2-22-4921/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2023 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-4921

Tsiviilasi

Imlitex Eesti OÜ hagi Elisa Eesti AS vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks ning Elisa Eesti AS vastuhagi Imlitex Eesti

OÜ vastu kahjuhüvitise nõudes

Hagihind

hagi hind 63 779,71 eurot, vastuhagi hind 307 887,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Imlitex Eesti OÜ (registrikood 14255502, Pärnu mnt-

141, Tallinn 11314)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Pikani (e-post:

marko.pikani@glimstedt.ee);

Kostja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, Sõpruse pst 145,

13425 Tallinn);

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Andreas Veeret ja

Liina Käis (Advokaadibüroo FORT OÜ, A. Lauteri 5, 10114

Tallinn, telefon 6464045, e-post andreas.veeret@fortlegal.com ja

liina.kais@fortlegal.com).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Rahuldada vastuhagi.

3. Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS

(registrikood 10069659) kasuks välja 280 703,25 (kakssada kaheksakümmend tuhat

seitsesada kolm eurot ja 25 senti) eurot, millest 256 569,60 eurot on hinnavahest tulenev

kahju hüvitis, 2328,75 eurot on õigusabikulude hüvitis ja 21 804,90 eurot on vastuhagi

esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.

4. Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS

(registrikood 10069659) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates vastuhagi

esitamisele järgnevast päevast 02.02.2023 põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS

(registrikood 10069659) kasuks menetluskuludena välja 7256,25 (seitse tuhat kakssada

viiskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot, millest 3780 eurot on vastuhagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv ja 3476,25 eurot põhjendatud kulud õigusabile.

3. Mõista hagejalt Imlitex Eesti OÜ-lt (registrikood 14255502) kostja Elisa Eesti AS

(registrikood 10069659) kasuks välja viivis menetluskuludelt 7256,25 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 51 023,77 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisena 3 444,1 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 05.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni

määraga 0,05% tasumata summalt päevas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane 03. augustil 2017 elektrienergia

müügilepingu nr EE2019/002. 30. septembril 2021 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate,

millega ütles VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt lepingu üles alates 1. novembrist 2021.

Müügilepingu kehtivuse viimane päev vastavalt ülesütlemise teatele oli 31. oktoober 2021.

3. Hageja osutas kostjale lepingu kohaseid teenuseid kuni 31. oktoobrini 2021 kooskõlas müügilepingu

ja ülesütlemise teatega. Alates 01. oktoobrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021 osutatud teenuste eest on

hageja esitanud kostjale arve nr IME1420825 summas 51 023,77 eurot maksetähtajaga 20. november

2021. Kostja jättis arve tasumata. 15. oktoobril 2021 saatis kostja hagejale kirja, milles ei nõustunud

lepingu ülesütlemisega. Kostja leidis, et elektrihindade muutumine oli ajas prognoositav ning hageja

igapäevase majandustegevuse osaks, mida hageja lepingu sõlmimisel võis ja pidi ette nägema. Kostja

viitas, et leping oli sõlmitud fikseeritud hinnaga ning hageja pidi juba lepingu sõlmimisel hinnad

elektritootjatega sõlmitud lepingute abil tagama.

4. Hageja vaidles kostjale 19.10.2021 kirjas vastu. Ootamatu turusituatsioon ja erakordselt kõrged

hinnad ei olnud midagi sellist, mida hageja oleks saanud ette näha lepingu sõlmimise hetkel. Sellist

turusituatsiooni ei ole kunagi varem esinenud ning seda ei saa käsitleda kui tavapärast äririski. 19.

novembril 2021 edastas hageja kostjale kirja, milles väljendas valmisolekut maksta kostjale

müügilepingu punktis 6.5 sätestatud põhimõtte alusel kalkuleeritud summa. 10. detsembril 2021

kostjale edastatud e-kirjas täpsustas hageja summat, mille tasumiseks oli hageja 19. novembri 2021

kirjas valmisolekut väljendanud. Summa oli 14 850,68 eurot.

5. Kostja leidis 13.12.2021 kirjas, et ülesütlemisel puudus õiguslik alus, leping on kehtiv ning hageja

on alates 01.11.2021 lepingut rikkunud. Kostja leidis, et talle on lepingu rikkumisega tekitatud alates

01.11.2021 otsene varaline kahju 94 534,74 eurot. Kirjaga soovis kostja teostada tasaarvestuse arvega

summas 51 023,77 eurot, mille tulemusena on kostjal on jätkuvalt kahju hüvitamise nõue hageja vastu

43 510,97 eurot. Hageja ei aktsepteerinud kostja tasaarvestuse soovi. Hilisemates kirjades pooled

kokkuleppele ei jõudnud.

6. Vastavalt müügilepingu eesmärgile üldtingimuste punkti 1.1 järgi kohustus hageja müüma kostjale

lõpptarbimiseks mõeldud aktiivenergiat ja kostja omakorda kohustus seda ostma ning tasuma selle

eest. Täpse hinna ja tarneperioodi fikseerisid pooled müügilepingu eriosas ning tarnitava elektrienergia

kohta koostasid hageja ja kostja elektrienergia nõudluse kava, mis oli müügilepingu lisa 2. Vastavalt

müügilepingu üldtingimuste punktile 5.3 kohustus tarnija ehk hageja esitama pärast iga

arveldusperioodi lõppu 10 päeva jooksul arve tarbitud elektrienergia eest.

7. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja VÕS §-le 100, samuti VÕS § 108 lõikele 1. Kooskõlas hageja ja

kostja vahel sõlmitud müügilepinguga tarnis hageja 2021. aasta oktoobris kostjale elektrienergiat ning

esitas osutatud teenuste eest kostjale arve. Arvet kostja vaidlustanud ei ole. Seega puudub poolte vahel

vaidlus, et 01. oktoobrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2021 täitis hageja müügilepingust tulenevaid

kohustusi, mistõttu oli hageja õigustatud esitama kostjale arve ning kostjal tekkis kohustus arve tasuda.

8. Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ning § 113 lõikele 1. Müügilepingu eriosa 2. osas on

fikseeritud viivisintressi määraks 0,05% tasumata summalt. Kuna kostja on raha maksmise kohustust

rikkunud, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. Arvel, mille tasumisega kostja on viivituses, oli

maksetähtajaks 20. november 2021. Sissenõutavaks muutunud viivis on 3 444,1 eurot arvestatuna

tasumata summalt perioodil 21. november 2021 - 04. aprill 2022.

9. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Leping on kehtivalt üles öeldud. 30. septembril 2021

edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, millega ütles lepingu erakorraliselt üles alates 1.

novembrist 2021. Lepingu kehtivuse viimane päev oli 31. oktoober 2021. Seega on täidetud VÕS §

195 lg-st 1 tulenev nii korralisele kui ka erakorralisele lepingu ülesütlemisele kehtiv formaalne eeldus.

10. Hageja viitas VÕS §-le 196. Mõjuvaks põhjuseks ülesütlemisel oli elektrihindade erakorraline

tõus, mis ületas piiri, millega mõistlik majanduskutsetegevuse raames tegutsev ettevõtja oleks pidanud

arvestama. Sellist ootamatut olukorda ei saanud hageja lepingu sõlmimisel mõistlikult ette näha. Sellist

turusituatsiooni ei ole kunagi esinenud ning seda ei saa käsitleda hariliku äririskina. Majanduse

normaalset toimimist iseloomustab küll tsüklilisus, kuid erakordseid asjaolusid, mis on tsüklilisuse

taustal eristatavad, võib pidada lepingu ülesütlemise aluseks. Äriplaani ei saa koostada viisil, kus see

arvestab äärmuslikke sündmusi, mida ükski erialaspetsialist ei oska prognoosida.

11. Antud juhul ei ole tegemist pelgalt elektrihindade kõikumisega, vaid üleüldise ennenägematu

olukorraga kogu elektri hulgimüügiturul. Seda tõendavad kostja esitatud hindade võrdlused, mille

puhul ei saa objektiivselt väita, et „äärmuslik ja „erakorraline“ ei ole asjakohased märksõnad.

Ettenägematu ja erakordne hinnatõus on olnud enam kui 400%.

12. Hageja ei öelnud lepingut üles koheselt pärast elektrihindade tõusu. Hageja täitis oma lepingust

tulenevaid kohustusi olenemata selle tulemusena tekkivatest majanduslikest raskustest. Alles siis, kui

olukord muutus hageja jaoks lõplikult kriitiliseks, oli hageja sunnitud peatama oma majandustegevuse

ning ütlema üles kõik lepingud, mille alusel hageja oma majandustegevuse raames elektrit müüs, et

vältida maksejõuetust. Kirjeldatud olukorras ei saanud hagejalt kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult

nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmise jätkamist. Hageja tegi kõik endast oleneva, et

lahendada olukord kooskõlas hea usu põhimõttega.

13. Hagejal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda VÕS § 196 lg 1 alusel. Lepingus sisalduvad

ülesütlemise alused ei välista seaduse kohaldumist. Ebaõige on kostja väide, et tulenevalt lepingus

sisalduvatest ülesütlemise alustest ei saanud hageja lepingu ülesütlemisel tugineda VÕS § 196 lg-le 1.

Pooled ei leppinud kokku, et nende suhteid reguleerib üksnes leping ja pooled välistavad seaduse

mõne sätte kohaldamise. Kostja on otsitult viidanud tüüptingimustele, mida tuleks tõlgendada hageja

kahjuks. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel või

mitte.

14. Elektrituruseaduse kohaldumine ei välista võlaõigusseaduse kohaldumist. Kostja väidab ekslikult,

et ELTS §-s 92 toodud rikkumiste loetelu on ammendav ning kui tegemist ei ole erisättes kirjeldatud

olukorraga, ei saagi pooled lepingut üles öelda. ELTS näol on tegemist eriseadusega, mis reguleerib

elektrienergia müügilepinguid, kuid see ei välista VÕS kohaldumist. VÕS näeb ette üldnormid

olukorras, kus erinorm puudub. ELTS-is sisalduvad küll alused müüja poolseks elektrilepingu

ülesütlemiseks, kuid ELTS ei reguleeri erakorralisi olukordi ning seega selles osas kohaldub lepingule

VÕS. Erisätete olemasolu ei välista üldsätete kohaldamist ulatuses, milles erisätted regulatsiooni ei

sisalda.

15. Hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostjal puudub nõue hageja vastu. Tasaarvestuse eelduseks on

vastastikuste nõuete olemasolu, aga kostjal puudub nõue hageja vastu. Lepingu kehtivuse viimane

päev oli 31. oktoober 2021, millise kuupäevani täitis hageja kõiki lepingust tulenevaid kohustusi.

Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi hageja esitatud arvet, sh 01. septembrist 2021 kuni 31. oktoobrini

2021 esitatud arveid nr IME1420820 ja nr IME1420825. Hageja nõue kostja vastu põhineb arvetel

ning kostja on neid aktsepteerinud.

16. Kuna ülesütlemise tulemusena ei kehtinud leping enam alates 01. novembrist 2021, ei saanud

hageja rikkuda lepingut alates 01. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Hageja täitis lepingut

kuni kehtivusaja lõpuni 31. oktoobrini 2021, mistõttu puudub kostjal õigus esitada hagejale kahju

hüvitamise nõuet. Olukorras, kus kostjal puudub hageja vastu nõue, on sisutühi kostja menetlusliku

tasaarvestuse vastuväide haginõudele.

17. 09.02.2023 seisukohtades jäi hageja oma väidete juurde. Kui poolte tegelik tahe lepingu

sõlmimisel oleks olnud välistada seaduse kehtivus paralleelselt lepinguga, oleks selline tahe olnud

väljendatud lepingu tingimustes. Lepingus endas ei sisaldu ühtegi otsest ega kaudset viidet sellele, et

poolte tahe oli reguleerida nende vahelisi suhteid üksnes lepinguga. Samuti ei ole lepingus kokkulepet,

mille kohaselt pooled välistavad seaduste rakendumise üksnes lepingu ülesütlemisele. Tegemist on

kostja meelevaldse tõlgendusega toetamaks oma seisukohta.

18. Kostja on ebaõigesti üritanud väita, et pooltel oli lepingu sõlmimisel ühine tahe välistada seaduste

kohaldumine lepingu ülesütlemisele. Hageja ei nõustunud, et lepingut ei saanud üles öelda, sest ei

esinenud ELTS §-s 92 toodud rikkumisi. Kostja väidab ekslikult, et ELTS §-s 92 toodud rikkumiste

loetelu on ammendav. ELTS näol on tegemist eriseadusega, mis reguleerib elektrienergia

müügilepinguid, kuid see ei välista VÕS kohaldumist. ELTS-is sisalduvad küll spetsiifilised alused

müüja poolseks elektrilepingu ülesütlemiseks, kuid ELTS ei reguleeri erakorralisi olukordi ega välista

VÕS kohaldamist. Erisätete olemasolu ei välista üldsätete kohaldamist ulatuses, milles erisätted

regulatsiooni ei sisalda.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elektriturul valitses 30. septembril 2021 ehk hageja ja

kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr EE- 2019/002 ülesütlemise teate esitamisel

erakorraline olukord, mis algas enne lepingu ülesütlemist ning muutus veelgi kriitilisemaks pärast

lepingu ülesütlemist. Elektriturul valitsev erakorraline olukord oli tõsiasi, mida tõendavad mh avalikest

allikatest kättesaadavad elektrimüügi hindade ülevaated. Näiteks rahvusvahelise uudisteagentuuri

Reuters avaldatud maailma elektrimüügi hindade ülevaade perioodi 2018-2023 kohta, Nord Pool Spot

AS avaldatud Eesti elektrihindade ülevaade perioodi 2010. aasta aprill kuni 2022 aasta detsember

kohta ja väljavõte kõikidest Nord Pooli börsil elektrihindadest alates 2017. aasta novembrist kuni

2022. aasta märtsini. Kõikidest esitatud elektrihindade ülevaadetest järeldub üheselt, et hinnad olid

kuni 2021. aastani stabiilsed ja sellele järgnev hinnatõus oli mistahes parameetrite kohaselt radikaalne.

20. 2020. aasta maikuus olid elektrimüügi hinnad mitmel pool isegi alla 10 euro, samas kui 2021. aasta

septembris liginesid hinnad 100 euro hinnatasemele ja mitmete elektrimüüjate puhul isegi ületasid

seda. 2021. aasta detsembris liginesid hinnad juba 200 eurole. Vähemalt aastast 2010 ja enne seda olid

hinnad stabiilselt vahemikus 30-50 eurot/MWh. Elektrituru ajaloos ei ole vastavalt avalikult

kättesaadavatele andmetele kunagi esinenud niivõrd suurt elektrihindade tõusu. Arvestades, et

elektrihinnad olid püsivalt stabiilses kõikumises vahemikus 30-50 EUR/MWh, pakkus hageja oma

klientidele võimalust fikseerida hinnad kokkulepitud tasemel ja tagada klientidele elektrienergia

tarbimisel fikseeritud hind.

21. Ettenägematute olukordade õiglaseks lahendamiseks on seadusandja sätestanud VÕS § 196. Kõik

olukorrad ei ole selgepiirilised ja üheselt tõlgendatavad ning sellistel puhkudel ongi õiglane, et lepingu

pooltel on võimalus tugineda õiguslikule alusele, mis ei ole piiratud rangelt fikseeritud teise lepingu

poole rikkumisega, vaid annab võimaluse laiemalt kaaluda lepingu poolte huve, asjasse puutuvaid

asjaolusid ning õigluse aspekti. Kui lepingu edasine täitmine on ühe poole suhtes selgelt ebaõiglane ja

ebamõistlik, tuleb anda sellele poolele õigus leping üles öelda.

22. Hageja lähtus äriplaani koostamisel enam kui 10-aastasest elektrituru olukorrast. Hüppelisi tõuse

jm erakorralisi/esmakordselt aset leidvaid sündmusi ei saa ega peagi ette nägema ega arvesse võtma,

kui ei ole tegu selgelt ja objektiivselt teadaoleva asjaoluga juba lepingu sõlmimise ajal, mis selgelt

sellisele erakorralisele riskile viitab. Tõusud ja mõõnad või tsüklilisus on majanduses tavapärane, kuid

tsüklilisusest eristuvad erakordselt volatiilsed turukõikumised on midagi, mida saab käsitleda

erakorralisena ning seega mõjuva põhjusena VÕS § 196 mõttes. Hageja ei öelnud lepingut üles

koheselt pärast elektrihindade tõusu, vaid aktsepteeris ärikahjumit nii kaua, kui see oli reservide arvelt

vähegi võimalik. Alles siis, kui olukord muutus hageja jaoks lõplikult kriitiliseks, oli hageja sunnitud

peatama oma majandustegevuse ning ütlema üles kõik lepingud.

23. Hageja esitas ülevaate oma 2021. aasta kuludest ja tuludest kuu lõikes. Tabeli real nr 8 (märgitud

kollasega) on näidatud grupisisesed laekumised. Hageja kuulub IMLITEXi kontserni. Kollasega

märgitud tabeli real on näha summad, mille ulatuses laekus hagejale grupisiseseid summasid, tänu

millele õnnestus hagejal jätkata äritegevusega kuni kõikide klientidega sõlmitud lepingute

lõpetamiseni alates 01. novembrist 2021. Grupisisese toetuse hinnad sõltusid elektrihinnast ning mida

kallimaks elektrihind muutus, seda suuremaks muutusid toetussummad. Grupisiseste laekumiste

tõendamiseks esitas hageja konto väljavõtte ülekannete kohta.

24. Alates septembrist 2021 peatusid grupisisesed laekumised ning hageja oli sunnitud

majandustegevust jätkama omadest vahenditest. Grupisiseste laekumiste lõppemine tulenes grupi

poolsest kõrgetest elektrihindadest tingitud lepingute lõpetamisest. Hageja ei saanud eeldada

piiramatut grupisisest majanduslikku toetust, kuid hageja enda ärimudel, mis põhines ajaloolisel

elektrituru olukorral, ei võimaldanud äritegevuse jätkamist pärast 2021. aasta oktoobri lõppu.

25. Kuna leping ei kehtinud 01. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja hagejal puudusid sellel

ajal lepingust tulenevad kohustused kostja ees, ei saanud tekkida kahju. Puudub põhjuslik seos.

Võrreldes lepingu sõlmimise ajaga, mis oli enam kui 2 aastat enne lepingu ülesütlemist, oli olukord

elektriturul muutunud drastiliselt ning hageja ei olnud enam suuteline lepingut täitma kokkulepitud

tingimustel.

26. Hageja viitas VÕS §-le 97. Lepingu sõlmimise hetkel ei saanud hageja mõistlikult ette näha

hinnatõusu, mida ei ole elektrituru ajaloo vältel kunagi esinenud. Kostja sõlmis hagejaga lepingu

fikseeritud hinnaga elektrienergia ostmiseks, et maandada enda jaoks elektrihindade muutumisega

seotud riski, kuid hagejalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta on olenemata asjaoludest ja oluliselt

muutunud olukorrast sunnitud kandma hinnatõusu riisikot piiramatult. Hageja oli nõus suurendama

kompromissi summat 14 850,68 eurolt 22 276,02 eurole, loobuma intressinõudest summas 3 444,1

eurot ning tasaarvestama 22 276,02 eurot hagis nõutud põhinõudega ehk vähendama oma põhinõuet

kostja vastu 22 276,02 euro võrra ehk 51 023,77 eurolt 28 747,75 eurole.

27. Vastuhagile vaidles hageja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus elektrituru erakorralise olukorra üle

ning leping on kehtivalt üles öeldud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et elektriturul valitses 30.

septembril 2021 erakorraline olukord, mis algas enne lepingu ülesütlemist ning muutus veelgi

kriitilisemaks pärast lepingu ülesütlemist. Hageja vaidles vastuhagile vastu, tuginedes lepingu

ülesütlemisele.

28. Kui lepingu edasine täitmine on ühe poole suhtes selgelt ebaõiglane ja ebamõistlik, tuleb anda

sellele poolele õigus leping üles öelda. Hageja kordas kõiki oma väiteid. Kostjal ei ole kahju tekkinud,

sest leping oli kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole tõendanud ka muid kahju hüvitamise nõude eeldusi,

sh kahju ettenähtavust, põhjusliku seost jne.

29. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5972 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 100 eurot. Lisaks osutati hagejale õigusabi 35,2 tunni

ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on kulud õigusabile 3 872 eurot,

millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane ja palus menetluskulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta.

30. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Kostjale on õigusabi osutanud kaks vandeadvokaati,

mis ei olnud vajalik, sest vaidlus ei olnud keerukas ja mahukas tõendite hulga poolest. Kostja esindaja

tunnihind on üle paisutatud. Menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ei saanud aega kuluda

enam kui 2 tundi. Vastus hagile kordas kohtueelselt esitatud vastuväited ja mõistlik ajakulu ei saanud

olla suurem kui 5 tundi. Kostja täiendav seisukoht kordas samuti kohtueelselt esitatud väiteid ja

mõistlik ajakulu on 2 tundi. Vastuhagi nõude esitas kostja juba 13.12.2021 vastuses ja vastuhagis

korrati varasemat, mistõttu ei ole ajakulu põhjendatud enam kui 5 tunni ulatuses. Märtsis 2023

seisukoha koostamise mõistlik ajakulu on 1 tund.

KOSTJA VASTUVÄITED JA VASTUHAGI

31. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja väidetav nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestuse

tagajärjel. Tegelikult on hoopis kostjal rahalised hageja vastu tasaarvestusega katmata ulatuses. Kostja

nõustus, et ta sõlmis hagejaga 27.05.2019 elektrienergia müügilepingu nr EE2019/002. Müügilepingu

järgi kohustus hageja tarnima kostjale elektrienergiat müügilepingu eriosas fikseeritud hinnaga 41,81

EUR/MWh tarneperioodil 01.07.2019 00.00–31.12.2021 kella 24.00-ni. Seega oli tegemist tähtajalise

müügilepinguga ning hageja kohustus tarnima elektrienergiat kokkulepitud perioodi vältel fikseeritud

hinnaga.

32. 30.09.2021 esitas hageja kostjale üllatuslikult teate müügilepingu erakorralise ülesütlemise kohta,

lugedes müügilepingu kehtivuse viimaseks päevaks 31.10.2021. Ülesütlemist põhjendas hageja

ootamatult kõrge elektrienergia hinnaga hulgimüügiturul. Taoline avaldus oli kostja jaoks üllatuslik,

sest pooled olid leppinud kokku fikseeritud hinnaga tarnetes kuni 2021. a lõpuni ning kostja oli sellega

oma majandustegevuse planeerimisel arvestanud. Kostja vastas hageja teatele 15.10.2021 ega

aktsepteerinud hageja ülesütlemise teadet. Kostja lisas, et kui hageja ei kinnita hiljemalt 19.10.2021

kell 12.00, et jätkab elektrienergia tarnimist pärast 31.10.2021, on kostja sunnitud elektrienergiaga

varustatuse tagamiseks sõlmima lepingu teise teenusepakkujaga. Hageja jäi oma väidete juurde.

33. Hageja kinnitas 19.10.2021, et ta ei kavatse pärast 31.10.2021 müügilepingu täitmist jätkata ja

vältimaks ärikatkestust, mille elektrienergia tarnete katkemine 2021. a novembris oleks vältimatult

põhjustanud, sõlmis kostja 22.10.2021 elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-ga. Selle

müügilepingu järgi oli müügiperioodi alguseks 01.11.2021 ning kostja kohustus AS-le Eesti Energia

tasuma elektrienergia eest Nord Pool Eesti piirkonna tunnihinna ehk börsihinna, millele lisandus

marginaal 0,80 eurot MWh kohta.

34. 13.12.2021 esitas kostja tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestas hageja nõude tasuda 2021. a

oktoobris tarnitud elektrienergia eest 51 023,77 eurot (arve nr IME1420825) oma kahju hüvitamise

nõudega. Hageja arvel nr IME1420825 on teenuse perioodina ekslikult viidatud 2021. a septembrile.

Tegelikult hõlmas arve elektrienergia tarnet 2021. a oktoobris. Kostja kahju hüvitamise nõue seisnes

hinnavahe hüvitamises 2021. a novembri eest, kuna kostja pidi AS-le Eesti Energia tasuma

elektrienergia eest rohkem, kui tulnuks kostjal tasuda juhul, kui hageja jätkanuks nõuetekohaselt

müügilepingu täitmist 2021. a novembris. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue 2021. a

oktoobris tarnitud elektrienergia eest tasumiseks ning kostjal jäi täiendavalt üles kahju hüvitamise

nõue.

35. Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa müügilepingu

lõppemist. Hagejal puudus tähtajalise müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus.

Müügileping sätestas erakorralise ülesütlemise ammendavad alused, kuid hageja ei tuginenud

ülesütlemisavalduses ühelegi sellisele alusele. Hageja ei saanud müügilepingu ülesütlemise alusena

tugineda VÕS § 196 lõikele 1, kuivõrd müügilepingu ülesütlemisele kohaldub eriregulatsioon vastavalt

müügilepingu osaks olevate üldtingimuste punktile 7.3.

36. Kostja loetles tingimused, milliste esinemisel võis lepingu lõpetada üldtingimuste alusel. Vaidlust

pole selles, et hageja ning kostja ei ole müügilepingut kokkuleppel lõpetanud. Samuti ei saanud hageja

müügilepingut üles öelda olulise rikkumise tõttu, sest hageja ei ole ülesütlemisavalduses kostja

rikkumisele tuginenud ja kostja lepingut ei rikkunud. Seega puudus hagejal müügilepingust tulenev

alus müügilepingu ülesütlemiseks. Üldtingimuste punkt 7.3 sätestas ammendava loetelu tähtajalise

müügilepingu erakorralise ülesütlemise alustest ning need eeldused ei olnud täidetud. Kahtluse korral

tuleb üldtingimuste punkti 7.3 tõlgendada hageja kahjuks. Üldtingimuste punkt 7.3 on hageja kasutatav

tüüptingimus. Kostja viitas VÕS § 39 lõikele 1.

37. Kostja leidis, et erisättena kohaldub ELTS § 92, mille lõige 1 ei anna müüjale õigust öelda

müügileping üles mõjuval põhjusel. ELTS § 92 lg 1 järgi võib müüja öelda müügilepingu üles vaid

juhul, kui tarbija rikub müügilepingut oluliselt. Kostja ei ole kumbagi ELTS § 92 lg-s 1 sätestatud

võimaliku müügilepingu ülesütlemise alusena sätestatud rikkumist toime pannud ning hageja ei ole

neile sätetele tuginenud.

38. Isegi kui müügilepingust ega eriseadusest tulenev regulatsioon ei kohalduks või neis sisalduvaid

ülesütlemise aluseid ei saaks lugeda ammendavateks, on hageja ülesütlemisavaldus ikkagi õiguslikult

tagajärjetu. VÕS § 196 lg 1 ei andnud hagejale alust müügilepingu ülesütlemiseks. Hagejal puudus

müügilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus.

39. VÕS § 196 lg 1 eeldab mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja viitas ainsa olulise asjaoluna

elektrienergia börsihinna tõusule. Vastavalt ELTS § 3 p-le 83 on elektrilepingu näol tegemist

elektrienergia müümise lepinguga. Seega kohaldub ELTS § 92 hageja ning kostja vahel sõlmitud

müügilepingule. Tegu oli fikseeritud hinnaga elektrimüügi lepinguga, mille eesmärk oli panna tõusva

börsihinna risk müüja kanda. Vastutasuks selle eest sai hageja kasu neil perioodidel, kui börsihind oli

fikseeritud hinnast madalam, sest kostja pidi sellest olenemata tasuma hagejale igakuiselt

müügilepingus fikseeritud hinna.

40. Hageja pidi professionaalse turuosalisena nägema müügilepingu sõlmimisel selgelt ette, et

elektrihinnad võivad ajas olulisel määral kõikuda. Seda kinnitab hageja enne müügilepingu sõlmimist

kostjale esitatud 24.05.2019 müügipakkumine, milles hageja avaldas, et „elektrihinnad turul on suurtes

muutustes“. Sellele vaatamata oli hageja valmis pakkuma kostjale fikseeritud hinnaga elektrienergia

tarnet, soovides kostjalt vastutasuks lepingulist kohustust, et kostja ostab hagejalt elektrienergiat

kokkulepitud ajaperioodi (01.07.2019–31.12.2021) vältel. Järelikult ei saanud elektrienergia hindade

tõus olla hageja kui professionaalse elektrienergia müüja jaoks ettenägematu asjaolu.

41. Elektrienergia hindade tõusul hagejal ülesütlemisõiguse jaatamine läheks vastuollu müügilepingu

olemuse ja eesmärgiga, sh poolte vahelise riisiko jaotusega. Hageja oli valmis müügilepingut täitma

ajal, mil börsihind oli müügilepingus fikseeritud hinnast madalam. Seda juhtus müügilepingus

sätestatud lepinguperioodi jooksul 12 korral. Siis oli müügilepingu täitmine hagejale kasulik. Kui

börsihind tõusis üle fikseeritud hinna, soovis hageja lepingulistest kohustustest vabaneda ning asetada

hinnatõusu riski täielikult kostja kanda. See on otseses vastuolus müügilepingu olemuse ja eesmärgiga,

sest müügilepingu peamiseks eesmärgiks oli tagada kostjale kindlus, et ta saab osta elektrienergiat

kokkulepitud tarneperioodi vältel fikseeritud hinnaga. Hageja jällegi sai müügilepingu alusel kindluse,

et kostja tasub talle müügilepingus fikseeritud hinna ka juhul, kui börsihind langeb alla fikseeritud

hinna.

42. Üksnes ühe lepingupoole huvidest lähtumine ei vasta ilmselgelt VÕS § 196 lg 1 eesmärgile ega

andnud hagejale alust müügilepingu ülesütlemiseks. Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on

õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa müügilepingu lõppemist. Järelikult pidi hageja jätkama

fikseeritud hinnaga elektrienergia tarnimist ka 2021. a novembris ja detsembris. Tarnete lõpetamine

alates 01.11.2021 on müügilepingu rikkumine.

43. Hagi esemeks olev nõue on lõppenud tasaarvestuse tagajärjel. Hageja rikkus alates 01.11.2021

müügilepingut, kui lõpetas müügilepingu kehtivuse ajal elektrienergia tarned. Isegi kui käsitleda

elektrienergia börsihinna tõusu müügilepingu ülesütlemist võimaldava erakorralise asjaoluna, on

müügilepingu ülesütlemine sel ajendil hageja kui professionaalse turuosalise poolt tingitud ülesütlevast

poolest endast. Tegu on hageja majandusliku võimetusega tulla toime kõiki elektrimüüjaid sarnaselt

mõjutavates muutlikes turutingimustes, milliste olude muutumise võimalust rõhutas hageja ise

24.05.2019 müügipakkumises. Hageja pidi juba müügilepingu sõlmimisel arvestama müügilepingu

alusel tarnitavate elektrienergia kogustega ja need elektritootjatega sõlmitavate lepingute abil tagama.

Kui hageja jättis selle tegemata, on see tema enda riisiko.

44. Hageja vastutab müügilepingu rikkumise eest. Ülesütlemisavalduse esitamine ja sellele järgnevalt

elektrienergia tarnete lõpetamine oli hageja teadlik ja tahtlik tegevus. Vääramatu jõu asjaolusid ei

esine. Seega vastutab hageja müügilepingu rikkumise eest. Kuna hageja avaldas nii

ülesütlemisavalduses kui järgnevates kirjades, et kavatseb alates 01.11.2021 elektrienergia tarned

lõpetada, oli kostja sunnitud ärikatkemise ja veelgi suurema kahju vältimiseks sõlmima müügilepingu

uue elektrienergia tarnijaga, kelleks oli Eesti Energia AS.

45. Eesti Energia AS müügilepingu järgi oli müügiperioodi alguseks 01.11.2021 ning kostja kohustus

tasuma elektrienergia eest börsihinna, millele lisandus marginaal 0,80 eurot MWh kohta. Tasutav hind

kujunes oluliselt kõrgemaks, kui oleks olnud hagejale tasutav hind sama tarbitud elektrienergia koguse

juures. Täpsemalt on 2021. a novembri ja detsembri eest hinnavahe kokku 307 593,37 eurot (94

534,74 + 213 058,63).

46. Hinnavahe 2021. a novembri eest on 94 534,74 eurot. Vastavalt Eesti Energia AS kostjale

perioodil 01.11.2021–30.11.2021 tarnitud elektrienergia eest esitatud arvele tuli tasuda 144 967,48

eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia kogusele (1005,197 MWh) vastav summa, mida

kostja oleks tasunud hagejale müügilepingu alusel, oleks olnud 50 432,74 eurot (tarbitud elektrienergia

kogus 1005,197 MWh x fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh * 1,2 käibemaks. Hinnavahe võrreldes

Eesti Energia AS arvega on 94 534,74 eurot (144 967,48 – 50 432,74).

47. Hinnavahe 2021. a detsembri eest 213 058,63 eurot. 01.12.2021–31.12.2021 tarnitud elektrienergia

eest pidi kostja AS-le Eesti Energia tasuma 267 536,89 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud

elektrienergia kogusele (1085,83 MWh) vastav summa, mida kostja oleks tasunud hagejale

müügilepingu alusel, oleks olnud 54 478,26 eurot (tarbitud elektrienergia kogus 1085,83 MWh x

fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh * 1,2 (käibemaks). Hinnavahe on 213 058,63 eurot.

48. Kostjale on tekkinud otsene varaline kahju, mis on põhjuslikus seoses hageja rikkumisega. Hageja

pidi sellist kahju rikkumise tagajärjena ette nägema. Seda kinnitab hageja 30.09.2021 ja 19.10.2021

kirjades kostjale antud soovitus leida uus elektrienergia tarnija. Hagi esemeks olev tasunõue summas

51 023,77 eurot lõppes kohtueelse tasaarvestuse tagajärjel. Kostja esitas 13.12.2021 hagejale

tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kattuvas ulatuses hageja nõude 2021. a oktoobris tarnitud

elektrienergia eest.

49. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja tasunõue ning kostjal on 2021. a novembri hinnavahe

katteks jätkuvalt hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 43 510,97 eurot. Eelnevale lisandub

kahju hüvitamise nõue 2021. a detsembri hinnavahe katteks summas 213 058,63 eurot, samuti

kohtuvälised õigusabikulud. Tasaarvestus on kujundusõigus ning tasaarvestuse tegemine ei eelda

vastaspoole nõusolekut.

50. Alternatiivselt esitas kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Taganemata seisukohast, et hagi

esemeks olev tasunõue lõppes 13.12.2021 tasaarvestuse tagajärjel, esitas kostja juhuks, kui kohtu

hinnangul 13.12.2021 tasaarvestus mis tahes põhjusel ei kehti, haginõudele menetlusliku tasaarvestuse

vastuväite. Kostja palus juhul, kui kohus peab võimalikuks hagi rahuldada, tasaarvestada kohtulahendi

resolutsioonis hageja kasuks väljamõistetav summa kattuvas ulatuses kostja kahju hüvitamise nõudega

summas 307 593,37 eurot (s.o hinnavahe 2021. a novembri ja detsembri eest).

51. Menetluse käigus selgitas kostja, et algne kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) ühendati

ühendatava ühinguna 25.10.2022 Elisa Teleteenused AS-ga (ühendav ühing; registrikood 10069659).

Ühinemise tulemusena kustutati algne kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) äriregistrist ning

tema üldõigusjärglaseks (ÄS § 391 lg 4) sai Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659). Elisa

Teleteenused AS ärinimi muudeti ühinemise järgselt Elisa Eesti AS-ks (registrikood 10069659).

52. 10.01.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Müügilepingu üldtingimuste punkt

7.3 sätestas erakorralise ülesütlemise ammendavad alused. Punkti 7.3 esimeses lauses on selgelt

sätestatud, et enne müügilepingu lõpptähtaega võib lepingu üles öelda järgmistel juhtudel. Järelikult

sisaldus viidatud lausele järgnenud alapunktides ammendav loetelu müügilepingu ennetähtaegse

(erakorralise) ülesütlemise alustest. Punkt 7.3 c andis hagejale ülesütlemisõiguse vaid eeldusel, et

kostja rikub oluliselt müügilepingut. Müügilepingu erakorralist ülesütlemist mõjuval põhjusel

üldtingimuste punkt 7.3 ega selle alapunktid ette ei näe.

53. Kostja pidas selgeks, et tegu on tüüptingimusega, sest punkt 7.3 sisaldus müügilepingu

üldtingimustes, mille töötas välja eelnevalt hageja ja mis ei olnud läbi räägitud. Seda, et tegemist on

tüüptingimustega, kinnitab üldtingimuste punkt 8.4. Üldtingimuste punkti 7.3 tuleb tõlgendada

kahtluse korral hageja kahjuks. Kostjaga sarnane mõistlik isik saaks punktist 7.3 aru nii, et hagejal ei

ole õigust öelda müügilepingut erakorraliselt üles muudel kui punktis 7.3 otsesõnu loetletud alustel.

54. Hageja käsitlus, et tal oli õigus öelda müügileping erakorraliselt üles elektrihinna tõusu

argumendil, on üllatuslik, läheb vastuollu müügilepingu olemusega ning on vastuolus hageja enda

välja töötatud tüüptingimustega. Kui vaatamata eeltoodule seaduse regulatsioon müügilepingu

ülesütlemisele kohalduks, oleks tegemist mitte VÕS, vaid elektrituruseaduse (ElTS) eriregulatsiooniga.

55. VÕS kohaldub võlasuhetele ulatuses, milles need pole eriseadustega reguleeritud. Sama põhimõtte

sätestab ELTS § 83 lg 3. Kostja viitas ka ELTS § 86 lõikele 4. Antud juhul on elektrilepingu

ülesütlemine ELTS §-s 92 reguleeritud ja puuduvad viited VÕS kohaldamisele. ELTS-s puuduvad

viited erakorralistele olukordadele, mis näitab, et seadusandja soov oli reguleerida elektrilepingu

ülesütlemise aluseid selliselt, et vastav ülesütlemise võimalus puudub. Arvestades elektrilepingu

olulisust tarbija jaoks, on loogiline, et seadusandja pole näinud müüjale ette võimalust öelda

elektrileping üles ebamäärasel „mõjuval“ põhjusel, vaid üksnes tarbija rikkumiste puhul. Hageja ei

tuginenud müügilepingu ülesütlemisel ühelegi ELTS §-s 92 sätestatud alusele ning hageja 30.09.2021

ülesütlemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu.

56. Teisalt leidis kostja, et ka VÕS § 196 lg 1 eeldused pole täidetud. Hageja ning kostja vahel sõlmiti

elektrimüügileping fikseeritud hinnaga just võimalikke erakorralisi majandusolusid silmas pidades.

Leping oli suunatud eelkõige lepingu hinnast tulenevate riskide jaotamisele poolte vahel.

Müügilepingu olemuslik eesmärk oli börsihinna muutumisest (sh tõusust) tingitud riski asetamine

hagejale kui elektrimüüjale.

57. Fikseeritud hinnaga elektrimüügileping kaotaks mõtte ostja jaoks, kui müüjal oleks võimalik

lepingust igal ajal väljuda, kui majandusolud muutuvad. Hageja professionaalse turuosalisena pidi

arvestama ka erakorraliste turusituatsioonidega (sõltumata börsihinna kõikumise määrast) ja selle

võimalikust mõjust oma majandustegevusele. Hageja kinnitas kostjale müügipakkumise tegemisel

selgesõnaliselt, et elektrihinnad turul on suurtes muutustes. Vaatamata sellele oli hageja valmis

sõlmima müügilepingu fikseeritud hinnaga ega soovinud seejuures kokku leppida näiteks selliselt, et

müüja kohustus tarnida elektrienergiat fikseeritud hinnaga kehtib vaid kuni teatud börsihinna tasemeni

vms piirangutes.

58. Hageja pakkus kostjale müügilepingu sõlmimiseks nelja erineva ajalise kestusega varianti ning

mida pikemaks tähtajaks oli kostja nõus ennast müügilepinguga siduma (kindlustades hagejale

stabiilse rahavoo), seda soodsamat fikseeritud hinda oli hageja valmis pakkuma. Hageja võttis

professionaalse müüjana müügilepingut sõlmides teadlikult elektrienergia börsihinna kõikumisest

tingitud riski. Seetõttu ei saa elektrienergia hinnatõus olla erakorraline ja ettenägematu asjaolu, mida

saaks käsitada mõjuva põhjusena VÕS § 196 lg 1 tähenduses. Hageja pidi hoolsa ettevõtjana tagama

müügilepingu alusel tarnitavad elektrienergia kogused elektritootjatega sõlmitavate lepingute alusel.

Kui hageja jättis eelneva tegemata või sõlmis elektritootjatega tarnelepingud ebasoodsatel tingimustel,

on see hageja enda riisiko.

59. Poolte huvide kaalumine on igal juhul vajalik VÕS § 196 lg 1 rakendamisel. Müügilepingu

peamiseks eesmärgiks oli tagada kostjale kindlus, et ta saab osta elektrienergiat kokkulepitud

tarneperioodi vältel fikseeritud hinnaga. Hageja sai müügilepingu alusel omakorda kindluse, et kostja

tasub talle müügilepingus fikseeritud hinna ka juhtudel, mil börsihind langeb alla fikseeritud hinna.

Kostja oli oma äriplaani koostamisel ja majandustegevuse planeerimisel põhjendatult arvestanud, et tal

on kuni 31.12.2021 võimalik osta elektrienergiat hinnaga 41,81 eurot/MWh. Hageja huvi vabaneda

talle ebasoodsaks muutunud müügilepingust ei kaalu üles kostja õiguspärast ootust müügilepingu

nõuetekohase täitmise vastu kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni.

60. Hageja ütles müügilepingu üles vaid kaks kuud enne lepingutähtaja möödumist. Tegemist ei ole

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-84-10 kirjeldatud juhuga. Isegi kui käsitleda elektrienergia börsihinna

tõusu müügilepingu ülesütlemist võimaldava erakorralise asjaluna (millega kostja ei nõustu), on

müügilepingu ülesütlemine sel ajendil tingitud hagejast kui ülesütlevast poolest, mis annab kostjale

aluse nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Hageja pidi juba müügilepingu sõlmimisel arvestama

müügilepingu alusel tarnitavate elektrienergia kogustega ja need elektritootjatega sõlmitavate

tarnelepingute alusel tagama. Kui hageja jättis eeltoodu tegemata või sõlmis tootjatega lepingud endale

ebasoodsatel tingimustel, on see hageja riisiko ja tema mõjusfääris olev asjaolu.

61. 01.03.2023 esitas kostja vastuhagi. Kostja palus hagejalt välja mõista kahju hüvitise 258

898,35 eurot, millest hinnavahe hüvitamise nõue oli 256 569,60 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude

hüvitis 2328,75 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise ehk vastuhagi esitamise päevaks

sissenõutavaks muutunud viivisena seadusjärgse määra alusel 21 804,90 eurot ja sissenõutavaks

muutuva viivise vastuhagi esitamisele järgnevast päevast alates seadusjärgse määra alusel

põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

62. Kostja selgitas 16.09.2022 vastuses põhihagile, et tal on tasaarvestuse järgselt hageja vastu

jätkuvalt kahju hüvitamise nõue. Kostjal on õigus nõuda hagejalt tasaarvestusega katmata ulatuses

kahju hüvitamist ühes lisanduva seadusjärgse viivisega. Hageja soovis sõlmida kostjaga müügilepingu

fikseeritud hinnaga sõltumata sellest, et elektrihinnad turul olid suurtes muutustes. Kostja valis

müügilepingu sõlmimisel müügipakkumises kajastatud variandi nr 3 (müügiperiood 01.07.2019–

31.12.2021, fikseeritud hind 41,81 eurot/MWh).

63. Kuna hageja ütles müügilepingu ennetähtaegselt üles, tekkis kostjal kahju. Hageja soovitas kostjal

leida teise tarnija. Kostja hoiatas, et kui ta on sunnitud sõlmima müügilepingu alternatiivse

teenusepakkujaga, nõuab ta hagejalt kaasneva kahju hüvitamist. Kuna hageja oli korduvalt kinnitanud,

et ta ei kavatse alates 2021. a novembrist enam müügilepingust tulenevaid kohustusi täita, sõlmis

kostja suurema kahju vältimiseks 22.10.2021 Eesti Energia AS-ga elektrienergia müügilepingu

müügiperioodi algusega 01.11.2021.

64. Kohtueelse tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja tasunõue ning kostjale jäi endiselt kahju

hüvitamise nõue summas 43 510,97 eurot. 2022. a veebruariks selgus kostjale hinnavahe 2021. a

detsembri eest. Seetõttu esitas kostja 17.02.2022 hagejale nõudekirja, milles nõudis 2021. a novembri

ja detsembri hinnavahe katteks kahju hüvitamist summas 256 569,60 eurot, s.o 2021. a novembri eest

43 510,97 eurot + 2021. a detsembri eest 213 058,63 eurot. Kahjuhüvitise palus kostja tasuda hiljemalt

25.02.2022.

65. Hageja ei ole tänaseni kahju hüvitanud. Hageja esitas hoopis ise kostja vastu hagi, milles nõuab

alusetult arve nr IME1420825 tasumist. Hageja 30.09.2021 ülesütlemisavaldus on õiguslikult

tagajärjetu ja müügileping kehtis kuni 31.12.2021. Kostja jäi varasemate väidete juurde. VÕS § 196 lg

1 järgi tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja jättis arvestamata Müügilepingu

olemuse ja sellest tuleneva riskide jaotuse. Tegu oli fikseeritud hinnaga tähtajalise elektrimüügi

lepinguga, mille eesmärk oli panna üle fikseeritud hinna tõusva börsihinna risk müüja kanda. Hageja

jättis arvestamata kostja huvi müügilepingu jätkamise suhtes, arvestades muu hulgas lepingu

lõpptähtajani jäävat aega (vaid kaks kuud müügilepingu ülesütlemisest).

66. Elektrienergia hindade tõusu argumendil ülesütlemisõiguse olemasolu jaatamine läheks vastuollu

müügilepingu olemuse ja eesmärgiga, sh poolte vahelise riisiko jaotusega. Kostjal on õigus nõuda

kahju hüvitamist summas 258 898,35 eurot. Elektrienergia tarnimine fikseeritud hinnaga oli hageja

lepinguline põhikohustus.

67. Kostjale on tekkinud hageja rikkumise tõttu varaline kahju hinnavahe ning kohtueelsete

õigusabikulude näol. Hüvitamata hinnavahe on 256 569,60 eurot. Kostja kohustus Eesti Energia AS-le

tasuma elektrienergia eest börsihinna, millele lisandus marginaal 0,80 eurot/ MWh. 2021. a novembri

ja detsembri eest on hinnavahe kokku 307 593,37 eurot (94 534,74 + 213 058,63). Hinnavahe 2021. a

novembri eest on 94 534,74 eurot. Eesti Energia AS arve alusel pidi kostja tasuma 01.11.2021–

30.11.2021 elektrienergia eest 144 967,48 eurot, sh käibemaks. Samale tarbitud elektrienergia

kogusele (1005,197 MWh) vastav summa oleks hageja ja kostja vahelise lepingu alusel 50 432,74

eurot.

68. Hinnavahe 2021. a detsembri eest on 213 058,63 eurot. AS Eesti Energia esitatud arve alusel pidi

kostja tasuma 01.12.2021–31.12.2021 elektrienergia eest 267 536,89 eurot, sh käibemaks. Samale

tarbitud elektrienergia kogusele (1085,83 MWh) vastav summa oleks pooltevahelise lepingu alusel

olnud 54 478,26 eurot. Hinnavahe on seega 213 058,63 eurot (267 536,89 – 54 478,26). Kostja on

hinnavahe näol tekkinud kahju tasaarvestanud kattuvas ulatuses põhihagi esemeks oleva hageja

tasunõudega summas 51 023,77 eurot. Hinnavahest tuleneva endiselt hüvitamata kahju on 256 569,60

eurot (307 593,37 – 51 023,77).

69. Kostja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja palus kohtueelsete õigusabikuludena hagejalt välja mõista

2328,75 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja esitas alusetu ülesütlemisavalduse ning rikkus

müügilepingut, pöördus kostja õiguste kaitseks õigusnõustajate poole. Kostjat esindav advokaadibüroo

analüüsis õiguslikku olukorda ning koostas kostja nimel 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse ja

17.02.2022 nõudekirja. Kahju tekkimist ja suurust tõendavad lisatud õigusabiarved ühes

maksekorraldustega. Hageja rikkus kohustust tarnida elektrienergiat fikseeritud hinnaga kuni

müügilepingu tähtaja lõpuni. Kohustuse eesmärgiks oli tagada, et kostja ei peaks ostma müügilepingu

kehtivuse ajal elektrienergiat kallima ostuhinnaga. Seega on kostjale hinnavahe ja õigusabikulude näol

tekkinud kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga.

70. Kui hageja oleks jätkanud elektrienergia tarnetega kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni (31.12.2021),

poleks kostjale kahju tekkinud. Kostjal on VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda kahju hüvitamise nõudelt

258 898,35 eurolt seadusjärgset viivist. Kostja nõudis 17.02.2022 kirjas kahju 256 569,60 eurot

hüvitamist hiljemalt 25.02.2022. Kostja arvestab viidatud kahjusummalt viivist alates 26.02.2022.

Kohtueelsete õigusabikulude summalt arvestab kostja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2 viivist vastuhagi

esitamisele järgnevast päevast.

71. Vastuhagi esitamise päeva seisuga (01.03.2023) on sissenõutavaks muutunud viivis 21 804,90

eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt 256 569,60 eurolt perioodi eest 26.02.2022–01.03.2023. Õigusabi

arvelt nr 2200626 seondub kohtueelsete töödega kulu summas 487,50 eurot (käibemaksuta), s.o 1

töötund x 150 eurot + 2,5 töötundi x 135 eurot = 487,50 eurot. Viidatud töötunnid on arve

spetsifikatsioonil eraldi tähistatud.

72. 01.03.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja pole kordagi väitnud, et

VÕS tervikuna ei kohaldu pooltevahelisele lepingulisele suhtele. Kostja on olnud järjepidev,

väljendades seisukohta, et müügilepingu ülesütlemise aluseid reguleerib ammendavalt müügileping

ning võimalikud muud tõlgendused on esitatud alternatiividena juhuks, kui kohus peaks leidma teisiti.

Viide, et elektrituruseadus ei reguleeri erakorralisi olukordi ja seeläbi ei välista VÕS kohaldamist, on

asjakohatu. Üld- ja erinormide vahekorda tuleb hinnata õigusnormide reguleerimise eseme

(ülesütlemise alused), mitte nende kohaldamise eelduste kontekstis (ülesütlemise eeldused). Kui jätta

kõrvale müügilepingu ülesütlemise aluste ammendavuse, kohalduksid VÕS ülesütlemise alused vaid

juhul, kui elektrituruseadus ei sätestaks elektrimüügi lepingu ülesütlemise aluseid või viitaks otsesõnu

VÕS ülesütlemise aluste kohaldamisele. Sellist viidet ei ole.

73. Hageja ei ole tõendanud, et just müügilepingu täitmise jätkamine kuni kokku lepitud tähtajani

oleks vältimatult tinginud hageja maksejõuetuse. Hageja on esitanud teabe oma 2021. a müügitulu ja

grupisiseste laekumiste kohta kuude lõikes, kuid see ei tõenda hageja väiteid maksejõuetusest. Esitatud

tabel näitab hoopis, et hageja müügitulu püsis aasta vältel stabiilne ning oli 2021. a oktoobris võrreldes

septembriga suisa tõusuteel. Hageja selgitused kinnitavad tegelikult, et elektrienergia hindadest

tingitud väidetav lepingute lõpetamine oli hageja grupi äriline otsus, mitte erakorraline vääramatu

asjaolu.

74. Hageja viited VÕS § 97 lõikele 5 ei ole kohased ja sellele hageja ülesütlemise avalduses ei

tuginenud. Hageja ei saa ülesütlemisavaldust tagantjärele uute põhjenduste ja alustega täiendada.

Täidetud ei ole VÕS § 97 lg 1 kohaldamise eeldused. Olukorras, kus pooled sõlmisid täiesti teadlikult

ja eesmärgipäraselt tähtajalise müügilepingu fikseeritud hinnaga, ei saa elektrienergia börsihinna

kõikumist käsitada sellise asjaoluna VÕS § 97 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse nõuda müügilepingu

muutmist. See läheks otseselt vastuollu müügilepingu eesmärgi ja olemusega. Kuna VÕS § 97 lg 1

eeldused pole täidetud, ei saa kohaldada VÕS § 97 lg 5.

75. Täidetud ei ole ka VÕS § 97 lõikes 2 toodud eeldused. Hageja pidi professionaalse turuosalisena

müügilepingu sõlmimisel arvestama, et elektrienergia börsihind võib müügilepingu kehtivuse ajal

olulisel määral kõikuda. Hindade suurele kõikumisele viitas müügilepingu sõlmimise eelne hageja

24.05.2019 müügipakkumine. Müügilepingust tulenevalt kandis börsihinna tõusu riski hageja.

76. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 10 053,75 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Vastuhagilt tasutud riigilõiv on 3780 eurot ja lepingulise esindaja tasu on 6273,75 eurot

(hõlmab vastuhagiga seotud menetluskulusid). Kostja palus kulud õigusabile välja mõista ilma

käibemaksuta. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu ja leidis, et hageja on esitanud

menetluskulude taotluse hilinemisega. Hageja pidi esitama menetluskulude taotluse 20.03.2023.

Hageja ei ole hilinemisel esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust. Igal juhul on välistatud kulude

väljamõistmine ajavahemiku 02.04.2022 kuni 09.02.2023 eest. Lisaks ei ole hagi eest tasunud

riigilõivu mitte hageja, vaid kolmas isik.

KOHTU PÕHJENDUSED

77. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Vastuhagi kuulub rahuldamisele.

78. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ja kostja õiguseellane sõlmisid 27. mail 2019 elektrienergia müügilepingu nr EE2019/002;

2) müügileping sõlmiti fikseeritud hinnaga ajaperioodiks 01.07.2019 kuni 31.12.2021 ning kostja pidi

tasuma 41,81 eurot ühe MWh kohta;

3) 30.09.2021 esitas hageja kostjale VÕS § 196 lg 1 alusel lepingu erakorralise ülesütlemise teate ja

ütles lepingu üles alates 01.11.2021;

4) hageja tarnis kostjale elektrienergiat kuni 31.10.2021 ja esitas tarnitu eest arve nr IME1420825

summas 51 023,77 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 20. november 2021;

5) kostja jättis arve tasumata;

6) 22.10.2021 sõlmis kostja uue elektrienergia müügilepingu Eesti Energia AS-ga ning selle lepingu

alusel tuli kostjal alates 01.11.2021 tasuda elektrienergia eest börsihinda, millele lisandus marginaal

0,80 eurot ühe MWh kohta;

7) kostja esitas hagejale 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas hageja tasunõude 51

023,77 eurot enda kahju nõudega;

8) kostja pidi uue lepingu alusel tasuma AS-le Eesti Energia hagejaga sõlmitud lepinguga võrreldes

2021. a novembris enam 94 534,74 eurot ja 2021. a detsembris 213 058,63 eurot ehk kokku 307

593,37 eurot.

79. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue 51 023,77 eurot ja viivisenõue kuuluvad

rahuldamisele või kas on hageja tasunõue lõppenud kostja kohtueelse tasaarvestuse avaldusega. Pooled

vaidlevad ka selle üle, kas kostja vastuhagiavalduses toodud kahju hüvitise nõue 258 898,35 eurot,

millest 256 569,60 eurot tulenes uue tarnijaga sõlmitud lepingu hinnavahest ning 2328,75 eurot on

õigusabikulude hüvitis, kuulub rahuldamisele koos viivise nõudega.

80. Hageja leidis, et ta ei ole kostja õiguseellasega sõlmitud lepingut rikkunud ning tal oli õigus leping

erakorraliselt ennetähtaegselt VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda, kuna turuolukord muutus ootamatult

ning elektrienergia hinnad tõusid enneolematul määral. Sellist olukorda ei olnud varem olnud ning

tegu ei olnud tavapärase äririskiga. Sõltumata lepingu tingimustest ja elektrituruseaduse sätetest oli

hagejal õigus leping üles öelda erakorraliste olude tõttu. Kuna hageja ei ole lepingut rikkunud, puudub

kostjal alus esitada kahju hüvitise nõuet ning tasaarvestus on samuti alusetu. Hageja üritas täita

lepingut nii kaua, kuni olukord muutus tema jaoks kriitiliseks ja kontsernisisesed maksed lõppesid.

81. Kostja leidis, et hageja hagiavalduses esitatud nõue on lõppenud kostja kohtueelse tasaarvestuse

avalduse tõttu. Kostjal on hageja vastu kahju nõue tulevalt sellest, et ta pidi ülesütlemise tõttu sõlmima

elektrienergia saamiseks uue lepingu Eesti Energia AS-ga ning tasuma selle lepingu alusel oluliselt

kõrgemat hinda. Kostja kahju seisneb hinnavahes, mida ta pidi tasuma 2021. aasta novembri ja

detsembri eest. Leping ega elektrituruseadus ei võimaldanud hagejal esitada sellist ülesütlemise

avaldust nagu hageja esitas. Kui hagejal oleks olnud õigus tugineda VÕS § 196 lõikele 1, puudus

hagejal mõjuv põhjus. Fikseeritud hinnaga lepingu eesmärgiks oli panna börsihinna tõusust tulenev

risk müüja kanda. Vastutasuks selle eest sai hageja kasu nendel perioodidel, mil börsihind oli kokku

lepitud hinnast madalam. Hageja ülesütlemisõiguse jaatamine läheks vastuollu lepingu olemuse ja

eesmärgiga. Lepingu alusel tarnete lõpetamine on hageja rikkumine.

82. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja kahju hüvitamise nõue põhjendatud.

Kohus selgitas 13.01.2023 pöördumises (toimiku 2. kd, lk 90-91) hagejale vajadust oma väiteid

täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et seadusest ei tulene, et üks pool võiks tähtajalise

lepingu enne tähtaja saabumist üles öelda põhjusel, et selle edasine täitmine ei ole enam

majanduslikult kasulik. Kohus leidis, et majandusolukorrast tulenevaid riske ei peaks jätma üksnes

klientide kanda. Kohus juhtis hageja tähelepanu selle, et nimelt elektrihinna muutumisest tuleneva riski

maandamiseks sõlmisid pooled lepingu.

83. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 27.05.2019 elektrienergia

müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 5-19), mille osaks olid muuhulgas lepingu üldtingimused (toimiku lk

11-12). Leping oli sõlmitud ajavahemikuks alates 01.07.2019 kuni 31.12.2021 fikseeritud hinnaga

41,81 eurot ühe MWh kohta. Üldtingimuste punkt 4.1 nägi ette, et kui kohaldatakse fikseeritud

hinnaga toodet, müüb tarnija elektrienergiat eriosas toodud hinnaga.

84. Lepingu sõlmimisele eelnevalt oli hageja esitanud kostjale 24.05.2019 hinnapakkumise (toimiku 2.

kd, lk 14), mille kohaselt oli hind kostjale seda soodsam, mida pikemaks ajaks oleks kostja lepingu

sõlminud. Hinnapakkumises sisaldub lause: „Kindla hinnapakkumise saab teha ainult otsuse

vastuvõtmise ajal, kuna elektrihinnad turul on suurtes muutustes.“ Kohus osundab, et kuigi lepingule

kohaldusid ka tüüptingimused, mida pooled läbi ei rääkinud, rääkisid nad läbi ja leppisid kokku

lepingus märgitud hinna. Kohus nõustub, et kokkulepe lepingu hinna osas näitab lepingu eesmärki ehk

seda, et leping oli sõlmitud kostja kaitsmiseks tulevikus toimuvate börsihinna muutumiste eest.

Vastutasuks sellise kaitse eest pidi kostja tasuma hagejale kokku lepitud hinda, mis võis olla ning

teatud ajaperioodil ka oli börsihinnast kõrgem. Hageja on ise kostjale lepingueelselt avaldanud, et

elektri hinda ootavad ees suured muutused ning nende muutuste eest kaitsmiseks pakub hageja kostjale

fikseeritud hinda.

85. VÕS § 24 lg 3 p 1 näeb ette, et kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud

teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle

väljaselgitamisel arvestada eelkõige lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi tuleb

lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinda

puudutavas osas lepingut tõlgendada ning hinnata hageja õigust lepingut üles öelda nimelt lepingu

olemust ja eesmärki arvestades.

86. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 7.1 nägi ette, et leping kehtib allkirjastamise

kuupäevast ning lõpeb eriosas märgitud kuupäeval, kuid mitte enne kui kõik lepingus sätestatud

kohustused on täidetud. Lepingu üldtingimuste punkt 7.3 loetles juhtumid, mil võis lepingu enne

lõpptähtaega üles öelda. Muuhulgas võis lepingu üles öelda poolte kokkuleppel või siis, kui klient

lepingut rikkus, jättes muuhulgas arve tasumata või olles selle tasumisega viivituses. Lepingu võis üles

öelda ka teiste kliendi rikkumiste korral. Üldtingimuste punkt 7.4 nägi ette, et lepingu lõppemine ei

vabastanud lepingu pooli kohustusest täita rahalised kohustused või hüvitada mõistlik otsene varaline

kahju. Seega iseenesest on õige kostja väide, et tüüptingimused võimaldasid hagejal lepingut üles

öelda vaid piiratud juhtudel, eeskätt kostja rikkumise korral. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

lepingut ei rikkunud.

87. Elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg 3 sätestab, et liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule

ja agregeerimislepingule kohaldatakse antud seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.

Elektrilepingute ülesütlemise osas nägi ELTS § 92 lg 1 ette juhud, mil müüjal on õigus elektrileping

üles öelda. Need juhtumid on seotud tarbija rikkumistega, mitte muudel põhjustel lepingu

ülesütlemisega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tulenevalt elektrituruseadusest ei ole elektrienergia

müügilepingute puhul lepingu ülesütlemine VÕS § 196 alusel üldse võimalik. Sellist selgelt välistust ei

tulene ei eelviidatud seaduse sätetest ega poolte vahel sõlmitud tüüptingimustest.

88. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks saab

kohtu hinnangul lugeda olukorda, kus ülesütlevalt poolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Selline mõjuv põhjus peab olema objektiivne. Kui

aga põhjus tuleneb poolest endast, võib seda pidada lepingu rikkumiseks ja poolel tuleb seetõttu

hüvitada kahju.

89. Riigikohus on korduvalt osundanud, et VÕS § 196 lg 1 võimaldab lepingut üles öelda ka sellisel

erakorralisel põhjusel, mis tuleneb ülesütlevast poolest endast, kuid sellest võib üles öelnud poolele

tekkida kahju hüvitamise kohustus (RK TKo 2-15-505, p 21.1.1.1, 3-2-1-114-07, p 11). Kahju

hüvitamise kohustus võib järgneda ülesütlemisele siis, kui lepingu ülesütlemist põhjustav asjaolu ise

on käsitatav lepingurikkumisena (RK TKo 3-2-1-37-09, p 21, 3-2-1-47-04, p 16).

90. 30.09.2021 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate (toimiku 1. kd, lk 20) ning teatas, et

tulenevalt turuolukorrast ja erakordselt kõrgetest elektri hindadest hulgimüügiturul ei saa hageja täita

oma kohustusi lepingu alusel ning peab elektri müügi äritegevuse lõpetama. Seetõttu teatas hageja

kostjale, et lõpetab sõlmitud lepingu ja tulevased tarned alates 01.11.2021. Hageja viitas VÕS § 196

lõikele 1 ja ütles lepingu üles alates 31.10.2021. Hageja soovitas kostjal valida teine elektrimüüja.

91. Täiendavalt esitas hageja kohtule Reutersi elektrimüügi hindade ülevaate aastatel 2018 kuni 2023

(toimiku 2. kd, lk 100) ja Nord Pooli elektrihindade ülevaate 2010. aasta aprillist kuni 2022. a märtsini

(toimiku 2. kd, lk 101-102). Mõlemast tõendist nähtub, et elektrienergia hinnad hakkasid varasemaga

võrreldes oluliselt tõusma 2021. aasta lõpu, kuid suurem tõus saabus alles 2022. aasta jooksul. Samuti

võib järeldada, et kuigi elektrienergia hind tõusis märkimisväärselt oktoobris 2021, järgnes sellele

mõningane langus kuni 2021. aasta lõpuni. Elektrienergia börsihind ületas kostjaga sõlmitud lepingus

kokku lepitud hinna stabiilselt alates maist 2021, kuid varasemalt oli kokku lepitud hind börsihinnast

kõrgem. Järelikult on põhjendatud kostja väide, et varasematel perioodidel oli leping hagejale

kasumlik.

92. Hageja esitas kohtule oma 2021. aasta kulude kokkuvõtte (toimiku 2. kd, lk 103). Kuna tegemist

on tabeliga, mille on hageja ise koostanud, hindab kohus dokumenti hageja seletuse, mitte tõendina.

Selles tabelis on hageja eraldi välja toonud grupisisesed maksed, mida alates 2021. aasta septembrist

enam kajastatud ei ole. Samas on klientide makstud tasud jäänud samale tasemele. Hageja esitatud

pangakonto väljavõte (toimiku 2. kd, lk 104) tõendab kuni septembrini Imlitex Energy Trading ApS

tehtud makseid, kuid tõendist ei saa järeldada, millisel alusel on need maksed tehtud ning miks tehti

viimane makse septembris 2021. Maksete summad ei ole kooskõlas hageja koostatud tabeliga

grupisiseste maksete kohta, kus 2021. aasta septembris tehtud makset summas 476 779,86 eurot

kajastatud ei ole ning ka teiste maksete summad on märgitud erinevalt.

93. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et alates 2021. aasta septembrist vähenesid

hageja tulud ning sellest lähtuvalt ei pruukinud talle olla kostjaga sõlmitud lepingu täitmine enam

majanduslikult kasulik ega võimalik. Kuigi elektrienergia börsihinnad hakkasid selleks ajaks võrreldes

varasemaga oluliselt suuremas ulatuses tõusma, oli hinnatõus sõltumata selle ulatusest nimelt see risk,

mida hageja lepinguga enda kanda võttis. Hageja hindas riski suurust ebaõigesti ning hageja võimekust

lepingut edasi täita takistasid kontsernisisesed otsused lõpetada talle toetuste maksmine. Seega on

kokkuvõttes tegemist olukorraga, kus hageja ütles lepingu üles põhjustel, mis tulenesid temast endast.

94. Hageja on teinud Riigikohtu lahendist asjas 3-2-1-84-10 ebaõige järelduse, et kui elektrihindade

hüppeline tõus on majanduse tsüklilise arenguga võrreldes anomaalne olukord, on igal juhul tegemist

sellise lepingu ülesütlemisega, mis välistab kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Nimelt sellise

riski maandamiseks ehk elektrihindade tõusust tulenevate riskide maandamiseks sõlmisid pooled

lepingu.

95. VÕS § 196 lg 1 järgi tuleb hinnata kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi. Hageja on jätnud

tähelepanuta kostja huvi jätkata veel paari kuu jooksul lepingu täitmist sõltumata börsihindadest ning

sellise huvi oleks pidanud tagama talle leping, mille alusel maksis kostja varasematel perioodidel

hagejale börsihinnast kõrgemat tasu. VÕS § 196 lg 1 mõtteks ei ole vabastada lepingu poolt lepingu

täitmise kohustusest koheselt, kui leping osutub ühele poolele mõnest asjaolust tulenevalt

majanduslikult kahjulikuks, kuigi lepingu sõlmimise eesmärgiks oli teise poole kaitse nimelt sama

asjaolu osas. Kokkuvõttes leiab kohus, et lepingu ennetähtaegne ülesütlemine oli lepingu rikkumine,

millest tulenevalt peab hageja hüvitama kostjale tekkinud kahju.

96. Hageja esitas kostjale tarnitud elektrienergia eest 30.09.2021 arve summas 49 201,02 eurot

(toimiku 1. kd, lk 21) ja 31.10.2021 arve summas 51 023,77 eurot (toimiku 1. kd, lk 22). Pooled ei

vaidle selle üle, et kuni lepingu lõppemiseni pidi kostja tasuma hagejale tarnitud elektrienergia eest

ning tasumisele kuuluvaks summaks oli 51 023,77 eurot.

97. Kostja esitas hagejale 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 30-82),

milles tasaarvestas hageja lepingust tuleneva tasunõude oma kahju nõudega summas 51 023,77 eurot.

Kostja osundas, et pärast tasaarvestust on tal endiselt hageja vastu kahju nõue 43 510,97 eurot. Kuigi

pooled kohtuvälist kokkulepet ei saavutanud (kirjavahetus, toimiku 1. kd, lk 23-29 ja lk 83-136), ei

oma see tähendust, sest tasaarvestuse avaldus on ühepoolne kujundusõigus, mis ei eelda teise poole

nõusolekut.

98. Kostja esitas kohtule AS-ga Eesti Energia sõlmitud elektrienergia müügilepingu (toimiku 2. kd, lk

7-13), mille kohaselt tuli kostjal tasuda uue lepingu alusel börsihinda, millele lisandus marginaal 0,80

eurot MWh kohta. Kostja esitas ka AS Eesti Energia arve 31.12.2021 summas 267 536,89 eurot

(toimiku 2. kd, lk 16-59). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja hinnavahe arvutusele ega sellele, millised

summad tuli kostjal AS-le Eesti Energia uue lepingu alusel tasuda.

99. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja kahju nõue ja tasaarvestuse avaldus on alusetud, sest

puudus põhjuslik seos. Kuna hageja rikkus lepingut ega täitnud seda tähtaja lõpuni, tekkis kostjal

vajadus sõlmida uus leping, kuid uue lepingu alusel tuli kostjal tasuda oluliselt enam kui hagejaga

sõlmitud lepingu alusel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi

ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu. Kohtu hinnangul pidi kõrgema hinnaga lepingust tulenev kahju olema hagejale ettenähtav, sest

nimelt sellise kahju vältimiseks sõlmisid pooled lepingu.

100. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja hagi nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja tasunõue

51 023,77 eurot on lõppenud kostja 13.12.2021 tasaarvestuse avalduse tõttu. Kuna hageja põhinõue on

lõppenud ega kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue.

101. Kuivõrd kostja kahju nõue on põhjendatud ning tõendatud, kuulub vastuhagi rahuldamisele. Asjas

kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 17.02.2022 täiendava nõude (toimiku 2. kd, lk 60-

62), milles palus 256 569,60 eurot tasuda hiljemalt 25.02.2022. Vaidlus puudub selle üle, et hageja

kohtuväliselt kostja nõuet ei rahuldanud. Lisaks hinnavahest tulenevale kahju nõudele esitas kostja

VÕS § 128 lg 3 alusel õigusabikuludest tuleneva kahju nõude. Kostja esitas kohtule ka õigusabi

osutamise eest koostatud arved (toimiku lk 112-113) ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused

(toimiku lk 114). Hageja ei esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid õigusabikulude nõude põhjendatusele

ega tõendatusele. Kuna kostja vastuhagi nõue on põhjendatud, tuleb hagejalt kostja kasuks vastuhagi

alusel välja mõista 258 898,35 eurot, millest 256 569,60 eurot tulenes hinnavahest uue tarnijaga

sõlmitud lepingu alusel ning 2328,75 eurot on õigusabikulude hüvitis.

102. Kuna kohus rahuldas kostja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka kostja

viivisenõue. Kostja palus vastuhagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 21

804,90 eurot ja alates vastuhagi esitamisele järgnevast päevast sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt 258 898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ei

esitanud kostja viivisenõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Kostja viivisenõue

kuulub rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vastuhagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisena 21 804,90 eurot ning alates vastuhagi esitamisele järgnevast

päevast 02.02.2023 tuleb hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuselt 258

898,35 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

103. Täiendavalt osundab kohus, et hageja menetluse kestel tehtud viited VÕS §-le 97 ei ole kohased.

Vaidlus puudub selle üle, et antud sättele ei tuginenud hageja ülesütlemisavalduse esitamisel. Lisaks

näeb VÕS § 97 lg 1 ette, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud

asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe

lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga

saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu

muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Hageja ei teinud kostjale avaldust lepingu

muutmiseks, vaid ütles lepingu koheselt üles. Seega on viited VÕS §-le 97 sisuliselt asjakohatud.

104. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

105. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 10 053,75 eurot ja viivise seadusjärgses

määras. Vastuhagilt tasutud riigilõiv on 3780 eurot ja lepingulise esindaja tasu oli 6273,75 eurot ilma

käibemaksuta. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kahe advokaadi kasutamine ei olnud

vajalik ning esindaja tunnihind on üle paisutatud. Kostja esindajate ajakulu on üle paisutatud.

106. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik määras 135 eurot. Vaidluse keerukust

arvestades ei ole mõistlik tunnitasu suuremas ulatuses. Samuti ei olnud vaidluses vajalik kahe esindaja

õigusabi osutamine. Ebavajalik on kahe esindaja ajakulu kokku 8,25 tundi menetluskulude tagatise

taotluse koostamiseks, sest taotlus jäi rahuldamata.

107 Kostja vastuse koostamise mõistlik ajakulu ühe esindaja osas oleks kohtu hinnangul olnud 8 tundi,

mitte taotluses märgitud 10 tundi. Vastuhagi koostamise ajakulu 11,25 h on selgelt ebamõistlik, sest

vastuhagina esitatud menetlusdokument kordas suures osas sõna-sõnaliselt varasemaid kostja sisulisi

väiteid. Kohus loeb mõistlikuks ajaks dokumendi koostamisel 4 tundi. Muus osas on kostja esindajate

ajakulu mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga.

108. Kogumis loeb kohus kostja esindajate ajakulu põhjendatuks 25,75 tunni ja õigusabikulu

põhjendatuks 3476,25 euro ulatuses. Koos kuluga riigilõivule 3780 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 7256,25 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista

viivis menetluskuludelt 7256,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik