3-22-655/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-655

Haldusasi

ATKO Transport OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

17.02.2022

kontrollkaardi

tühistamiseks

või

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

ATKO

Transport

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ATKO Transport OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.04.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta ATKO Transport OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.06.2022 otsuse haldusasjas nr 3-22-655 resolutsioon

muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse

põhjendustele.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-655

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 17.02.2022 ATKO Transport OÜ-le kuuluva

mootorsõiduki ISUZU NOVO registreerimismärgiga XXXXXX tehnonõuetele vastavust ning

tuvastas, et sõidukis on vaid üks tulekustuti ja mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) märgutuli

ei lülitunud sisse. PPA kandis tuvastatud puudused 17.02.2022 kontrollkaardile nr th-2022-

01082/1 ja suunas sõiduki erakorralisele ülevaatusele.

2. ATKO Transport OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kontrollkaardi tühistamiseks

või õigusvastasuse tuvastamiseks.

Haldusaktist ei nähtu selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning põhjendused. PPA on

rikkunud uurimis-, põhjendamis- ja tõendamiskohustust. Haldusakt on ebaselge.

PPA väide ABS-i märgutule rikkest jääb arusaamatuks. ABS-i märgutule rike ei tähenda

automaatselt pidurisüsteemi riket. Arvestades 18.02.2022 erakorralise ülevaatuse tulemusi,

millel märgiti, et kaebaja sõiduki märgutuli on defektne, pöördus kaebaja ISUZU tehase poole,

kes kinnitas, et sõiduki märgutuli süttib mootori käivitamisel ainult siis, kui on mingisugune

rike (s.o mootori käivitamisel see ei peagi süttima). Pärast tootja kinnituse saamist läbis sõiduk

22.03.2022 kordusülevaatuse, mille käigus esitas kaebaja ülevaatuse tegijale ka tootja selgituse.

Kordusülevaatuse käigus rikkeid ei tuvastatud. Seega on ülevaatus läbitud edukalt, sest ABS-i

märgutuli ei peagi mootori käivitamisel põlema.

PPA on ebaseaduslikult nõudnud kaebajalt mitme tulekustuti olemasolu. PPA väide tulekustuti

puudumisest ei ole tõendatud. Sõidukis oli kontrollimise ajal vähemalt üks 6 kg

tulekustutusaine massiga tulekustuti, mis vastab õigusaktide nõuetele. PPA videosalvestiselt ei

nähtu tulekustuti kontrollimist. Kaebajale etteheidetud tulekustutiga seotud rikkumine ei ole

oluline ega ohtlik, mille tõttu ei piisanud sellest rikkumisest, et saata kaebaja sõiduk

erakorralisele ülevaatusele.

3. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

PPA tegevus oli õiguspärane, arvestades senist kohtupraktikat sarnastes asjades. PPA

pädevuses on suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele, kui esinevad olulised või

ohtlikud rikked või puudused, mida ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada.

PPA tuvastas 17.02.2022 kontrolli käigus olulise puuduse – ABS-i märgutule rikke –, mida ei

olnud võimalik kohapeal kõrvaldada. Puudus on kantud vormikohasele kontrollkaardile.

Puudust ei kõrvaldatud ka enne erakorralisele ülevaatusele suundumist, sest Transpordiameti

registri andmetel ei läbinud kaebaja sõiduk 18.02.2022 erakorralist ülevaatust piduririkke

kõrvaldamata jätmise tõttu. Tehnoülevaatuste andmete järgi on sõiduki pidurisüsteemis oluline

viga (ABS: märgutuli on defektne, ei sütti). Puuduse hilisem kõrvaldamine ei mõjuta haldusakti

õiguspärasust.

PPA tuvastas ka selle, et kaebaja sõidukis oli vaid üks tulekustuti, mis on 30 istekohaga M3

kategooria mootorsõiduki puhul samuti oluline viga. Kuigi kontrollkaardile ei ole märgitud,

millise tulekustutusaine massiga kustuti oli sõidukis olemas, on loogiline järeldada, et see oli

väiksem kui 6 kg, sest vastasel korral poleks märgitud kontrollkaardile olulist puudust. Samas

piisab erakorralisele ülevaatusele saatmiseks ka sellest, kui esineb vähemalt üks oluline puudus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3-22-655

3(7)

Senise kohtupraktika kohaselt on liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimine menetlustoiming. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse

nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtrid 1–10 koos

lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga on kõnealuse toimingu protokoll

(korrakaitseseaduse § 12 lg 1; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 4). Sõiduki

tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse teel. Vaatluse tulemusena

avastatud rike või puudus vormistatakse kontrollkaardil (määruse nr 114 § 3 lg-d 3 ja 5).

Tegemist on vaatluse protokollimisega ning selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Lisa

1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus

ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu

kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse

raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega

kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.06.2020 otsus nr 3-19-271, p 16; 19.06.2020 otsus nr 3-19-1338, p 13;

02.02.2021 otsus nr 3-19-1339, p 11).

Liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseinikul õigus suunata mootorsõiduk

erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele

vastavuse kontrollimisel avastatakse oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik

kohapeal kõrvaldada. Oluline on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele

vastavuse kontrolli (LS § 73 lg 71).

Kontrollaktis on toodud kaks puudust: ABS-i märgutule rike ja ainult ühe kustuti olemasolu.

Määruse nr 114 lisadest 2 ja 3 tuleneb, et märgutule rike (p 1.6) on oluline rike või puudus ning

kui ühissõidukis tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata

(p 7.2), on see samuti oluline rike või puudus. Lisa 2 allmärkuses 2 on selgitatud, et

kontrollimisel avastatud olulise rikke või puudusega mootorsõiduk tuleb 30 päeva jooksul

esitada erakorralisele ülevaatusele ülevaatuspunkti või liiklusregistri andmete täpsustamiseks

Maanteeametisse. Tulekustuti osas ei ole haldusaktis tuvastatud puudus selgusetu – haldusakti

resolutsiooni on küll kopeeritud määruse nr 114 lisa 3 p-s 7.2 toodud puuduse sõnastus

tervikuna, kuid sulgudesse on lisatud, et olemas on ainult üks kustuti. Seetõttu on arusaadav,

millist puudust on kaebajale ette heidetud.

Määrus nr 114 ei anna PPA-le kaalutlusõigust, kas lugeda konkreetsed puudused väheoluliseks

või jätta olulise rikke või puuduse korral sõiduk erakorralisele ülevaatusele suunamata.

Määruse lisad 2 ja 3 määratlevad täpselt puuduse raskusastme (väheoluline, oluline või ohtlik).

PPA-l tuleb tõendada puuduse olemasolu ja kontrollida selle kõrvaldatavust. Määruse nr 114 §

5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse

kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust

on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib

mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama

mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele. Kaebaja ei väida, et 17.02.2022 kontrollkaardile

märgitud puudused olid kohapeal kõrvaldatavad või kaebaja kõrvaldas need kohapeal.

Arvestades puuduste iseloomu, ei olegi need eelduslikult kohapeal kõrvaldatavad. Kuigi

kontrollkaardil on toodud kaks olulist riket või puudust, piisas erakorralisele ülevaatusele

suunamisest ka ühe puuduse olemasolu tõendatusest.

PPA 17.02.2022 vaatluse käigus tuvastatud puudus – ABS-i märgutule rike – on protokollitud

kontrollkaardil ning jäädvustanud videosalvestisel, mille vastustaja esitas 26.04.2022. Video

tõendab, et märgutuli ei süttinud süüte sisse keeramisel. Nagu eespool märgitud, tõendab

puuduse olemasolu ka kontrollkaardile märgitu. Transpordiameti registri väljavõtte kohaselt

3-22-655

4(7)

suunati kaebaja sõiduk 17.02.2022 erakorralisele ülevaatusele ning 18.02.2022 toimunud

ülevaatuse otsuseks on „esitada korduvalt ülevaatusele“. Kokkuvõtte kohaselt on tuvastatud

oluline viga: „Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS): Märgutuli on defektne; ei sütti“. Seega on

kõnealune puudus tõendatud. Kaebaja esitatud tehase tõend ei tõenda märgutule rikke

puudumist. Eraldiseisvaks puuduseks ei ole üksnes ABS-i rike, vaid ka märgutule rike, mis võib

olla olemas sõltumata sellest, kas pidurisüsteem toimib. Tehase tõendis on selgitatud, et

armatuuril ei põle märgutuli, kui mootor on käivitatud. Ka vastustaja esitatud videol (alates

00.54) on selgitatud, et süüte sisse keeramisel ei läinud ABS-i märgutuli põlema ning märgutuli

peaks mootori käivitamisel ära kustuma, kui kõik on korras. Seega on tehase tõend esitatud

mootori käivitamise, mitte süüte sisse keeramise kohta. Selles osas ei ole ka poolte vahel

vaidlust, et käivitatud mootori korral ei peagi tuli põlema. Tehase tõend viitab justkui sellele,

et konkreetne sõiduk (kindla VIN-koodiga) ongi ehitatud viisil ja nõuetekohane siis, kui

märgutuli ei sütti. Pole aga eluliselt usutav, et Eestis 19.09.2016 registrisse kantud sõiduki kohta

ei ole 2022. a-ni teada sellist eripära ABS-i märgutulede kohta. Selline eripära ei peaks

eksisteerima üksnes konkreetse sõiduki puhul, vaid laienema sõiduki mudelile tervikuna.

Sealjuures on kaebaja sõiduk varem korduvalt tehnilise kontrolli läbinud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määruse nr 42) lisa 1 kood 108 „Tulekustuti“

alap 3 sätestab, et koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis peab olema üks

vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine

massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses. Tulekustuti puudumise kohta on

vaidlusalune

kontrollkaart

iseseisev

tõend

vaatluse

kui

menetlustoimingu

kohta.

Kontrollkaardilt ei tulene üheselt, milline kustuti oli olemas, kuid sõnastusest saab järeldada, et

olemas oli tulekustuti massiga 2 kg, sest 6 kg massiga tulekustuti olemasolul puudunuks alus

puuduse fikseerimiseks. Kontrollkaardil ei ole viidet, et bussijuht oleks tulekustuti puuduse

tuvastamisele vastu vaielnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et bussijuhilt tuleb eeldada

piisavaid teadmisi, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada

vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid. Mootorsõidukijuhi teadmiste

kvalifikatsiooninõuded on sätestatud määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja

käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p-s 7, § 5 p-s 4 ja § 10 p-s 1. Lisaks on

sõiduki vastutav kasutaja kohustustatud tagama tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise,

tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise (LS § 72 lg 1). Kui kontrolli käigus või pärast

vaatlust ei ole bussijuht esitanud kommentaare ega vastuväiteid, tähendab see, et ta on nõus

kontrollkaartidele märgitud rikete või puudustega. Kohtumenetluses ei ole esitatud ühtegi

täiendavat tõendit tulekustuti olemasolu või puudumise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. ATKO Transport OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb varem avaldatud seisukohtade juurde. Halduskohus hindas tõendeid valesti. PPA

pole tõendanud, et kaebaja sõidukis olev tulekustuti oli mahuga 2 kg. Kontrollkaardi sõnastus

on ebaselge ega tõenda PPA väidetud puuduse olemasolu. Kaebajal ei ole võimalik seda asjaolu

tagantjärgi tõendada. Tõendatud pole ka see, et esines ABS-i märgutulega seotud puudus.

Transpordiameti andmete järgi märgiti 18.02.2022 erakorralisel ülevaatusel puuduseks

„defektne märgutuli – ei sütti“, kuid 22.03.2022 samas kohas tehtud korralisel ülevaatusel ei

ole seda puudust märgitud, sest kaebaja esitas ülevaatuse tegijale tehase tõendi. Selle tõendi

usaldusväärsuses pole põhjust kahelda. Tehnoülevaatuse tegija on kõige pädevam hindama, kas

puudus esines või mitte. Praegusel juhul on tegemist sõiduki eripäraga, mistõttu pole võimalik,

3-22-655

5(7)

et kaebaja on ajavahemikus 18.02.–18.03.2022 vea parandanud. Seega ei olnud kaebaja sõiduki

erakorralisele ülevaatusele saatmine põhjendatud.

Väär on halduskohtu seisukoht, et kontrollkaardile allkirja andmisega nõustub sõiduki juht

kontrollkaardile kantud rikete või puuduste olemasoluga. Juht peab teadma liiklusohutusega

seotud mehaanilisi aspekte ja oskama sõidukit korras hoida, kuid õigusaktidest ei tulene nõuet,

et juht peab kontrollkaardile märgitud andmetele vastu vaidlema. Arvestada tuleb ka

psühholoogiliste teguritega, mille tõttu võib juht hoiduda PPA ametnikele vastu vaidlemisest,

isegi kui selleks oleks alust. Pealegi ei nähtu 17.02.2022 kontrollkaardilt, et sõiduki juht oleks

nõustunud sellele märgitud puudustega. Juhi allkiri kinnitab pigem kontrollkaardi kättesaamist.

6. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Halduskohtu otsus on kooskõlas senise

kohtupraktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tallinna Ringkonnakohus on varem selgitanud, et määruse nr 114 regulatsiooni arvestades

saab liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist käsitada

menetlustoiminguna ning määruse nr 114 lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas

2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu protokollina. Sõiduki

tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel

ning see protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38

tähenduses. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse

täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh

sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või

puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega

kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid. Kontrollkaardi

kui haldusakti õigusjõu kõrvaldamiseks on asjakohane ja lubatav tühistamisnõue (nt 21.11.2021

otsus nr 3-20-1495, 03.02.2021 otsus nr 3-20-925, 02.02.2021 otsus nr 3-19-1339, 19.06.2020

otsus nr 3-19-1338, 05.05.2020 otsus nr 3-19-768). Ringkonnakohus jääb oma varasemate

seisukohtade juurde.

9. PPA tegi 17.02.2022 kaebaja mootorsõiduki ISUZU NOVO registreerimismärgiga

XXXXXX vaatluse ning vormistas selle käigus avastatud rikete ja puuduste kohta määruse nr

114 lisades 1 ja 2 ettenähtud vormide kohase kontrollkaardi. PPA tuvastas kaebaja sõidukil

kaks rikkumist.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab ABS-i

märgutulega seotud puuduse tõendatust ega korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

11. Määruse nr 114 lisa 3 p 1.6 kohaselt kontrollitakse ABS-i vaatluse ja märgutule kontrolliga

ning märgutule rike on oluline puudus. Määruse nr 42 lisa 1 kood 217 „Armatuurlaua

märgulamp“ p 1.6 näeb ette, et M kategooria sõidukil peab olema ABS pidurite rikke

märgulamp, kui sõidukil on ABS pidurid. Kood 217 p 3 kohaselt peab märgulamp vastama

valmistaja poolt ettenähtule, kuid alates 01.01.1998 esmaregistreeritud sõiduk peab vastama E-

reegli 121 (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või

sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete

alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskiri) või direktiivi

78/316/EMÜ nõuetele ning kontrollimine toimub vaatlusega.

3-22-655

6(7)

12. PPA on vaatluse käigus selgitanud (vt videosalvestis, mille PPA esitas kohtule 26.04.2022),

et ABS-i märgutuli peab süttima hetkel, kui sõidukil lülitatakse süüde sisse. Sõiduki mootori

käivitamisel märgutuli kustub, kui ABS on töökorras, ning jääb põlema, kui ABS on rikkis (vt

ka E-reegli 121 p-d 2.5, 5.3.2 ja 5.3.5 ning tabeli p 261). Selliselt saab juht sõitu alustades

veenduda, kas ABS on töökorras. Puudub vaidlus, et kaebaja sõiduki puhul ei süttinud ABS-i

märgutuli, kui PPA ametnik lülitas süüte sisse. Kaebaja esitatud tehase tõendis (dtl 307–308)

märgitakse, et kaebaja sõiduki ABS-i märgutuli ei põle, kui mootor on käivitatud, sest märgutuli

läheb põlema vaid juhul, kui ilmneb ABS-i rike. PPA ei ole aga väitnud, et ABS-i märgutuli

peaks jääma põlema ka pärast mootori käivitamist. Kõnealusest tõendist ei selgu ja kaebaja ei

ole ka oma menetlusdokumentides selgitanud, kuidas on konkreetse sõiduki juhil võimalik enne

sõidu alustamist (või ka PPA-l sõidukit kontrollides) veenduda, kas ABS-i märgutuli üldse

töötab (s.o see süttiks ABS-i rikke korral). Tehase tõend on antud konkreetse VIN-koodiga

sõiduki kohta, millest saab järeldada, et tegemist ei ole seda tüüpi sõiduki eripäraga üldisemalt.

Kaebaja sõiduki tehnilistes andmetes on aga viidatud üldisele tüübikinnitusele ega ole mingeid

erisusi välja toodud (dtl 290–292). Kõnealuse sõiduki juht andis 17.02.2022 kontrollkaardile

allkirja ning puuduvad andmed, et juht oleks toonud kontrolli käigus välja, et tema juhitaval

sõidukil on selline ABS-i märgutulega seotud eripära. Juhilt võis praegusel juhul sellist teadmist

eeldada, sest ta peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki tehnilises korrasolekus (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2021 otsus nr 3-19-1339, p 13.4). Paljasõnaline on kaebaja

väide, et tema sõiduk läbis 22.03.2022 ABS-i märgutule puudusest hoolimata tehnilise

ülevaatuse, sest kaebaja esitas ülevaatuse tegijale tehase tõendi. Kaebaja ei ole esitanud selle

väite kinnituseks ühtki tõendit. Transpordiameti andmekogusse kaebaja sõiduki kohta kantud

andmetest seda ei nähtu (vt dtl 288–292, 338). Kaebaja ei osanud ringkonnakohtu istungil

selgitada ka seda, kuidas on kõnealune sõiduk läbinud tehnoülevaatused aastatel 2016–2021,

sest tehase tõend väljastati alles 18.03.2022. Seega on pigem usutav, et kaebaja kõrvaldas enne

22.03.2022 ülevaatust ABS-i märgutule rikke.

13. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtuga, et tõendatud on ka teine kontrollkaardile

märgitud puudus.

14. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk kuulub kategooriasse M3. Määruse nr 42

lisa 1 kood 108 „Tulekustuti“ alap 3 sätestab, et koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria

sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt

2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit. Kaebaja ei sea kahtluse alla, et 17.02.2022 vaatluse

ajal oli kaebaja sõidukis ainult üks tulekustuti. Vaatluse tulemuste kohta koostatud

kontrollkaardile ei ole aga märgitud, millise mahuga tulekustutiga oli tegemist. Kaebaja väitel

oli bussis 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Kuna koormava haldusakti andmisel peab

reeglina haldusorgan kohtus tõendama, et haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused

on täidetud (HKMS § 59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal

viidatud lahendid) ning kontrollkaardile tulekustuti kohta märgitud andmed ei ole täpsed, ei saa

lugeda kõnealuse puuduse olemasolu tõendatuks. Kuigi bussijuht on kontrollkaardi

allkirjastanud, ei piisa ainult sellest vaidlusaluse puuduse tõendatuks lugemisest, sest

kontrollkaart on selles osas ebatäpne ning muid tõendeid ei ole selle rikkumise kohta esitatud.

15. Kokkuvõttes ei ole siiski alust vaidlustatud kontrollkaardi tühistamiseks (HMS § 58).

Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja sõiduki võis suunata erakorralisele ülevaatusele ka

ainult ABS-i märgutule rikke tõttu.

1 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0ba565c5-b5cd-11e5-8d3c-01aa75ed71a1; https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.005.01.0009.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2016%3A005%3ATOC

3-22-655

7(7)

16. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi.

17. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi menetlusosalise enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)