhäiringute vähendamiseks.

Vastustaja on leidnud, et esineb võimalus või risk, et iga uue Tõitoja liivamaardlas avatava

karjääriga võib mõju kumuleeruda, kuid jätnud selle mõju täielikult hindamata ja

põhjendamata. Olukorras, kus vastustaja leidis, et võimalus kumulatiivse mõju tekkeks on

olemas, pidanuks vastustaja lähtuvalt Euroopa Kohtu praktikale Natura hindamise ehk KMH

algatama.

Vastustajal lasus kohustus hinnata mürahäiringute olulisust ja kumulatiivsust. Vastustaja on

jätnud selle selgelt tegemata ning on järjekindlalt eitanud vastava hindamise vajalikkust. Seega

ei vasta KMH eelhinnang määruse nr 31 nõuetele.

Ebaõige on vastustaja viide asjaolule, et händkaku leiukoht ei paikne Kikepera looduskaitsealal,

mistõttu händkaku ja tema elupaiga kaitse selles leiukohas ei ole Kikepera looduskaitseala

kaitse eesmärk ning vastustaja ei pidanud vastava asjaoluga KMH eelhinnangus arvestama.

Mäeeraldisest 480 m kaugusel asuv händkaku leiukoht ei asu küll Kikepera looduskaitsealal,

kuid see ei tähenda seda, et kaevandamisloa andmisel ei pidanud vastustaja arvestama

kaitsealuse liigi leiukoha ning sellele avalduda võiva mõjuga.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et 1,1 km on piisav kaugus, et välistada kavandatud tegevuse

mistahes mõjud Kikepera linnuala kaitse-eesmärkidele ja Kikepera looduskaitsealale.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaevandamisest tulenev must-toonekure häirimine on

välistatud. Kuna must-toonekure kaitse on Kikepera linnuala kaitse-eesmärgiks ning must-

toonekure elupaiga mõiste ja sellele laienevad mõjud ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele

elupaigana registreeritud asukohast, ei saanud vastustajal tekkida objektiivset ja tõsikindlat

veenudumust, et välistatud on igasugune kaevandamise mõju Kikepera linnualale ja seal

leiduvatele isenditele.

Arvestades seda, et must-toonekurg on I kategooria kaitsealuseks liigiks, kes on selgelt

ohustatud seisus ning seejuures äärmiselt tundlik inimtegevusest lähtuva häirimise suhtes, lasus

vastustajal igal juhul kohustus hinnata kavandatud kaevanduse mõju must-toonekurele.

Ebaõige ja tõendamata on vastustaja seisukoht, et välistatud on igasuguse mõju ulatumine

mäeeraldisest 1,1 km kaugusel asuvate laanepüü ja rabapüü elupaikadeni Kikepera

looduskaitsealal ja Kikepera linnualal.

Metsis on sarnaselt must-toonekurele ja kaljukotkale häirimistundlik lind, kelle häirimise

ärahoidmine on Kikepera looduskaitseala üheks eraldiseisvatest eesmärkidest. Metsise

elupaigaks loetakse kuni 3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida

kasutatakse mängimiseks, sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. (vt

Vabariigi Valitsuse määruse „Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu

seletuskiri, lk 15 ja 20)

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et metsise kaitse tegevuskavajärgne olulisim tingimus tagada

mängupaiga keskmest 3 km raadiuses vanade metsade säilitamine kogu ulatuses, ei ole

rakendatav väljaspool kaitseala. Isegi juhul, kui kaitsealast ja metsise elupaigast 1,1 km

kaugusele jäävale mäeeraldisele otsene raiekeeld ei laiene, on sellel kaevandamisloa andmise

ja sellega kaasneva KMH ja Natura eelhinnangu üle otsustamisel oluline tähtsus. Esiteks on

kaitseala kaitsekorralduskavas seatud ja kauguselt mäeeraldiseni ulatuv raiekeeld ning selle

seadmise eesmärgid selgelt sedavõrd olulisteks asjaoludeks, millega täielik arvestamata jätmine

on oluliseks kaalutlusreeglite rikkumiseks. Teiseks näitab raiekeelu 3-kilomeetrine ulatus

ühemõtteliselt ära, et kaevandamine metsise elupaigast 1,1 km kaugusel ohustab Kikepera

looduskaitseala ja linnuala kaitse-eesmärke.

Kokkuvõttes lasus vastustajal Natura hindamise algatamise kohustus, sest Natura hindamise

algatamise künnis on madal ning hindamine tuleb algatada isegi juhul, kui esineb risk või

võimalus, et tegevusega kaasneb mis tahes oluline mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele,

olenemata rangete teaduslike tõendite olemasolust (vt C-127/02, Waddenzee, p 41; RKHKo

08.08.2016, 3-3-1-88-15, p 32).

5.4. Kavandatav kaevandamine on vastuolus ka erinevate planeeringutega. Vaidlusalune

mäeeraldis asub kehtiva Surju valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt vääriselupaiga maa-alal ning

Pärnu maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Saarde valla ÜP maakasutusjoonise kohaselt

mh rohevõrgustiku vahetus läheduses. Mäeeraldis jääb ka osaliselt koostamisel oleva Saarde

valla ÜP rohevõrgustiku rohekoridori.

Antud juhul ei ole vastustaja hinnanud kaevandamistegevusest lähtuvaid mõjusid Saarde valla

rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele. Samuti ei ole kaevandamisloas selgitatud, milline

on kaevandamistegevuse mõju rohekoridorile ning kas rohekoridori säilimine vähemalt 50 m

ulatuses on jätkuvalt tagatud. Täiendavalt ei ole põhjendatud sedagi, milles seisneb antud juhul

möödapääsmatu vajadus karjääri rajamiseks.

5.5. KeA on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, sest kaevandamisloa

menetlusse võtmise teade jäeti kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata ning KeA-l

puudus seejuures alus kohaldada KeÜS § 47 lg-t 2. KeA jättis kaebajad õigusvastaselt ära

kuulamata (KeÜS § 28 lg 1) ning ei arvestanud nende 27.12.2021 seisukohtadega KMH

algatamata jätmise otsusele ja kaevandamisloa eelnõule.

5.6. Vastustaja on oluliselt rikkunud kaalutlusreegleid, jättes arvestamata strateegiliste

planeerimisdokumentidega, mäeeraldise paiknemisega planeeritavas rohekoridoris ning

kavandatava tegevuse võimalike mõjudega Natura ala kaitse-eesmärkidele. Tegemist on

oluliste kaalutlusreeglite rikkumistega, mis toovad kaasa kaevandamisloa õigusvastasuse.

Veelgi enam, vastustaja on jätnud täiesti arvestamata sellega, et kaevandamisega kaasneb

vältimatult metsa raadamise vajadus ning sellise raadamise ja kaevandamise kumulatiivset

mõju keskkonnale.

5.7. Kokkuvõttes on kaevandamisluba õigusvastane põhjusel, et vastustaja on õigusvastaselt

jätnud algatamata KMH ja Natura hindamise, tuginedes seejuures oletuslikele ja puudulikele

hinnangutele, rikkudes oluliselt nii uurimispõhimõtet kui kaalutlusreegleid. Antud

kaevandamisluba läheb vastuollu koostamisel oleva Saarde valla üldplaneeringuga kavandatud

rohevõrgustiku eesmärkidega, mille täielik arvestamata jätmine kaevandamisloa andmisel on

iseseisvaks kaevandamisloa tühistamise aluseks. Lisaks eelnevale on vastustaja oluliselt

rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, jättes õigusvastaselt kaevandamisloa menetlusse

võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes ning rikkudes oluliselt

ärakuulamiskohustust.

5.8. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 4824,50 eurot

vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (I kd tl 196 ja selle pöördel).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

6.1. Vastustaja on KMH eelhinnangus objektiivselt hinnanud keskkonnamõju olulisust,

jättes KMH õiguspäraselt algatamata.

Vastustaja poolt koostatud KMH eelhinnangus on käsitletud ja hinnatud kavandatud tegevusega

eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjusid kõigist määruses nr 31 toodud nõuetest tulenevalt (vt

haldusmenetluse toimik dokument nr 10). KMH eelhinnangu p-s 3.1.3. on käsitletud

kavandatud tegevusega kaasneda võivaid tegureid – heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, jäätmete teke ja käitlemine.

Vastustaja leiab, et kui kavandatava tegevuse mõju Kikepera looduskaitsealal ja Kikepera

linnualal puudub, siis ei ole mõjutatud ka nende looduskooslused ning puudub ka mõju liikide

elupaikadele. Seega puudub nii oluline keskkonnamõju Kikepera looduskaitsealale, kui ka

eeldatav ebasoodne mõju Kikepera linnualale ning KMH hindamise ja Natura hindamise

algatamine ei ole põhjendatud (KeHJS § 3 lg 1).

Nii KMH eelhinnangust kui ka 03.02.2022 vaideotsusest nähtub, et kaevandamisel puudub

oluline mõju Natura alale. Lähim Natura ala ehk Kikepera linnuala jääb mäeeraldisest ca 1,1

km kaugusele ning linnualal kaitstava liigi lähim elupaik on metsise elupaik, mis ulatub linnuala

piirini. Kaebuses esitatud viide metsise kaitse tegevuskavale, mille alusel on kõige olulisemaks

tingimuseks mängupaiga keskmest 3 km raadiuses vanade metsade säilitamine kogu ulatuses,

ei ole rakendatav väljaspool kaitseala.

Kikepera linnualal asuv must-toonekure elupaik jääb mäeeraldisest ca 8,5 km kaugusele,

kaljukotka ja rabapüü elupaik ca 13 km kaugusele. Liiva kaevandamine on üldjuhul väikese

keskkonnamõjuga, sest selle puhul ei toimu karjäärist vee väljapumpamist, mis tekitaks

ümbruskonnas veealanduslehtri ja mõjutaks salvkaevude veetaset või lähiümbruse taimestikku.

Liiva kaevandamisel ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasarat ning liiva ei purustata, mistõttu on

müra- ja vibratsiooni häiring praktiliselt olematu. Varasemate analoogsete õhusaaste

modelleerimiste tulemustest nähtub, et punktsaasteallikas (nt liiva laadimine) võib põhjustada

olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses, maksimaalselt 60–70 m raadiuses.

Müraarvutuste põhjal ei ületa maksimaalne müratase (olukorras, kus kõik masinad töötavad

samaaegselt ja maksimaalse võimsusega, mis on vähetõenäoline) mäeeraldise lähialal 100 m

raadiuses määruses nr 71 toodud II kategooria ala (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad,

rohealad) piirväärtuseks olevat 60 dB. Müratase alaneb müraallikast eemaldudes veelgi.

Vastustaja möönab, et lindude mürahäiringute piirväärtuste kohta ei ole ammendavaid

uuringuid ning liigid on erineva häirimistundlikkusega. Samas on Dooling & Popper (2016)

uuringus leitud, et inimeste ja lindude puhul müratasemed, mis näivad suurendavat stressi ja

mõjuvad ebasoodsalt, võivad olla sarnased. Lindude suhtlushelisid ja nende keskkonnahelide

jälgimist võib varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50 –70 dB5. Dooling & Popper

(2007) varasemale uuringule on viidatud ka näiteks Nepste II ja Nepste III liivakarjääride

kaevandamise loa taotluste KMH aruandes, kus märgiti, et lindude suhtlushelisid ja nende

keskkonnahelide jälgimist võib varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50-60 dB(A).

Seega on linde ja inimesi häiriv müratase samas suurusjärgus ning KMH eelhinnangus saab

lähtuda määruses nr 71 toodud II kategooria ala piirväärtuseks olevast 60 dB, mida Tõitoja II

liivakarjääri mäeeraldisest 100 m raadiuses ei ületata. Konkreetne müra modelleerimine viiakse

läbi põhjendatud kahtluse korral ning see järel antakse eksperthinnang müra mõjust liikidele.

Müra 60 dB tekib keskmise valjusega jutuajamisel. Käesoleval juhul oli vastustaja KMH

eelhinnangut koostades kindel, et sellise müramõju, veel vähemhäiriv mõju, ei jõua 1,1 km

kaugusel asuva Kikepera linnuala ja looduskaitsealani.

Vastustaja hinnangul avaldab häirimistundlikele liikidele mürast olulisemat mõju inimeste

viibimine must-toonekure ja kaljukotka pesitsusajal pesapuu läheduses ning metsistel mängu

ajal mängualal.

Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et kaebajate viidatud III kaitsekategooria linnuliigi

händkaku leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9106533) ei paikne Kikepera looduskaitsealal.

Händkaku ja tema elupaiga kaitse selles leiukohas ei ole Kikepera looduskaitseala kaitse

eesmärk. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 48 lg 3 kohaselt tagatakse III kaitsekategooria

liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Piiritlemata III kategooria kaitsealuste

liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Isendi kaitse tähendab, et

kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata (LKS § 55 lg 1, välja arvatud LKS § 55

lg 3 juhul), püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või

rände ajal (LKS § 55 lg 6).

Kaebajate poolt viidatud händkaku leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9106533) asub

mäeeraldisest 480 m kaugusel loodes ning KeA ei ole vastava asjaoluga KMH eelhinnangus

arvestamata jätnud. KeA on, arvestades kavandatud tegevuse mõjude iseloomu ja ulatust (70-

100 m) ning händkaku leiukoha kaugust (480 m), jäänud KMH eelhinnangus seisukohale, et

kavandatud tegevusel puudub oluline keskkonnamõju händkaku leiukohale. Tulenevalt

looduskaitseseaduse § 48 lg 4 rakendub selles leiukohas isendi kaitse, kuna leiukoht ei asu

kaitsealal.

KeA hinnangul on eksitav ka kaebajate väide, justkui oleks KeA lähtunud automaatotsusest, et

1,1 km kauguse puhul on igal juhul välistatud kavandatud tegevuse mistahes mõju Kikepera

linnuala kaitse-eesmärkidele ja Kikepera looduskaitsealale. KeA on selgitanud 11.03.2022

menetlusdokumendi p-s 2.3 liivakarjääri mõju ulatusi (70-100 m) ning 07.04.2022

menetlusdokumendi p-s 3.1.5 esitanud täiendavad selgitused, miks antud juhul kaugus 1,1 km

on piisav, et välistada kavandatava tegevuse mõjud Kikepera linnualale ja Kikepera

looduskaitsealale. Tegemist ei ole automaatotsustusega.

KeA jääb oma seisukoha juurde, et liiva kaevandamisel ei teki selliseid keskkonnamõjusid, mis

ulatuks mäeeraldisest 1,1 km kaugusel asuvale Kikepera looduskaitsealale ja Kikepera

linnualale ning mõjutaksid seal mh ka must-toonekure, metsise, laanepüü ja rabapüü seisundit.

Lisaks ei leia KeA hinnangul Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskavast nõuet, et metsise

mängupaiga keskmest 3 km raadiuses kehtib raiekeeld (nagu leiavad kaebajad). KeA rõhutab,

et niisugust piirangut kaitsekorralduskavaga väljaspoole kaitseala seada ei saa.

Vastustaja rõhutab, et ei ole asunud vaidemenetluses Natura eelhinnangut läbi viima, vaid on

esitanud vaideotsuses selgitusi Natura eelhinnangu ja Natura hindamise algatamata jätmisega

seotud küsimustele. Natura hindamise algatamine peab olema samuti põhjendatud. Antud juhul

KMH eelhinnangus puudusid asjaolud, mis oleksid tinginud Natura eelhindamise või Natura

hindamise algatamise vajalikkuse.

Vastustaja selgitab veel, et kui planeeritud tegevus ei paikne Natura alal, ei ole olulise

keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 6 mõistes ning KMH eelhinnangu tulemusena nähtub, et

keskkonnamõjud ei ulatu Natura alani, ei ole vastsutaja hinnangul Natura eelhindamine KMH

eelhinnangu kohustuslik osa ja vastustaja ei ole seetõttu põhjendanud KMH eelhinnangus

Natura hindamise algatamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kui kavandataval tegevusel

puuduvad igasugused mõjud Natura alale, siis ei saa esineda ka kumulatiivset mõju Natura ala

kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Seega, kui vastustaja on kindel, et kumulatiivset mõju ei ole, siis mõningal juhul ka sellisest ära

nimetamisest piisab.

Vastustaja peab vajalikuks taaskord täpsustada, et tolmuhäiringute hindamisel ei ole arvesse

võetud leevendusmeetmeid. Ka vaideotsuse on selgitatud, et punktsaasteallikas (nt liiva

laadimine) võib põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses,

maksimaalselt 60–70 m raadiuses. Leevendusmeetmed vähendavad seda raadiust veelgi. Natura

2000 võrgustiku ala asub 1,1 km kaugusel, seega 70 m kauguseni ulatuv mõju ei saa mõjutada

1,1 km kaugusel asuva ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust. Asjaolu, et Natura eelhinnangu

andmisel ei tohi mõju hindamisel leevendusmeeteid arvesse võtta, ei tähenda, et

kaevandamisloas ei võiks leevendusmeeteid ja tingimusi määrata. Leevendusmeede ei ole

suunatud mõju vähendamiseks Natura alale. Tolmuhäiringu mõju Natura alale puudub ka

leevendusmeedet rakendamata.

Vastustaja ei jaga kaebajate arvamust, et liivakarjääri rajamise kavandamisel 1,1 km kaugusele

Natura 2000 võrgustiku alast, lasus KeA-l selge kohustus algatada Natura hindamine.

Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et KMH eelhinnangus on objektiivselt tuvastatud, et

kavandatud tegevus, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega, ei avalda ebasoodast mõju

Natura 2000 võrgustiku alal kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

6.2. Kaebajad on meelevaldselt kaebuses märkinud, et kaevandamisloa esemeks olev

mäeeraldis asub kehtiva Surju valla üldplaneeringu kohasel vääriselupaiga maa-alal. Vastustaja

juhib tähelepanu, et lähtudes kehtiva Surju valla üldplaneeringu kaardi (plaani Surju valla

üldplaneeringu

plaan

–

Kättesaadav

arvutivõrgus:

https://saarde.ee/documents/119303/24917646/Surju_plaan.pdf/34de8362-0f08-4c11-9f50-

868299d102b0?version=1.0 ) leppemärkidest, ei asu mäeeraldis mitte vääriselupaiga maa-

alal, vaid riigimetsas.

Kaevandamisluba ei ole vastuolus Saarde valla koostatava ÜP-ga, kuna maakasutusplaanilt

nähtuvalt kattub mäeeraldise piir rohekoridori välispiiriga (vt kaebuse p-s 95 joonis), s.o

mäeeraldis ei asu rohekoridoris.

Vastustaja juhib tähelepanu, et koostamisel oleva üldplaneeringu maakasutuskaardil

mäeeraldise piirkonnas metsamajandus maa-ala tooniga tähistatud ala ei ole kogu ulatuses

rohevõrgustiku tuumala ega koridor. Rohevõrgustiku koridorid ja tuumalad on eraldi tähistatud.

Kuigi mäeeraldis ei asu rohevõrgustiku koridoris, vaid piirneb sellega, on KeA siiski ka

vaideotsuses (p 3.12.) toonud välja, et korrastamistingimuste andmisel arvestatakse ka

rohevõrgustiku täiendamisega.

Seega ei ole vastustaja teinud olulist ja ilmselget kaalutlusviga ning ei ole jätnud kehtivat Surju

valla üldplaneeringut ega koostamisel olevat Saarde valla üldplaneeringut arvesse võtmata.

KeA on jätkuvalt seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva ega koostamisel

oleva üldplaneeringuga, isegi juhul, kui osa Tõitoja II mäeeraldisest asub rohevõrgustiku

koridori äärealal. Kuna mäeeraldis asub rohevõrgustiku äärel, siis ei lõhu see oluliselt

rohevõrgustiku terviklikkust ja sidusust ning ei killusta roheala. Arvestades mäeeraldise laiust

(ca 200 m) võrreldes rohevõrgustikukoridori laiusega (ca 1,2 km), saab järeldada, et

rohekoridor säilib vähemalt 50 m ulatuses ning asenduskoridori ei olnud vaja kavandada.

KeA rõhutab, et näiteks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarides on leitud, et

kavandatava tegevuse vastavuse hindamisel õigusaktidega sätestatud nõuetele on keskkonnaloa

andja ülesanne eelkõige kontrollida õigusnormide täitmist keskkonda mõjutavast vaatepunktist

ning keskkonnaloa keeldumise aluseid tuleks hinnata keskkonnaseadustiku ja keskkonnaloa

andja pädevuse valguses. Kommentaaride kohaselt ei tulene KeÜS § 52 lg 1 p 4 sätte

sõnastusest vahetult, et keskkonnaloa andjal tuleks KeÜS § 52 lg 1 p 4 keeldumise aluse

kontrollimisel kontrollida vastuolu kehtestatud planeeringutega (Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse kommentaarid (2015). KeÜS § 52 kommentaar 2.4.2. Arvutivõrgus kättesaadav

https://k6k.ee/keskkonnaseadustik/5-ptk/pg-52). Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2013

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-13 (p 19) samuti leidnud, et maapõueseadus ei näe

kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga.

Kohaliku omavalitsuse üksus on Tõitoja II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluses

esitanud arvamuse KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise eelnõu kohta (vt 11.03.2022

menetlusdokumendi lisa 1, haldusmenetluse toimik dokument nr 9) ning keskkonnaloa andmise

eelnõu kohta (vt 11.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1, haldusmenetluse toimik dokument nr

15.2). Kummalgil juhul ei leidnud Saarde Vallavalitsus, et kavandatud tegevus oleks vastuolus

kehtiva Surju valla või koostamisel oleva Saarde valla üldplaneeringuga. Seega ei olnud

vastustajal vaja ka põhjendada, milles seisneb möödapääsmatu vajadus karjääri rajamiseks

rohevõrgustiku koridori äärealal ning vastustaja ei ole teinud kaalutlusviga seose

üldplaneeringutega.

6.3. Vastustaja jättis kaevandamisloa menetluse alustamise teate kohalikus ja maakondlikus

ajalehes

avalikustamata,

olles

veendunud,

et

kavandatava

tegevusega

kaasnev

keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi

(KeÜS § 47 lg 2 ls 2).

6.4.Vastustaja ei saanud arvestada kaebajate 27.12.2021 seisukohaga, sest selle saabumise ajaks

(kell 17.21) oli kaevandamisluba juba väljastatud. Vastustaja vastas sellele 24.01.2022 kirjaga

nr DM-118684-2. Kaebaja ära kuulamata jätmine ei saanud mõjutada ka asja otsustamist.

Vastustaja täpsustab, et Tõitoja II menetluses pöördus 13.12.202 kirjaga KeA poole ainult

kaebaja I (MTÜ Roheline Pärnumaa) (vt 11.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1,

haldusmenetluse toimik dokument nr 13.1 ja 13.2) ning kaebaja II ei olnud vaidlusaluses

menetluses menetlusosaline, kuna kaebaja II pole avaldanud selgesõnalist soovi olla

menetlusosaline ja saada teavitusi vaidlusaluse menetluse kohta. Seega ei ole KeA rikkunud

kaebaja II suhtes teavitamiskohustust.

KeA ei ole nõus kaebajate väitega, et asjas puudub vaidlus selle üle, et vastustaja oleks pidanud

käsitlema kaebajaid keskkonnaloa menetluse menetlusosalistena HMS § 11 tähenduses ning ei

saa olla mõistlikku kahtlust selles, et vastustaja oleks pidanud enne KMH algatamata jätmise

otsuse tegemist kaebajaid ära kuulama.

Üldjuhul, kui keegi pöördub menetluse käigus KeA poole, siis lisatakse ta ka menetlusosaliste

nimekirja, kuigi KeA toonitab oma menetlusse võtmise teates, et KeÜS § 46 lg 2 kohaselt

teavitatakse kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirnevaid kinnistuomanikke ja isikuid,

kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või

kelle kohustusi puudutada, muudest menetlusetappidest vaid siis, kui nad avaldavad selleks

sõnaselgelt soovi. Kaebaja II ega ka tegelikult kaebaja I ei ole vaidlusaluses menetluses

avaldanud otsest soovi olla menetlusosaline.

6.5. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust rikkunud. Vastustaja ei ole jätnud arvestamata

strateegiliste

planeerimisdokumentidega,

mäeeraldise

paiknemisega

planeeritavas

rohekoridoris ega tegevuse võimalike mõjudega Natura ala kaitse-eesmärkidele.

Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebajad järeldavad, et vastustaja ei ole arvestanud, et

kaevandamisega kaasneb vältimatult metsa raadamine. KMH eelhinnangus p-s 3.1.1 on kirjas,

et karjääri avamisel tuleb mets ja võsa raadata ning kännud juurida. Seega on KeA ilmselgelt

teadlik, et kaevandamisega kaasneb raadamine. KeA-le ei ole aga teada mõjusid, mis lähtuksid

vaidlusaluse karjääri raadamisest ja mõjutaksid Kikerpera looduskaitseala ja Kikerpera

loodusalal kaitstavate liikide elupaigatüüpide seisundit.

6.6. Vastustaja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude välja mõistmisel

palub vastustaja kohtul välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

7.1. Kaebajate kirjeldatud negatiivsed mõjud on oletuslikud ja paljasõnalised. KMH ei olnud

kohustuslik, sest mäeeraldise pindala jääb alla 25 ha (KeHJS § 6 lg 1 p 28) ning KeA koostatud

KMH eelhinnang käsitles võimalikke keskkonnamõjusid põhjalikult.

Seejuures võimaldab kehtiv õigus teatud ulatuses keskkonnakahju tekitamist ja tuleb arvestada,

et kaevandusalune ala tuleb pärast kaevandamist korrastada, misjärel ei ole see algsest alast

vähemalgi määral halvem.

7.2 Vastustaja ei ole haldusmenetluse põhimõtteid rikkunud.

7.3. Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse puhul on riigi huvi põhjendatud.

Pärnu maakonna liivavarud on kriitilises seisus. Liivavarude varunduskindluse tagamiseks on

oluline kaevandamisloa taotluse menetlemisel seada esikohale riigi huvi ning kaaluda loa

andmise võimalust eelkõige riigi huvist lähtuvalt.

Kolmanda isiku põhitegevusala on taristuehitus ning ehitusmaavarade kaevandmine on seda

tegevust toetav. Tõitoja II liivakarjääris kaevandamistegevuse eesmärk on varustada lokaalse

kvaliteetse liivaga nii kohalike omavalitsuste, Transpordiameti kui ka Rail Baltica

ehitusobjekte. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud seisukohale, et Tõitoja

II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa puhul on riigi huvi põhjendatud.

7.4. Kolmas isik toob välja, et tema eesmärk Tõitoja II liivakarjääris on vältida 15 aasta jooksul

kogu ala korraga tööstusmaastikuks muutmist, mistõttu kaevandab ja korrastab kolmas isik

kaevandatud ala järk-järgult. Tulenevalt kolmanda isiku keskkonnastrateegiast on korrastamise

projekti eesmärgiks suurendada bioloogilist mitmekesisust võrreldes esialgse olukorraga ja kui

võimalik, siis luua uue olukorraga lisandväärtust Kikepera looduskaitsealale. Selleks kaasab

kolmas isik karjääri korrastamise tegevusse biolooge ja teisi eriala spetsialiste.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

9. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

10. Keskkonnaamet (KeA) väljastas 27.12.2021 korraldusega nr DM-117127-16 AS-le TREV-

2 Grupp keskkonnaloa nr KL513784 (vt I kd tl 115-124) maavara kaevandamiseks Saarde

vallas Kalda külas Lodja metskond 3 kinnistul (registriosa nr 16487750; katastritunnus

75601:005:0397; pindala 1019,31 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) asuvas Tõitoja

liivamaardla Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldisel (pindala koos teenindusmaaga 14,1 ha)

kehtivusega 15 aastat (p 1) ning seadis kaevandamisloale kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb

kuival aastaajal tolmu tekke ja leviku vältimiseks karjäärisiseseid teid kasta või töödelda

vastavate vahenditega (p 2). Mäeeraldise alast on moodustatud eraldi Tõitoja karjäär 2 kinnistu

(registriosa nr 16487750; katastritunnus 71201:001:0533; pindala 14,1 ha; sihtotstarve 100%

mäetööstusmaa).

11. Kaebajad heidavad vastustajale kõigepealt ette kaevandamisloa menetluses olulise

keskkonnamõju välja selgitamata ja hindamata jätmist, s.o KeHJS § 3 lg 1 p 1 rikkumist.

Kohus kaebajate seisukohaga ei nõustu.

11.1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et praegusel juhul ei olnud kaevandamisloa

menetluses KMH kohustuslik, kuna tegemist ei olnud KeHJS § 6 lg 1 p-s 28 nimetatud

olukorraga. Küll aga tuli KeA-l anda KMH eelhinnang lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 2, määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 244) § 3 p-le 4. Vastustaja on seda kohtu arvates

teinud õiguspäraselt.

Vaidlust ei ole ka selles, et Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldis (praegune Tõitoja karjäär 2

kinnistu, katastritunnus 71201:001:0533) ei asu Kikepera looduskaitsealal, vaid asub sellest ligi

1,1 km kaugusel.

11.2. Kohus leiab, et asjas esitatud materjalid ei kinnita kaebajate väidet, et KeA oleks KMH

eelhinnangu andmisel jätnud arvestamata oluliste asjaoludega, mis on mõjutanud asja

otsustamist. Kaebajad on peamiselt heitnud ette mürahäiringutega ja kumulatiivse mõju

avaldumisega arvestamata jätmist Kikepera looduskaitsealale.

KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna

kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kaevandamisega ei ületata

piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Lähtudes varasematest õhusaaste leviku

modelleerimise tulemustest analoogsetes olukordades, saab väita, et punktsaasteallikas (nt liiva

laadimine) võib põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses,

maksimaalselt 60–70 m raadiuses.

Müraarvutuste põhjal ei ületa maksimaalne müratase (olukorras, kus kõik masinad töötavad

samaaegselt ja maksimaalse võimsusega, mis on vähetõenäoline) Tõitoja II liivakarjääri

mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II

kategooria ala (elamumaa alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) piirväärtuseks olevat 60

dB. Tahkete osakeste ja müra kaitsealale kandumine on välistatud, sest Natura 2000 Kikepera

linnuala jääb mäeeraldisest piisavalt - see on ca 1,1 km - kaugusele. (vastustaja 11.03.2022

vastuse lisa haldusmenetluse toimik dok nr 10, I kd tl 90-96p.)

Kohus märkis juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et kaebajad ei ole tõendanud, et

vastustaja oleks eksinud eeltoodud asjaolude tuvastamisel. Kaebajad ei ole vastavaid tõendeid

esitanud ka peale esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist. Kaebajad viitasid küll mürale, kuid

müra küsimust on kohtu arvates arvestades käesoleva kaebuse asjaolusid hinnatud piisavalt

ning jõutud põhjendatud järeldusele, et Kikerpera linnuala müra ei mõjuta. Kaebajad ei ole

esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille alusel võiks asuda teistsugusele seisukohale või mille

alusel seada vastustaja järeldused kahtluse alla.

Kaebajate enda poolt viidatud haldusasjas 3-18-529, kus Riigikohus asus seisukohale, et

mõjude hindamine tuleb läbi viia, oli tegemist Rail Balticu trassiga, mis võis mõjutada linnuala,

kuid seda lähemal kui 1 km. Samas kohtuasjas oli näiteks välja toodud järgmine: „RB

trassilõik 4A kulgeb Luitemaa linnuala kõrval. KSH aluseks olnud eluslooduse uuringu

kohaselt mõjutab raudteemüra ja muu inimtegevus kõige rohkem linde. Uuringus on märgitud,

et erinevad häiringud võivad mõjutada metsa- ja märgalalinde (sh kotkaid, must-toonekurgi,

metsiseid) kuni ühe kilomeetri raadiuses (uuringu lk 6, digitoimiku leht (dtl) 2010).

Luitemaa linnuala eesmärgiks on muu hulgas merikotka, must-toonekure ja metsise kaitse.

Kõigi nende liikide elupaigad jäävad KSH aruande kohaselt Luitemaa linnuala kõrvalt

mööduva RB trassi ühekilomeetrisesse mõjusfääri (vt KSH lisa IV „Natura hindamine“ tabel

3.1, dtl 2095˗2096). Pärnu MP seletuskirja tabeli 3.6.1 kohaselt asub merikotka pesa 550 m

kaugusel raudteest, must-toonekure oma 670 m kaugusel, metsiste tegutsemispiirkonnad jäävad

1000 m piiresse (dtl 2885).“

Käesoleval juhul jääb Kikerpera linnuala planeeritavast liivakarjäärist üle 1 km kaugusele.

Lisaks ei ole tegemist võrreldavate objektidega. Liivakarjääri rajamisega ja käitamisega ei

kaasne ilmselgelt sellise tugevusega häiringuid nagu raudtee rajamise ja igapäevase

kasutamisega. Vastustaja on kohtu arvates viinud läbi põhjendatult eelhindamise ning selle

tulemusena järeldanud, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, millest

tulenevalt puudub vajadus KMH tegemiseks. Kaebuse esitajad ei ole esitanud kohtule ühtegi

tõendit, mis tõendaks vastupidist. Kaebust ei saa põhjendada üldsõnalise viitega

uurimiskohustuse täitmata jätmisele sisuliselt viitega, et oleks tulnud täiendavalt uurida

mingeid asjaolusid. Sellise väite esitamisel tuleb esitada ka konkreetset tõendid, mille alusel

võiks asuda seisukohale, et täiendavad uuringud on vajalikud ja põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohus tõi oma 07.06.2022 määruses käesolevas asjas välja järgmist: „KMH

eelhinnangus (p 3.1.3) on leitud, et varasema praktika põhjal on teada, et liiva kaevandamisel

on müra- ja vibratsiooni häiring praktiliselt olematu, kuna kaevandamisel ei kasutata lõhkamist

ega hüdrovasarat ning liiva ei purustata. Masinate (ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite)

müratase jääb vahemikku 80–83 dB, pinnasepumba müra veelgi madalamaks. Tööpäeva

keskmisena jääb müratase eespool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt

täisvõimsusel. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning avamaal 100 m kaugusel alaneb

müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.

Tõitoja II karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja ajutised

katendist vallid. Müra levikut takistab ka ümbruskonnas kasvav mets. KMH eelhinnangus

kasutatud mürataseme valemi Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) kohaselt (mis ei arvesta

müra levikut mõjutavate teguritega) oleks nt kolme 80 dB müra tekitava masina (ekskavaator,

kopplaadur, kallur) korraga töötamise korral maksimaalne müratase ca 480 m kaugusel (lähim

händkaku leiukoht) 51,9 dB ja 1100 m kaugusel (Kikepera looduskaitseala piir) 44,7 dB.

Arvestades täiendavalt müra levikut mõjutavaid asjaolusid (sh looduslikke takistusi), jääks

tegelik müratase tõenäoliselt oluliselt väiksemaks. Lisaks ei tööta kõik masinad korraga ühes

kohas ja täisvõimsusel.

KeA leidis KMH eelhinnangus, et kui müra ei ületa mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses

määruses nr 71 toodud II kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB, siis ei saa seda pidada

oluliseks keskkonnamõjuks. Kuigi kaebajatega võib nõustuda, et hindamisel, milline müratase

võiks häirida loomi ja linde, ei saa otseselt lähtuda määrustest nr 71 ja nr 42, mis seavad müra

normtasemed eeskätt inimeste tervise kaitseks, on KeA 07.04.2022 vastuses kaebusele viidanud

ka Ameerika Ühendriikide California osariigi transpordiameti 2016. a juhisele „Technical

Guidance for Assessment and Mitigation of the Effects of Highway and Road Construction

Noise on Birds“ (Dooling, R. J. & Popper, A. N. 2016. Technical Guidance for Assessment and

Mitigation of the Effects of Highway and Road Construction Noise on Birds, lk 7. Arvutivõrgus

kättesaadav:

https://dot.ca.gov/-/media/dot-media/programs/environmental-

analysis/documents/env/noise-effects-on-birds-jun-2016-a11y.pdf), mille kohaselt võib lindude

suhtlushelisid ja nende keskkonna helide jälgimist hakata varjutama pidev müratase vahemikus

50–70 dB. KMH eelhinnangut ja muid andmeid arvestades ei ole usutav, et Tõitoja II

liivakarjääris töötavatest masinatest põhjustatud müratase Kikepera looduskaitseala servas

saaks ületada 50 dB. Sellist taset ületava müra levimine on pigem teoreetiline ka lähemal asuva

händkaku leiukoha puhul (mh eeldab mitme masina samas punktis koos töötamist). Kõnealune

händkaku leiukoht ei kuulu ka Kikepera looduskaitseala (ega Kikepera linnuala) koosseisu,

mistõttu ei ole kaebajate viide Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirjale selles osas

asjassepuutuv. LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata (s.o LKS § 48 lg 3 kohaldamisalast

välja jäävate) III kaitsekategooria kaitsealuste liikide puhul isendi kaitse. Ringkonnakohtule ei

ole äratuntav, kuidas saaks kaevandamisest tekkiv ja händkaku leiukohani jõudev mõningane

müra rikkuda LKS §-s 55 sätestatud isendi kaitse nõudeid.“ Halduskohus nõustub täielikult

eeltoodud seisukohtadega ning leiab, et need on kohaldatavad ka otsuse tegemisel. Kaebajad ei

ole esitanud ka ühtegi täiendavat tõendit, mis lükkaks eeltoodu ümber ka peale kohtu poolt

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel avaldatud seisukohtade teada saamist.

11.3. Kaebajad viitasid kaebuses sellele, et vastustaja ei ole asjas selgitanud välja

kumulatiivset mõju.

Kikepera looduskaitsealale avalduva kumulatiivse mõju osas on KeA 03.02.2022 vaideotsuses

(I kd tl 150-155) (p 3.5) märkinud, et Tõitoja liivamaardla piires on moodustatud üksnes kaks

mäeeraldist, millest esimene asub Tõitoja II liivakarjäärist edela suunas ning seega Kikepera

looduskaitsealast veelgi kaugemal. KeA infosüsteemi ja Maa-amet kaardirakenduse andmetel

ei ole Tõitoja liivamaardla (reg. nr 946) esimesele mäeeraldisele, mis asub Lodja metskond 21

maaüksusel (katastritunnus 71102:001:0375), veel kaevandamisluba antud, mistõttu ei toimu

seal hetkel ka kaevandamist, mille mõju saaks kumuleeruda Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldisel

kaevandamisega. Samas, isegi juhul, kui tulevikus toimuks samadel tingimustel kaevandamine

mõlemal mäeeraldisel, võib nõustuda KeA vaideotsuse järeldusega, et ka mõlemal mäeeraldisel

korraga kaevandamine ei avaldaks Kikepera looduskaitsealale olulist keskkonnamõju, sest

kaevandamise mõjud on müra, õhusaaste ja vibratsiooni osas lokaalsed ning Lodja metskond

21 kinnistul asuv mäeeraldis jääb Kikepera looduskaitsealast veelgi kaugemale (ca 1,9 km).

Kaebajate viited raadamise mõju hindamata jätmisele karjääri alal ei ole asjakohased, kuivõrd

Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldisel metsa raadamine ei häiri metsist, laanepüüd ega teisi

Kikerpera looduskaitse- ega linnualal, milline ala asub 1,1 km kaugusel, elavaid isendeid.

12. Kaebajate üheks peamiseks etteheiteks on kaebuses Natura hindamise tegemata

jätmine ehk kaebajad leiavad, et vastustaja rikkus KeHJS § 3 lg 1 p 2. Natura hindamise

algatamata jätmist ei ole KMH eelhinnangus põhjendatud, kuid sellegipoolest nõustub kohus

vastustaja seisukohaga selles, et arvestades KMH eelhinnangu tulemust, ei olnud Natura

hindamine otstarbekas alljärgnevatel põhjustel.

12.1. KeHJS § 29 lg 2 ja Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiivi nr 92/43/EMÜ

(loodusdirektiiv) art 6 lg 3 ls 2 kohaselt võib tegevusloa (sh kaevandamisloa – vt KeHJS § 7 p

2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 4) anda vaid tingimusel, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav

tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki (nt Riigikohtu

18.02.2021 otsus nr 3-17-2565, p 12). Üheks võimaluseks sellise ebasoodsa mõju puudumise

väljaselgitamiseks on Natura hindamine. Euroopa Kohtu praktika ja loodusdirektiivi art 6 lg 3

ls 1 kohaselt tuleb Natura hindamine korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura

alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud. Natura hindamise rakendamise eelduseks ei

ole mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid

ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga selline mõju kaasneb. Ettevaatusprintsiipi

arvestades on selline võimalus või risk olemas, kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa

välistada, et kava või projekt avaldab asjaomasele alale olulist mõju. Seega tuleb hindamine

läbi viia alati, kui objektiivse teabe (sh Natura eelhinnangu) põhjal pole välistatud, et

kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline

mõju. Mõju olulisuse üle otsustades tuleb eelkõige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke

tunnuseid ja keskkonnatingimusi. Natura hindamise võib tegemata jätta kahel juhul: (1) kui on

kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse

eesmärkide seisukohalt olulised, või (2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid,

kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate

elupaikade ja liikide haavatavust (nt Euroopa Kohtu 07.09.2004 otsus nr C-127/02: Waddenzee,

p-d 43–45, 47–49; Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 18; 28.11.2019 otsus nr 3-17-

740, p-d 14–15; 06.12.2012 otsus nr 3-3-1-56-12, p 14) (vt Tallinna Ringkonnakohtu

07.06.2022 määrus käesolevas asjas).

12.2. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse

eelhinnang anda ükskõik millise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega ala või kaitstavat loodusobjekti eeldatavalt mõjutada. Eelhinnangu andmisel tuleks

eelkõige silmas pidada järgmisi tegureid: ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi või liigi

elupaiga pindala vähenemine; killustatuse suurenemine; mõju ala terviklikkusele; häirimise

suurenemine; liikide isendite arvu/asustustiheduse vähenemine; veerežiimi või veekvaliteedi

muutumine; mõju kestus; elupaiga taastumisvõime; kumulatiivne mõju (nt Riigikohtu

06.12.2012 otsus nr 3-3-1-56-12, p 15). Loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune

negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele. Kui olulist mõju ei

avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, siis võib otsustada,

et ala terviklikkusele ei avaldata negatiivset mõju (nt Riigikohtu 28.11.2019 otsus nr 3-17-740,

p-d 14–17). Eelnevast järeldub, et Natura eelhindamine ei ole vajalik, kui objektiivsete andmete

põhjal saab välistada negatiivse mõju avaldumise Natura ala terviklikkusele ja kaitse-

eesmärkidele. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2022 määrus käesolevas asjas).

12.3. Tallinna Ringkonnakohus tõi oma 07.06.2023 määruses välja, et ei nõustu kaebajatega, et

Natura eelhindamise otsustamisel ei tohi tugineda KMH eelhindamise käigus kogutud

andmetele ja KMH eelhinnangu järeldustele. Halduskohus jagab seda seisukohta ning märgib,

et ringkonnakohus on asjakohaselt märkinud, et: „Kuigi KMH ja Natura hindamise eesmärgid

ei ole täies ulatuses kattuvad, arvestatakse nende puhul suuresti samade teguritega. Praegu jättis

vastustaja Natura eelhinnangu andmata, sest leidis KMH eelhindamise käigus kogutud

objektiivsetele andmetele tuginedes, et Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamine ei

mõjuta lähimat Natura ala ehk Kikepera linnuala. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et

ainuüksi ca 1,1 km vahemaad arvestades tuleb eeldada kaevandamise olulist mõju Kikepera

linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgile. See seisukoht ei võta arvesse konkreetse

kaevandamise iseloomu ja sellega kaasnevate häiringute ulatust.

Kaebajad leiavad, et Tõitoja II liivakarjääris kaevandamine ohustaks I kaitsekategooria

linnuliikide (metsis, must-toonekurg, laanepüü, kaljukotkas) elupaiku, mille kaitse on hõlmatud

Kikepera linnuala kaitse-eesmärgiga. Kuna KMH eelhinnangu (p 3.1.3) kohaselt on

kaevandamisega kaasnevad tolmu- ja vibratsioonihäiringud lokaalse mõjuga ehk avaldavad

mõju ca 60–70 m raadiuses, siis võis KeA põhjendatult järeldada, et need tegurid ei avalda

olulist keskkonnamõju rohkem kui 1,1 km kaugusel. KeA on lisaks välja toonud (vt 07.04.2022

vastuse p 3.1.5), et lähimad Kikepera linnualal asuvad must-toonekure elupaigad asuvad

mäeeraldisest vastavalt 6,2 km ja 8,4 km kaugusel ning linnualast välja jäävad must-toonekure

elupaigad paiknevad mäeeraldisest 3,3 km, 3,8 km ja 4,3 km kaugusel. Lähim kaljukotka

elupaik asub mäeeraldisest 13,5 km kaugusel. Kikepera looduskaitsealal ja Kikepera linnualal

inventeeritud ja kaitse all olev metsise elupaik ja laanepüü leiukoht asuvad karjäärist 1,1 km

kaugusel. Lähtudes KMH eelhinnangu järeldustest müra osas ning arvestades mh KeA

hilisemaid selgitusi, võis KeA ka mürast lähtuvat keskkonnamõju arvestades jätta Natura

eelhinnangu andmata, sest eeldatavalt ei jõua kaevandamisest Kikepera linnualani müra, mis

võiks seal kaitstavaid I kaitsekategooria linnuliike oluliselt häirida.“

12.4. KeA on kohtule esitanud halduskohtumenetluses täiendavad dokumendid, mis kinnitavad

täiendavalt KeA väiteid sellest, et antud juhul ei ole põhjust eeldada, et kaevandamisest tingitud

müra saaks käesoleval juhul mõjutada kaitsealuseid linde, millest tulenevalt on KMH

eelhinnangus tehtud järeldused õiged. Nimelt on seoses Rail Baltica („Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Hagudi –Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“

aruande

eelnõu

lk

219-220.

Kättesaadav

https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/832298 II kd tl 6-260p) ja Via Baltica

(„Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 (E67) Päädeva-Konuvere teelõigu (km 62,0–78,5)

rekonstrueerimise mõju Kilgi soo metsise elupaigale“, OÜ Rewild töö nr 2022-1, lk 7.

Arvutivõrgus kättesaadav: https://pilv.mkm.ee/s/46apNoDZaS6pcHK, II kd tl 261-267p)

arendustega seotud KMH raames tehtud eksperthinnangutes asutud seisukohale, et müral on

tugev mõju metsise mängualadel väärtusel >40 dB ja toitumisaladel >50 dB ning mõõdukas

mõju vastavalt väärtustel 35-40 dB ja 45-50 dB. Liivakarjääri müra modelleerimisega

analoogilistes tingimustes on näiteks Rüütja karjääri puhul leitud, et müra väärtus alla 35 dB

jääb ligikaudu 900 m kaugusel karjäärist (II kd tl 268-272p, lk 6-8). Eeltoodud andmed

kinnitavad täiendavalt, et kaebajate väited müra mõjust Natura 2000 alale, mis käesoleval juhul

asub ca 1,1 km kaugusel karjäärist ja kus karjääri ja Natura 2000 ala vahele jääb looduslik

mürabarjäär, ei ole õiged. Kaebajad ei ole eeltoodud seisukohti ühegi tõendiga ümber lükanud,

vaid on esitanud üksnes paljasõnalised väited võimalikest häiringutest ja kaevandamise mõjust

Natura 2000 alale ehk Kikepera linnualale.

13. Mis puudutab leevendusmeetmete arvesse võtmist, siis kuivõrd kavandatav tegevuskoht ei

asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata

kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid, võis KMH eelhinnangu käigus

leevendusmeetmetega arvestada. Natura 2000 hindamist eraldi aga käesoleval juhul teha ei

tulnud, kuivõrd Natura 2000 ala ei ole mõjutatud. Eeltoodud seisukohaga nõustus ka Tallinna

Ringkonnakohus märkides, et: „Kuna Natura eelhinnangu andmata jätmine oli ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud, ei saa esineda olukorda, et KeA oleks eksinud leevendusmeetmetega

arvestamise keelu vastu (nt Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 23). Nimetatud keelu

rikkumist ei kujuta asjaolu, et KeA seadis 27.12.2021 korralduse p-ga 2 kõrvaltingimuse tolmu

tekke ja leviku vältimiseks (s.o kohustus kuival aastaajal kasta karjäärisiseseid teid või töödelda

neid vastava vahendiga). Mitte igasugust abinõu keskkonnamõju vähendamiseks ei saa pidada

leevendusmeetmeks, mis on seatud olulise negatiivse keskkonnamõju tasakaalustamiseks.

Kavandatud tegevuseks loa andmisel võib ette näha ka meetmeid väheoluliste ja lokaalsete

mõjude vähendamiseks.“

14. Järgmiseks leidsid kaebajad, et vaidlustatud kaevandamisluba on vastuolus

strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kohus leiab esiteks, et kaebajad on Surju valla ÜP maakasutuskaardilt (Kättesaadav

arvutivõrgus: https://saarde.ee/documents/119303/24917646/Surju_plaan.pdf/34de8362-0f08-

4c11-9f50-868299d102b0?version=1.0) ekslikult järeldanud, et Tõitoja II liivakarjääri

mäeeraldis asub vääriselupaiga maa-alal. Maakasutuskaardi järgi asub mäeeraldis riigimetsa

alal. Maakasutuskaardil on vääriselupaigad tähistatud tumedama rohelisega. Eeltoodud

seisukohta on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 07.06.2023 määruses käesolevas

asjas.

Veel märkis ringkonnakohus samas määruses, et: „Üheselt ei ole selge, kas mäeeraldis asub

koostamisel oleva Saarde valla ÜP maakasutusplaani järgi osaliselt rohelise võrgustiku koridori

alal või kattub mäeeraldise välispiir rohekoridori välispiiriga, sest ÜP kaart ei kajasta praeguse

Tõitoja karjäär 2 katastriüksuse paiknemist. Pigem saab siiski järeldad, et mäeeraldis ulatub

tõepoolest osaliselt kavandatavasse rohekoridori. Samas on tegemist alles koostatava ÜP-ga

ning ka selle seletuskirja (vt p-d 4.17 ja 5.2.2) kohaselt ei ole rohevõrgustiku alal kaevandamine

täielikult välistatud, kui seda on võimalik muude meetmetega kompenseerida või leevendada.

Koostatava ÜP maakasutusplaanil on nt Tõitoja II liivakarjääri mäeeraldise läheduses samuti

osaliselt rohekoridori ulatuvana eraldi tähistatud ka mäetööstuse maa-ala.“

Seega isegi juhul, kui esineb teatav vastuolu koostamisel oleva Saarde valla üldplaneeringuga,

ei too see veel kaasa kaevandamisloa õigusvastasust ega tühistamist. Esiteks ei ole tegemist

veel kehtiva haldusaktiga. Teiseks ei ole (nagu ka ringkonnakohus märkis) rohevõrgustiku alal

kaevandamine täiesti välistatud. Kolmandaks on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et isegi

juhul, kui osa Tõitoja II mäeeraldisest asub rohevõrgustiku koridori äärealal, ei lõhu see oluliselt

rohevõrgustiku terviklikkust ja sidusust ning ei killusta roheala. Arvestades mäeeraldise laiust

(ca 200 m) võrreldes rohevõrgustikukoridori laiusega (ca 1,2 km), saab järeldada, et

rohekoridor säilib vähemalt 50 m ulatuses ning asenduskoridori ei olnud vaja kavandada.

Lisaks on vastustaja põhjendatult viidanud, et Riigikohus leidis oma lahendis nr 3-3-1-35-13

järgmist: „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu

planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei

muuda kaevandamisluba õigusvastaseks, ega pea vajalikuks korrata selles osas kohtute

põhjendusi.

Kaevandamisluba

ei

anna

reservatsioonideta

õigust

kaevandamiseks.

Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui

kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega

alustamist kõrvaldada.“.

Ka kehtiv maapõueseadus ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus (vt MaaPS § 55 ja KeÜS §

52) ei näe ette kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga,

rääkimata siis veel menetluses oleva ja mitte kehtiva planeeringuga. Lisaks on käesoleval juhul

kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on hinnata kavandatava tegevuse vastavust

planeeringutele, kaevandamisloa menetluses oma arvamuse esitanud. Kohalik omavalitsus ei

pole asunud seisukohale, et kaevandamisluba oleks vastuolus kehtiva või koostamisel oleva

üldplaneeringuga.

Eeltoodust tulenevalt on kaebajate vastavad väited kaevandamisloa vastuolust strateegiliste

planeerimisdokumentidega alusetud ega saa kaasa tuua kaevandamisloa tühistamist. Samuti ei

nõustu kohus kaebajatega selles, et vastustaja oleks selles osas teinud kaalutlusvea. Olukorras,

kus planeeringutega vastuolu puudub, ei pidanud vastustaja hakkama ka kaaluma ja

põhjendama, milles seisneb vajadus karjääri rajamiseks rohevõrgustiku koridori äärealale nagu

leiavad ekslikult kaebajad.

15. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et KeA on oluliselt rikkunud haldusmenetluse

põhimõtteid.

Kaebajad heitsid vastustajale ette avalikkuse puudulikku teavitamist ja kaebajate ära kuulamata

jätmist.

KeA on kohtu arvates põhjendatult välja toonud, et jättis kaevandamisloa menetlusse võtmise

teate kohalikus ja maakondlikus ajalehes avalikustamata põhjusel, et oli ja on veendunud, et

kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk

on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2 teine lause).

Eeltooduga nõustus ka kohus leides, et keskkonnaloa realiseerimisega ei kaasne ilmselt olulist

keskkonnamõju. Järelikult ei tuginenud vastustaja ilmselgelt põhjendamatult KeÜS § 47 lg 2

ls-le 2. Kaevandamisloa menetluse algatamise teade avaldati nõuetekohaselt väljaandes

Ametlikud Teadanded.

Mis puudutab kaebajate menetlusse kaasamist ja ära kuulamist, siis üksnes MTÜ Roheline

Pärnumaa taotles 08.11.2021 enda kaasamist kaevandamisloa menetlusse ja kaevandamisloa

andmise korralduse eelnõu esitati 10.12.2021 talle arvamuse avaldamiseks. Samuti on MTÜ

Roheline Pärnumaa seisukoha kohaselt edastatud KeA poolt talle 03.12.2021 KMH algatamata

jätmise eelnõu (vt I kd tl 127 p 2.2). Päästame Eesti Metsad MTÜ enda menetlusse kaasamist

ei ole taotlenud, millest tulenevalt tuleb tema osas jätta vastavad väited üldse tähelepanuta.

Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 07.06.2022 määruses käesolevas asjas, et: „KeA

10.12.2021 kirjast nr DM-117127-11 (vt haldusmenetluse toimik dok nr 11, I kd tl 97-98p)

järeldub, et arvamusi kaevandamisloa eelnõule oodati kahe nädala jooksul eelnõude

kättesaamisest arvates. Seega, isegi kui eeldada, et kõik kirja adressaadid said selle kätte samal

päeval, siis arvestades, et 24. detsember on riigipüha, olnuks viimane päev arvamuse

avaldamiseks 27.12.2021. MTÜ Roheline Pärnumaa 27.12.2021 kell 17.21 esitatud seisukoht

oli sellest tulenevalt tähtaegne, kuid see jäi arvestamata põhjusel, et KeA oli vaidlustatud

haldusakti andnud juba 27.12.2021 kell 11.10. Tegemist oli vastustaja menetlusveaga, kuid

ringkonnakohtu hinnangul ei tingiks ainuüksi see siiski vaidlustatud korralduse

(kaevandamisloa) tühistamist (vt riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1; HMS § 58). Eelkõige ei

oleks 27.12.2021 esitatud arvamuses toodud argumendid ilmselt mõjutanud menetluse

lõpptulemust. KeA on kaebajate väidetele vastanud nii 24.01.2022 kirjas nr DM-118684-2 (I

kd tl 131-133p) kui ka 03.02.2022 vaideotsuses nr 1-1/22/19 (I kd tl 150-155).“ Kohus nõustub

täielikult eeltoodud seisukohtadega. Lisaks on vastustustaja viidanud KeÜS § 46 lg 2, mis

sätestab, et muudest menetlusetappidest, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud

haldusakti andmisest ja loa andmisest või sellest keeldumisest, sealhulgas keskkonnaloa

osalisest kehtestamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 56 või 57, teavitatakse isikuid § 46

lõikes 1 sätestatud viisil vaid siis, kui nad avaldavad selleks sõnaselgelt soovi. Kaebajad pole

vastavat soovi avaldanud ja vastustaja ei pidanud neid täiendavalt teavitama.

16. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et KeA 27.12.2021 korralduse nr DM-117127-16 ja selle

alusel väljastatud kaevandamisloa nr KL-513784 ning 03.02.2022 käskkirja nr 1-1/22/19

tühistamiseks puuduvad alused. Tegemist on õiguspäraste haldusaktidega ning kaebus tuleb

sellest tulenevalt jätta tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja

ega kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik