3-22-1604/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1604

Haldusasi

OÜ Petroil PVTK kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.06.2022

maksuotsuse nr 12.2-3/051106-22 tühistamiseks

OÜ Petroil PVTK kaebus Maksu- ja Tolliameti

01.07.2022 otsuse nr 12.2-3/051106-23 tühistamiseks

osas, millega maksuhaldur jättis OÜ Petroil PVTK

taotluse intresside tühistamiseks osaliselt rahuldamata

ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kustutama

Petroil PVTK OÜ maksuintressid täies ulatuses või

alternatiivselt kohustada Maksu- ja Tolliametit kustutama

Petroil PVTK OÜ maksuintresse täiendavalt 60 päeva eest

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Petroil PVTK esindaja vandeadvokaadid Vahur

Kivistik ja Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit Sullakatko

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 7.03.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.05.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.09.2019 viisid Maksu- ja Tolliameti (MTA/vastustaja) esindajad Petroil PVTK OÜ (kaebaja)

tegevuskohas aadressil Koordi 4 Maardu, läbi riikliku järelevalve vedelkütuse seaduse (VKS)

nõuete täitmise üle. Järelevalve toimingutesse oli kaasatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus

(EKUK). Järelevalve käigus võtsid EKUK ametnikud mh proovid mahutitest numbritega 40, 41,

42, 43 ja 44 (nummerdatud MTA poolt).

2. 27.09.2019 otsusega nr 12.2-12/00033-2 tõkendas MTA mahutites M40-M44 oleva kauba kuni

asjaolude selgumiseni.

3. 04.10.2019 EKUK analüüsitulemuste kohaselt: mahutis nr 40 oleva diislikütuse soovituslik KN

kood on 2710 1943, diislikütus sisaldas vaba vett ja tahkeid osi; mahutis M41 oleva bensiini

soovituslik kood on 2710 1249, bensiin ei sisalda vaba vett ega tahkeid osakesi; mahutis M42

1(11)

oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1245, bensiin sisaldas vaba vett ja tahkeid osi;

mahutis M43 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, diislikütus ei sisaldanud vaba

vett ja tahkeid osi; mahutis M44 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943, diislikütus

sisaldas vaba vett ja tahkeid osi.

4. Kaebaja esitas 11.10.2019 oma ettepanekud ja vastuväited.

5. 27.11.2019 klassifitseeris MTA mahutites M40, M42 ja M44 asuvad tooted kui õlijäätmed KN

koodiga 271099 00 90. 02.12.2019 korraldusega nr 12.2-3/051106-1 teavitas MTA, et alustab

maksukontrolli mahutites M41 ja M43 tuvastatud aktsiisikaupade aktsiisimaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise osas. 27.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/051106-4 laiendas MTA

maksukontrolli mahutites M40, M42 ja M44 asuva kauba osas.

6. 17.06.2020 esitas kaebaja ettepaneku võtta analüüside tegemiseks uuesti proovid mahutitest

M40-M44, kuivõrd MTA ja EKUK on muutnud järeldusi mahutites olevate toodete osas ning see

protsess ei ole kaebaja jaoks jälgitav.

7. 3.07.2020 viis MTA läbi uue riikliku järelevalve, mille käigus võttis OÜ Analiit uued proovid,

mida analüüsiti kolme labori – SGS Eesti AS, OÜ Analiit ja EKUK poolt. Järelevalve käigus avati

ja suleti kõik tõkendid uuesti MTA ametnike poolt. Tõkendite rikkumist ei tuvastatud.

8. SGS Eesti AS ja OÜ Analiit tuvastasid, et mahutites M40, M43 ja M44 asuva diislikütuse

väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ning

mahutites M41 ja M42 asuvate bensiinide väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning oktaanarv

on vähenenud ning nimetatud näitajad ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. EKUK

tuvastas, et mahutites M41 ja M42 asub KN koodi kohaselt bensiin oktaaniarvuga RON alla 95

(KN kood 2710 1241) ning mahutis M40 asub KN koodi kohaselt gaasiõli KN koodiga 2710 1946

ja mahutites M43 ja M44 gaasiõli KN koodi kohaselt 2710 1947. Mahutites M41 ja M42 asuvatest

bensiinidest võetud proovide oktaanarv RON, FBP ja aromaatsed süsivesikud ei vasta KeM

määruse nr 73 lisas 1 kehtestatud nõuetele, mahutites M40, M43 ja M44 asuvatest diislikütustest

võetud proovide väävlisisaldus ei vasta KeM 20.12.2018 määruses nr 73 lisas 2 kehtestatud

diislikütuse nõuetele.

9. Analüüsi tulemuste järgselt pöördus MTA kõigi kolme labori poole täiendavate küsimustega

tulenevalt asjaolust, et kõik kolm laborit said proovide analüüsimisel erinevad tulemused vedeliku

väävlisisalduse, tihenduse ja vaba vee osas. OÜ Analiit ja SGS Estonia AS tõid välja, et tehtud

analüüsidest ei piisa, KN koodi määramiseks tuleb teostada veel terve rida analüüse.

10. 14.10.2020 pöördus MTA oma tolliosakonna poole hinnangu saamiseks. MTA tolliosakonna

12.11.2020 vastuskirja kohaselt, kuna Analiit OÜ ja SGS Eesti AS teavitasid oma vastuskirjades,

et nendelt tellitud ja tehtud analüüsidest ei piisa kaubakoodi määramiseks, siis MTA neid arvesse

ei võta. MTA aktsepteerib EKUK analüüsiaktides toodud soovituslikke kaubakoode, mis on

määratud vastavalt kütuste analüüsi tulemustele.

11. 11.01.2021 analüüsis EKUK uuesti mahutites M43 ja M44 tuvastatud kaupadest 03.07.2020

võetud proove, kuivõrd KN kood 2710 1947 vastab nii diislikütusele kui ka kergele kütteõlile.

Analüüsitud proovid vastasid näitajatelt kergele kütteõlile kehtestatud nõuetele.

12. 12.01.2021 ettekirjutusega kohustas MTA kaebajat esitama MTA-le kirjaliku ettepaneku,

millist VKS § 28 lg-s 2 toodud toimingut ja milliseks tähtajaks kaebaja teostab kütusega, mis asub

mahutites M41 ja M42. MKM määruse nr 46 kohaselt loetakse vedelik KN koodiga 2710 1241

kütuseks VKS mõistes ning see vastab bensiini KN koodile. Kuna EKUK analüüsi tulemuste

kohaselt ei vasta vedelik Eesti Vabariigis kehtestatud kütuse nõuetele, siis selle käitlemine on

keelatud (VKS § 8 lg 2).

13. 22.01.2021 esitas kaebaja kirjaliku ettepaneku kõigi mahutitesse M40-M44 paigutatud

vedelikega teostatavate toimingute kohta.

2(11)

14. 04.11.2021 väljastas MTA vaatluse korralduse.

15. MTA tuvastas 5.11.2021 vaatluse käigus kaebaja valduses aadressil Koordi 4, Maardu linn,

mahutis M41 nõuetele mittevastava bensiini KM koodiga 2710 12 41 koguses 12 388 kg (16 059 l

15C juures) ning mahutis M42 muu õli KN koodiga 2707 50 00 koguses 1455 kg (1761 l 15C

juures), mille kohta ei ole kaebaja aktsiisideklaratsioone esitanud ega kütuseaktsiisi tasunud.

16. MTA tuvastas 14.12.2021 vaatluse käigus kaebaja valduses aadressil Koordi 4, Maardu linn,

mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 25 833 kg (30 810 l 15C juures) ning

M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065 kg (14 325 l 15C juures), mille kohta

ei ole aktsiisideklaratsioon esitatud ega kütuseaktsiisi tasutud.

17. Arvestades EKUK poolt edastatud analüüsitulemusi määras MTA tolliosakond vastavalt oma

18.01.2022 vastusele mahutis M41 olevale kaubale KN koodi 2710 1241. Alkoholi-, tubaka- ja

elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 19 p 2 mõistes on tegemist pliivaba bensiiniga; mahutis M42

olevale kaubale KN koodi 2701 500. ATKEAS § 20 lg 2 mõistes on tegemist kütusesarnase

tootega; mahutites M43 ja M44 kaupadele KN koodi 2170 1947. ATKEAS § 19 p-8 mõistes on

tegemist kerge kütteõliga.

18. 19.04.2022 kontrollaktis nr 12.2-3/051106-21 (kontrollakt) ning 06.06.2022 kontrollakti

muudatuses nr 12.2-3/051106-21-6 kajastas MTA kontrolli käigus tuvastatud ja maksustamise

seisukohalt tähendust omavad asjaolud. Kontrollaktis tugineti kokkuvõtvalt järgnevale: a)

mahutites M41-M44 olevate kaupade puhul on tegemist aktsiisikaupadega. Viimastest

analüüsitulemustest nähtub, et mahutites nr M41-M44 asuvate vedelike omadused on muutunud.

Tuginedes EKUK arvamusele on MTA seisukohal, et analüüsitulemuste erinevus ei saanud

tekkida üksnes kauba seismisest; b) mahutites M41-M44 tuvastatud kütus on kaebaja valduses.

Aadressil Koordi 4 Maardu on registreeritud kaebaja laod, kus toimub kütuste ladustamine ja

käitlemine. Petkam OÜ-lt renditavate mahutite hulgas ei ole mahuteid M41-M44. Territooriumil

teisi aktsiisikauba käitlejaid ja ladustajaid ei ole. Vastavalt laoarvestuse ja- aruandluse

andmekogus (LAAK) toodud andmetele mahutid M1-M44 ei kuulu kaebaja tolli- ega aktsiisilao

koosseisu, st MTA poolt tuvastatud kaup asub väljaspool tolli- ja aktsiisiladu. MTA leiab, et

mahutites M41-M44 tuvastatud kütus on kaebaja kasutuses oleva lao mahutite jäägid. Kogutud

tõendid kogumis näitavad, et mahutites M41-M44 tuvastatud kütused on kaebaja tegeliku võimu

all, st kaebaja on nende valdaja AÕS § 33 lg 1 ja 2 järgi; c) kaebaja ei ole täitnud nõudeid kütuse

ja jääkide väljastamisel oma laost. Mahutite kütusejäägid on endiselt aktsiisikaup, st kütuse

jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kohalduvad samad põhimõtted, mis kõikide

aktsiisikaupade puhul; d) mahutites M41-M44 tuvastatud kütused ei sisalda vaba vett ja on

kütusena kasutatavad. EKUK on oma kaaskirjades analüüsiaktidele märkinud, et mahutites M41-

M44 olevates toodetes vaba vett ei tuvastatud. EKUK analüüsitulemuste järgi on kõigis tuvastatud

mahutites kütus ja vastab ATKEAS aktsiisikauba määratlusele. Seega ei ole tegemist mahutite

pesuveega. Tegemist on kütusega, mille kvaliteediparameetreid on võimalik parandada. Tegemist

ei ole jäätmetega; e) mahutites M41-M44 paiknevatele aktsiisikaupadele ei rakendu ajutine

aktsiisivabastus. Mahutid M41-M44 ei kuulu kaebaja aktsiisilao koosseisu, mis tähendab, et seal

hoiustatud kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu. Sellist juhtu, nagu aktsiisikauba aktsiisilaost

väljaviimine selle paigutamiseks aktsiisilattu mittekuuluvasse mahutisse edasise kasutamise

eesmärgil ATKEAS ette ei näe. Seega nimetatud kütusele aktsiisivabastust kohaldada ei saa ning

seega on see kütus ATKEAS § 41 tähenduses tarbimisse lubatud; f) kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, et mahutites olevatelt kaupadelt oleks aktsiis tasutud.

19. Kaebaja esitas 25.05.2022 kontrollaktile vastuväited.

20. 27.06.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/051106-22 (maksuotsus) kohustas MTA kaebajat tasuma

maksusumma 26 822,88 eurot. Maksuotsuse kohaselt tuvastas MTA 05.11.2021 vaatluse käigus

mahutis M41 nõuetele mittevastava bensiini KN koodiga 2710 1241 koguses 12 388 kg ning

mahutis M42 muu õli KN koodiga 2707 50 00 koguses 1455 lg. 14.12.2021 vaatluse käigus

3(11)

tuvastas MTA mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 25 833 kg ja mahutis

M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065 kg. Nimetatud toodete kohta ei ole

aktsiisideklaratsiooni esitatud ega kütuseaktsiisi tasutud. Seega on kaebajal kohustus deklareerida

ning tasuda aktsiis kaebaja valduses olevalt bensiinilt KN koodiga 2710 1241 (ATKEAS § 19 lg

2), kütusesarnaselt tootelt KN koodiga 2707 50 00 (ATKEAS § 20 lg 2) ja kergelt kütteõlilt

koodiga 2710 1947 (ATKEAS § 19 lg 8).

21. 01.08.2022 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA 27.08.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/051106-

22 tühistamiseks.

22. 01.07.2022 koostas MTA otsuse nr 12.2-3/051106-23, millega rahuldati kaebaja intresside

kustutamise taotlus osaliselt ning kustutati intress perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest kokku

summas 901,25 eurot. Otsuse kohaselt kestis maksukontroll 05.11.2021 kuni 27.06.2022 kokku

235 päeva.

23. 01.08.2022 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA 01.07.2022 otsusele.

24. Tallinna Halduskohus võttis 10.08.2022 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-22-1604 kaebused

menetlusse nõuetes tühistada MTA 27.06.2022 maksuotsus ja MTA 01.07.2022 otsus osas,

millega maksuhaldur jättis kaebaja taotluse intresside kustutamiseks osaliselt rahuldamata ning

MTA kohustamiseks kustutama kaebaja maksuintressid täies ulatuses või alternatiivselt kohustada

MTA-d kustutama kaebaja maksuintressid täiendavalt 60 päeva eest. Kohus liitis kaebused ühte

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

25. Kaebaja seisukoht seoses maksuotsusega on kokkuvõtvalt järgmine.

25.1 Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga 05.11.2021 ja 14.12.2021 vaatluse tulemuste osas.

Kontrollaktis ja maksuotsuses puudub ka mahuti M40 ning selle osas ei ole kaebajale ka esitatud

ühtegi selgitust.

25.2 Kaebaja on andnud menetluses 11.09.2019 maksuhaldurile mahutite M40-M44 kohta

seletused. Kaebaja on andnud lisaselgitusi veel 23.12.2019 ja 15.01.2020. Selgitustest tuleneb, et

vaidlusalused mahutid ei kuulu kaebaja aktsiisilao koosseisu ja kaebaja neid ei kasuta. Kaebajale

osutab aktsiisilao tehnoloogilisi töid Petkam OÜ. Kaebajale teadaolevalt on nendesse mahutitesse

paigutatud ajavahemikul 2011-2019 aktsiisilao mahutite jäägid, mis settivad pikaajaliselt ja asuvad

allpool aktsiisilao mahutite mõõtepiiri. Aktsiisilao tehnoloogiliste tööde piires toimub mahutite

pesemine ja puhastamine mahutitesse saabuvate toodete vahetamiseks. Need settinud põhjajäägid

ja muu õlisegune pesuvedelik on tehnoloogiliste tööde teostaja poolt ladustatud mahutites M41-

M44.

25.3 Maksustamiseks ei anna alust asjaolu, et mahutitest M41-M44 tuvastatud kaup pärineb

aktsiisilaost. Lähtudes 04.10.2019 analüüsi tulemustest ja kaebaja selgitustest klassifitseerisid

MTA klassifitseerijad algselt, s.o 27.11.2019 mahutites M40, M42 ja M44 asuvad tooted kui

õlijäätmed KN koodiga 271099 00 90. Analüüsitulemuste kohaselt sisaldas vedelik vaba vett ja

tahkeid osiseid. 25.03.2022 vaatasid MTA klassifitseerijad oma varasema seisukoha ümber ja

määrasid lähtudes EKUK seisukohast mahutites M40 ja M44 asuvatele kütustele diislikütuse KN

koodi 2710 194390 ning mahutis M42 asuvale kütusele bensiini 95 KN koodi 2710124500.

Kaebaja arvates ei olnud MTA-l alust KN koodi muutmiseks tulenevalt EKUK seisukohast, kuna

EKUK ei oma pädevust jäätmeseaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvates küsimustes. EKUK

seisukoht viitab sellele, et vedeliku kasutamiseks on minimaalselt vajalik läbi viia täiendav

töötlemisprotsess (kütusekihi eraldamine veest) ehk olemasoleval kujul ei ole vedelik kasutatav.

MTA seisukoht läheb vastuollu Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-19-305 tooduga. Praegusel

juhul ei olnud mahutitest M40, M42 ja M44 leitud jäätmed läbinud taaskasutustoimingut ega

4(11)

ringlussevõttu, mistõttu need vedelikud olid igal juhul alates 27.09.2019 avastamisest ja

tõkendamisest maksuotsuse koostamiseni jätkuvalt jäätmestaatuses.

25.4 MTA järeldused on ebaveenvad. Mahutitest M41-M44 paiknenud kaubalt ühe aastase

vaheaga neljal korral võetud proovide näitajad on olnud erinevad. See näitab, et vedelike

füüsikalis-keemilised omadused on pidevas muutumises. Seega tõusetub küsimus sellise kauba

edasise käitlemise võimalikkusest ja arvestusse kandmisest, kuna omadused võivad taas muutuda,

mis tõstatab küsimuse aktsiisi tasumise õigsusest.

25.5 Aktsiisilao tehnolooglist terviksüsteemi arvestades tekivad paratamatult vedelike jäägid, mis

ei läbi aruandlussüsteemi. Seega on alusetu ka maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole menetluse

käigus esitanud ühtegi dokumenti, et tegemist on põhijääkidega ja need on kogunenud

ajavahemikus 2011-2019. Sellist aruandlust ei saagi eksisteerida. Tuvastatud kogused jäid

allapoole mõõtemääramatuse piiri, mis tähendab et aktsiis on kas tasutud või ei ole alust aktsiis

tasumist nõuda.

25.6 Kaebaja ei pea põhjendatuks maksuhalduri kahtlusi mahutites M41-M44 vedelikule millegi

lisamisest, mis põhjustasid kütuse analüüsitulemuste erinevuse. Mahutid tõkendas MTA, kes ei

tuvastanud tõkendite rikkumist. MTA väide, et õhuavade kaudu on võimalik midagi lisada, on

oletuslik.

25.7 MTA poolt kasutatud mõõtespetsialist EKUK analüüsi tulemused viitavad ajas hoopis

vedeliku näitajate paranemisele, mistõttu MTA järeldused, et õhuavade kaudu võib midagi lisada,

ei ole sellega kooskõlas. Vaatlusprotokollid ei kajasta ka proovide võtmise käiku.

25.8 Asjaolu, et mahutid asuvad territooriumil, mida rendib kaebaja, ei tähenda automaatselt, et

kaebajal on mahutite valdus. Tegemist ei ole kaebaja poolt renditavate või kasutatavate

mahutitega. Mahutid kuluvad Petkam OÜ-le. Ka asjaolu, et kaup pärineb kaebaja aktsiisilaost ei

kinnita, et kauba omanik on kaebaja. Kaebaja osutab aktsiisilao teenuseid, mitte ei ole ise kauba

käitleja. Mahutid asusid väljaspool aktsiisiladu, mis kinnitab kogumis muude tõenditega, et

tegemist on jäätmetega.

26. Kaebaja taotleb 01.07.2022 osalist tühistamist järgmistel põhjustel.

26.1 Kaebaja suhtes 01.07.2022 tehtud otsus puudutab 27.06.2022 maksuotsuse alusel arvestatud

intresse. Kaebaja ei nõustu, et maksuhaldurist tulenev viivitus kestis 61 päeva. Otsuse resolutsioon

ja põhjendused on vastuolus. Resolutsiooni kohaselt on otsustatud kustutada intresse perioodi

28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest kokku summas 901,25 eurot. Otsuse põhjendustes on aga ühel

juhul märgitud, et intressi on põhjendatud arvestada kuni 27.04.2022, teisel juhul on märgitud, et

perioodi eest 18.02.2022 kuni 19.04.2022 ei ole intressi nõudmine õigustatud.

26.2 Tegelikult on kõnealuse maksumenetluse kestus oluliselt pikem, kui maksuhaldur üritab

näidata. Esmased menetlustoimingud on maksuhalduri poolt tehtud riikliku järelevalve käigus

26.09.2019, mille põhjal otsustati algatada osade vaidlusaluste mahutite osas maksumenetlus juba

02.12.2019 ja ülejäänud mahutite osas 27.05.2020. Kontrolli kestel on mahutitest M40-M44

korduvalt võetud proove ning analüüse ning MTA poolt teostatud kaupade klassifitseerimised.

Vedeliku kogust MTA ega EKUK alates vedeliku kinnipidamisest enam kui 2 aasta jooksul

kindlaks ei määratud. Põhjendusi, miks seda enam kui 2 aasta jooksul ei tehtud, kaebajale ei nähtu.

Kaebaja leiab, et menetluse ebaproportsionaalsuse kompenseerimiseks tuleks kustutada kogu

intress. Kaebaja tugineb alates 01.01.2019 jõustunud MKS § 119 lg-le 5.

26.3 Peale vedeliku koguse kindlakstegemist 05.11.2021, 08.11.2021 ja 14.12.2021 ei olnud

maksuhalduril mingeid takistusi kiiremaks kauba klassifitseerimiseks ja kontrollakti

väljastamiseks ja kõigi vajalike mõõtmiste teostamiseks. Maksuhalduril kulus nelja erineva mahuti

mõõtmiseks sisuliselt üks kuu, mis on kaebajast mitteolenev asjaolu ning mida tuleb intresside

arvestamisel arvesse võtta. EKUK analüüsiaktid on maksuhaldurile edastatud 21.12.2021.

Maksuhalduril oleks olnud võimalik väljastada kontrollakt varem, kui ajakasutus oleks olnud

5(11)

efektiivsem. Sellest tulenevalt ei pea kaebaja põhjendatuks intresside arvestamist vähemalt 13

päeva eest perioodil 05.11.2021-14.12.2021 ja perioodi eest 01.01.2022-17.02.2022 (47 päeva),

mis on kokku 60 päeva enam, kui maksuhaldur arvestas.

Vastustaja seisukoht

27. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

28. Vastustaja seisukohad seoses 27.06.2023 maksuotsuse õiguspärasusega on kokkuvõtvalt

järgmised.

28.1 Maksuotsuse p-s 3.1.4 on selgitatud, miks on maksuhaldur asunud seisukohale, et mahutites

seisnud kütuse omadused on erineval ajal tehtud analüüsitulemuste kohaselt muutunud sellisel

määral, et see ei saa tuleneda üksnes kutsute seismisest. MTA on KN koodi määramisel lähtunud

viimastest analüüsitulemustest, mille kohaselt proovidest vaba vett enam ei leitud. Eeltoodu

nähtub EKUK vastuse (MTA vastuse lisa 5.5.1) p-dest 18 ja 14.

28.2 Kuivõrd mahutites olevate kütuste analüüsi tulemused olid 9 kuu jooksul muutunud

sedavõrd, et vastavad muudatused ei saanud tuleneda kütuse seismisest, siis seetõttu ei saanud

pidada usaldusväärseks kaebaja selgitusi selle kohta, et tegemist on aktsiisilao mahutite jääkidega.

Lisaks ei ole kaebaja esitanud ka mingeid dokumentaalseid tõendeid mahutite pesu- ja põhijääkide

väljapumpamise kohta ning nende mahutites M41-M44 ladustamise kohta.

28.3 Kütuse jääkide väljastamisel aktsiisilao mahutitest kohalduvad samad põhimõtted, mis

kõikide aktsiisikaupade puhul. Vormistada tuleb alusdokument, mille alusel kütus aktsiisilaost

välja viiakse ja kütuse liikumine tuleb kajastada LAAK-is. Alles peale kütusejäägi nõuetekohast

aktsiisilao mahutist väljapumpamist saab anda hinnangu, kas tegemist on kütuse või jäätmega.

Enne kütuse jäägi mahutist väljapumpamist ei saa rääkida kütuse kasutamiselt kõrvaldamisest.

Kuivõrd kaebaja ei esitanud dokumente kütuse jääkide väljapumpamise kohta ning nende

ladustamise kohta mahutites M41-M44, ei saa nimetatud mahutites ladustatud kütust käsitleda

jäätmetena. Eeltoodust tulenevalt puudub MTA seisukoha ja Riigikohtu 3-19-305 lahendi p-des 13

ja 15 kajastatud seisukohtade vahel vastuolu. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tõendeid võidetavate

põhijääkide pumpamise kohta mahutitesse M41-M44, ei ole tõendatud väide, et kütuse jäägid on

kogunenud alates aastast 2011. Samuti seab väite kahtluse alla asjaolu, et kütuse omadused

mahutites M41-M44 on sellisel määral muutunud, mis ei saa toimuda ainult seismise tulemusena.

28.4 Asjaolu, et kütuse näitajad on pidevalt muutunud ning need võivad ka tulevikus muutuda, ei

saa seada kahtluse alla viimaste analüüsitulemuste alusel maksustamist. EKUK on selgitanud

(MTA vastuse lisa 5.8.1), et vastavad muudatused ei saanud toimuda üksnes kütuse seismise tõttu.

Tähendust ei oma, kas tõkendid olid rikutud või mitte, kuivõrd EKUK tõend on piisav tõend selle

kohta, et kütuse omaduste muutuse on põhjustanud mitte selle seismine vaid välised tegurid

(näiteks mingite ainete lisamine). Analüüsitulemustega on kinnitust leidnud, et proovide võtmise

hetkel oli kaebaja valduses just vastavate näitajatega kütus ning sellelt oli aktsiis tasumata.

28.5 Väide, et kütuse väljapumpamist ei ole võimalik dokumenteerida, ei vasta tõele. On tõsi, et

mahutis ei ole võimalik mõõta allapoole mõõtepiiri jäävat nn põhjajääki, kuid seda on võimalik

mõõta siis, kui see mahutisse pumbatakse. Mõõtemääramatusest rääkimine on asjakohatu, kuna

tegemist on mõistega, mis iseloomustab mõõtetulemust, mitte ei mõjuta olemasoleva kütuse

kogust.

28.6 Puudub vaidlus selles, et vastavad mahutid asuvad territooriumil, mida kaebaja rendib

aktsiisilao tegevuseks. Kaebaja aktsiisiladu vastab ATKEAS § 34 lg 1 p 1 nõuetele. Mahutite

ümber on aed ning vastavate mahutite aluse maa ainukasutusõigus on kaebajal. Tähtsust ei ole, kas

vastavate mahutite otsene valdus on kaebajal.

29. Vastustaja vastuväited seoses MTA 1.07.2022 otsusega on järgmised.

6(11)

29.1 Otsuses on tõepoolest ebaõigesti viidatud, et perioodi eest 18.02.2022-19.04.2022 ei ole

intresside nõudmine õigustatud. Samas on otsuse resolutsioonist ja põhjendustest selgelt välja

loetav, et intressid kustutatakse perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest ja et maksumenetlus

oleks pidanud lõppema 61 päeva varem, ehk 27.04.2022. Adressaadile on kohustuslik haldusakti

resolutiivosa.

29.2 KorS alusel läbi viidav riiklik järelevalve ning maksukontroll on täiesti eraldiseisvad

menetlused, millel on erinevad eesmärgid ja mida ei saa võrdsustada. Esimeseks maksumenetluse

toiminguks on MTA poolt 2.12.2019 korralduse väljastamine ning selle alusel kaebajalt teabe

nõudmine.

29.3 Maksumenetluse kronoloogiast nähtub, et alati kui maksuhaldur soovis kaebajalt mingeid

dokumente või selgitusi, on kaebaja taotlenud tähtaja pikendamist. Nimetatu viitab soovile

maksumenetlust venitada.

29.4 Kaebaja esindaja selgitustest nähtub, et mahutitesse M40-M44 oli kaup pumbatud kaebaja

aktsiisilaost, mis tähendab, et pumpamiseks viidi kaup aktsiisilaost välja. Kaebajal oli seega

kohustus mõõta kaupa hetkel, kui ta selle aktsiisilaost mahutitesse M40-M44 pumpas. Kaebaja

seda kohustust ei täitnud, tekitades ise olukorra, kus tema maksukohustuse suuruse

kindlakstegemiseks tuli maksuhalduril mõõtmine ise organiseerida. Seega saab maksukohustuse

suuruse kindlaksmääramise edasilükkamises süüdistada üksnes kaebajat ennast.

29.5 Maksumenetluse logiraamatus (MTA vastuse lisa 17) on selgelt näha, mis ajal on

maksuhaldur mingid toimingud teinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

27.06.2022 maksuotsus

31. Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur

on maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid põhjalikult käsitlenud kontrollaktis

(kaebuse lisa 2), kontrollakti muutmise otsuses (kaebuse lisa 3) ja maksuotsuses (kaebuse lisa 6),

milles on ühtlasi vastatud kaebaja eriarvamuses toodud vastuväidetele (kaebuse lisa 4). Kohus

nõustub eelpool toodud dokumentides toodud väidetega ega korda neid käesolevas otsuses üle

(HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse põhjendustele märgib kohus järgmist.

32. ATKEAS § 1 sätestab, et selle seaduse alusel maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted,

kütus ja elektrienergia – koondnimetusega aktsiisikaubad. Peamine vaidlusküsimus asjas ongi

selles, kas kaebaja valdusest leitud tooted on käsitatavad aktsiisikaubana, mis alluvad ATKEAS

regulatsioonile. Kaebaja leiab, et tegemist on jäätmetega, mis tekkisid aktsiisilao tehnoloogiliste

tööde raames mahutite pesemise ja puhastamise tagajärjel ning mis ladustati mahutitesse M41-

M44. Samuti leiab kaebaja, et mahutid M41-M44 ei olnud kaebaja valduses.

33. Kaebaja on menetluses selgitanud, et mahutid M1-M44 asuvad Koordi 4 territooriumil umbes

10 aastat ning mahuteid kasutatakse kaubajääkide paigutamiseks mahutite puhastamise ja

pesemise ajal ning mahutitesse saabuva kauba vahetamiseks. Mahutitesse paigutatakse sellised

jäägid, mis settivad pikaajaliselt settimise ja eraldamise tulemustest, võimaluse korral need

sorteeritakse ja kogutakse (MTA vastuse lisa 4 ja 4.1). Kaebaja väide on, et vaidlusalustest

mahutitest leitud vedelikud olid alates 27.09.2019 avastamisest ja tõkendamisest kuni

maksuotsuse koostamiseni jäätmed. Asja lahendamiseks tuleb seega esmalt välja selgitada, kas

vaidlusalustes mahutites hoiustatud ained vastavad ATKEAS regulatsiooni järgi ja oma füüsikalis-

keemilistelt tunnustelt aktsiisikauba mõistele, st kas kaubad olid ATKEAS tähenduses

aktsiisikaubad.

34. Aktsiisiga maksustatavad kütused on kindlaks määratud läbi kaubakoodide (KN koodide), mis

põhinevad nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2659/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise

7(11)

tollitariifistiku kohta kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (KN seisuga) 1.jaanuar 2019

(ATKEAS § 1 lg 2).

35. ATKEAS § 19 lg 1 kohaselt on kütus käesoleva seaduse mõistes pliivaba bensiin, pliibensiin,

lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli,

põlevkiviõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli),

kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahke kütus), vedelgaas, maagaas ning

kütusesarnane toode. Nimetatud kütuste KN koodid on toodud ATKEAS § 19 lõigetes 2-15 ja §

20 lõikes 2.

36. Puudub vaidlus selles, et algselt, lähtudes EKUK poolt oktoobris 2019 (MTA vastuse lisad 3 ja

3.1) läbi viidud analüüsi tulemustest tuvastati, et mahutis M40 oleva diislikütuse soovituslik KN

kood on 2710 1943, mahutis M41 oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1249, mahutis M42

oleva bensiini soovituslik KN kood on 2710 1245, mahutis M43 oleva diislikütise soovituslik KN

kood on 2710 1943 ja mahutis M44 oleva diislikütuse soovituslik KN kood on 2710 1943.

03.07.2020 viis MTA läbi uue riikliku järelevalve, mille käigus võttis OÜ Analiit uued proovid,

ning neid analüüsiti kolme sõltumatu labori poolt. SGS Eesti Aktsiaselts ja OÜ Analiit teostasid

03.07.2020 võetud proovide analüüsimise ning tuvastasid, et mahutites M40, M43 ja M44 asuva

diislikütuse väävlisisaldus on oluliselt suurenenud ning oktaanarv on vähenenud ning nimetatud

näitajad ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele (kontrollakti lk 3). EKUK teostas samast

kaubast 03.07.2020 võetud proovide analüüsimise ning tuvastas, et mahutites M41 ja M42 asub

KN koodi kohaselt bensiin oktaanarvuga RON alla 95 (KN kood 2710 1241) ning mahutis M40

asub KN koodi kohaselt gaasiõli KN koodiga 2710 1946 ja M43 ja M44 gaasiõli KN koodi

kohaselt 2170 1947.

37. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei pea aktsiisimaksuga maksustamiseks olema toimunud

kauba müük, vaid toote osutumise aktsiisikaubaks otsustab analüüsi tulemuste alusel määratud KN

kood kooskõlas ATKEAS §-idega 19 ja 20 olenemata sellest, kuidas kaebaja neid ise nimetab.

38. Maksuhaldur tegi 05.11.2021 ja 14.12.2021 teostatud vaatluse käigus võetud kütuse proovidest

EKUK poolt tehtud analüüsitulemuste (MTA vastuse lisad 10-10.4) põhjal kindlaks, et mahutis

M41 asub nõuetele mittevastav bensiin KN koodiga 2710 1241 koguses 12 388 kg, mahutis M42

muu õli KN koodiga 2707 50 00 kogused 1455 kg, mahutis M43 kerge kütteõli KN koodiga 2710

1947 koguses 25 833 kg ning mahutis M44 kerge kütteõli KN koodiga 2710 1947 koguses 12 065

kg. Eeltoodust järelduvalt on mahutites M41-M44 asuvate vedelike omadused on muutunud. MTA

asus menetluses seisukohale, et analüüsitulemuste erinevus ei saanud tuleneda üksnes kauba

seismisest. Nimetatud järelduse tegemisel tugines maksuhaldur EKUK 04.09.2020 selgitusele

(MTA vastuse lisa 5.8.1), milles on rõhutatud, et muutused vedelike omadustes viitavad sellele, et

hilisemalt analüüsitud vedelike puhul pole enam tegemist algselt analüüsitud vedelikega.

Maksuhaldur on oma seisukohta põhjendanud maksuotsuse punktis 3.1.4 ning on KN koodi

määramisel lähtunud viimastest analüüsitulemustest, mille kohaselt proovidest vaba vett enam ei

leitud (võrrelduna 2019 aastal võetud proovidega).

39. Eeltoodust tulenevalt saab KN koodi määramisel juhinduda EKUK asjakohastest analüüsidest

ning MTA tolliosakonna poolt EKUK analüüsiaktides toodud näitajate alusel mahutites M41-M44

asuvale kaubale määratud koodidest (MTA vastuse lisad 10-10.4). EKUK on oma 04.09.2020

vastuses MTA päringule (MTA vastuse lisa 5.8.1) veenvalt esitanud põhjendused, millistel

asjaoludel on mahutitest M41-M44 võetud proovide andmed olnud ajas muutuvad. EKUK on

üheselt selgitanud, et vedelike väävlisisalduse ja oktaanarvu muutused (mis oli ka KN koodide

muutmise aluseks) ei saa olla tekkinud ilma välise sekkumiseta. EKUK leidis, et 2020 aastal

analüüsitud tooted ei ole samad, mida analüüsiti 2019 aastal. Sellega on ka selgitatav, miks 2020

aasta ja ka hilisemates proovides vaba vett enam ei tuvastatud. EKUK selgitas, et kui mahuti on

korralikult suletud, pole võimalik väävlisisalduse ja oktaanarvu nii ulatuslik muutumine. Ka

kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Analiit OÜ esindaja X.Y selgitas, et vedelike omaduste

muutumine sellisel määral viitab sellele, et tegemist ei ole samade proovidega. Samuti ei kahelnud

8(11)

tunnistaja EKUK kompetentsis proovide võtmisel ning nende poolt avaldatud järelduste õigsuses.

Tunnistaja ütlustest ei järeldu, et ainuüksi proovide võtmise meetodite erinevus tingib tuvastatud

erinevusi proovide tulemustes. Seega ei ole asjakohased kaebaja väited, mille kohaselt ei saa

EKUK arvamusele ja analüüsidele omistada sellist tõenduslikku tähendust, nagu seda on teinud

vastustaja. Vastustaja on KN koodide määramisel lähtunud asjakohastest EKUK analüüsiaktidest.

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei ole EKUK puhul tegemist erapooletu laboriga. Tunnistaja

X.Y kinnitas istungil, et tegemist on igati usaldusväärse ettevõttega. MTA pöördus menetluses

alternatiivsete arvamuste saamiseks ka Analiit OÜ ja SGS Eesti OÜ poole, kellelt ei õnnestunus

saada arvamusi, mis lükkaksid ümber EKUK arvamuse. EKUK analüüsiaktidega on tuvastatud, et

kõigis tuvastatud mahutites oli kütus, mis vastab ATKEAS-s toodud aktsiisikauba määratlusele.

40. Kaebaja ei ole menetluses esitanud tõendeid mahutite pesu ja põhijääkide väljapumpamist.

Ainuüksi kaebaja sellekohased selgitused ei tõenda vastavate tööde tegemist. Mahutite

kütusejäägid on endiselt aktsiisikaup olenemata sellest, kas aktsiisilao pidaja kavatseb kaubajääke

ladustada muus mahutis, mis ei kuulu lao koosseisu või hävitada. Kütuse jääkide väljastamisel

aktsiisilao mahutitest kehtivad samad põhimõtted, mis kõikide aktsiisikaupade puhul. Vormistada

tuleb alusdokument, mille alusel kütus aktsiisilaost välja viiakse ja kütuse liikumine tuleb

kajastada laoarvestuses. Kui aktsiisikaup on mahutis muutunud mitteaktsiisikaubaks, võib selle üle

anda jäätmekäitlejale. Seega pidi kaebaja oma väidete tõendamiseks esitama dokumendid, mis

kinnitavad kütuse jääkide väljapumpamist kaebaja lao mahutitest ja andmed kütuse jääkide

lähetamise kajastamise kohta laoarvestuses. Kaebaja ei ole esitanud MTA-le andmeid, millal ja

milliseid mahuteid on pestud, millise kütuse jäägid tekkisid ning millised olid ajutised mahutid,

kus kütusejääke hoiustati. EKUK 05.11.2021 ja 14.12.2021 analüüside tulemuste kohaselt ei

tuvastatud ühestki mahutist võetud proovist vaba vett. Nimetatu kinnitab, et tegemist ei ole

mahutite pesuveega. Tunnistaja X.Y selgitas kohtuistungil, et vaba vesi on vesi, mis ei ole

vedeliku koostisosa, vaid vedelikku sattunud vesi. Seega oleks vaba vesi teoreetiliselt saanud

sattuda mahutusse mahutite pesemise tulemusel. Seda aga ei tuvastatud, kuna kaebaja ei esitanud

sellekohaseid tõendeid. Eeltoodust järelduvalt ei ole ka menetluses leidnud tõendamist, et

vaidlusalustest mahutitest leitud vedelike puhul oli tegemist jäätmetega. Kaebaja ei ole vastavat

asjaolu tõendanud ning asjaolu, et tegemist ei olnud jäätmetega, on ümber lükatud EKUK poolt

koostatud analüüsiaktidega. Analüüsiaktide kohaselt asus mahutites ATKEAS tähenduses kütus.

Nimetatust tulenevalt ei ole ka tegemist olukorraga, mida on kirjeldatud Riigikohtu otsuses

haldusasjas nr 3-19-305. Nimetatud asjas oli kaebaja poolt tõendatud, et kontrolli käigus

tuvastatud aine vastas algselt jäätmete tunnustele, st kaebaja oli soetanud jäätmeid, mitte kütust.

Praeguses asjas see nii aga ei ole. Tuvastatud ei ole, et kaebaja pumpas mahutitesse nn jäätmed

ega ka see, et vaidlusalustes mahutites olid jäätmed 2021 riikliku järelevalve teostamise ajal.

Asjaolu, et kaebajal on olemas jäätmekäitlemise luba, ei muuda nimetatud järeldust. Eeltoodust

tulenevalt ei ole tõendatud kaebaja väide, et kütuse jäägid on mahutitesse M41-M44 kogunenud

alates 2011 aastast. Lisaks seab selle väite kahtluse alla ka asjaolu, et kütuse omadused on

mahutites M41-M44 sellisel määral muutunud, mis ei saanud toimuda üksnes seismise

tulemusena.

41. Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud vaidlusalused mahutid kaebaja valduses.

Kontrollakti lehekülgedel 5-6 on maksuhaldur kaebaja väiteid valduse puudumisest põhjalikult

analüüsinud, millega kohus nõustub ja siinjuures üle ei korda. Maksuhaldur on põhjendatult

viidanud asjaolule, et maksuhaldurile teadaolevalt on aadressil Koordi 4 Maardu registreeritud

ainult kaebaja laod. Kaebaja territooriumil ei ole välja renditud mahuteid, mis tähendab, et kaebaja

tegevuskohas teisi aktsiisikauba käitlejaid ja ladustajaid ei ole. Asjaolu, et mahutite omanik on

Petkam OÜ ei välista asjaolu, et mahutite tegelikuks valdajaks on kaebaja. Kaebaja ei tugine

väitele, et mahutites olnud kaup ei pärinenud kaebaja aktsiisilaost. Vaidlust ei ole selles, et

vastavalt LAAK andmetele ei asu mahutid M41-M44 kaebaja aktsiisilao koosseisus, st asuvad

väljaspool tolli- ja aktsiisiladu. Kaebaja on ise menetluses väitnud (11.10.2019), et mahuteid M41-

M44 kasutatakse kaubajääkide paigutamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et mahutites M41-M44

9(11)

tuvastatud kütuse kasutamise ja käsutamise üle ei otsusta kaebaja. Kui võrrelda 26.09.2019

vaatluse protokollile lisatud ortofotol tähistatud mahutite M41-M44 asukohti (MTA vastuse lisa

16) kaebaja poolt koos vastuväidetega kontrollaktile esitatud Koordi 4 maa-ala plaaniga (kaebuse

lisa 4, dtl 55), siis nähtub võrdlusest, et vaidlusalused mahutid asuvad kaebaja tollilao

territooriumil. Kaebaja seadusjärgne esindaja kinnitas kohtuistungil vaidlusaluste mahutite

paiknemist MTA vastuse lisal 16 näidatud asukohas. Seega jäävad mahutid kaebaja valduses

olevale territooriumile. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et mahutid M41-M 44 olid

kaebaja valduses.

42. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega uurimiskohustuse rikkumisest, mis seisnes selles, et

kaebajalt ei ole küsitud andmeid, kas mahutites M41-M44 olevalt kütuselt on aktsiis tasutud.

Hiljemalt kontrollakti kätte saamisest oli kaebajale teada maksuhalduri seisukoht, et vastavalt

kütuselt on aktsiis tasumata. Seega tuli kaebajal koos eriarvamusega esitada maksuhaldurile

vastavad tõendid aktsiisi tasumise kohta. Kaebaja ei ole seda aga teinud kuna on seisukohal, et tal

aktsiisi tasumise kohustust tekkinud ei ole.

43. ATKEAS § 24 lg 1 tähenduses tekib maksukohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel.

Tulenevalt ATKEAS § 41 lg-st 1 on tarbimisse lubamiseks mh ka aktsiisiga maksustamata

aktsiisikauba valdamine ilma ajutise aktsiisivabastuseta. ATKEAS § 22 lg 1 p 8 kohaselt maksab

aktsiisi muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Menetluses leidis tuvastamist, et kaebaja

valduses on aktsiisiga maksustatav kaup ajutise aktsiisivabastuseta, mistõttu on kaebajal tekkinud

aktsiisideklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale

õigesti määratud 27.06.2022 maksuotsusega kohustus tasuda aktsiisi. Maksuotsuse tühistamiseks

puudub alus ja kaebus maksuotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata.

01.07.2022 otsus

44. MTA 01.07.2022 otsusega otsustati rahuldada kaebaja intressi kustutamise taotlus osaliselt

ning kustutada kaebaja poolt tasumisele kuuluv intress perioodi 28.04.2022-27.06.2022 eest kokku

summas 901,25 eurot. Otsuse kohaselt tekkis 05.11.2021 maksukohustus bensiinilt KN koodiga

2710 1241 ja kütusesarnaselt tootelt koodiga 2707 5000 kokku summas 10 032,66 eurot, mille

tasumise kuupäevaks oli 10.11.2021. Intress hakkas jooksma alates 11.11.2021. Seega on oluline

tuvastada, kas kaebaja on õigustatud nõudma intressi kustutamist nimetatud intressi arvestamise

perioodi eest osas, milles kaebaja taotlust ei rahuldatud 01.07.2022 otsusega.

45. Kohus nõustub vastustajaga selles, et olenemata asjaolust, et otsuse kirjelduses on viidatud, et

perioodi eest 18.02.2022 kuni 19.04.2022 ei ole intresside nõudmine õigustatud, on otsuse

resolutsiooni põhjal arusaadav, et intressid kustutatakse perioodi 28.04.2022 kuni 27.06.2022 eest.

Lisaks on otsuse põhjendustes välja toodud, et maksumenetlus oleks pidanud lõppema 61 päeva

varem, ehk 27.04.2022. Seega on usutav, et otsuse põhjendustes toodud kuupäevade puhul on

tegemist eksitusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kaebajale pidi otsuse resolutsiooni põhjal olema

arusaadav, millise perioodi eest peab maksuhaldur intresside kustutamist põhjendatuks.

46. Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul oli maksumenetluse kestus oluliselt pikem, kui

maksuhaldur üritab näidata. Kohus nõustub, et riikliku järelevalve menetlus ei ole maksumenetlus,

mis tähendab, et nimetatud menetlusi ei saa võrdsustada. Käesoleval juhul algas maksumenetlus

MTA poolt 2.12.2019 korralduse väljastamisega. Samas ei ole maksukontrolli alustamise aeg

käesolevas asjas määrava tähendusega.

47. Kaebaja leiab, et kuna EKUK ega MTA vedeliku kogust alates vedeliku kinnipidamisest enam

kui 2 aasta jooksul kindlaks ei määranud, siis ei olnud MTA-st tulenevatel asjaoludel võimalik

arvutada aktsiisisummat. Kaebaja leiab, et menetluse ebaproportsionaalsuse kompenseerimiseks

tuleb kustutada kogu intressisumma. Maksumenetluses tuvastati, et kaebaja aktsiisilaost viidi kaup

vaidlusalustesse mahutitesse kaebaja poolt välja. ATKEAS § 33 lg 2 kohaselt peab aktsiisilao

pidaja mõõtma aktsiisikauba kogust selle väljastamisel oma tegevuskohast. Seega oli kaebajal

endal kohustus mõõta aktsiisikaupa, kui ta selle oma mahutitest mahutitesse M41-M44 pumpas.

10(11)

Seega oli kauba mõõtmise kohustus kaebajal ja kauba koguse kindlaks tegemata jätmist ei saa ette

heita MTA-le. Jättes oma kauba mõõtmise kohustuse täitmata, soovis kaebaja ilmselt vältida

maksukohustuse tuvastamist, kuna oli teadlik, et ilma kauba kogust tuvastamata ei ole võimalik

maksukohustuse suurust määrata. Seega ei ole põhjendatud kaebaja taotlus intressi kustutamiseks

kogu ulatuses.

48. Kaebaja leiab järgmiseks, et peale vedeliku koguse kindlakstegemist jätkus MTA tegevuses

MKS § 10 lg 3 ja § 11 nõuete rikkumine ja menetluse õigusvastane venitamine. Kohus kaebaja

käsitlusega ei nõustu. Vastustaja esitas kohtule maksumenetluse logiraamatu (MTA vastuse lisa

17). Logiraamatus on näha, millisel perioodil maksuhaldur mingeid toiminguid teinud on.

Nimetatud perioodi jooksul ei ole selliseid perioode (v.a 01.07.2022 otsuses toodu), mil

maksuhaldurile võiks ette heita tegevusetust. Osas, milles menetlustoiminguid tehtud ei ole, on

maksuhaldur intressid kustutanud. On tavapärane, et maksuhalduri poolt läbi viidavad toimingud

ja haldusaktid vajavad ettevalmistamist ning maksumaksja ja kolmandate isikute poolt edastatud

dokumentide analüüsimist. Seega ei ole võimalik, et maksuhaldur teeks igal päeval maksuasjas

mingi toimingu. On usutav, et päevadel, mille osas logiraamatus kandeid ei nähtu, on maksuhaldur

analüüsinud dokumente või oodanud vastuseid.

49. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et 01.07.2022 otsuse tühistamiseks osas, milles kaebaja

taotlus intresside kustutamiseks jäeti rahuldamata, puudub alus. Kuivõrd kohus jätab kaebaja poolt

esitatud kaebuse 01.07.2022 otsuse tühistamiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka

tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.

50. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebused kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

51. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud

tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega

menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

11(11)