2-19-105000/59 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (11)

2-19-105000

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-19-118189

Tsiviilasi

ORAVAPOISID 2 OÜ hagi M. M. vastu võla ja viivise

nõudes

Hagihind

6497,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ORAVAPOISID 2 OÜ (registrikood 11344487)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat M. T. (e-

post: XXX);

Kostja: M. M. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: A. M. (e-post:XXX)

Kohtuistungi aeg

28.03.2023. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista M. M. ilt ORAVAPOISID 2 OÜ kasuks välja 5950 eurot.

3. Mõista M. M. ilt ORAVAPOISID 2 OÜ kasuks välja viivis 5950 euro suuruselt

põhinõudelt 21.04.2023. a seisuga summas 1984,86 eurot ja alates 22.04.2023. a

8% aastas kuni nõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud M. M. i kanda.

5. Mõista M. M. ilt ORAVAPOISID 2 OÜ kasuks välja menetluskulud summas

2543,75 eurot.

6. M. M. il tuleb temalt ORAVAPOISID 2 OÜ kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

ORAVAPOISID 2 OÜ esitas 16.04.2019. a kohtusse hagiavalduse M. M. i vastu võla ja

viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla summas 5950 eurot ja viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas

72,80 eurot ja edasiulatuvalt 8% aastas kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale suulise laenulepingu alusel laenu kokku 5950

eurot, sh 23.02.2018. a summas 1000 eurot, 17.05.2018. a summas 1000 eurot, 15.06.2018.a

summas 250 eurot, 15.08.2018. a summas 500 eurot, 22.08.2018. a summas 500 eurot,

29.08.2018. a summas 300 eurot, 31.08.2018. a summas 700 eurot, 05.09.2018. a summas 200

eurot, 19.09.2018. a summas 500 eurot ja 20.09.2018. a summas 1000 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus. Alates 2019. aasta algusest üritas hageja

kostjat korduvalt kätte saada, kuid paraku see ei õnnestunud. Kuna hageja ei saanud enam

kostjat kätte, saatis ta 15.01.2019. a kostjale e-kirja, milles nõudis laenu tagastamist hiljemalt

25.01.2019. a. Lisaks teatas hageja, et kui laenu ei tagastata määratud ajaks, hakkab jooksma

intress. Kostja hageja kirjale ei reageerinud ning laen on endiselt tasumata. Hageja nõuab

kostjalt temale üleantud 5950 euro tagastamist ja viivist tasumata summalt alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 19.02.2019. a. Hageja on arvestanud

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 72,80 eurot.

Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist protsendina põhinõudelt.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et perioodil 02.01.2018. a kuni 26.10.2018. a töötas kostja

hageja juures suulise töölepingu alusel ja hageja poolt kostjale kantud raha puhul oli tegemist

töötasuga. Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ei tunnista. Hageja toob välja, et kostja ei ole

ega ole ka saanud kuidagi hageja juures töölepingu alusel töötada. Seda põhjusel, et kostjale

kuuluv äriühing MRA Ehitus OÜ teostas hagejale alltöövõtu korras töid. Kostja oli selle

äriühingu juhatuse liige. Hageja ei eita suhtlust poolte vahel, kuid kostja ei tegutsenud suhetes

hagejaga mitte töötajana, vaid läbi oma ettevõtte MRA Ehitus OÜ, töövõtjana. Kostja poolt

tõenina esitatud kirjavahetuselt nähtub, et kostja kasutas ka suhtlemisel oma ettevõtte e-posti

aadressi.

Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole

tõendatud on põhjendatud rahuldada hageja nõue alusetu rikastumise alusel, sest kostja ei ole

tõendanud, et hageja kandis temale raha mingi muu kohustuse täitmisena ja hagejal ei ole

õigust raha tagasi nõuda. Hageja ei nõustunud kostja aegumise vastuväidetega nõudele alusetu

rikastumise alusel. Hageja tõi välja, et esitas hageja vastu nõude raha maksmiseks maksekäsu

kiirmenetluses 18.02.2019. a, milliseks ajaks ei olnud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg

möödunud. Kuigi hageja tugines nõudes laenulepingu sõlmimisele, siis õigust kohaldab kohus

ja kohus saab kvalifitseerida nõude ka alusetu rikastumise õigussuhtena.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, M. M. hagi ei tunnistanud, vaidleb hagile vastu ja palub jätta see täies ulatuses

rahuldamata.

Kostja ei vaidlusta, et hageja on teinud perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a tema

kontole makseid kokku summas 5950 eurot. Kostja aga ei nõustu hagejaga selles, et hageja

poolt kostjale kantud raha puhul oli tegemist laenuga. Kostja laenulepingu sõlmimist ei

3 (11)

tunnista ja leiab, et hageja ei ole seda ka tõendanud. Hageja ei ole tõendanud poolte

tahteavaldusi kümnel korral laenulepingu sõlmimiseks ja ainult maksekorraldused raha

kandmise kohta laenulepingu sõlmimist ei tõenda. Kostja väitel sõlmis ta hagejaga

02.01.2018. a suulise töölepingu, mille kohaselt töötas perioodil 02.01.2018. a kuni

26.10.2018. a hageja juures ehitusspetsialistina ning hageja poolt tema kontole kantud raha

puhul oli tegemist töötasuga.

Kostja väitel töötas hageja juures töölepingu alusel perioodil 02.01.2018. a kuni 16.03.2018. a

objektil XXX, VEGA maja (peatöövõtja Metropol Ehitus OÜ); perioodil 19.03.2018. a kuni

19.06.2018. a objektil XXX, elamu (peatöövõtja Stark Ehitus OÜ); perioodil 16.07.2018. a

kuni 31.07.2018. a ja 03.09.2018. a kuni 26.10.2018. a objektil XXX, Tallinn, lasteaed

(peatöövõtja Pro Ehitus OÜ). Hageja poolt kostjale perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a

maksed tehti hagejale töötasu maksmise kohustuse täitmise katteks. Kostjale andis

tööülesandeid ja tööülesannate täitmist kontrollis hageja juhatuse liige S. H.. Tööaeg oli

kokku lepitud tööpäevadel täistööpäev, so alates kell 8.00 kuni kell 17.30, kusjuures lõunaaeg

oli ette nähtud kell 12.00 kuni 12.30. Kostja töötasuks oli poolte kokkuleppel 13 eurot (netos)

töötunni eest. Hageja selgitas kostjale peale tööle asumist, et töötasu hakkab ta maksma

töötaja pangakontole laenu maksena, et vältida töötasult riigimaksude maksmist. Seoses

sellega, et hageja ei olnud nõus maksma kostja töötasult makse, tekkis poolte vahel konflikt,

mistõttu keeldus hageja alates 27.10.2018. a kostjale töö andmisest. Kostja ütles hagejaga

suuliselt sõlmitud töölepingu kirjalikult üles seisuga 16.06.2019. a. Kokku töötas kostja

perioodil 02.01.2018. a kuni 31.07.2018. a ja perioodil 01.09.2018. a kuni 26.10.2018. a

hageja kui tööandja huvides ajaliselt 1238 tundi. Arvestades töölepingu sõlmimisel kokku

lepitud töötasumääraga 13 eurot tund (netos), moodustab arvestuslik töötasu kokku summas

16 094 eurot. Hageja poolt on kostjale tasumata töötasu summas 10 144 eurot (16 094 eurot –

5950 eurot). Kostja avaldas eelmenetluses, et esitab hageja vastu vastuhagi, kuid vastuhagi

siiski ei esitanud.

Kostja leiab, et tema töötamist hageja juures töölepingu alusel tõendab hageja juhatuse liikme

S. H. 24.09.2018. a e-kiri, millega ta saatis kostjale kirja, et kostja vaataks üle Tabasalu

tervisekeskuse tööde (alltöövõtu korras) mahutabeli kalkulatsiooni. Kostja väitel töötas tema

Tabasalu tervisekeskuse objektil hageja kui alltöövõtja objektijuhina. Lisaks tõendavad kostja

töötamist hageja juures Pro Ehitus OÜ juhatuse liikme K. K. i e-kirjavahetus hageja juhatuse

liikme S. H. ga ja kostjaga perioodil 04.-23. oktoober 2018. a, milles K. K. pöördus hageja

juhatuse liikme ja kostja poole XXX objekti kaetud tööde aktide tegemiseks ning XXX

kaetud tööde aktid, millele on märgitud kostja hageja esindajaks. Kostja väitel töötas ta XXX

objektil hageja kui alltöövõtja objektijuhina.

Kostja ei nõustu hageja vastuväidetega selle kohta, et kostja ei saanud hageja juures

töölepingu alusel töötada, kuna oli hagejale alltöövõtu korras töid teostanud MRA Ehitus OÜ

juhatuse liige. MRA Ehitus OÜ on kantud registrisse 28.02.2018. a, aga kostja on osaühingu

juhatuse liige alles alates 06.07.2018. a. MRA Ehitus OÜ teostas hagejale alltöövõtu korras

töid objektil XXX, Järveküla perioodil 01.08.2018. a kuni 31.08.2018. a. Nende tööde eest

esitas MRA Ehitus OÜ 01.08.2018. a hagejale arve ning kostjal eraisikuna ei ole töötasu

nõuet hageja vastu seostuvalt objektiga XXX, Järveküla sel perioodil.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kui poolte vahel laenulepingu sõlmimine ei leia

tõendamist, on võimalik rahuldada hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja leiab,

et nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud hagis esitatud õigusliku alusega. Hageja tugineb

hagiavalduses nõude alusena laenulepingu sõlmimisele ega ole tuginenud alusetule

rikastumisele. Kostja leiab, et alusetu rikastumise alusel ei saa hageja nõuet rahuldada ka

seetõttu, et nõue on aegunud, sest on möödunud TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolme aasta

pikkune aegumistähtaeg.

4 (11)

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et ORAVAPOISID 2 OÜ hagi M. M. i vastu võla ja viivise nõudes on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ORAVAPOISID 2 OÜ (hageja) on kandnud M.

M. i (kostja) pangakontole perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kokku 5950 eurot

alljärgnevalt:

• 23.02.2018. a 1000 eurot, selgitusega „Laen M. M. “ ;

• 17.05.2018. a 1000 eurot, selgitusega „Laen“;

• 15.06.2018. a 250 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 15.08.2018. a 500 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 22.08.2018. a 500 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 29.08.2018. a 300 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 31.08.2018. a 700 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 05.09.2018. a 200 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 19.09.2018. a 500 eurot, selgitusega „Laen M. M. “;

• 20.09.2018. a 1000 eurot, selgitusega „Laen M. M. “.

Pooled vaidlevad selle üle, milliste kohustuste täitmiseks eelnimetatud maksed tehti. Hageja

väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping ning maksed on tehtud laenulepingu

täitmiseks. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu summas 5950 eurot ja selle summa

tagastamisega viivitamise eest viivist. Kostja väitel oli aga poolte vahel sõlmitud suuline

tööleping ning hageja poolt kostja kontole kantud summade puhul on tegemist töötasuga,

mida hagejal ei ole õigust tagasi nõuda.

Asja lahendamisel tuleb kohtul teha kindlaks, kas ja millised lepingulised võlasuhted poolte

vahel olid ning kas hagejal on õigus kostjale kantud raha tagasi nõuda.

3.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe

isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist.

Vastavalt VÕS §-le 3 saab võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert)

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 kohaselt on otsene

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning kaudne

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

5 (11)

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Riigikohus on 27.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08 (p-d 10 ja 11) korranud ka

varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku

kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud

nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Juhul kui laenuleping ei

osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust

rikastumisest tuleneva nõudena. Riigikohus on leidnud, et kui laenuandja on tõendanud raha

ülekandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada.

Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale üle kandnud rahasummad, mille

tagastamist ta hagis nõuab. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja nõude eeldusena

tõendama poolte vahel laenulepingu sõlmimist ja kostja peab tõendama poolte vahel

töölepingu sõlmimist, millele ta oma vastuväidetes tugineb. Arvestades siinkohal ka eespool

viidatud Riigikohtu praktika suuniseid, kui laenulepingu sõlmimine tõendamist ei leia, siis on

võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, kui kostja ei

tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.

3.3. Kohus käsitleb esmalt seda, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping.

VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTK 24.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-

11, p 11), et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte

vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu jõustumiseks olulised

poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on

saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste

võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu

lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega.

Hageja, ORAVAPOISID 2 OÜ, puhul on tegemist juriidilise isikuga. Juriidiline isik saab

lepinguid sõlmida üksnes esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Vastavalt

TsÜS § 34 lg-le 1 loetakse suhtes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks

juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Ehk hageja sai kostjaga lepingu sõlmimiseks

teha tahteavaldusi kas volitatud esindaja või seadusliku esindaja kaudu.

Hageja väitel sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja perioodil

23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kostjale laenu kokku summas 5950 eurot ja kostja pidi laenu

tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus.

Hageja on esitanud poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendamiseks pangakonto väljavõtte

rahasummade ülekandmise kohta (dtl 19) ja hageja juhatuse liikme S. H. 15.01.2019. a e-

kirja kostjale (dtl 20).

Hageja esitatud pangakonto väljavõte (dtl 19) tõendab ja selle üle ei ole ka poolte vahel

vaidlust, et perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kandis hageja kostja pangakontole

kokku 5950 eurot, sh 23.02.2018. a 1000 eurot, 17.05.2018. a 1000 eurot, 15.06.2018.a 250

6 (11)

eurot, 15.08.2018. a 500 eurot, 22.08.2018. a 500 eurot, 29.08.2018. a 300 eurot, 31.08.2018.

a 700 eurot, 05.09.2018. a 200 eurot, 19.09.2018. a 500 eurot ja 20.09.2018. a 1000 eurot.

Maksekorraldustel on maksete selgituseks märgitud „Laen M. M. “ ja 17.05.2018. a makse

selgituseks „Laen“.

15.01.2019. a e-kirjast (dtl 20) nähtub, et S. H. on kirjutanud M. M. ile (kostja) järgmist:

„Olen üritanud Teid korduvalt kätte saada, kuid telefoni kõnedele Te ei vasta. Oma

varasemast kokkuleppest oma võlg 10.12.2018. a likvideerida pole kinni pidanud ja

sellepärast pöördun Teie poole viimast korda meili teel. Oravapoisid 2 OÜ ootab laenu

tagastamist hiljemalt 25.01.2019! Kui antud kuupäevaks pole raha täies mahus laekunud

hakkab seaduses tulenevalt jooksma intress 0,25% päevas. Palun tasuda Oravapoiste 2 OÜ ees

võlgnevus kiiremas korras summas 5950 eurot. Lisan ka panga väljavõtte Teile tehtud laenu

summadest!“.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid, sh pangakonto väljavõte ja S. H. 15.01.2019. a e-kiri

kostjale ei tõenda poolte vahel laenulepingu sõlmimist. Tõendatud on küll hageja poolt raha

ülekandmine kostjale, kuid kohus on seisukohal, et üksnes selle põhjal ei saa laenulepingu

sõlmimist eeldada. Hageja ei ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi sõlmida

laenuleping, s.o saavutanud kokkuleppe, et hageja annab kostjale üle rahasumma ja kostja

kohustub selle tagasi maksma. Kohus leiab, et vastavaid poolte tahteavaldusi ei tõenda ka

maksekorraldustele märgitud selgitused „Laen M. M. “ või „Laen“. Need selgitused ei tõenda

kostja tahteavaldust sõlmida laenuleping. Samuti ei tõenda vastavat kostja tahteavaldust

hageja juhatuse liikme 15.01.2019. a e-kiri kostjale, milles nõutakse laenu tagastamist. Kohus

märgib siinjuures, et hageja ei ole hagi alusena ka täpsustanud laenulepingu sõlmimise

tingimusi. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kandis kostjale perioodil 23.02.2018. a kuni

20.09.2018. a kokku 5950 eurot ebakorrapäraste ajavahemike tagant, erineva suurusega

maksetega. Iseenesest ei ole välistatud sellistel tingimustel laenulepingu sõlmimine, kuid see

ei ole praktikas tavapärane. Antud juhul kostja laenulepingu sõlmimist ei tunnista ja hageja ei

ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi, ei otseseid ega kaudseid tahteavaldusi,

laenulepingu sõlmimiseks. Muu hulgas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks asunud

laenulepingut täitma. Hageja väitel sõlmiti poolte vahel tähtajaline laenuleping ja kostja pidi

laenu tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

kostja hagejale tema poolt kantud rahasummasid tagastanud ei ole.

Kuna poolte vahel laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis nagu kohus seda eespool

märkis (p 3.2) on võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva

nõudena, kui kostja ei tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.

Järgnevalt käsitlebki kohus kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja

hageja poolt kostjale kantud raha puhul oli tegemist töötasuga.

3.4. Kostja väitel sõlmis ta hagejaga 02.01.2018. a suulise töölepingu, mille alusel töötas ta

perioodil 02.01.2018. a kuni 26.10.2018. a hageja juures ehitusspetsialistina alljärgnevalt:

-

perioodil 02.01.2018. a kuni 16.03.2018. a objektil XXX, VEGA maja;

-

perioodil 19.03.2018. a kuni 19.06.2018. a objektil XXX, elamu;

-

perioodil 16.07.2018. a kuni 31.07.2018. a ja 03.09.2018. a kuni 26.10.2018. a objektil

Tallinnas XXX, lasteaed.

Kostja väitel andis temale tööülesandeid ja kontrollis tööülesannete täitmist hageja juhatuse

liige S. H. . Kostja väitel leppisid nad hagejaga kokku, et kostja tööaeg on tööpäevadel alates

kella 8:00-st kuni 17:30-ni, kusjuures lõuna oli ette nähtud kella 12:00-st kuni 12:30-ni, ning

töötasuks lepiti kokku 13 eurot (neto) ühe töötunni eest. Kostja väitel selgitas hageja pärast

kostja tööle asumist, et hakkab maksma töötasu laenu maksena, et vältida töötasult

riigimaksude maksmist. Kostja väitel töötas ta hageja juures perioodil 02.01.2018. a kuni

7 (11)

26.10.2018. a ajaliselt kokku 1238 tundi. Hageja maksis kostjale selle aja eest töötasu kokku

5950 eurot, sh 23.02.2018. a 1000 eurot, 17.05.2018. a 1000 eurot, 15.06.2018.a 250 eurot,

15.08.2018. a 500 eurot, 22.08.2018. a 500 eurot, 29.08.2018. a 300 eurot, 31.08.2018. a 700

eurot, 05.09.2018. a 200 eurot, 19.09.2018.a 500 eurot ja 20.09.2018. a 1000 eurot. Kostja

arvestuste kohaselt on hagejal temale maksmata töötasu 10 144 eurot.

Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ei tunnista.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele

isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö

eest tasu.

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks aga ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. TLS § 4 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata

jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 19.01.2018. a nr 2-16-5811, p 12), et

tulenevalt TLS § 4 lg-st 2 ja TsÜS § 68 lg-st 3 võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või

kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla

töötaja tööle asumine. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et

töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega.

Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid

vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või

muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt

seotud.

Arvestades eelnimetatud seaduse sätteid ja Riigikohtu suuniseid, peab poolte vahel suulise

töölepingu sõlmimise tuvastamiseks olema tõendatud, et pooled vahetasid vastastikused

tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Kaudseks

tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla ka töötaja tööle asumine. Tulenevalt TsMS § 230

lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamise koormis kostjal, kes töölepingu sõlmimisele hagile

vastu väites tugineb.

Kostja on esitanud töölepingu sõlmimise tõendamiseks kohtule alljärgnevad dokumentaalsed

tõendid:

Hageja juhatuse liikme S. H. 24.09.2018. a e-kirja kostjale (dtl 115). Nimetatud kirja

pealkirjaks on „Tabasalu tabel (uus) ja kirjas kirjutab S. H. kostjale järgmist: „Vaata ka üle ja

kui midagi võiks muuta helistan teen kiirelt ära ja saan ära saata.“ Kirja lisana on märgitud

„Tabasalu mahutabel – Üldehitus-2“.

Hageja juhatuse liikme S. H. 04.10.2018. a e-kirja kostjale. Nimetatud kirjas on S. H.

edastanud kostjale tema, Olavi Esinurme ja Toomas Lepa samal päeval peetud e-

kirjavahetuse, milles viimane teatab järgmist: „Tere Edastan graafiku, mille alusel tarnime

homme.“

Pro Ehitus OÜ juhatuse liikme K. K. i 23.10.2018. a e-kirja S. H. le ja kostjale (dtl 134).

Nimetatud kirja pealkirjaks on „XXX Kaetud tööde aktid“ ja kirjas kirjutab K. K. järgmist:

“Vaja on kiiresti teha ära järgmiste kaetud tööde aktid (koos fotodega): 1) esimese korruse

kandvad seinad; 2) esimese korruse kõik sillused (paneme ühele aktile kokku ei pea igale

sillusele eraldi akte tegema); 3) esimese korruse R/Bvälisseina elemendid ja vuukide

monolitiseerimine ja tapiaukude monolitiseerimine; 4) esimese korruse õõnespaneelide

montaaž ja monolitiseerimine; 5) teise korruse R/Bvälisseina elemendid ja monilitiseerimine.

Asjaga kiire, H. V. läheb nädala lõpus puhkama enne on vaja allkirjad kätte saada!!!“.

8 (11)

Kaetud tööde aktid (dtl 135-149). Nimetatud aktid kannavad kuupäeva 25.10.2018. a ja

aktidel on märgitud ehitiseks „Lasteaed, XXX, Rae vald“, tellijaks „H. V. , Inseneribüroo

Telora OÜ“, töövõtja esindajaks „K. K. , Pro Ehitus OÜ“ ja alltöövõtja esindajaks „M. M. ,

Oravapoisid 2 OÜ“.

Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad, et kostja oli 2018. aasta septembris ja

oktoobris seotud Tallinnas XXX lasteaia objekti ehitusega. Kohus leiab aga, et need tõendid

ei tõenda poolte vahel töölepingu sõlmimist, s.o vastastikuseid tahteavaldusi luua töösuhe.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tallinnas XXX lasteaia objektil oli peatöövõtja Pro

Ehitus OÜ ja alltöövõtjaks hageja, ORAVAPOISID 2 OÜ. Tõenditest nähtub küll, et hageja

juhatuse liige ja ka peatöövõtja juhatuse liige on suhelnud kostjaga seoses selle objektiga.

Samas on kostja õigeks võtnud, et samal objektil tegi hageja alltöövõtjana töid MRA EHITUS

OÜ, mille juhatuse liige kostja oli. Hageja on esitanud tõendina äriregistri väljatrüki (dtl 99),

mis tõendab, et 06.07.2018. a on tehtud äriregistris kanne, mille kohaselt on kostja M. M.

MRA EHITUS OÜ juhatuse liige. Hageja on esitanud tõendina ka MRA EHITUS OÜ

01.08.2018. a arve hagejale (dtl 97) XXX betooni tööde eest tasumiseks summas 6350 eurot.

Arvel on MRA EHITUS OÜ esindajaks märgitud M. M. (kostja). Kohtu hinnangul annab

nimetatud MRA EHITUS OÜ arve kinnitust sellest, et kostja tegutses Tallinnas XXX lasteaia

objektil MRA EHITUS OÜ kui hageja alltöövõtja esindajana. Kohus leiab, et kostja väited

selle kohta, et perioodil 16.07. kuni 31.07.2018. a ja 03.09. kuni 26.10.2018. a töötas ta

Tallinnas XXX lasteaia objektil hageja alluvuses eraisikuna töölepingu alusel on

paljasõnalised ja tõendamata. Arvestades seda, et alates 06.07.2018. a oli kostja alltöövõtja

MRA EHITUS OÜ juhatuse liige, on kohtu hinnangul ka kostja väited tema töölepingu alusel

samal objektil töötamise kohta ka eluliselt ebausutavad.

Perioodil 02.01.2018. a kuni 16.03.2018. a XXX objektil ja perioodil 19.03.2018. a kuni

19.06.2018. a XXX objektil töötamise kohta ei ole kostja üldse tõendeid esitanud. Menetluse

käigus taotles kostja tunnistajate ülekuulamist. Kohus ka rahuldas hageja taotluse 13.01.2023.

a määrusega, kuid 28.03.2023. a toimunud kohtuistungil kostja loobus tunnistajate

ülekuulamisest. Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ja kostja töötamist tema alluvuses ei

tunnista ning kostja vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata.

Eeltoodut arvestades ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et poolte vahel oli sõlmitud

tööleping ja perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a hageja poolt kostja kontole kantud

5950 eurot oli töötasu.

3.5. Kohus leiab, et kuna poolte vahel laenulepingu sõlmimine ega ka töölepingu sõlmimine

tõendatud ei ole, siis on hageja nõue võimalik kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva

nõudena.

VÕS § 1027 kohaselt peab isik samas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele

isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib

üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 2 näeb ette, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi

nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist

oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks

vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.

Vaidlust ei ole selle üle, et perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kandis hageja kostja

pangakontole kokku 5950 eurot. Hageja väitel kandis ta raha kostjale laenulepingu alusel, kui

laenulepingu sõlmimine poolte vahel tõendamist ei leidnud. Kostja väitel kandis hageja selle

raha temale töölepingu alusel töötasuna, aga ka töölepingu sõlmimine tõendamist ei leidnud.

Seetõttu saab öelda, et hageja kandis raha kostjale ilma õigusliku aluseta. Kohus leiab, et

9 (11)

antud juhul ei esine VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolusid ning hagejal on õigus kostjalt

raha tagasi nõuda.

Kohus ei nõustu kostja aegumise vastuväitega hageja nõudele alusetu rikastumise alusel.

TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest

tulenev nõue.

Hageja kandis kostjale raha 2018. aastal. 18.02.2019. a esitas hageja kohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse nõudega kostjalt raha väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 486 lg-le 2

loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Seega saab lugeda, et hageja esitas hagi raha väljamõistmise nõudes

18.02.2019.a. Hagi esitamise ajaks ei olnud möödunud TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolme

aasta pikkune aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega aegumine peatub. Kohus leiab, et seega ei ole hageja nõue aegunud. Kohus leiab,

et siinkohal ei oma tähtsus see, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses

tugines hageja nõude alusena laenulepingule, sest vastavalt TsMS § 448 lg-le 8 kohaldab

õigust kohus. Kohus lähtub poolte esitatud asjaoludest, kuid ei ole seotud poolte antud

õigusliku kvalifikatsiooniga neile asjaoludele.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja põhinõue on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 5950 eurot.

3.6. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue.

Hageja nõuab kostjalt viivist 5950 euro tasumisega viivitamise eest alates 19.02.2019. a kuni

nõude täitmiseni 8 % aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks 72,80 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina

põhinõudest.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus rahuldab hageja põhinõude alusetu rikastumise alusel, millise kohustuse täitmise aega

ei ole kindlaks määratud. Hageja nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisele järgnevast päevast, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2. Hageja viivise nõue jääb

ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra piiresse.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivise nõue on põhjendatud.

Vastavalt TsMS §-ile 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise otsuse tegemise

seisuga kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise

seisuga, s.o perioodi eest 19.02.2019. a kuni 21.04.2023. a, kujuneb 5950 eurolt viivise

10 (11)

suuruseks, arvestusega 8% aastas kokku 1984,86 eurot (viivitatud päevi 1523). Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o

21.04.2023. a seisuga summas 1984,86 eurot ja alates 22.04.2023. a 8 % aastas kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus otsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

kostja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 294) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas

2950 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 450 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu

summas 2500 eurot.

5.1. Kohus leiab, et riigilõivu summas 450 eurot saab lugeda hageja põhjendatud

menetluskuluks. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas

596,96 eurot, sh 191,96 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 405 eurot hagi

esitamisel. Hagilt hinnaga 6497,30 eurot kuulus tasumisele riigilõiv summas 450 eurot.

Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust enam 146,96 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1

kohaselt on võimalik hagejale enam tasutud riigilõiv tagastada. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4

tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Seega enam tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada

kohtule avaldus.

5.2. Kohus leiab, et põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks

osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana vandeadvokaat Martin Traat.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 20 tunni

ulatuses alljärgnevalt: 1) konsultatsioon kliendiga – 2 h; 2) hagi koostamine – 2 h; 3)

14.06.2019. a hagile esitatud vastusega tutvumine – 0,25 h; 4) konsultatsioon kliendiga – 0,75

h; 5) 07.10.2019. a – seisukoha kujundamine – 1,75 h; 6) kostja 01.03.2021. a seisukohtadega

tutvumine – 0,25 h; 7) konsultatsioon kliendiga – 0,75 h; 8) 19.04.2021. a seisukohtade

kujundamine – 2,25 h; 9) 15.02.2022. a kohtuistungiks ettevalmistumine – 2 h; 10)

15.02.2022. a kohtuistungil osalemine – 1 h; 11) kostja 02.12.2022. a seisukohtadega

tutvumine – 0,5 h; 12) 27.12.2022. a seisukohtade koostamine – 1 h; 13) 13.01.2023. a

kohtumäärusega tutvumine – 0,25 h; kohtuistungiks ettevalmistumine – 2,25 h; 14)

28.03.2023. a kohtuistungil osalemine – 3 h.

Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja

märgib, et ta on käibemaksukohuslane ja saab käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei nõue

hageja käibemaksu hüvitamist.

11 (11)

Kostja esitas oma seisukoha hageja menetluskulude kohta (dtl 300-301). Kostja ei esita

vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tasumäärale, kuid on seisukohal, et esindaja ajakulu

20 tunni ulatuses on ülepaisutatud ega ole selles ulatuses olnud vajalik.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, saab lugeda vajalikuks ja

põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud.

Kohus nõustub aga kostjaga selles, et märgitud ajakulu neile toimingutele saab lugeda

mõistlikuks ja põhjendatuks vaid osaliselt. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh

asja keerukust saab pidada ülemääraseks hageja lepingulise esindaja ajakulu kahe

kohtuistungi ettevalmistuseks, kokku 4,25 tunni ulatuses. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks

kokku 1 tund kummagi istungi ettevalmistuseks. Lisaks leiab kohus, et põhjendatud ei ole

menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 28.03.2023. a istungil osalemisele 3 tunni

ulatuses. Istungi protokollist nähtub, et tegelikult kestis istung ca 2 tundi, mistõttu on

märgitud ajakulu 1 tunni ulatuses põhjendamatu. Kohus leiab, et arvestades menetluse

asjaolusid, sh hageja esindaja tehtud toiminguid, saab ülejäänud osas märgitud ajakulu lugeda

mõistlikult vajalikuks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ülejäänud osas hageja

lepingulise esindaja ajakulu kohta. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu

kõikidele toimingutele kokku 16,75 tundi.

Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks hageja esindaja tasumäära, mis on 125 eurot ühe

töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses

keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale.

Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seetõttu ei nõua hageja kostjalt lepingulise esindaja tasult käibemaksuosa

hüvitamist, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10.

Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja tasu

summas 2093,75 eurot (125 x 16,75).

5.3. Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 2543,75 eurot, sh hagilt

tasutud riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 2093,75 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2543,75

eurot hageja kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik