2-23-3954/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-3954

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3954

Tsiviilasi

K. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik K. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX), lepinguline esindaja F. V., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta K. K. maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja K. K. (isikukood XXX) pankrot kell 16.30 ja algatada K. K. kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 10. mail 2023 kell 10.50 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada K. K. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 21. aprillil 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud K. K. kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. K. K. (avaldaja/võlgnik) esitas 13. märtsil 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-3954).

Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Tal on kaks alaealist last: T. P., sünd XX.XX.XXXX, ja L. P.,

sünd XX.XX.XXXX. Võlgnik on koos lastega kodune. Tema sissetulekuks on igakuised riiklikud

toetused 1300 eurot. Võlgniku pere igakuised väljaminekud on 1750 eurot: eluasemekulud 600 eurot,

kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, kulutused majatarvetele,

hügieenile ja ravimitele 50 eurot, transpordikulud 200 eurot, sidekulud 100 eurot ning

tervishoiukulud 50-100 eurot. Võlgniku muud vältimatud kulud, so igakuised laenumaksed koos

intressidega, on 900 eurot. Kulutusi aitab kanda võlgniku elukaaslane. Võlgnevuste tasumiseks raha

ei jää. Võlgnikul puudub mistahes vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks

25 478,15 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et tal on sündimisest saadik XXX. Talle on antud vastutustundetult laenu

kogusummas ca 25 000 eurot ning igakuised laenumaksed on kokku ca 900 eurot. Võlgniku

seisundit, reaalset sissetulekut ja lepingute intressimäärasid (keskmiselt ca 20% aastas) arvestades ei

ole tal võimalik laenu tagasimakseid teha. Lepingud tuleks lõpetada, sest eduväljavaated neid täita

puuduvad.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et K. K. maksejõuetusavaldus vastab üldjoontes füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1

sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 25 478,15 eurot)

ületavad tema võime arvestades kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustusega oma sissetuleku arvel

võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks. Kohtute infosüsteemi

ja täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes menetlusi.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 25 478,15 euro ulatuses järgmiselt:

1. Omaraha OÜ nõue 6659,45 eurot;

2. Bondora AS nõue 12 374,41 eurot;

3. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 2300 eurot;

4. BB Finance OÜ nõue 1142,29 eurot;

5. IPF Digital AS nõue 1402 eurot;

6. Svea Finance AS nõue 1600 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata kergekäeline laenude

võtmine, aga samavõrd ka krediidiandjate vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmine,

so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima

krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada

krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku

varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise

tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51

lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. K. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 21. aprilliks 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik