3-23-465/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-465

Haldusasi

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa

omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“

(viitenumber

260546)

alusdokumentide

osaliseks

tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks viima riigihanke

alusdokumendid õigusaktide kooskõlla

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik

Vastustaja – MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, volitatud

esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokumendid „Kaebaja põhikiri“ ja „KKM arvamus2“.

2. Jätta

rahuldamata

MTÜ

Eesti

Jäätmehoolduskeskus

taotlus

Eesti

Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

3. Rahuldada Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ kaebus ja tühistada MTÜ Eesti

Jäätmehoolduskeskus korraldatava riigihanke „Valgamaa omavalitsuste korraldatud

jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) alusdokumendid pakendijäätmeid

puudutavas osas.

4. Mõista MTÜ-lt Eesti Jäätmehoolduskeskus Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ

kasuks välja menetluskulu 4060 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

3-23-465

2(16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus (vastustaja) avaldas 08.02.2023 riigihangete registris

hanketeate (HT) kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatud riigihanke „Valgamaa

omavalitsuste korraldatud jäätmeveo teenuste riigihange“ (viitenumber 260546) kohta ja tegi

kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hanke eesmärgiks1 on Tõrva, Otepää ja

Valga valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo teenuste osutamine jäätmete kogumisel,

vedamisel ja käitlemisel koos jäätmejaamade teenindamise korraldamisega. Tehnilise

kirjelduse2 (TK) p 3 järgi kohaldatakse korraldatud jäätmevedu segaolmejäätmetele, paberi- ja

kartongijäätmetele, biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele, biolagunevatele aia- ja

haljastusjäätmetele, suurjäätmetele, segapakenditele ja klaaspakenditele.

2. Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse

vastustaja korraldatava riigihanke RHAD-i tühistamiseks osas, milles need näevad ette

korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele (eelkõige TK p 3.1 ap-d 6 ja 7,

p 7.18 sega- ja klaaspakendit puudutavas osas, p 9.3, p 9.4, p 11.4 ap-d 3 ja 4, p 12.1 ap 5 sega-

ja klaaspakendijäätmeid puudutavas osas, p 13.7 ap-d 5 ja 6, hankelepingu (HL) projekti

p 7.2.6.1 ap-d 5 ja 6) või kohustada vastustajat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla osas,

milles need näevad ette korraldatud jäätmeveo kohaldamise sega- ja klaaspakenditele.

Põhjendused:

2.1. Kaebaja on tegevusluba omav pakendi taaskasutusorganisatsioon (TKO) pakendiseaduse

(PakS) § 101 lg 1 tähenduses, kelle ülesandeks on korraldada talle PakS § 121 lg 2 alusel üle

antud kohustuste täitmine, st korraldada pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja

taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi. Kaebajale on oma kohustused üle

andnud sajad pakendiettevõtjad3. Nende kollektiivne turuosa kõigi pakendiettevõtjate hulgas

on vähemalt 25%. PakS § 36 lg 2 p 1 järgi tuleb pakendijäätmete kogumassist taaskasutada

vähemalt 60%, alates 2025. a-st 65% ja 2030. a-st 70%. Alla selle sihtmäära jäävad pakendid

maksustatakse pakendiaktsiisiga. Pakendiaktsiisi määr on oluliselt kõrgem pakendi

taaskasutamise kuludest. Seega toob taaskasutamise määrade saavutamata jätmine kaasa

olulised lisakulud, mille katmiseks tuleb kas tõsta klientide poolt tasutavaid teenustasusid või

kasutada reserve. Esimene alternatiiv seab ohtu kaebaja konkurentsivõime võrreldes teiste

TKO-dega. Teist alternatiivi on võimalik kasutada vaid lühiajaliselt. TKO-del olevate oluliste

kohustustega korreleeruvad ka õigused. Konkurentsiõigusest tuleneb kohalikule omavalitsusele

(KOV) keeld piirata ligipääsu pakendijäätmete kogumise jaoks olulisele vahendile

(konkurentsiseaduse (KonkS) § 18 lg 1). Olukorras, kus KOV otsustab hõlmata pakendijäätmed

korraldatud jäätmeveoga ja seega monopoliseerib pakendijäätmete kogumise jäätmevaldajate

juures, muudab ta jäätmevaldajate juures kogumise seeläbi oluliseks vahendiks KonkS § 15

tähenduses ja ta on kohustatud tagama sellise vahendi omaja kohustuste täitmise (Euroopa

Komisjoni 20.09.2016 otsus asjas nr AT.39759 ja Euroopa Kohtu 24.05.2007 otsus asjas

nr T-289/01). KOV võib jäätmeseaduse (JäätS) § 31 lg 5 järgi korraldada pakendijäätmete

liigiti kogumise tekkekohalt kokkuleppel TKO-dega, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine

pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Säte muutuks

mõttetuks, kui KOV võiks pakendijäätmete tekkekohal kogumist korraldada ka muul viisil.

Seega tuleb viidatud sättest TKO-dele õigus osaleda tekkekohal kogutud pakendijäätmete

taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga. PakS § 121 lg 6 järgi on

pakendijäätmete käitlemise kulude kandmise kohustus pakendiettevõtjal üksnes juhul, kui kulu

põhjustanud toimingu on teinud tema ise, need on tehtud tema volitusel või ta on varem nende

1 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5541660/general-info.

2 Kaebaja 28.02.2023 esitatud lisa 1.

3 Vt https://www.eto.ee/eto/kliendid/.

3-23-465

3(16)

toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta keeldunud. See annab

TKO-dele õiguse keelduda kandmast kulusid, mida on pakendijäätmete käitlemiseks teinud

kolmas

isik

ilma

nende

eelneva

kooskõlastuseta.

TKO-del

on

õigus

pääseda

mittediskrimineerivatel tingimuste ligi kohtkogumisel kogutavatele pakendijäätmetele, osaleda

nende taaskasutamises proportsioonis oma turuosaga ning keelduda pakendijäätmete

käitluskulude kandmisest juhul, kui nende ligipääsu- ja taaskasutamisõigustega ei ole

arvestatud. Nende õiguste austamine on vajalik selleks, et TKO-d suudaksid täita neile

seadusega pandud kohustusi.

2.2. RHAD on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi – ei taga juurdepääsu korraldatud

jäätmeveoga kogutavatele pakendijäätmetele ega taga õigust osaleda nende jäätmete

taaskasutamises proportsioonis tema turuosaga. RHAD-ist ei selgu, mis korraldatud jäätmeveo

raames kogutavatest pakendijäätmetest saab ehk kellele või millisesse jäätmekäitluskohta need

üle antakse, kuigi selle reguleerimine on KOV-i kohustus (JäätS § 66 lg 1, § 67 lg 3 p 4, § 70

lg 1; Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-68-14). Korraldatud jäätmeveo korral toimub

vedu määratud jäätmekäitluskohta, mitte lihtsalt jäätmevaldaja juurest ära. Jäätmete töötlemise

tellimine jäätmeveo kontsessiooni raames on kohatu. Jäätmete töötlemise üksikasjade üle pärast

nende sihtkohta jõudmist otsustab KOV, mitte jäätmevedaja. RHAD-is ei ole määratletud

pakendijäätmete äraveo sihtkohta. TK p-st 13.7 võib järeldada, et jäätmeveo õigusega kaasneb

ka õigus pakendijäätmeid töödelda, sh otsustada nende töötlemise üksikasju. Lisandub

õigusvastane kohustus tagada pakendijäätmete kogumisel ja edasisel käitlemisel kõikide

vajalike kokkulepete sõlmimine TKO-dega, mis tulenevad erinevatest õigusaktidest (TK

p 9.3.5). Pakendijäätmete töötlemise üksikasjade üle otsustamise õigus on KOV-il (keda

esindab vastustaja), mitte jäätmevedajal. Vastustaja ei ole selgitanud, millised need kohustused

tema hinnangul on. Seega on hankedokumendid vastuolus JäätS § 31 lg-ga 5, § 66 lg-ga 1, § 67

lg 3 p-ga 4, § 70 lg-ga 1 ja KonkS § 18 lg-ga 1. Vastustajaga peetud kirjavahetusest selgus, et

vastustaja ei muuda hankedokumente, seetõttu tuli kaebajal oma õiguste kaitseks kohtusse

pöörduda. Kaebaja ei saa jääda ära ootama, millistena valituks osutunud jäätmevedaja oma

kohustusi seoses pakendijäätmetega näeb. Kui jäätmevedaja leiab, et tal puudub kohustus

TKO-dega mistahes kokkuleppeid sõlmida, oleks keeruline väita, et ta oleks seeläbi RHAD-ist

tulenevaid kohustusi rikkunud. RHAD-i nõuded on vastuolulised, sest TK p 13.7 ap-d 5 ja 6

ning HL p 7.2.6.1 ap-d 5 ja 6 näevad vedajale ette sega- ja klaaspakendi käitlemisega seotud

kohustused, mis oleksid mõttetud, kui tegelikult oleks jäätmevedajal kohustus need jäätmed

TKO-dele üle anda. RHAD võimaldab jäätmekäitlejatega seotud TKO-del saada turul

konkurentsieelise.

2.3. Keskkonnaministeerium leidis Riigikohtule asjas nr 3-23-428 esitatud 27.03.2023

arvamuses, et JäätS § 31 lg 5 annab TKO-le subjektiivse õiguse nõuda, et KOV tagaks talle

pakendijäätmete

tekkekohalt

kogumise

korral

võimaluse

osaleda

pakendijäätmete

taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Viidatud sätte mõte on, et

koostööd tehakse võimalusel kõigi 3 Eestis tegevusloa alusel tegutseva TKO-ga (kaebaja,

OÜ Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ). TKO turuosa määratakse

pakendiregistrisse esitatud turule lastud pakendite koguste põhjal. KOV saab JäätS § 66 lg 2

alusel korraldatud jäätmeveoga hõlmata pakendijäätmete tekkekohalt kogumise nt juhul, kui tal

ei õnnestu ühegi TKO-ga JäätS § 31 lg-s 5 ette nähtud kokkulepet saavutada. Lisaks võib JäätS

§ 66 lg 2 kohaldamist tingida oluline avalik huvi, mis tuleb samuti eelnevalt kindlaks teha. Kui

KOV-id hakkaksid laialdaselt korraldatud jäätmeveo raames koguma tekkekohalt

pakendijäätmeid ilma, et TKO-dele loodaks võimalus osaleda nende pakendijäätmete

taaskasutamise korraldamisel, siis on tõenäoline, et TKO-del ei ole tulevikus võimalik täita

neile seadusega avalikes huvides pandud kohustusi. Seega leiab ka Keskkonnaministeerium, et

3-23-465

4(16)

pakendijäätmetele korraldatud jäätmeveo kohaldamisel peaks JäätS § 31 lg-s 5 sätestatu

järgimine olema üldreegliks.

2.4. Pakendijäätmed on piiratud ressurss, mis on tingitud eelnevalt turule viidud pakendi

kogustest. Ka kõige tõhusamalt pakendijäätmeid koguvates riikides jääb kokku kogutavate ja

taaskasutusse suunatavate pakendijäätmete kogus siiski märkimisväärselt alla samal ajal turule

lastavale pakendi kogusele. Pakendite taaskasutusmäärad on „väheambitsioonikad“ põhjusel,

et kõik isikud ei ole nõus jäätmeid sorteerima. Alates 2025. a ja 2030. a kehtima hakkavad

sihtmäärad puudutavad üksnes pakendite ringlusse võttu, välistatud on nende kasutamine

energiaallikana (st põletamine soojuse saamiseks). Seega tuleb nende määrade saavutamiseks

koguda pakendijäätmeid oluliselt enam kui 5% või 10% rohkem. Iga riigi või KOV-i tegevus,

mis suunab pakendi TKO-dest mööda kasvõi mõne protsendi võrra, võib põhjustada selle, et

vähemalt osa TKO-dest ei suuda enam täita neile seadusega avalikes huvides asetatud

kohustusi. On ilmne, et kui oluline osa KOV-idest asuvad pakendijäätmeid kohtkoguma ilma

TKO-sid kaasamata ning nende õiguste ja kohustustega arvestamata, andes kogutud

pakendijäätmete käsutusõiguse üle jäätmekäitlejatele, kaasneb sellega turuolukorra oluline

moonutus. Samuti on väga tõenäoline, et pakendijäätmete nappus võib viia osa TKO-sid

olukorda, kus nad ei suuda enam täita neile pandud kohustusi, on sunnitud tasuma olulisel

määral pakendiaktsiisi ja satuvad konkurentsiolukorda, kus nad pikemas perspektiivis ei suuda

konkureerida teiste TKO-dega ja on sunnitud oma tegevuse lõpetama. Vastustaja on

analoogilisi hankeid 2022. a algusest läbi viinud vähemalt 13 omavalitsuses. Viimaste aastate

jooksul on palju räägitud sellest, kuidas avalik kogumispark oli algusest peale vale valik ja sel

pole enam tulevikku ning et panustada tuleks pakendijäätmete kohtkogumisele, seejuures

omavalitsusi ka varjamatult survestatakse pakendijäätmete kohtkogumisele üleminekuks.

Seetõttu on tõenäoline, et 2025. a-ks on vähemalt pooled KOV-id korraldanud pakendijäätmete

kohtkogumise ja see trend üksnes süveneb. Kas seda tehakse kooskõlas JäätS § 31 lg-ga 5 või

pakendijäätmeid jäätmevedajatele kinkides ja neid TKO-dest mööda juhtides, sõltub suuresti

praeguse vaidluse tulemusest. Pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamine mõjutab

avalikku kogumisparki jõudvate pakendijäätmete mahtu oluliselt ka siis, kui pakendijäätmete

kohtkogumine on jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik, sest jäätmevaldajate hoiakud muutuvad.

Samas ei saa panna tootjatele/TKO-dele vastutust ilma võimaluseta kontrollida vastutuse

realiseerimist mõjutavaid asjaolusid. Sellest tuleneb keeld korraldada pakendijäätmete

kogumist viisil, mis oluliselt piirab pakendiettevõtjaid esindavate organisatsioonide ligipääsu

pakendijäätmetele. Lisaks tuleb vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamise võimalust.

Norme tuleb tõlgendada Euroopa Liidu õiguse konformselt.

2.5. Seletuskirjast nähtub, et üksnes JäätS § 31 lg-s 5 sätestatuga arvestades võib anda

pakendijäätmete veole ainuõiguse. Selle sätte mitterakendamist peeti seletuskirjast nähtuvalt

võimalikuks üksnes juhul, kui jäätmevaldajad ei ole pakendijäätmete kohtkogumisega

kohustuslikult liidetud ja TKO-d ei vähenda avalikke pakendipunkte. Eeldati, et

kohtkogumisega soovida liituvate jäätmevaldajate arv on pigem tagasihoidlik ega mõjuta

oluliselt avaliku kogumispargiga kogutavate pakendijäätmete mahtu. Vastasel juhul oleks antud

lahendus mitte üksnes ebaratsionaalne, vaid ka vastuolus PakS § 121 lg-ga 5, mille järgi

pakendijäätmete kogumiseks tehtavad kulud ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud

kulutõhusate

jäätmekäitlusteenuste

osutamiseks.

Olukorras,

kus

valdav

enamus

pakendijäätmeid kogutakse kokku kohtkogumise teel, ei ole senises mahus avaliku

kogumisvõrgustiku pidamine ilmselgelt enam mõistlik ja kulutõhus. Ilmset selsamal põhjusel

on JäätS § 31 lg 5 kohta seletuskirjas selgitatud, et juhul, kui jäätmevaldajad on pakendijäätmete

kohtkogumisega kohustuslikult liidetud, siis võib avalikku kogumispunkte vähendada,

arvestades kohtkogumisega liitunute arvu. Paraku ei kehti eeldus, et pakendijäätmete

vabatahtlik kohtkogumine ei mõjuta oluliselt avaliku kogumispargiga kogutavate

3-23-465

5(16)

pakendijäätmete mahtu. Isegi kui JäätS § 31 lg 5 ei välista KOV-i kaalutlusõigust

pakendijäätmete käitluskoha määramisel, ei saa kaalumise tulemus õiguspärase kaalutluse

korral olla muud kui pakendijäätmete üleandmine TKO-dele vastavuses nende turuosadega.

Mistahes muu kui JäätS § 31 lg-s 5 sätestatud lahenduse puhul jääb pakendijäätmete käitlemise

kulu jäätmevaldajate kanda. See ilmselgelt ei ole kooskõlas avalike huvidega ja sellega rikuks

hanget läbi viiv KOV tõenäoliselt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3

lg-st 7 tulenevat kohustust korraldada avalike teenuste osutamist soodsaimatel tingimustel

valla- või linnaelanikele.

2.6. Jäätmekäitluskoht JäätS § 67 lg 3 p 4 tähenduses ei pruugi tähendada muud kui kohta, kus

jäätmed nende taaskasutamiseks üle antakse. Seega jäätmete üleandmine TKO-le saab toimuda

mõnes jäätmekäitluskohas. JäätS § 31 lg 5 rakendamisel tuleks asjaomased jäätmekäitluskohad

juba enne korraldatud jäätmeveo läbiviimist TKO-dega läbi rääkida, sellisel juhul saab need ka

RHAD-is sätestada. Kaebajal on olemas püsiv pakendijäätmete vastuvõtu koht aadressil

Nurmevälja tn 5, Maardu, ent iga konkreetse korraldatud jäätmeveo hanke raames kogutavate

pakendijäätmete üleandmise koht on mõistlik pakkuda kaasusepõhiselt.

2.7. Asjakohatu on vastustaja viide Euroopa Kohtu 12.12.2013 otsusele asjas nr C-292/12.

Praeguse kohtumenetluse objektiks ei ole turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tuvastamine,

vaid vastustaja kui avaliku võimu teostaja poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)

art-tes 102 ja 106 sätestatud kohustuste täitmine. Seda kohustust on rikutud, kui eri- või

ainuõiguse loomine tekitab olukorra, kus pelk selle õiguse kasutamine võib viia turgu valitseva

seisundi kuritarvitamiseni. Käesoleval juhul tähendab see seda, et kui vastustaja poolt

vaidlusaluse hankega pakendijäätmete veole eri- või ainuõiguse andmine loob olukorra, kus

hanke võitnud jäätmevedaja saab kõigi veetavate pakendijäätmete käsutusõiguse endale ja tal

puudub kohustus nende jäätmete üleandmiseks TKO-dele, ei ole tagatud TKO-dele mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs jäätmevaldajate juures pakendijäätmete

kogumise võrgustikule ning seega rikub vastustaja tegevus ELTL art-tes 102 ja 106 sätestatud

kohustusi.

2.8. Kaebaja ei vaidlusta pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamist kui sellist, vaid

selle tegemist viisil, mis eirab seadusega sätestatud nõudeid.

2.9. Asjakohatu on vastustaja etteheide, et kaebaja soovib pakendijäätmed kätte saada ilma

nende kogumise, transportimise ja võimaliku käitlemise kulu kandmata. TKO-del ei ole

pakendijäätmete kohtkogumise kohustust, seega ei saa neil olla ka sellega seonduvate kulude

finantseerimise kohustust. TKO-d ei põhjusta korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete

kohtkogumisega tekitatud kulusid. Need kulud ei ole tehtud nende volitusel, sest

pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga on KOV-i, mitte TKO otsus. Samuti ei

ole TKO-d nende toimingute tegemisest või volituse andmisest ilma seadusliku aluseta

keeldunud, sest neil ei ole kohtkogumise kohustust. PakS § 121 lg-s 4 sätestatud

finantseerimiskohustus rakendub sellise liigiti kogumise osas, mis vastab TKO-le liigiti

kogumisega seoses sätestatud kohustuste ulatusele. Selline lahendus ei ole vastuolus Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (direktiiv 2008/98), art 8a lg 4 p a esimese

alapunktiga. Vastustaja jätab tähelepanuta sama artikli sama lõike punkti c ja selle alapunkti 1.

Neist sätetest tulenevalt on igal liikmesriigil teatud kaalutlusruum otsustamaks, milline on

konkreetse tootjavastutusel oleva liigiti kogumise viis, mida tootjavastutusorganisatsioonid on

kohustatud teostama. Eestis on selleks kogumine avaliku kogumisvõrgustiku kaudu, ehkki

KOV-idel lubatakse (seejuures sellega seonduvaid lisakulusid jäätmetekitajate kanda jättes)

korraldada kogumist ka jäätmevaldajate juures. Vastustaja seisukoht, et TKO-d peaks kandma

kulud ka seoses selliste pakendijäätmete liigiti kogumise viisidega, milleks pakendiettevõtjad

3-23-465

6(16)

ei ole kohustatud, ei ole kooskõlas direktiivi 2008/98 art 8a lg 4 p a esimese alapunkti mõtte ja

eesmärgiga. Vastasel korral võiks korraldada pakendijäätmete kogumise ka nõudepõhiselt (nn

pakendijäätmete takso) ja seejuures nõuda, et TKO-d kannaksid sellise teenusega seotud kulud.

Kohtkogumisel tekkivate kogumis- ja transpordikulude jäätmevaldajate kanda jätmisel on ka

sisuline põhjendus. TKO-de kulud maksavad lõppastmes kinni kõik Eesti pakendatud kauba

tarbijad, kohtkogumisest saavad kasu üksnes nende KOV-ide elanikud, kus on korraldatud

kohtkogumine. Seega juhul, kui TKO-d peaksid finantseerima X vallas toimuvat kohtkogumist,

tähendaks see X valla elanikele mugavama pakendijäätmetest vabanemise viisi subsideerimist

teiste Eesti elanike poolt. See ei oleks õiglane ega mõistlik. Samast loogikast on lähtutud ka

JäätS § 69 lg 43 kehtestamisel, nähes ette, et pakendijäätmete kohtkogumise näol

mugavusteenust saavad jäätmevaldajad peavad olema valmis selle eest maksma mõõdukat tasu,

mis ligikaudu korreleeruks nende kuludega alternatiivse lahenduse (avalikku kogumispunkti

viimine) puhul. Ka juhul, kui kohtkogumine tehakse jäätmevaldajate jaoks tasuta teenuseks, on

mõistlikum selle ristsubsideerimine sama omavalitsuse jäätmevaldajatele endile osutatavate

muude olmejäätmete äraveo teenustasude arvelt (nagu seda vaidlusaluse hanke puhul ongi

tehtud), mitte kogu riigi pakendatud kauba tarbijate poolt. Erandina võib kohtkogumisega

seotud kulude osaline kandmine olla põhjendatud olukorras, kus kohtkogumise rakendamisega

paralleelselt vähendatakse TKO-de avalike kogumiskohtade arvu kooskõlas PakS § 171 lg-s 4

sätestatuga. Lisaks tuleb tähele panna, et RHAD-i järgi on pakendijäätmete äravedu

jäätmevaldajate jaoks tasuta ja kulu tuleb ristsubsideerida muude olmejäätmete teenustasudega.

Pakkujad peavad tegema pakkumuse lähtudes eeldusest, et neile pakendijäätmete äraveoga

seotud kulusid ei hüvitata. Kui hakata pärast hanke läbiviimist neid kulusid hüvitama, on

tegemist hanketingimuste olulise muutmisega, millega võimaldatakse jäätmevedajal kulusid

dubleerivalt sisse nõuda. TKO ja talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjad on

enesestmõistetavalt huvitatud sellest, et pakendijäätmete käitlemisega seotud kulud oleksid

võimalikult madalad, mistõttu ei pea kaebaja vastavat huvi põhjendama. Teistsugust huvi peaks

põhjendama vastustaja. Ettepanek JäätS § 31 lg 5 kehtestamiseks tuli Eesti Linnade ja Valdade

Liidult, kes märkis oma 12.12.2019 ettepanekus, et jäätmevaldajad tasuvad veokulud

ettenähtud jäätmekäitluskohta, kus vastuvõtuga kaasnevad kulud ja edasise käitluse kulud

kaetakse pakendiorganisatsioonide poolt. Seda arvestades võiks vastustaja selgitada, miks ta

vaidlusaluse hanke puhul KOV-ide esindusorganisatsiooni seisukohaga ei arvestanud ja miks

ta sellega seonduvas kohtuvaidluses üritab kohut veenda, et selline kulude kandmise loogika

on ebaõige.

2.10. TK lisa 2 kohaselt on Valga valla rahvaarv 15 433 inimest, Tõrva valla rahvaarv

5992 inimest ja Otepää valla rahvaarv 6506 inimest ning ligikaudne pakendijäätmete teke ühe

elaniku kohta aastas 311 kg olmejäätmeid, sh pakendijäätmeid 30% ja neist omakorda

klaaspakendid 20%. Hankeperioodi kestuseks on maksimaalselt 5 aastat, seega on hankega

potentsiaalselt hõlmatud pakendijäätmete mahuks ca 13 029 811 kg, millest klaaspakendid

moodustavad ca 2 605 962 kg. Klaaspakendi aktsiis on 0,6 eurot, muude pakendite osas

keskmisel

1,8

eurot.

Arvestades

kaebaja

turuosaga

25%

ja

seda,

et

avalike

kogumiskonteineritega

kogutakse

ca

30%

pakenditest,

samuti

arvestades

maha

pakendijäätmete käitlemata jäämisega säästetav kulu 20%, siis võib kaebajale eelduslikult

tekkiva kahju suuruseks olla 2 845 710 eurot. Nimetatud kahju ei muutu olematuks vaatamata

asjaolule, et kaebajal võib olla võimalus jäätmekäitlejatelt pakendi taaskasutuskvooti osta, st

tasuda jäätmekäitlejale selle eest, et viimase poolt taaskasutatud pakend loetaks taaskasutatuks

TKO eest. Sellise kvoodimüügi raames tekkival turulõksul on TKO-d sunnitud tasuma pakendi

taaskasutamise eest summasid, mis on oluliselt kõrgemad pakendi tegelikest käitluskuludest,

jäädes siiski alla pakendiaktsiisile. Kaebaja soovib talle tekkida võivat kahju vältida. Kahju

tõendamine oleks keeruline. Keeruline oleks tõendada ostetud taaskasutuskvoodi ja

3-23-465

7(16)

vaidlusaluse hanke vahelist põhjuslikku seost. Sarnaseid hankeid on mitmeid, seega tekiks

kahju kumulatiivselt.

2.11. Kuna kaebaja vaidlustab hankedokumente, on tegemist hankeasjaga (HKMS § 266

lg 1). Kohustusliku kohtueelse vaidlustusmenetluse läbimise kohustus on juhul, kui vaidluse all

on riigihangete seaduse (RHS) sätted (Riigikohtu 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11,

p-d 16 ja 17; 26.04.2017 määrus asjas nr 3-3-1-92-16, p-d 18 ja 20). Praegune vaidlus ei

puuduta RHS-i nõuete rikkumist, seega puudub riigihangete vaidlustuskomisjonil (VAKO)

pädevus selle lahendamiseks ja kaebaja ei saanud vaidlustust esitada. Kaebaja ei ole pakkuja

ega taotleja, vaid riigihankes osalemisest huvitatud isik HKMS § 268 lg 1 tähenduses (vt

sarnaselt Riigikohtu 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 23). Isegi kui kaebajat ei saa

pidada riigihankes osalemisest huvitatud isikuks, ei välista HKMS § 268 lg 1 tema kaebeõigust,

sest kaebeõiguse näeb ette Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15. Kaebaja on põhistanud oma

õiguste rikkumist ja HKMS-i kitsendav tõlgendus ei saa kaebajalt kaebeõigust võtta.

Vaidlustes, mis ei põhine RHS-i rikkumisel, ei ole HKMS § 268 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse

piirang üldse kohaldatav. Vastasel juhul tuleb see säte tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks.

2.12. Kohtupraktika kohaselt tuleb HT-s või RHAD-is ette nähtud hanketingimusi käsitleda

eelhaldusaktina, seega on tühistamisnõue asjakohane. Korraldatud jäätmeveo kohaldamine

pakendijäätmetele on vaidlustatud RHAD-is ette nähtud viisil igal juhul õigusvastane, kui sinna

ei lisandu täiendavat regulatsiooni, mis puudutab pakendijäätmete käitluskoha määramist ja

nende jäätmete taaskasutamises TKO-del osaleda võimaldamist. Seetõttu on ainsaks kohaseks

nõudeks RHAD-i tühistamine ulatuses, milles need puudutavad korraldatud jäätmeveo

kohaldamist pakendijäätmetele. RHS § 190 lg 4 p 2 või § 197 lg 1 p 5 ei kohaldu asjadele, mille

puhul ei tule läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastustaja viidatud kohtulahendid ei

ole asjakohased. Tartu Ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-22-1145 ei puuduta hankedokumendi

peale tühistamisnõude esitamise võimalikkust. Tallinna Ringkonnakohtu asjas nr 3-22-619 oli

kohtueelne vaidlustusmenetlus kohustuslik, sest kaebus tugines RHS-i rikkumisele. Kui kohus

peaks leidma, et tühistamisnõue ei ole lubatav, siis esitab kaebaja alternatiivse

kohustamisnõude.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Käesolev asi on hankeasi HKMS § 266 lg 1 ja § 267 lg 1 mõttes. Kaebus ei ole lubatav,

sest kaebaja ei ole eelnevalt läbinud menetlust VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kaebuses

vaidlustatakse peamiselt RHAD-i kooskõla JäätS § 67 lg 3 p-ga 4. Korraldatud jäätmeveo

RHAD koostatakse vastavalt RHS § 77 lg-le 4 ja VAKO on pädev hindama, kas RHAD vastab

JäätS § 67 lg 3 p-le 4 (nt VAKO 29.04.2020 otsus nr 57-20/221374). Vastuolu KonkS-iga

moodustab vaid väikese osa kaebuse õiguslikust põhjendusest. Kaebaja ei ole pakkuja, taotleja

ega muu hankes osalemisest huvitatud isik RHS § 185 lg 1 ja HKMS § 268 lg 1 mõttes. Seetõttu

puudub tal õigus RHAD-i vaidlustada (Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2018 otsus asjas

nr 3-18-1684, p-d 12, 15; Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsus asjas nr 3-18-1248, p 24;

Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2019 otsus asjas nr 3-18-2034, p 20). Kaebaja ei ole osalenud

ühelgi korraldatud jäätmeveo hankel ja kaebusest ei nähtu, et ta kavatseks pakkumuse esitada.

Sel põhjusel tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1). Kehtiv

õigus ja kohtupraktika ei võimalda hankevälistel isikutel hankija tegevust vaidlustada. Kaebaja

viidatud kohtupraktika ei ole asjakohane. PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust

saab teostada seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

3.2. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebuses viidatud normid ei ole suunatud kaebaja

õiguste kaitsele. Kaebaja ei saa hankijale ette kirjutada, millisel viisil hankija peab hanke läbi

viima. JäätS § 31 lg 5 kehtestati 15.05.2021 jõustunud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse

3-23-465

8(16)

muutmise seadusega. Selle seaduse eelnõu (190 SE) seletuskirja lk 24-25 järgi saab

pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumist korraldada 3 erineval viisil:

1) KOV hõlmab pakendijäätmete kogumise korraldatud jäätmeveoga ilma, et KOV ja

TKO on sõlminud vastava kokkuleppe (JäätS § 66 lg 2);

2) pakendijäätmeid

ei

hõlmata

korraldatud

jäätmeveoga

ja

TKO

korraldab

pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumise kokkuleppel KOV-iga (PakS § 171 lg 4);

3) KOV korraldab pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldatud jäätmeveo osana

koostöös TKO-ga (JäätS § 31 lg 5).

Neid võimalusi kirjeldab seletuskirja lk-l 25 olev tabel:

JäätS § 31 lg-s 5 ja § 66 lg-s 2 KOV-ile sätestatud võimalus hõlmata pakendijäätmed

korraldatud jäätmeveoga ühel või teisel viisil on kehtestatud ainult keskkonna, mitte TKO-de

õiguste ja huvide kaitseks. Tulenevalt KOV-ile ettenähtud laiast kaalutlusruumist valida

erinevate võimaluse vahel, ei loo JäätS § 31 lg 5 kaebajale kohtus kaitstavat subjektiivset õigust.

3.3. RHAD-is käitluskoha kindlaks määramine ei aita kaebaja soovitud eesmärgile kaasa. TKO

(PakS § 101) ja jäätmekäitluskoht (JäätS § 19 lg 1) on erinevad mõisted. Kaebaja ei ole väitnud,

et tal oleks mõni jäätmekäitluskoht, kuhu hankega hõlmatud pakendijäätmed tuleb käitlemiseks

suunata. Seetõttu ei seondu kaebaja väide, et RHAD ei vasta JäätS § 67 lg 3 p-le 4 ja § 70

lg-le 1, kaebaja õiguste kaitsega, vaid on populaarkaebuse iseloomuga.

3.4. Kaebajal puudub õigus nõuda, et hankija kehtestaks RHAD-i kaebajale sobival kujul. Juba

ainuüksi sel motiivil kaebuse esitamine on põhjendamatu (Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014

otsus asjas nr 3-13-1811, p 18). Lisaks puudub kaebajal ja kohtul pädevus hankijale ette

kirjutada, millise sisuga peab hankija RHAD-i kehtestama. Kohus saab üksnes kohustada

hankijat viima RHAD-i vastavusse õigusaktidega (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1, § 197 lg 1 p 5),

kuid ei hinda seda, kas hanke eseme valik on otstarbekas (HKMS § 158 lg 3; Tallinna

Ringkonnakohtu 18.06.2021 otsus asjas nr 3-21-613, p 14). Sõlmitava hankelepingu tingimuste

kindlaksmääramisel on hankijal avar kaalutlusruum ja hankija vajadusest lähtuvate

lisatingimuste kehtestamine ei ole konkurentsi kahjustav (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas

nr 3-3-1-65-11, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus asjas nr 3-20-1202, p 10).

KOV korraldab pakendijäätmete

tekkekohal kogumist

korraldatud jäätmeveo osana

(JäätS § 66 lg 2), kokkulepet

TKOdega ei ole tehtud

TKO korraldab

pakendijäätmete tekkekohal

kogumist (PakS § 17ˇ1 lg 4)

KOV määrab hinna, mida

jäätmevaldaja tasub

kogumiskorra kohta

TKO määrab hinna, mida

jäätmevaldaja tasub

kogumiskorra kohta

Hind kuni 0,30 eurot

kogumiskorra kohta

Hind üle 0,30 euro

kogumiskorra kohta

Jäätmevaldajad ei ole

kohustuslikult liidetud

Jäätmevaldajad ei ole

kohustuslikult liidetud

Jäätmevaldajad on

kohustuslikult liidetud

korraldatud jäätmeveo

pakendijäätmete

kogumisega

Jäätmevaldajad ei ole

kohustuslikult

liidetud

TKOd ei või avalikke

pakendipunkte vähendada

TKOd võivad avalikke

pakendijäätmete punkte

vähendada kokkuleppel

KOViga arvestades liitunute

arvu

TKOd võivad avalikke

pakendijäätmete punkte

vähendada kokkuleppel

KOViga arvestades

liitunute arvu

TKOd võivad avalikke

pakendijäätmete

punkte vähendada

kokkuleppel KOViga

arvestades liitunute

arvu

KOV korraldab pakendijäätmete tekkekohal

kogumist koos TKOga korraldatud jäätmeveo

osana (JäätS § 31 lg 5)

3-23-465

9(16)

Tühistamisnõue ei ole lubatav. RHS § 190 lg 4 p 2 järgi saab nõuda hankija kohustamist viia

RHAD õigusaktidega kooskõlla (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2022 otsus asjas nr 3-22-619,

p 13; Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2022 määrus asjas nr 3-22-1145, p 5). Tühistamisnõude

esitamise lubatavus ei sõltu sellest, kas nõue esitatakse kohtu- või vaidlustusmenetluses.

3.5. Hanke tingimused ei kahjusta kaebaja huve. Vastustaja on nii RHAD-is kui ka kaebajale

saadetud 17.02.2023 kirjas avaldanud, et ei soovi seada ühtegi takistust kaebaja õiguste ja

huvide teostamiseks. Hankija huvi on suunatud parimatele võimalikele lahendustele

korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete edasisel käitlemisel. Sellise huvi üheks osaks on

koostöö kaebajaga jt TKO-dega.

3.6. Riigikohus leidis 25.04.2019 otsuses asjas nr 3-16-1267 (p 22), et korraldatud jäätmevedu

on seadusest tulenev KOV-i ülesanne, mida täites teostatakse avalikku võimu. Avaliku võimu

teostamist ei saa pidada ettevõtluseks KonkS § 2 lg-te 1 ja 2 mõttes. Seega ei ole vastustaja

kohustatud täitma KonkS-ist, sh selle §-st 18 tulenevaid nõudeid. Samuti selgitas Riigikohus

14.03.2022 otsuses asjas nr 3-19-509 (p 24), et olulise vahendi kindlakstegemisel on kõrge

künnis ja see on pigem erandlik. Vältida tuleb vahendi omaja omandipõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse tarbetut piiramist, mis võib konkurentsi kaitsmise asemel viia selle

kahjustamiseni. Vahendi oluliseks lugemiseks ei piisa sellest, et juurdepääs vahendile oleks

otstarbekas ja kasulik. Alternatiivsed lahendused, mis välistavad vahendi lugemise oluliseks

vahendiks, ei pea juurdepääsu taotleja jaoks olema sama soodsad kui vaidlusalune vahend.

Esinema peavad tehnilised, õiguslikud või majanduslikud takistused, mis muudavad

alternatiivsete lahenduste rakendamise – vajaduse korral ka koostöös teiste turuosalistega –

võimatuks või vastuvõtmatult keeruliseks. Juurdepääsu tagamise kohustuse tekkimiseks peab

teise isiku vahendi kasutamine olema soovitud tegevuseks hädavajalik, kusjuures teenus on

hädavajalik, kui infrastruktuur ei ole tegelikult ega potentsiaalselt asendatav. Seaduseelnõu

seletuskirja lk-lt 25 nähtub, et kui KOV hõlmab pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga JäätS

§ 66 lg 2 alusel, siis jäävad toimima kaks paralleelset pakendijäätmete kogumise süsteemi:

1) jäätmevedaja kogub jäätmevaldajate juurest tekkekohalt liigiti kogutud pakendijäätmeid;

2) TKO kogub pakendijäätmeid PakS § 171 lg-s 1 nimetatud pakendijäätmete avalike

kogumiskohtade kaudu. Seetõttu ei ole kaebajal pakendijäätmete kogumiseks hädavajalik

kasutada tekkekohal liigiti kogutud pakendijäätmete kogumise süsteemi. Hanke võitnud

ettevõtja võimalus koguda pakendijäätmeid tekkekohal jäätmevaldajate juures ei ole oluline

vahend KonkS § 15 mõttes. Kaebaja jätab tähelepanuta, et TK p 9.3.5 järgi on jäätmevedaja

kohustatud tagama segapakendite kogumisel ja edasisel käitlemisel kõikide vajalike

kokkulepete sõlmimise TKO-dega, mis tulenevad erinevatest õigusaktidest. Lubatud on

koostöö TKO-dega TK p 9.3 kohustuste täitmisel. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et

RHAD-i tingimused rikuvad tema õigusi. Kui õigusaktid sätestavad kaebajale õiguse osaleda

hankega hõlmatud pakendijäätmete kogumises ja taaskasutamises, siis on kaebajal õigus nõuda

jäätmevedajalt vastava lepingu sõlmimist. Kui õigusaktid ei anna kaebajale õigust osaleda

hankega hõlmatud pakendijäätmete kogumises ja taaskasutamises, ei ole kaebajal õigust nõuda

osalust hankega hõlmatud segapakendi taaskasutamisel ega ka õigust vaidlustada RHAD-i.

Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et pakendijäätmete käitlemise lepingud TKO-dega sõlmib

vastustaja või tema asemel HL-i sõlminud jäätmevedaja. Kui kaebaja soovib väita, et

jäätmevedaja eelistab temaga seotud TKO-d, siis peab kaebaja oma seisukohta põhistama ja

tõendama.

3.7. Pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja see, et korraldatud jäätmevedu

viiakse läbi JäätS § 66 lg 2 alusel, on ette nähtud Otepää Vallavolikogu 22.09.2022 määruses

nr 7 „Jäätmehoolduseeskiri“, Valga Vallavolikogu 24.08.2022 määruses nr 22 „Valga valla

jäätmehoolduseeskiri“ ja Tõrva Vallavolikogu 16.08.2022 määruses nr 13 „Tõrva valla

3-23-465

10(16)

jäätmehoolduseeskiri“. Neist ei nähtu, et KOV-id oleksid soovinud hõlmata pakendijäätmed

korraldatud jäätmeveoga JäätS § 31 lg 5 alusel.

3.8. TK p 9.4.1.1 näeb ette, et Valga ja Tõrva vallas on klaaspakendite jäätmevedajale

üleandmine kohustuslik alates 10 korteriga korterelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike

hoonetega hoonestatud kinnistutel. Tõrva vallas on kokku 123 korterelamut, sh alates

10 korteriga elamuid 51. Valga vallas on kokku 375 korterelamut, sh alates 10 korteriga

elamuid 137. TK p 9.4.1.2 näeb ette, et Otepää vallas on klaasjäätmete jäätmevedajale

üleandmine vabatahtlik. Seega on klaaspakendi jäätmevedajale üleandmine rohkem kui pooles

ulatuses vabatahtlik ja kaebajal on võimalik klaaspakendit koguda PakS § 171 alusel rajatud

avaliku kogumiskohtade võrgu kaudu. Kui jäätmevedaja ei kogu korraldatud jäätmeveoga

klaaspakendit, siis jäätmevedaja ei saa tagada kogumata klaaspakendi edasist käitlemist ega

teisi toiminguid klaaspakendi suhtes. TK p 14 järgi on vastustajal õigus viia läbi jäätmeveoga

kogutud jäätmete hange ja käitluskoha määramise tegevus ning et jäätmevedajal on kohustus

anda korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmed üle vastustaja näidatud jäätmekäitluskohta.

Sellega oleks kõrvaldatud kaebaja etteheide JäätS § 67 lg 3 p 4 ja § 70 lg 1 rikkumise kohta.

Samas kui jäätmed, sh pakendijäätmed antakse üle jäätmekäitluskohta, siis ei taga selline

lahendus jätkuvalt kaebajale osalust pakendijäätmete taaskasutamisest, st ei aita kaasa kaebaja

õiguste kaitsele. See näitab veelkord, et JäätS § 67 lg 3 p 4 ja § 70 lg 1 ei kaitse kaebaja õigusi.

3.9. Kaebuse väide TKO-de vahelisest konkurentsiolukorrast on paljasõnaline. Selleks, et väita

pakendijäätmete nappust, peab kaebaja näitama, et eelnenud aastatel kogus kaebaja hankega

hõlmatud territooriumil mingi konkreetse koguse pakendijäätmeid ja et hange vähendab

kaebaja poolt varasemal perioodil kogutud pakendijäätmete koguseid konkreetses ulatuses ning

toob kaasa pakendiaktsiisi või pakendi taaskasutustasude maksmise kohustuse. Kaebaja ei ole

selliseid arvutusi esitanud, vaid on ebaõigesti arvutanud kokku hankega hõlmatavate sega- ja

klaaspakendi kogused, jättes arvestamata, et klaaspakend on hankega hõlmatud vähem kui

pooles ulatuses ja et segapakendi osas peab jäätmevedaja sõlmima TKO-dega kõik

õigusaktidega nõutud kokkulepped pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks. Kaebaja

ei ole ka põhjendanud oma väidet, et teised TKO-d, kes väidetavalt on seotud ühe või teise

jäätmekäitlejaga, saavad hanke tulemusena konkurentsieelise kaebaja ees (vt Euroopa Kohtu

12.12.2013 otsus asjas nr C-292/12, p-d 39-43).

3.10. Pakendijäätmete, sh sega- ja klaaspakendi hõlmamine korraldatud jäätmeveoga aitab

kaasa pakendijäätmete taaskasutamisele (riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu4, lk 107, 23).

Pakendijäätmete hõlmamine hankega teenib avalikku huvi, st aitab kaasa pakendijäätmete

ringlussevõtu sihtmäärade täitmisele.

3.11. Kaebaja soovib saada pakendijäätmeid ilma nende kogumise, transportimise ja

võimaliku käitlemise kulu kandmata (PakS § 121 lg-d 1, 2, 4). Tekib olukord, kus kaebaja

liikmed säästavad pakendijäätmete kogumise ja transportimise ning võimaliku käitlemise

kulude arvelt. Selline lahendus on otseses vastuolus PakS § 121 lg 4 p-ga 1 ja direktiivi 2008/98

art 8a lg 4 p a esimese alapunktiga.

4 https://envir.ee/jaatmekava.

3-23-465

11(16)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus

4. Vastustaja taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku

kohtueelset menetlust, kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada RHAD-i ja kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu.

5. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tegemist on hankeasjaga HKMS § 266 lg 1

mõttes. Sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja. Kohus on menetlenud asja hankeasjana.

6. Reeglina kehtib hankeasjades kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 268 lg 1, RHS

§ 185 lg 1). Samas tuleb tähele panna, et VAKO pädevus piirdub RHS § 185 lg 1 järgi vaid

RHS-i puudutavate vaidluste lahendamisega. Seega saab esitada VAKO-le vaidlustuse vaid

RHS-i rikkumise küsimustes. Vaidlustuse esitamise õigust ega kohustust ei ole juhul, kui

vaidlustatakse hankija tegevust või haldusakte, mis on vastuolus muude õigusaktidega. Kuigi

kohtupraktikas on mööndud VAKO pädevust kohaldada ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse

üldpõhimõtteid, PS-i ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme (Riigikohtu 06.02.2019

määrus asjas nr 3-17-1151, p 6), puudub VAKO-l pädevus hinnata vastustaja tegevuse või

haldusaktide kooskõla muude õigusaktidega. Sellise kaebusega saab isik pöörduda otse

halduskohtusse (Riigikohtu 06.02.2019 määrus asjas nr 3-17-1151, p 6; 12.12.2011 määrus

asjas nr 3-3-1-52-11, p-d 17-18). Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebuses vaidlustatakse

peamiselt RHAD-i kooskõla JäätS § 67 lg 3 p-ga 4. Tegemist on ühega kaebuses esitatud

põhjendustest. Lisaks heidab kaebaja vastustajale ette seda, et pakendijäätmete osas otsustati

läbi viia korraldatud jäätmevedu ilma TKO-dega eelnevalt kokkulepet sõlmimata (JäätS § 31

lg 5) ja reguleerimata, kuidas TKO-del oleks võimalik pakendijäätmete käitlemisest osa saada.

Praeguse vaidluse lahendamisel ei tule kohaldada RHS-i, vaid JäätS-i ja PakS-i sätteid. Seega

pöördus kaebaja õigesti kaebusega halduskohtu poole. Tal ei olnud kohustust ega võimalust

kohustuslikku kohtueelset menetlust läbida ja selle tegemata jätmine ei anna alust jätta kaebus

läbi vaatamata.

7. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebajat saab pidada HKMS § 268 lg-s 1

nimetatud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaks. Selle mõiste all peetakse silmas isikut,

kes sooviks konkreetses hankemenetluses või tulevikus korraldatavas uues hankemenetluses

oma pakkumuse esitada. Kaebaja seda ei soovi. Tema vaidlustab hankija tegevust ja dokumente

hankevälise isikuna, sest leiab, et need rikuvad tema PakS-ist ja JäätS-ist tulenevaid õigusi

pakendijäätmetele juurde pääseda. Eeltoodu aga ei tähenda, et kaebajal puuduks HKMS § 268

lg 1 järgi kaebeõigus. Viidatud sätet tuleb tõlgendada laiendavalt ja kooskõlas HKMS § 44

lg-ga 1, mis annab isikule õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse.

Kohtusse pöördumise põhiõiguse näeb ette ka PS § 15 ja seda ilma seadusreservatsioonita.

Seega ei saa kaebeõigust piirata mingi isikute ringiga, vaid üksnes selle kaudu, kas isiku

subjektiivseid õigusi rikutakse või mitte. Kaebaja on toonud välja ja põhjendanud, miks ta peab

vastustaja tegevust ja kehtestatud RHAD-i tema õigusi rikkuvaks. Seega peab kaebajal kui

hankevälisel isikul olema võimalus oma õigusi kohtus kaitsta. Kohus ei pea mõistlikuks ega ka

efektiivse õiguskaitsega kooskõlas olevaks tõlgendust, et menetlusvälistel isikutel ei ole

hankeasjades (või hankija tegevuse ja haldusaktide vaidlustamiseks) kaebeõigust, nad peavad

laskma oma õigusi rikkuda ja saavad taotleda üksnes kahju hüvitamist, mis ei pruugi kogu

tekkivat kahju korvata. Ka Riigikohus on tõlgendanud HKMS § 268 lg-t 1 laiendavalt, kui on

võimaldanud kaebusega kohtusse pöörduda ilma kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata,

kuigi viidatud säte välistab kohustusliku kohtueelse menetluse üksnes riigisaladuse ja salastatud

välisteabega seotud hankeasjades (Riigikohtu 06.02.2019 määrus asjas nr 3-17-1151, p 6).

3-23-465

12(16)

Seega ei tõlgenda kohus viidatud sätet kaebaja kaebeõigust välistavana, vaid selliselt, et reeglina

tuleb sättes toodud isikutel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtu hinnangul vajab kaebaja õiguste väidetav riive sisulist kontrolli ega võimalda kaebust

läbi vaatamatult tagastada. See, et seadus annab vastustajale mitu alternatiivset võimalust

pakendijäätmete kogumise korraldamiseks, ei tähenda tingimata, et vastustaja tehtud valik on

tingimata õige ega riiva kaebaja õigusi.

9. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei tulene alust ka HKMS § 121 lg 2 p-dest 2 ja 21.

Kaebusega on võimalik saavutada selle eesmärk. Esiteks on kaebaja esitanud alternatiivse

kohustamisnõude, seega ei saa talle ette heita nõuete ebasobivust. Teiseks, kui kohus tühistab

RHAD-i või kohustab vastustajat viima RHAD-i õigusaktidega kooskõlla, siis võib kaebaja

saavutada olukorra, kus tal on võimalik pakendijäätmetele juurde pääseda, et oma

taaskasutamiskohustust täita. Nt sõlmib vastustaja kaebajaga kokkuleppe kohtkogutud

pakendijäätmete üleandmise või neile juurdepääsemise kohta. Kaebusega kaitstavat õiguste

riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Kaebaja on viidanud suures summas kahjule, mis võib

talle tekkida seeläbi, et tal ei ole juurdepääsu pakendijäätmetele ja seetõttu võimalust temal

lasuvat taaskasutamise sihtarve täita. Isegi kui kaebajale tekkiva kahju summa võib olla

väljatoodust väiksem, ei ole see tõenäoliselt tähtsusetu ja tema õigusi väheintensiivselt riivav,

eriti arvestades hankelepingu kestust (maksimaalselt 5 aastat) ja järjest suurenevad

pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve (PakS § 36). Kohus ei pea põhjendatu ks küsida

võimaliku tekkiva kahju kohta tõendeid. Esiteks ei ole kaebajale tekkida võiv kahju praeguse

vaidluse esemeks ja selle tõendamine ei ole vajalik. Teiseks on kaebaja kahju tekkimist

usutavalt põhistanud ja kohtul puudub põhjus kaebaja välja toodud asjaoludes ning

põhjendustes kahelda.

10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

Kaebuse nõuded

11. Vastustaja arvates puudub kaebajal õigus nõuda RHAD-i tühistamist, sest RHS seda nõuda

ei võimalda.

12. RHS § 190 lg 4 võimaldab vaidlustusega nõuda: 1) hankija otsuse osalist või täielikku

kehtetuks tunnistamist; 2) hankija kohustamist viia RHAD õigusaktidega kooskõlla. VAKO

pädevus on sätestatud RHS § 197 lg 1 p-s 5, mille kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus VAKO

otsusega rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult, tunnistades kehtetuks hankija tehtud

riigihankega seotud seadusega vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima RHAD-i

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega ei võimalda RHS nõuda RHAD-i

tühistamist ega anna VAKO-le pädevust RHAD-i tühistada/kehtetuks tunnistada.

13. Praegune vaidlus ei saanud alguse vaidlustusmenetluses, vaid kaebus esitati otse

halduskohtusse. HKMS § 266 lg 2 võimaldab hankeasjas esitada tühistamiskaebuse.

Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-s 5, mille lg 1 p 1 võimaldab halduskohtul

haldusakti osaliselt või täielikult tühistada. RHAD on eelhaldusakt, mille tühistamine on

iseenesest võimalik. Seega ei ole halduskohtu volitused sama piiratud kui VAKO volitused. Nii

näiteks on võimalik taotleda halduskohtult ka hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamist, mida

RHS ei võimalda VAKO-lt nõuda. Tühistamiskaebuse rahuldamine ei tähenda kohtu poolt

haldusorgani pädevusse sekkumist, sest kohus ei otsusta tühistamiskaebuse rahuldamisel

hankija vajaduste üle hangitava eseme osas, vaid kõrvaldab õigusvastase haldusakti, mille järel

3-23-465

13(16)

saab hankija vastu võtta uue õiguspärase haldusakti. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja

tühistamisnõue on lubatav.

Kaebaja õiguste rikkumine

14. Praegune vaidlus sai alguse sellest, et Valga, Tõrva ja Otepää vald otsustasid korraldada

ühishanke korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks. Ühishanke läbiviijaks määrati

vastustaja. Korraldatud jäätmeveoga otsustati hõlmata ka pakendijäätmed. Kaebaja vaidlustab

sega- ja klaaspakendite hõlmamist korraldatud jäätmeveoga.

15. Korraldatud jäätmeveoga seotud küsimusi reguleerib JäätS. JäätS § 1 lg 3 järgi reguleerib

see seadus pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud PakS-iga. Seega

tuleb pakendijäätmete käitlemise osas lähtuda peamiselt PakS-ist.

16. PakS § 121 lg 1 järgi on pakendiettevõtja kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud

kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud. Müüdud

kauba pakendite või pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus tuleneb ka PakS § 20 lg-st 2. PakS

§ 121 lg 2 võimaldab pakendiettevõtjal anda oma kohustused lepinguga üle TKO-le. Kaebaja

on TKO PakS § 101 lg 1 tähenduses, kelle eesmärgiks on korraldada talle PakS-i alusel

kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja

taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete

taaskasutamine vähemalt PakS-is sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses5 (PakS § 101 lg 2).

PakS § 174 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on TKO ülesanne tagada üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete

kogumine, kogutud korduskasutuspakendi korduskasutus ja pakendijäätmete taaskasutus. PakS

§ 36 seab pakendiettevõtjale/TKO-le kohustuslikud pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud,

mis tuleb saavutada. PakS §-d 29 lg 30 võimaldavad võtta vastutusele pakendiettevõtja/TKO,

kes on rikkunud pakendijäätmete taaskasutuse kohustust, sh jätnud täitmata taaskasutamise

sihtarvu, või kes on rikkunud pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustust. Seega on

pakendijäätmete kogumine ja käitlemine pakendiettevõtja/TKO kohustus (PakS § 121 lg-d 1 ja

2), millega seondub ka vastutus. Selleks, et pakendiettevõtjal/TKO-l oleks võimalik oma

kohustusi täita, on tal sellele vastav õigus korraldada pakendijäätmete kogumist ja neile juurde

pääseda ning õigus sellele, et talle ei tehtaks põhjendamatuid takistusi pakendijäätmete

käitlemisel.

17. KOKS § 6 lg 1 järgi on KOV üksuse ülesanne korraldada vallas või linnas mh

jäätmehooldust, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Seega tuleneb

KOKS-ist KOV-i üldine kohustus korraldada oma territooriumil jäätmehooldust, arvestades

PakS-ist tulenevate erisustega. KOV peab jäätmehoolduse korraldamisel arvestama PakS-ist

tulenevate pakendiettevõtja/TKO õiguste ja kohustustega pakendijäätmete käitlemisel, vastasel

korral ei ole pakendiettevõtjal/TKO-l võimalik oma seaduslikke kohustusi täita ja seda saab

käsitleda nende õiguste riivena.

18. Pakendiettevõtja peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise oma müügikohas

(PakS § 16 lg 3). TKO-l tuleb koguda pakendijäätmeid reeglina avalike kogumiskohtade kaudu

(PakS § 171) ja KOV peab võimaldama TKO-l temal lasuvat kohustust täita (PakS § 171 lg 2).

KOV saab sekkuda pakendijäätmete käitlemisse juhul, kui TKO jätab oma kohustused täitmata

(PakS § 171 lg-d 41 ja 42).

19. Täiendavalt võimaldab PakS § 171 lg 4 korraldada kokkuleppel KOV-iga pakendijäätmete

kogumist tekkekohal. Tekkekohal pakendijäätmete kogumist reguleerivad ka JäätS § 31 lg 5 ja

§ 66 lg 2. Erinevus võrreldes PakS § 171 lg-ga 4 on selles, et JäätS-is reguleeritud jäätmete

5 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja põhikiri“, art 1-2.

3-23-465

14(16)

kogumine on KOV-i korraldada ja see toimub korraldatud jäätmeveo osana (vt jäätmeseaduse

ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190 SE seletuskirja6 lk 24). PakS § 171 lg 4 alusel

toimuva jäätmete kogumise ja veo peab korraldama TKO. Erinevus JäätS § 31 lg-s 5 ja § 66

lg-s 2 reguleeritu vahel seisneb selles, et esimese puhul tuleb KOV-il ja TKO-l saavutada

pakendijäätmete kohtkogumise osas kokkulepe, teise puhul sellist kokkulepet pole vaja.

20. Praegusel juhul soovib vastustaja korraldada pakendijäätmete kogumist korraldatud

jäätmeveo osana JäätS § 66 lg 2 alusel TKO-dega kokkulepet sõlmimata. Vastustaja arvates on

KOV-il vaba valik otsustada, millisel moel pakendijäätmete kogumist korraldada, ja tal puudub

kohustus TKO-ga eelnevalt mingit kokkulepet sõlmida.

21. Kohtu arvates ei võimalda JäätS § 31 lg 5 ja § 66 lg 2, muu asjakohane PakS-i regulatsioon,

jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190 SE seletuskiri ning

Keskkonnaministeeriumi poolt Riigikohtule asjas nr 3-23-4287 esitatud seisukohad vastustaja

seisukohaga nõustuda. KOV-il on õigus otsustada, kas ta soovib hõlmata pakendijäätmed

korraldatud jäätmeveoga või mitte. Sellise kaalumisõiguse annab talle nii JäätS § 31 lg-s 5 kui

ka § 66 lg-s 2 kasutatud sõna „võib“. Kui KOV otsustab jätta pakendijäätmed korraldatud

jäätmeveo hulgast välja, toimub pakendijäätmete kogumine avalike kogumiskohtade kaudu

(PakS § 171). Kui KOV soovib hõlmata pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga, tuleb tal

saavutada TKO-ga JäätS § 31 lg 5 alusel kokkulepe. KOV-il ei ole õigust otsustada, kas ta

soovib TKO-ga läbi rääkida ja kokkulepet saavutada. JäätS § 31 lg 5 kaitseb TKO õigust

pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel osaleda, et tal oleks võimalik täita temale

PakS-iga pandud kohustusi. Seega ei või KOV pakendijäätmete hõlmamisel korraldatud

jäätmeveoga TKO-st mööda minna. Seda võib järeldada ka PakS § 171 lg-st 2, mis kohustab

KOV-i võimaldama TKO-del oma kohustusi täita. JäätS § 66 lg 2 alusel on KOV-il õigus

pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmata alles juhul, kui kokkulepet TKO-ga ei

õnnestu saavutada või TKO ei tunne pakendijäätmete kohtkogumise vastu huvi, kuid

pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga oleks sellele vaatamata vajalik JäätS-i

nõuete täitmiseks või selleks on oluline avalik huvi.

22. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema või tema poolt esindatavad KOV-id

oleksid püüdnud kaebajaga pakendijäätmete tekkekohal kogumise osas läbi rääkida ja

kokkulepet sõlmida, kuid see ebaõnnestus. Vastustaja 17.02.2023 kirjast8 kaebajale nähtub, et

pakendijäätmed hõlmati korraldatud jäätmeveoga TKO-dega kokkulepet omamata ja

kokkuleppe sõlmimise vajaduse üle otsustamine jäeti hanke võitnud jäätmevedajale. Seega on

vastustaja teinud pakendijäätmete hõlmamise otsustamisel korraldatud jäätmeveoga olulise vea,

mis mõjutab asja lahendust.

23. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ega tema võimalusi

pakendijäätmete käitlemisel osaleda piiratud. Kuigi pakendijäätmete hõlmamisel korraldatud

jäätmeveoga jääb TKO-le alles võimalus koguda pakendijäätmeid avalike kogumiskohtade

kaudu, väheneb jäätmevaldajatele mugavusteenuse pakkumisel avalikesse kogumiskohtadesse

viidavate pakendijäätmete hulk märkimisväärselt. Sellisel juhul kasutaksid avalikke

kogumiskohti vaid need jäätmevaldajad, kes ei ole korraldatud jäätmeveoga kohustuslikus

korras liidetud ja kes on võtnud endale eesmärgiks pakendijäätmeid eraldi koguda. Senine

kogemus on näidanud, et paljudel jäätmevaldajatel ei ole motivatsiooni pakendijäätmeid liigiti

koguda ja tekkekohast kaugemal asuvasse pakendikonteinerisse viia. TKO piiratum juurdepääs

pakendijäätmetele takistab talle seadusega pandud kohustuste täitmist ja võib tuua kaasa

6 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cf2190f4-e433-4590-8667-2ae543bcb20f.

7 Kaebaja 28.03.2023 esitatud lisa 1 ja kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „KKM

arvamus2“.

8 Kaebaja 28.02.2023 esitatud lisa 6.

3-23-465

15(16)

taaskasutamise sihtarvude saavutamata jäämise, mis omakorda võib tuua kaasa sanktsiooni

määramise.

24. Nagu ka Keskkonnaministeerium oma 14.04.2023 seisukohas välja tõi, annab JäätS § 31

lg 5 TKO-le subjektiivse õiguse nõuda, et KOV tagaks talle pakendijäätmete tekkekohalt

kogumise

korral

võimaluse

osaleda

pakendijäätmete

taaskasutamise

korraldamisel

proportsionaalselt tema turuosaga. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vaidlusalused

normid on kehtestatud üksnes keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Normidel võib olla mitu

eesmärki. Kohtu hinnangul reguleerivad need ka TKO-de õigusi ja kohustusi. Samas on ka

TKO-de tegevus on seotud keskkonnakaitsega, sest pakendite käitlemise nõue on kehtestatud

eesmärgiga säästa piiratud loodusressursse, vähendada prügistamist ja soodustada

taaskasutamist. Seega ei ole keskkonnakaitselised eesmärgid kaebaja õigustega vastuolus.

Lisaks aitab TKO-dega kokkuleppe sõlmimine hoida kokku kulusid, sest puudub vajadus

pidada samaaegselt ülal kaht paralleelset pakendijäätmete kogumise süsteemi. Liidetud

jäätmevaldajate arvu arvestades saaks avalikke pakendipunkte vähendada (PakS § 171 lg 4).

25. Kuna nii KOV-i kui TKO huvid on ühesuunalised – soodustada jäätmete liigiti kogumist

ja taaskasutamist (JäätS § 31 lg 1), siis peaksid nad oma eesmärkide saavutamiseks tegutsema

koostöös, mitte üksteisele vastu töötama. Pakendijäätmete kohtkogumist saab pidada ka TKO

huvidega kooskõlas olevaks, sest kohtkogumine on jäätmevaldajate jaoks mugavam, mistõttu

on nad tõenäoliselt enam motiveeritud pakendijäätmeid liigiti koguma ja üle anda. See

võimaldab TKO-del efektiivsemalt pakendijäätmeid suuremates kogustes koguda ja

taaskasutada.

26. Kokkulepe KOV-i ja TKO vahel tuleb sõlmida enne hanke korraldamist, sest kokkuleppe

tingimused (mh kulude jaotus) mõjutavad hanketingimusi ja selle alusel tehtavate pakkumuste

sisu. Pärast pakkumuste avamist ei ole lubatud pakkumust muuta ja sõlmitud hankelepingut on

lubatud muuta vaid piiratud juhtudel. Vales järjekorras tehtud toimingud võivad mõjutada TKO

võimalust oma õigusi ja huve kokkuleppe sõlmimisel kaitsta. Samuti on vastustaja TK p-s 9.3.5

ebaõigesti volitanud jäätmevedajat TKO-dega kokkuleppeid sõlmima. PakS ja JäätS annavad

TKO-ga kokkulepete sõlmimise pädevuse üksnes KOV-ile ega sätesta võimalust seda pädevust

edasi delegeerida. Jäätmevedajal ei ole seadusest tulenevat kohustust tagada TKO õiguste ja

huvide kaitset, mille tagamise kohustus on KOV-il. TKO-l puudub nõudeõigus jäätmevedaja

vastu, kellele KOV on andnud õiguse pakendijäätmeid käidelda. Jäätmevedaja ei ole kohustatud

tegema koostööd kõigi Eestis tegutsevate TKO-dega ja ta võib olla huvitatud pakendijäätmete

üleandmisest endaga seotud/samasse kontserni kuuluvale TKO-le. Samuti võib jäätmevedajal

olla soov küsida pakendijäätmete üleandmisel suuremat tasu, kui TKO peaks õigusaktide järgi

kandma. Seega ei ole kokkulepete sõlmimise ülesande edasivolitamisel kaebaja õigused

kaitstud. HL p 7.2.6.1 kohustab jäätmevedajat pakendijäätmeid käitlema, kuigi PakS-i järgi on

pakendijäätmete käitlemise kohustus pakendiettevõtjal/TKO-l. HL ei näe ette, et

pakendijäätmed tuleks edasiseks käitlemiseks üle anda TKO-le. Seega piirab HL kaebaja

võimalusi

pakendijäätmete

käitlemisel

osaleda.

Arvestades

hankelepingu

kestust

(maksimaalselt 5 aastat), on mõju kaebaja õigustele pikaajaline.

27. Vastustaja viitas, et pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga otsustati Tõrva,

Otepää ja Valga valla jäätmehoolduseeskirjades. Kuna nimetatud jäätmehoolduseeskirju ei ole

praeguses kohtuasjas vaidlustatud, siis ei ole need vaidluse esemeks ja kohtul puudub võimalus

nende õiguspärasust hinnata. RHAD-i kooskõla jäätmehoolduseeskirjaga ei väldi RHAD-i

vastuolu seadusega. Jäätmehoolduseeskirjad on vastu võetud KOV-ide endi poolt, seega on neil

endil võimalik neid vajadusel muuta. Iseenesest ei ole pakendijäätmete hõlmamine korraldatud

jäätmeveoga keelatud, kuid see eeldab reeglina kokkulepet TKO-ga. Kokkuleppe vajaduse

reguleerimata jätmine jäätmehoolduseeskirjas ei muuda KOV-i seadusest tulenevaid kohustusi.

3-23-465

16(16)

28. Kohus jätab asjas tähelepanuta poolte väited TKO-le korraldatud jäätmeveoga kaasnevate

kulude ja nende kandmise kohustuse kohta. Selline vaidlus ei kuulu praeguse vaidluse

esemesse. Kulude kandmises tuleb TKO-l ja KOV-il kokku leppida JäätS § 31 lg-s 5 sätestatud

kokkuleppe sõlmimisel.

29. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida ka jäätmekäitluskohaga seonduvat. KOV-il ja TKO-l

tuleb omavahelises kokkuleppes kokku leppida ka see, kuidas toimub pakendijäätmete TKO-le

üleandmine või mil viisil tehakse pakendijäätmed TKO-le käitlemiseks kättesaadavaks.

30. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida vaidlust konkurentsiõiguslikes küsimustes, sest

vaidluse lahendamiseks piisab PakS-i ja JäätS-i regulatsioonist.

31. Kuna vastustaja poolt esindatavad KOV-id ei ole sõlminud enne hanke korraldamist

kaebajaga kokkulepet pakendijäätmete käitluse osas ega ole põhjendanud, et sellise kokkuleppe

sõlmimine oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline, siis ei olnud praegusel juhul

pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga JäätS § 66 lg 2 alusel õiguspärane ja

sellisena hanke jätkamine ei ole lubatav. Kui vastustaja poolt esindatavad KOV-id soovivad

pakendijäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmata, siis tuleb neil sõlmida eelnevalt TKO-ga

kokkulepe pakendijäätmete käitluse osas. RHAD on õigusvastane ja tuleb tühistada

pakendijäätmeid puudutavas osas. Kohus ei saa tühistada RHAD-i tervikuna, sest väljuks

sellisel juhul nõutu piiridest. KOV-idel on õigus otsustada, kas jätkata riigihanget ilma

pakendijäätmeteta või sõlmida eelnevalt TKO-ga kokkulepe pakendijäätmete käitlemise osas ja

korraldada uus hange.

32. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebaja kaebuse ja tühistab vaidlusaluse riigihanke

RHAD-i pakendijäätmeid puudutavas osas.

Menetluskulude jaotus

33. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 4060 eurot, st riigilõiv 680 eurot

(kaebuselt ja kahe esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt) ja esindaja kulu 3380 eurot.

Riigilõivu kandmise kohta on esitatud maksekorraldused ja nende laekumine on näha kohtute

infosüsteemis. Esindaja kulude kohta on esitatud Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ

28.03.2023 arve nr 2023056 summas 2522 eurot ja 06.04.2023 arve nr 2023071 summas

858 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulu asja mahtu

ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/