1-23-1185/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(7)

1-23-1185

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-23-1185 (23730000017)

Kohtunik

Elina Elkind

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrus,

millega jäeti X kaebus kriminaalmenetluse

alustamata jätmise peale rahuldamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa, kaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X esindaja Natalia Lausmaa taotlus kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrus muutmata ja X esindaja Natalia

Lausmaa kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuris registreeriti 17. jaanuaril 2023 süüdimõistetu X (ik

XXXXXXXXXXX) kuriteoteade Harju Maakohtu kohtunik Y suhtes kriminaalmenetluse

alustamiseks KarS § 311 tunnustel. Kuriteoteate põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

2. Harju Maakohtu kohtunik Y tegi 1. juunil 2022 kohtuasjas nr X-XX-XXXX kohtuotsuse,

millega kinnitas 6. mail 2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruusi, süüdistatav

X ja tema kaitsja vandeadvokaat Q vahel sõlmitud kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt ei süüdistatud

X KarS § 215 lg 1 järgi 14. jaanuaril 2022 kella 9.00 paiku aadressil XXX, Tallinnas pargitud

kannatanu W-le kuuluva sõiduauto Nissan Qashqai reg nr XXXXX omavolilises kasutamises,

kuigi kohtueelse menetluse käigus esitati talle kahtlustus selles teos. Samas aga käsitles sõlmitud

kokkulepe W-le tsiviilhagi hüvitamist summas 2882 eurot, mis hõlmas muu hulgas ka temalt

ärandatud sõiduauto kasutamisega tekitatud kahju. Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsusega

rahuldati

kannatanu

W tsiviilhagi ja mõisteti X-lt W kasuks välja 2882 eurot. Seega kohtunik Y tegi kohtuasjas nr X-

2(7)

XX-XXXX teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi.

3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristjan Lill koostas 27. jaanuaril 2023

kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 23730000017 kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes

kuriteotunnuste puudumise tõttu. Teatise põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmist.

4. KarS §-s 311 sätestatud kuriteokoosseis hõlmab kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku

kohtulahendi tegemist. Koosseisu objektiivsetele tunnustele ei vasta igasugune viga kohtuniku

kohustuste täitmisel, vaid üksnes kohtunikule antud õiguspädevuse raske rikkumine, millel on

mõju kohtulahendi tegemisele vastavalt Riigikohtu praktikale. Subjektiivsest küljest eeldab

koosseis otsest tahtlust.

5. Praeguses asjas ei ole eeltoodud tingimused tuvastatavad. KrMS § 247 kohaselt on kohtuniku

ülesanne kokkuleppemenetluses eelkõige teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud, on sellega nõus ja väljendas kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Kohtuasjas

nr X-XX-XXXX 23. mail 2022 toimunud kohtuistungil süüdistatav X kinnitas kohtule, et

kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta jääb selle juurde ning nõustub ka selles nimetatud

tsiviilhagide hüvitamisega. Kokkuleppe kinnitamist taotles ka X kaitsja. Kui X ei nõustunud

kokkuleppe kinnitamisega, piisanuks vastavasisuliselt avaldusest ja kohus ei oleks

6. mail 2022 sõlmitud kokkulepet kinnitanud. Seda aga X ei teinud. Seega pole tuvastatav kohtunik

Y tehtud kohtuotsuse ebaseaduslikkus.

6. X esitas 6. veebruaril 2023 Riigiprokuratuurile kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör K. Lille 27. jaanuaril 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise

nr

23730000017

peale.

Kaebaja

taotles

teatise

tühistamist

ja

kohtunik

Y suhtes KarS § 311 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja leidis kokkuvõtvalt

järgmist.

7. Võttes

arvesse

Riigikohtu

praktikat

ja

seadust

tegi

kohtunik

Y

kohtuasjas

nr X-XX-XXXX 1. juunil 2022 ebaseadusliku kohtulahendi. Kohtunik tutvus kohtuotsuse tegemise

eel talle esitatud kriminaalasja materjalidega, kuid vaatamata seal kajastatule kinnitas talle esitatud

kriminaalasja materjalidega vastuolus oleva kokkuleppe. Sellise otsuse tegemisega tekitas

kohtunik kahju X-le, mõistes välja kannatanu W kasuks tsiviilhagi summas 2882 eurot, mis

kajastab kahju ka teo osas, milles süüdistust esitatud ei olnud. Lisaks kahjustati sellega õiguskorda.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS

8. Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrusega jäeti kaebaja X kaebus rahuldamata.

Riigiprokurör leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt vastu võetud otsus kriminaalmenetluse

alustamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Määruses asus

riigiprokurör kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele.

9. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui pädeva

menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi

prokuratuurile või uurimisasutusele mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime

pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus menetluse alustamiseks. Taunida tuleb kriminaalmenetluse

3(7)

alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Sellise

piirangu seadmine kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et

vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kui ajendi pinnalt pole võimalik

tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on menetluse alustamine välistatud. Kriminaalmenetlust ei

saa alustada eesmärgiga, et leida kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes menetluslike vahenditega

kuriteotunnuseid. Need peavad esinema juba kuriteoteates. Nendest põhimõtetest lähtuvalt võeti

vastu otsus jätta X kuriteoteate alusel kriminaalmenetlus alustamata. Samadest kriteeriumitest

lähtudes tuleb kaaluda kaebuses toodud argumente kriminaalmenetluse alustamise või

mittealustamise kasuks.

10. Tuleb nõustuda Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri poolt 27. jaanuaril 2023

koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises väljendatud seisukohaga, mille kohaselt

X kuriteoteates kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik sedastada, et kohtunik

Y tegi 1. juunil 2022 kohtuasjas nr X-XX-XXXX X suhtes teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi

ehk pani toime KarS § 311 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Isiku kaebus Riigiprokuratuurile ei

sisalda samuti andmeid kriminaalmenetluse alustamiseks vajaliku aluse kohta.

11. Karistusõiguslikult loetakse kohtuotsustust seadusvastaseks, kui sellel puudub õiguslik alus

formaalses või materiaalses mõttes. KarS § 311 mõttes koosseisupärase teo, s.o teadvalt

ebaseadusliku kohtulahendi tegemine, moodustab kohtunikuameti kuritarvitamine, s.t kohtunikule

õiguskorra poolt antud juriidilise vaidluse lahendamisel õiguse kuritarvitamine ehk spetsiifiliste

kohtunikukohustuste rikkumine. Nende kohustuste rikkumine võib väljenduda kohtuniku poolt

talle pandud ülesannete eiramises nii faktiliste asjaolude tuvastamisel, õiguse rakendamisel kui ka

oma arvamuse avaldamisel õigusvaidluse lahendamise käigus. Kohtunik on oma pädevust

ületanud, kui ta on oma lahendiga väljunud objektiivselt põhjendatava piiridest.

12. Kohtuasjas nr X-XX-XXXX 1. juunil 2022 tehtud kohtuotsus kokkuleppemenetluses on

formaalses ja materiaalses mõttes seadusega kooskõlas. Kohtunik Y lähtus seda tehes

6. mail 2022 abiprokurör K. Ruusi, süüdistatav X ja tema kaitsja Q vahel sõlmitud kokkuleppe

asjaoludest, mille tõelevastavust ja mille alusel kohtuotsuse tegemist on kõik kokkulepet sõlminud

isikud 23. mai 2022. a kohtuistungil kohtult taotlenud.

13. Kokkuleppemenetluses on kohtunik seotud talle esitatud kokkuleppes sisalduva taotlusega,

mis hõlmab nii süüdistuse asjaolusid, nende juriidilist määratlust, teo eest mõistetava karistuse liiki

ja määra, tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamist. Tema ülesandeks on kokkuleppe saamise järel

kontrollida selles kirjeldatud asjaolude vastavust juriidilisele hinnangule (kvalifikatsioonile),

kokkulepitud karistuse liigi ja määra vastavust kehtivale kohtupraktikale, samuti kokkuleppes

märgitud kahju ja menetluskulude hüvitamise otsustust. Kokkuleppemenetluses toimuva

kohtumenetluse raames kontrollib kohtunik vahetult kokkuleppe sõlminud isikutelt üle selle

sõlmimise asjaolud, uurib süüdistatavalt, kas ta sai aru kokkuleppe sisust ja selle tagajärgedest, kas

selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja, kas ta jääb endiselt selle kokkuleppe juurde. Kui süüdistatav

vastab esitatud küsimustele jaatavalt, siis kohus kinnitab otsusega sõlmitud kokkuleppe selle algsel

kujul. Nii toimis maakohus ka selles asjas. Kohus kontrollis kohtuistungil kokkuleppe sõlmimise

4(7)

asjaolusid, selles osalenud isikute arvamusi selle osas ja seejärel nõupidamistoas kokkuleppes

kirjeldatud süüdistuse asjaolude kvalifikatsiooni, kokkulepitud karistuse liiki ja määra ning otsust

kahju ja menetluskulude hüvitamise osas. Tuvastamata eeltoodus vastuolu seadusega, tegi kohus

1. juunil 2022 kokkulepet kinnitava kohtuotsuse.

14. Kuivõrd kohus sai 23. mail 2022 kohtuistungi käigus kõigilt kokkuleppe sõlminud isikutelt

taotluse kinnitada see esitatud kujul, sh ka kannatanu W-le 2882 euro suuruse tsiviilhagi hüvitamise

osas, siis ei olnud kohtul ka põhjust selles osas esitatud kokkuleppe taotlust mitte rahuldada. Et

kannatanu W kasuks väljamõistetud hagisumma ei kattunud X-le kannatanu W puudutava

süüdistuse asjaoludega, ei muutnud kokkulepet ega seda kinnitanud kohtuotsust ebaseaduslikuks,

sest tsiviilhagi suurus ei pea olema seotud süüdistuse asjaoludega. Kannatanu poolt esitatava

tsiviilhagi suurus oli selles kriminaalasjas kokkuleppemenetluses läbirääkimiste objektiks, mille

lõpptulemus ehk kokkuleppe esitati kohtule, ja mille kinnitamist 23. mai 2022. a kohtuistungil

osapooled kohtult taotlesid. Seega tegi Harju Maakohtu kohtunik Y 1. juunil 2022

kokkuleppemenetluses kohtuotsuse enda pädevuse piires seadusega kooskõlas järgides talle

esitatud kokkuleppest lähtudes.

KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

15. X esitas 20. veebruaril 2023 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks,

vaidlustamaks Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrust. Harju Maakohtus edastas

21. märtsil 2023 taotluse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 1. märtsi

2023.

a

määrusega

X

taotluse

ja

määras

talle

riigi

õigusabi

Riigiprokuratuuri

10. veebruari 2023. a määruse vaidlustamiseks.

16. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 30. märtsil 2023 kaebuse X esindaja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa, kes palub võtta kaebus menetlusse ja tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27. jaanuari

2023. a teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise ja Riigiprokuratuuri määrus kaebuse

rahuldamata jätmise kohta ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust KarS §

311 tunnustel kohtunik Y suhtes. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

17. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohad ei ole õiged ja seaduslikud.

KrMS § 381 lg 1 p 1 arvestades on Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a kohtuotsus ebaseaduslik, sest

X-lt W kasuks väljamõistetud tsiviilhagi ei kattu kuriteo tehioludega, milles isik süüdi tunnistati.

KrMS § 248 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohus prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse,

kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi või määraga.

18. Seega kohtul on õigus ja kohustus kontrollida kõiki kokkuleppe asjaolusid selle seaduslikkuse

ja asjakohasuse seisukohast, sh tsiviilhagi suurust ja selle vastavust kokkuleppes kirjeldatud süüteo

asjaoludele. Kokkuleppemenetluses prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitava kokkuleppe

seaduslikkuse kontroll on kokkulepet kinnitavale kohtule antud ülesanne, mida kohus peab

sisuliselt viimase instantsina nõutava hoolega täitma, kuivõrd kokkuleppemenetluses tehtud otsus

ei ole edasikaevatav. Kohtunik Y jättis kokkuleppe sisu, süüdistuse ulatuse ja tsiviilhagide

vastavuse süüdistuse tehioludega kontrollimata ega tagastanud ilmselt vigast kokkulepet

5(7)

prokuratuurile, vaid kinnitas selle. Sellega tekitati süüdistatavale vahetult olulist kahju, mõistes

temalt välja suure summa raha ilma selleks õiguslikku alust omamata. Kriminaalasja alustamata

jätmine oli ebaõige. Üksnes läbiviidava kriminaalmenetluse kaudu saab välja selgitada, kas kohtu

tegevuses olid tahtluse, raske hooletuse või hooletuse tunnused ning kas on täidetud KarS § 311

koosseis.

19. Kaitsja esitas koos määruskaebusega ka taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaitsja taotleb

ennistada X Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrusele kaebuse esitamise tähtaeg alates 10.

märtsist 2023. KrMS § 208 lg 1 kohaselt on kaebetähtaeg Riigiprokuratuuri määrusele

kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta määruse kättesaamisest üks kuu ja kaebus tuleb

esitada advokaadi vahendusel. Riigiprokuratuuri määrus tehti 10. veebruaril 2023. X esitas 20.

veebruaril 2023 taotluse määrata talle riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Riigiprokuratuuri

määrusele. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 1. märtsi 2023. a määrusega anda X-le kaebuse

esitamiseks riigi õigusabi. Vandeadvokaat N. Lausmaa võttis X esindamise ülesande vastu 10.

märtsil 2023 ja selleks ajaks oli ühekuuline kaebetähtaeg praktiliselt lõppenud. Põhjendatud on

ennistada

kaebetähtaeg

alates

ajast,

mil

advokaat

võttis

vastu

X esindamise ülesande. Kaebuse esitamiseks vajalike dokumentidega tutvumine ja analüüsi

tegemine nõudis esindajalt aega ja ettevalmistamist. X kuriteokaebus ei olnud algselt e-toimikus

nähtav. Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsus tuli hankida avalikest registritest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHTEsmalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja taotlust ennistada

kaebetähtaeg. Kohtu hinnangul tuleb vastav taotlus jätta läbi vaatamata. Kohtu käsutusse antud

teabe

kohaselt

toimetati

X-le Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määrus kätte 14. veebruaril 2023.

KrMS § 208 lg 1 tulenev Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise tähtaeg – üks kuu – algas seega

15. veebruaril 2023. Kaebetähtaeg peatus KrMS § 319 lg 5 alusel 20. veebruaril 2023, kui

X esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebetähtaja kulgemine jätkus 10. märtsil 2023, kui

kaitsja N. Lausmaa võttis vastu riigi õigusabi ülesande. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse

esitamiseks aega kuni 4. aprillini 2023. Kuivõrd kaitsja kaebus esitati 30. märtsil 2023, on kaebus

tähtaegne. Kuna KrMS § 172 lg 1 järgi on kaebetähtaja ennistamise eelduseks möödalastud

kaebetähtaeg, siis ei kuulu tähtaja ennistamise taotlus lahendamisele ja ringkonnakohus jätab selle

läbi vaatamata.

21. Ringkonnakohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, Riigiprokuratuuri määruse ja kriminaalasja

materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määruse

tühistamiseks ja prokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

22. Ringkonnakohus nõustub valdavalt menetlejate põhjendustega kriminaalmenetluse alustamata

jätmise kohta ega pea vajalikuks neid selles osas üle korrata, selgitades täiendavalt järgmist.

23. Kaebuses tuuakse välja, et Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsus on ebaseaduslik, sest selle

otsusega X-lt W kasuks väljamõistetud summa ei tulene selle kuriteo tehioludest, milles X süüdi

tunnistati. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et KrMS § 381 lg 1 p-st 1 tulenevalt on

6(7)

kriminaalmenetluses kannatanu poolt tsiviilhagis esitatava nõude eesmärk kriminaalmenetluse

esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine. Seega on ekslik

Riigiprokuratuuri määruses väljendatud seisukoht, et tsiviilhagi suurus ei pea olema seotud

süüdistuse asjaoludega. Nõude aluseks olevad faktilised asjaolud peavad kattuma olulises osas

menetletava kuriteo tehioludega. Riigikohus selgitas 25. mail 2017 kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17

tehtud otsuse p-s 41, et seda, millal saab kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude ja menetletava

kuriteo tehiolude kattuvat osa pidada piisavalt oluliseks, lugemaks tsiviilhagi kriminaalmenetluses

lubatavaks, on fakti küsimus. Nõutav ei ole siiski, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud

oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest.

24. Praeguses asjas esitas kannatanu W 22. märtsil 2022 hagiavalduse, mille kohaselt ta jättis 14.

jaanuaril 2022 kella 9 paiku enda sõiduki Nissan Qashqai registreerimisnumbriga XXXXXX koos

süütevõtmega aadressile XXX, Tallinn. Kui ta tuli tagasi 10 minuti pärast, oli sõiduk kadunud.

Sõidukis olid erinevas vääringus esemed, s.o laste turvatool ning mitu paari päikeseprille. Sõiduk

leiti kahjustatuna üles 18. jaanuaril 2022. Hagiavalduses taotles kannatanu sõiduki remondikulude

ja laste turvatooli ning päikeseprillide maksumuse hüvitamist 2882 euro ulatuses.

25. Harju Maakohtu 1. juuni 2022. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati X muu hulgas

süüdi selles, et ajavahemikul 14. jaanuar 2022 kell 09.00 kuni 18. jaanuarini 2022 võttis ta võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tema poolt ärandatud sõiduautost Nissan Qashqai,

registreerimisnumbriga XXXXXX W-le kuuluvad esemed väärtusega 505 eurot, täpsemalt laste

turvatooli väärtusega 290 eurot, päikeseprillid Prada väärtusega 150 eurot, päikeseprillid Polaroid

väärtusega 60 eurot ning laste päikeseprillid väärtusega 5 eurot. Ringkonnakohus möönab, et kuigi

varguse kirjeldus sisaldab viidet sellele, et X „ärandas“ sõiduauto, ei heideta kokkuleppes ja sellest

tulenevalt ka kohtuotsuses X-le otsesõnu ette KarS §-s 215 kirjeldatud teo toimepanemist, mistõttu

sellega kaasnev tsiviilhagis kirjeldatud kahju ei tulene täiel määral süüteo kirjeldusest, kattudes

sellega osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kattuvust pidada piisavalt oluliseks, võttes

arvesse, et ka varguse teokirjelduses viidatakse ka sellele, et X oli sõiduki eelnevalt „ärandanud“.

26. Täiendavalt tuleb arvesse võtta järgmist. Kaitsja viitab iseenesest õigesti, et KrMS § 248 lg 1

p-dest 1-4 tulenevalt lasub kohtul ka kokkuleppemenetluses kohustus kontrollida, kas sõlmitud

kokkulepe vastab seadusest tulenevatele nõuetele. Siiski on kohtu vastav võimalus piiratud

kokkuleppemenetluse olemusega, mille kohaselt tsiviilhagi suurus kuulub kokkuleppe esemesse

(KrMS § 245 lg 1 p 11). Võttes arvesse X-le esitatud süüdistust ja tsiviilhagis esitatud asjaolusid

ei olnud tegemist nõudega, mis olnuks ilmselgelt põhjendamatu või ebaseaduslik. Käesoleval juhul

nõustusid nii X ise kui ka tema kaitsja Q 6. mail 2022 kokkulepet sõlmides, et W tsiviilhagi tuleb

rahuldada täies ulatuses. Kriminaalasjast nähtub, et 23. mail 2022 toimunud maakohtu istungil

küsis kohus nii kaitsjalt kui ka X-lt, kas nad jäävad kokkuleppe juurde ja on nõus selle

tingimustega.

Sellele

vastasid

nii

kaitsja

kui

X jaatavalt. Seejuures vastas X, et ta nõustub tsiviilhagidega ja võtab need õigeks. KrMS § 381 lg

6 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel

tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt

7(7)

tingib hagi õigeksvõtt hagi rahuldamist. Ka eeltoodu tõttu ei olnud kohtuotsus ebaseaduslik KarS

§ 311 tähenduses.

27. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et isegi kui asuda seisukohale,

et tsiviilhagi rahuldamine kirjeldatud kujul ei olnud lubatav, ei ole kaebuses toodud välja

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et Y tegi vastava otsustuse teadvalt ehk otsese tahtlusega. Iga

kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ei ole iseenesest käsitatav olukorrana, mis on kirjeldatud KarS

§-s 311, eriti võttes arvesse eelnevalt analüüsitud kriminaalmenetlusõiguse sätteid. Kaebusest ei

nähtu muu hulgas asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Y-l olnuks põhjust tegutseda teadvalt X

huvide vastaselt ja seda olukorras, kus süüdimõistetu ise eelnevalt nõustus tsiviilhagi hüvitamisega.

28. Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et praegusel juhul on kriminaalmenetluse

alustamata jätmine põhjendatud, kuivõrd puudub kriminaalmenetluse alus KrMS § 199 lg 1 p 1

tähenduses. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus

Riigiprokuratuuri 10. veebruari 2023. a määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse

rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt